ELOKÄÜK
Autorid-lavastajad Anne Türnpu, Eva Koldits (Teater NO99)
Kunstnik Arthur Arula
Valguskunstnik Airi Eras
Laval Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Katariina Tamm (London), Bert Raudsep, Lauri Kaldoja ja ansambel Triskele
Lavastus põhineb rahvaluulearhiivi seni avaldamata rahvausundi muinasjuttudel ja lugudel, kus inimeste igapäevase argielu sees, kohal ja kõrvu toimetavad mütoloogilised olendid, sekkudes ja mõjutades inimeste maailma. Loomultasa võõrast ihaldades ja kartes, eksitakse tundmatutesse dimensioonidesse, tuues sealt kaasa omamaailmale sobimatut ja pentsikut. Too kaasatoodu hakkab elama oma elu, naeratades kohtlaselt oma hambulise suuga. Surmainglid ja maailmade vahel kappavad hobused, kingsepad ja metsatalu kaksikud lapsed, mädapaisetes sandike, kes altari alla pugenud, leib, millesse kuldraha küpsetatud ja taevased asemed veel elavatele - hullumeelselt veidrad ettemääratused ja kummastavad fantaasiad kasina reaalsuse piire ületades. Ja muidugi armastus!
Lavastuses on olulisel kohal ansambel Triskele helimaastikud. Triskele on vanamuusikaansambel, mis keskendunud Eesti vaimuliku rahvamuusika esitamisele. Ainult nemad laulavad 18. sajandi käsikirjalistest laulikutest pärinevaid laule. Saadavad neid laule omatehtud pillidel ja suudavad elusaks manada tolle aja metsikut ja õrna ekstaasi.
Vennastekoguduse liikumist Eestis on raske üle hinnata omariikluse vaatest. Just selles usuliikumises pandi alus eneseteadlikkusele. Just vennastekoguduse sisestruktuuri võtsid üle esimesed valitsusorganid, ja need omakorda panid aluse Eesti riigi esmestele valitsusvormidele.
Lavastus pakub publikule rännakut habrastesse maailmadesse, mis meie kõrval ja ometi võõrad, meie sees ja ometi mitte omad.
Esietendus 17. augustil.
Lavastus etendub Hageri palvemajas, mis augustis tähistab 200. sünnipäeva.
Kunstnik Arthur Arula
Valguskunstnik Airi Eras
Laval Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Katariina Tamm (London), Bert Raudsep, Lauri Kaldoja ja ansambel Triskele
Lavastus põhineb rahvaluulearhiivi seni avaldamata rahvausundi muinasjuttudel ja lugudel, kus inimeste igapäevase argielu sees, kohal ja kõrvu toimetavad mütoloogilised olendid, sekkudes ja mõjutades inimeste maailma. Loomultasa võõrast ihaldades ja kartes, eksitakse tundmatutesse dimensioonidesse, tuues sealt kaasa omamaailmale sobimatut ja pentsikut. Too kaasatoodu hakkab elama oma elu, naeratades kohtlaselt oma hambulise suuga. Surmainglid ja maailmade vahel kappavad hobused, kingsepad ja metsatalu kaksikud lapsed, mädapaisetes sandike, kes altari alla pugenud, leib, millesse kuldraha küpsetatud ja taevased asemed veel elavatele - hullumeelselt veidrad ettemääratused ja kummastavad fantaasiad kasina reaalsuse piire ületades. Ja muidugi armastus!
Lavastuses on olulisel kohal ansambel Triskele helimaastikud. Triskele on vanamuusikaansambel, mis keskendunud Eesti vaimuliku rahvamuusika esitamisele. Ainult nemad laulavad 18. sajandi käsikirjalistest laulikutest pärinevaid laule. Saadavad neid laule omatehtud pillidel ja suudavad elusaks manada tolle aja metsikut ja õrna ekstaasi.
Vennastekoguduse liikumist Eestis on raske üle hinnata omariikluse vaatest. Just selles usuliikumises pandi alus eneseteadlikkusele. Just vennastekoguduse sisestruktuuri võtsid üle esimesed valitsusorganid, ja need omakorda panid aluse Eesti riigi esmestele valitsusvormidele.
Lavastus pakub publikule rännakut habrastesse maailmadesse, mis meie kõrval ja ometi võõrad, meie sees ja ometi mitte omad.
Esietendus 17. augustil.
Lavastus etendub Hageri palvemajas, mis augustis tähistab 200. sünnipäeva.