Merle Palmiste DVD esitlus-etendused

Merle Palmiste monotükk „Kuidas dresseerida meest ehk Ahvist inimeSeks“ esietendus juba 2007. aastal, selle kirjutas Peep Pedmanson ja lavastas Andrus Vaarik. 2013 salvestati see lugu baar-restoranis Chicago ning ilmus nüüd müügile ka DVD-l. Selle esitlus-etendused toimuvad Eesti suuremates linnades, pärast lõppu jagab Palmiste soovijatele autogramme. Eesti rahvas saab kuulda kogu tõde sellest, mis siis ikkagi ahvist inimese tegi – kas töö või hoopis miski muu, millele viitab juba pealkiri. Äratundmisrõõmu leiavad kindlasti nii paadunud teatraalid kui ka need, kes haruharva publiku hulka satuvad. Laval on ju ikkagi Eesti seksikaimaks valitud ja mitmetest seriaalidest tuntud Merle Palmiste. Pettuda igatahes ei tule, vaimustuda võib aga küll – niivõrd elulised ja mõistetavad on näited meie igapäevaelust, mis ette kantakse. Palmiste mängib siin üksinda nii naisi kui mehi, aga ikka koomilises võtmes, nii et naerulihastele on korralik koormus garanteeritud.

TERMINAATOR

Akustiline rock-kontsert

Mõned asjad lähevad ajaga ainult paremaks, näiteks Terminaator. Ei leidu vist ühtegi eestlast, kes poleks vähemalt korra elus tatsutanud jalga „Juulikuu lume” saatel või kõva häälega raadiost kõlava „Kuutõbise” sõnu kaasa ümisenud.
Märtsis annab Terminaator mõnusalt akustilise elamuse, kus teiste seas tulevad esitusele ka bändi suurimad hitid. Kaasa laulmast ei keela keegi!

N 23. märts, kell 19 - Tartu, Eesti Rahva Muuseum

Küllus

20. jaanuaril esietendub Rakvere Teatri suures saalis Beth Henley "Küllus".
Kaks naist unistavad õnnelikust elust Metsikus Läänes lehekuulutuse kaudu leitud meestega.
Kas neil õnnestub õnnehetked kinni püüda?
Sellele otsivad vastust lavastaja Filipp Los Venemaalt ning näitlejad Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Margus Grosnõi, Tarvo Sõmer, Eduard Salmistu ja Elmar Sats.

ET SA KAOTAKSID KÕIK

Sügis inimtühjal Eesti saarel. Mahajäetud ja räämas mõisahoonesse saabub seltskond noori, kes siia uut elu plaanivad. Vana maja peidab endas aga saladusi, hämaruses vilksatab minevikuvarje ning öösel hakkab mõisa kinni jäänud lugu end tasapisi ilmutama. Miski pole nii, nagu esmapilgul näib ...
21. jaanuaril jõuab publiku ette Endla uue aasta esimene uuslavastus, Jaanika Juhansoni lavastatud tume põnevik „Et sa kaotaksid kõik“.
Üleloomulike sugemetega loo autorid on Jaanika Juhanson, Jan Kaus ja trupp. Lavastuses mängivad Liis Karpov, Kati Ong, Ireen Kennik, Priit Loog, Lauri Mäesepp, Sten Karpov, Jaanus Mehikas, Artur Linnus.
 

See kõik on tema

Rakvere Teatri 2017. aasta esimene uuslavastus on Andrei Ivanovi "See kõik on tema".
Üksikvanemast ema võtab ette sotsiaalse eksperimendi, et jõuda lähemale oma võõraks jäänud pojale. Mängu ja elu piirid hägustuvad.
Iga käik viib lähemale suuremale kaosele ja iga viga maksab end sajakordselt kätte.
Kaalul on usaldus ja elu.
Lavastaja Helen Rekkor, kunstnik Maarja Pabunen, videokunstnik Alyona Movko.
Osades Tiina Mälberg ja Imre Õunapuu.

Viimane võimalus näha noorteooperit „Prints ja kerjus“

Jaanuarist märtsini 2017 on viimaseid kordi mängukavas Priit Pajusaare noorteooper „Prints ja kerjus“, kus nimiosalisi mängivad Andero Ermel Linnateatrist ning Andres Köster. Mark Twaini jutustuse ainetel loodud ooper räägib kahe täiesti sarnase, ühel ja samal päeval sündinud Walesi troonipärija Edward Tudori ja kerjuspoisi Tom Canty pöörastest seiklustest keskaegses Londonis. Edward unistab vaheldusrikkast elust vabaduses, kus keegi teda ei käsuta, ning Tom tahaks üle kõige maailmas nautida luksuslikku eluviisi koos maiustuste ja kuningliku meelelahutusega. Nad kohtuvad juhuslikult ja vahetavad rõivad ning … ka elud.
Lavastaja Andres Puustusmaa on lubanud publikule head teatrit ja seda pakub „Prints ja kerjus“ küllaga. Andero Ermeli sõnul kasvatatakse sellistes lugudes just sõpruse, aususe ja austuse hoiakut. „Mõnikord kipume neid väärtusi unustama ning on hea, kui teater neid jälle meelde tuletab.“

Saabastega kass

Tule ja saa osa põnevast lavastusest, milles pajatame sulle loo ajast,  mil maad valitses suursugune kuningas oma kauni kuninganna ja kahe printsessiga. Elatakse nii maal kui kuningalossis.
Eaka veskimehe juures elas koos tema kolme poja ja eesliga ka kass, kes oli pealtnäha väga laisk ja rahulolev, kuid unistas saabastest. Ühel päeval tööka möldri noorima poja elutee pöördus nii, et temast sai  õnnelik ja rikas kuningas. Kõik see sai juhtuda tänu kasutuks peetud kassi tänutundele. Aga kuidas see kõik aset leidis, selgub teatris.
Nimiosas: Triinu Paabut
Osades: Margus Cristopher Kalda, Ulrika Tolberg, Tauno Paulus, Kadri Paldra, Krete Paldra, Loreta Soosaar, Kätlin Karpovski, Marta Põldur, Mairo Seire,Oliver Kuiv, Meret Rõõm.

Muusikal OOPERIFANTOOM – viimased etendused!

Andrew Lloyd Webberi läbi aegade edukaim muusikal. Nimiosas Koit Toome!

„Ooperifantoom” on lavastus, mida vaadates ei ole võimalik igavust tunda. Kuna pidevalt vahetuvaid elemente, millele tähelepanu pöörata, on külluses, on meeled kogu aeg pingul.

Mari Hiiemäe, ajaleht Äripäev

Etendused Tartus 26. jaanuarist 12. märtsini,
Tallinnas Nordea Kontserdimajas 17. ja 18 märtsil – viimased etendused!

Värvikas lugu kunstnik Amedeo Modiglianist

Alates 19. jaanuarist on taas Estonia teatri laval Toomas Eduri ballett Tauno Aintsi muusikale„Modigliani – neetud kunstnik“. Ballett jutustab värvika loo 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani (1884–1920) tormilisest elust.
Tema ekstsentriline natuur, praalimine ja emotsionaalsed kannapöörded ning kirglikud armulood on pakkunud rohkelt kujundirikast materjali põneva lavateose sünniks.

Peaosades tantsivad Jevgeni Grib ja Luana Georg.
Dirigeerib Lauri Sirp.

Arktiline triller „Sätendav pimedus“

Ugala teatris esietendub 21. jaanuaril arktiline triller „Sätendav pimedus“.
Enim premeeritud Eesti kaasaegse näitekirjaniku Martin Alguse värskeima näidendi toob lavale lavastaja Taago Tubin.

Peaosas on Märt Avandi (Endla teater).

Etendused jaanuaris-veebruaris ainult Ugala teatri black boxis. Piletid nüüd müügil.

LUCIA DI LAMMERMOOR

Donizetti „Lucia di Lammermoor“ – justkui Šoti madalmaa „Romeo ja Julia“!
Gaetano Donizetti ooper

Salvadore Cammarano libreto Walter Scotti romaani „Lammermooride mõrsja“ ainetel

Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa)
Osades: Henriette Bonde-Hansen (Taani) või Pirjo Jonas, Jevgeni Chrebtov (Leedu RO) või Jānis Apeinis (Läti RO), Federico Lepre (Itaalia) või Reigo Tamm, Germán Gholami, Märt Jakobson, Karmen Puis, Rasmus Kull, Marika Aidla


Etendused Tartus Vanemuise teatri väikeses majas 19.01 ja 4.02,

külalisetendus Rahvusooperis Estonia 7.02.2017.

Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega

SULUSEIS

Kristian Hallbergi lugu eelarvamustest

Osades 
Leila Säälik, Margus Jaanovits, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova

„Näidendi autor on teksti sisse kirjutanud paljutki, rohkesti ka selliseid asju, mis on praeguses maailmas väga olulised ja aktiivselt nähtavad. Esialgu tundub, et näitemängu keskne teema on rahvastikuränne, kui aga terasemalt vaadata, siis räägitakse tavalise inimese reaalsest maailmast ja ettekujutusest, milline see tema meelest olema peaks…“
Lavastaja Andres Noormets

Etendused Sadamateatris alates 26. novembrist 2016

Eifmani ballett Tallinnas!

Veebruaris külastab Eestit kuulus Boris Eifmani balletiteater Peterburist. Eifmanit peetakse juhtivaks kaasaegse balleti koreograafiks maailmas - tema nime on samastatud kõige huvitavamate kunstieksperimentidega.

Ballett „Rodään“ on imetlusväärne lugu kahest kunstnikust - kuulsast skulptorist Auguste Rodin’ist ja tema õpilasest ja muusast Camille Claudel’ist. Keha keeles räägitakse kirest ja meeleheitest - kõigist nendest inimhinge nähtustest, mida on Rodin ja Camille nii geniaalselt kujutanud pronksis ja marmoris.
Balletis „Onegin“ ühendab Eifman klassika ja kaasaja, tuues tegelased meie aega. Üllatuslik Tschaikovsky’ ja rokkmuusika sobitamine aitab mõista lavastaja ideed. Eifmani kirjanduslike teoste tõlkimine balleti keelde on sukeldumine hinge läbi keha ja mõttesse läbi sõna.

Muusikaline koguperelavastus "Alice Imedemaal".

Sa ju tead Alice`it? Seda hea fantaasiaga tüdrukut, kellele täiskasvanud alatihti ütlevad, et ta on juba piisavalt suur, et mingit asja teha ja teinekord jälle, et ta on veel liiga väike, et mingit teist asja teha. Nii ei tea Alice vahel ise ka, kas ta on nüüd piisavalt suur või parajalt väike või et kas ta parasjagu kasvab või kahaneb või et millises suuruses ta siis olema peab. Kõik see on üpris segadusseajav ja natuke imelik.
Ühel päeval, kui Alice parasjagu asjade üle järele mõtleb, näeb ta Valget Küülikut, kes hirmsasti kuhugi kiirustab. Alice järgneb küülikule, aga kukub auku. Seal kuskil all või kaugel kohtab Alice paljusid naljakaid ja erilisi tegelasi. Näiteks Kübarseppa, Märtsijänest, Irvikkassi, Kuningaemandat, Unihiirt …


Nimiosas Fatme Helge Leevald, teistes osades Ago Anderson, Saara Nüganen, Ott Raidmets, Sander Rebane, Kadri Rämmeld, Tambet Seling, Karin Tammaru, Carita Vaikjärv ja Pärnu noored tantsijad.
 

Rapuntsel

Rapuntsel

Vennad Grimmid/Kadri Paldra

Seitsme maa ja mere taga elas üks vaene talumees koos oma naisega. Naise tervis muutus päev päevalt kehvemaks ja ta soovis, et mees tooks talle imetaime Rapuntselit, mis kasvas nõia aias. Nii ei jäänudki vaesel mehel muud üle kui minna nõia aeda Rapuntslit varastama. Nõid aga avastas mehe ning teatas viimasele, et naise tervisega on kõik korras, ta lihtsalt ootab last ning nõid nõudis vastutasuks Rapuntsli taime varastamise eest kohe sündivat last enesele. Tüdruku nimeks pandi Rapuntsel. Nõid võttiski väikese tüdruku ja kadus temaga…

„Rinaldo“ – ooper, mis vallutas Inglismaa!

Alates 9. detsembrist on rahvusooperis taas publiku ees Händeli „Rinaldo“. Lavastaja William Relton: „Imelised aariad, muinasjutuliselt ekstravagantne sisu, dramaatilised tegelased – siin on kõik, mida hing ihkab! Vallutamine, maagia, pettus, keelatud armastus, truudusetus, seks, vägivald, röövimine, õilis eesmärk, lahingud; näib nagu oleks Händel õpikutarkuse järgi ooperisse koondanud kõik teatraalsed vahendid. „Rinaldost“ sai üks enamesitatud Händeli oopereid tema eluajal. Etenduse nimiosas astub külalisena lavale Monika-Evelin Liiv. Teistes osades Oliver Kuusik, Olga Zaitseva, Aare Saal, Kristel Pärtna, Juuli Lill jt. Dirigeerib Andres Mustonen.

MOZART JA SALIERI. TEATRIDIREKTOR

N. Rimski-Korsakovi ja W. A. Mozarti lühiooperid

Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull
Dirigent Endel Nõgene
Lavastaja Jaan Willem Sibul

Tänavu tähistab maailm Wolfgang Amadeus Mozarti 260. sünniaastapäeva. Meie kanname sel puhul ette kaks lühiooperit: tragöödia ja komöödia, mis mõlemad seotud Mozartiga.

Vanemuise väikeses majas 12.11.2016 – 03.03.2017.  

"LÕBUSAD ESTOONLASED"

Teater VARIUS tähistab Eesti Vabariigi aastapäeva menuetendusega “ Lõbusad Estoonlased” 20. veebruaril kell 18 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Laval Paul Pinna, Benno Hansen, Alfred Sällik, Gustav Avesson jt. 
Kuulda saab omaaegset Lükati Kvartetti.
Mängivad Lii Tedre, Urmas Põldma, Peeter Kaljumäe, Priit Volmer ja René Soom Rahvusooperist Estonia.
Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu.

SAATUSLIK NAHKHIIR

Teater VARIUS jätkab oma kultuurilooliste lavastuste rida ja toob lavale järjekordse loo legendaarsetest ESTONIA lauljatest. Seekordse loo peategelaseks on traagilise saatusega operetitäht GERDA MURRE, kes arreteeriti 1940. aasta detsembri lõpus ja saadeti 17-ks aastaks Siberi vanglatesse. “NAHKHIIRE” etendused on mänginud lauljanna elus tohutu suurt rolli. Gerda Murre rollis on armastatud näitleja HELGI SALLO ja LIINA VAHTRIK, teistes osades ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist), DiANA DIKSON- SOOM, RENÉ SOOM (Rahvusooperist), KASPAR GRÄZIN.
Autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU, kunstnikud KARMO MENDE ja MARE KÕRTSINI

Esietendus 6. detsembril kell 18 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis, etendused 6.03, 7.03, 20.03 ja 21.03

DON JUAN

Vastupandamatult võrgutav ja provokatiivne barokklavastus nüüdisaegses vormis!

Helilooja Christoph Willibald Gluck
Lavastaja–koreograaf Giorgio Madia (Itaalia)
Kunstnik Cordelia Matthes (Saksamaa)
Kostüümikunstnik Bruno Schwengl (Austria)

Silmapaistvalt isikupärase kunstilise käekirjaga Giorgio Madia näitab meile legendi nüüdisaegses vormis – vastupandamatult võrgutava ja intiimse barokkteatrist mõjutatud lavastusena.
Lavastusel on külluslikud, isegi provokatiivsed kostüümid ja kujundus. Suur trupp laval muudab võrgutamise kauni kunsti vastupandamatuks balletikogemuseks. Elujõuline ja humoorikas commedia dell’arte traditsioon mängib pealiskaudsuse, iha ja ajalisusega ning peab ütlema, et kirest ja hetke kaduvusest kantud barokivaimu saaks vaevalt täpsemini väljendada.
Annegret Gertz, dramaturg

Esietendus 29. oktoobril 2016 Vanemuise suures majas
Maailmaesietendus 21. juunil 2014, Staatsballett Berlin, Komische Oper Berlin

Erilised balletiõhtud Estonias


Sügishooaja balletisündmusena toob Eesti Rahvusballett vaatajateni balletiõhtud, mille raames esietendub 4. novembril Eestis esimest korda Kenneth MacMillani lühiballett „Laul maast“ Mahleri samanimelisele kantaat-sümfooniale. Teos esitatakse orkestriga, vokaalsolistid on Helen Lepalaan ja Juhan Tralla.  Lisaks on esmakordselt Estonia laval Toomas Eduri „Vaikivad monoloogid“ eesti heliloojate teostele. Balletiõhtuid ühendavaks märksõnaks võiks olla keskendumine inimloomuse salapärastele varjatud tahkudele ja inimeseks olemise rõõmudele. 24. novembrist alates on lisaks kavas Tiit Härmi „Boléro“ ja Mihhail Fokini „Roosivaim“.

Astuge edasi!

Rakvere Teatris esietendus 21. oktoobril eestimaine komöödia "Astuge edasi!", kus uks käib kinni ja lahti kiiremas tempos kui keegi seda oodata oskab. Nii kui vanaproua Asta maale sõidab, kasutab noor remondimees Jaanus juhust ja tellib tema korterisse omale prostituudi. Siinkohal võiks see delikaatne lugu lõppeda, aga paraku otsustab sel õhtul Astat külastada mitmeid erinevaid tegelasi alates tüütust naabrist kuni Poola teadlaseni välja. See on lihtne komöödia lihtsate inimeste keerulisest elust. Kui meie ei tee otsuseid, siis teeb elu neid meie eest.

Komöödia "Astuge edasi!" läheb peagi ringreisile, lisaks Rakverele näeb sel aastal etendusi Tallinnas, Tartus, Moostes, Rannus, Valgas, Jõhvis, Haapsalus, Võrus ja Paides.

Mitte praegu, kallis!

Endla sünnipäeval 22. oktoobril esietendus Suures saalis Ray Cooney ja John Chapmani tragikomöödia „Mitte praegu, kallis!“.

Ontliku kasukameistri elu ähvardab pea peale paisata tema äripartneri liiderlikkus. Abikaasade ja armukeste lootusetult sassis armusuhted ja arusaamatused kallihinnalise kasukaga tekitavad kaose, milles korra loomine langeb aga just tema õlule.

Lavastaja Ingomar Vihmar:
"Miks me paneme end ikka ja jälle väga ebamugavatesse olukordadesse?
Miks tundub põgeneda lihtsam kui kohale jääda?
Miks tundub endale ja teistele valetada lihtsam kui tõtt rääkida?
Miks me valime pigem meelehea kui tõe?
Need on küsimused, mis mind huvitavad.
Kavatsus on sellele näidendile läheneda nii, nagu Tšehhovi või Ibseni omadele.
PS! Mu meelest karusnahaäri sakib täiega."

Tõde ehk Valetamise Meistriklass

Projektiteater Kell Kümme esitleb:

Prantsuse näitekirjaniku Florian Zelleri komöödia
Tõde ehk Valetamise Meistriklass

Kõik me hindame oma ala meistreid; pole midagi uhkemat kui olla mõnes valdkonnas tõeline asjatundja. Selle loo peategelane on parim sellisel alal, nagu VALETAMINE. Ta on väga, väga kaval! Ta on seda pikalt harjutanud ja on konkurentsitult tõeline virtuoos, ühesõnaga Meistervaletaja.

Aga... mis juhtub siis, kui tekib konkurent?! Kui keegi osutub veel kavalamaks!?

PEREKOND LINDEN

Peredraama muutuvatest aegadest ja inimsuhetest

Osades
 Hannes Kaljujärv, Külliki Saldre, Karol Kuntsel, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Linda Kolde, Jüri Lumiste, Merle Jääger, Marian Heinat, Karl Laumets

Priestleyle iseloomulikult viib tegevus Inglise keskklassi perekonnaringi, seekord väikese ülikoolilinna ajalooprofessori Robert Lindeni koju.
Heas realistlikus laadis peredraama räägib laiemas mõttes aegade muutumisest, minevikuga leppimisest ja tuleviku määramise võimalustest.


Esietendus 1. oktoobril 2016 Vanemuise teatri väikeses majas.

PÕLENUD MÄGI

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Wagneri "Lendav hollandlane"

Ooperi lavastab Pamela Recinella Itaaliast, kunstnik on Yannis Thavoris Inglismaalt. Lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada.
Peaosades Rauno Elp, Aleksandr Krasnov (Maria teater), Aile Asszonyi ja Heli Veskus. Dirigeerib Vello Pähn, Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

MEISTER JA MARGARITA

Dramaatilis-tantsuline tõlgendus Mihhail Bulgakovi romaanist

Üllatusi on palju. Üks uustõlgendus sellisest suurteosest peab looma uusi seoseid, uusi vaatekohti. Seda värske lavastus ka teeb. /…/
Lavastajad on suutnud suurepäraselt integreerida välismaise tantsutrupi ja sõnateatri esindajad. Kõik on orgaaniline, loomulik. Tants ja sõna põimuvad ning kui Margarita avab suu ja hakkab kõnelema saksa keeles, tundub see ainuõige olevat.

Siim Lill, Tartu Ekspress

Etendused Tartus Vanemuise teatri väikeses majas alates
4. septembrist, külalisetendus Tallinnas Vene Teatris 28.02.2017.

25 000 külastajat kogunud “Viiuldaja katusel” jõuab vaatajate ette ka järgmisel suvel

Rahvusooper Estonia suvelavastus “Viiuldaja katusel” on kogunud 25 000 külastajat ja kõik 2016. aasta etendused on välja müüdud. Publiku soovile vastu tulles kuulutab teater välja 13 lisaetendust 2017. aasta suveks ja piletid on alates tänasest müügil. Etendused toimuvad 15.-31. augustini 2017. “Nii suurt menu ei osanud me oodata, eriti arvestades, et Estonia ei ole suvelavastuste turule seni trüginud,” ütles teatrijuht Aivar Mäe. “Teater tänab külastajaid ja mina tänan kogu erakordselt pühendunud lavastusmeeskonda – see kõik kokku on edu võtmeks,” lisas Mäe.

Vanemuine toob lavale kultusmuusikali MAMMA MIA!

Benny Anderssoni & Björn Ulvaeusi muusikal MAMMA MIA! esietendub 26. novembril Vanemuise teatris ja 10. detsembril Nordea Kontserdimajas.

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

Rahvusvahelise tantsupäeva gala on pühendatud Tiit Härmile

29. aprillil toimub Rahvusooperis Estonia rahvusvahelise tantsupäeva gala, mis on pühendatud Estonia kauaaegsele esitantsijale, lavastajale ja balleti kunstilisele juhile aastatel 2001–2009, Tiit Härmile.
Galal tulevad esitamisele katkendid ballettidest „Luikede järv“, „Giselle“, „Romeo ja Julia“ jt.
Galaõhtu kunstilised juhid on Toomas Edur ja Irina Härm.
Külalistena esinevad Elza Leimane-Martinova ja Arturs Sokolovs Läti Rahvusballetist, Linnar Looris Houstoni Balletist ja Maria Seletskaja Flandria Kuninglikust Balletist.

Igal lapsel oma pill

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE (teised vaatavad ise, kuidas saavad)

Humoorikas tõlgendus eesti kirjanduse naiskangelannadest
 
Autor Urmas Vadi
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Kunstnik Silver Vahtre
Kostüümikunstnik Reet Aus
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades Kärt Tammjärv, Piret Laurimaa, Piret Rauk (Kuressaare Linnateater), Raivo E. Tamm
 

ÖÖS ON ASJU

„Öös on asju“ on Mati Undi samanimelisel romaanil põhinev lavastus, mille toob lavale kunagine endlakas, nüüdne Tartu Uue Teatri loominguline juht Ivar Põllu. Kui Undi kollaažromaan 1990. aastal ilmus, elektriseeris see kogu eesti kirjandusvälja. Teose üle arutleti, vaieldi, püstitati teooriaid. Millest romaan räägib, selles kokkuleppele ei jõutudki. Ühes olid ja on lugejad siiski üksmeelel – kuigi segane, on tegu väga huvitava teosega.
Ja siit alustame oma teekonda ka meie.
Hetkest, mil üks mees läheb seenele, aga seeni ei ole. On hoopis Sirmiku tänaval elav Lennart Meri, kortermajad, öö, pimedus, elektrijaam ja inimsööja. Elekter on ka. Vähemalt alguses.
Ja nagu ütleb lavastaja: „Lavastust tehes suhtume Undi romaani sama vabalt kui Unt suhtus oma lavastusi tehes teistesse klassikutesse.“  
Lavastuses mängivad osades Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Lauri Mäesepp, Sander Rebane, Tambet Seling ja Indrek Taalmaa.
 

LOTTE UNENÄOMAAILMAS

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Lugu onu Aarest Draamateatris

Lavastaja Hendrik Toompere kirjutas lavaloo oma onust, onu Aarest, kelle elutee kujunes väga värvikaks. Hendrik Toompere: „Olin maal puhkamas, kui ühel heal päeval leidsin oma kadunud onu Aare tööraamatu. Avastasin, et ta on oma elu jooksul olnud enam kui viiekümnes ametis. 1960. aastate lõpust kuni 70. aastate keskpaigani õnnestus tal 28 korda ametit vahetada. Alustas pootsmanina, ent nädala pärast oli millegipärast tehtud lihtmadruseks. Nädal hiljem oli radist, siis sai jälle pootsmaniks ja kukkus taas madruseks tagasi. Muuhulgas on ära märgitud ka selline amet nagu Rakvere teatri peanäitekunstnik. Hakkasin siis mõtlema, kui kirev ja sündmusterohke ühe inimese elu noorest peast oli ja millised võivad olla ühe lihtsa inimese suured unistused. Lõpetas kooli priimusena, siis töötas NKVDs ja veel miljon asja otsa. Nii et lugu on tavalisest lihtsast inimesest, kelle elu sellest hoolimata, et tal ei ole ümbruskonnale mitte mingisugust erilist  mõju, on erakordselt keeruline, huvitav ja sündmusterikas ning joonistab minu meelest väga hästi lahti meie lähimineviku.“ Autor ja lavastaja Hendrik Toompere. Kunstnik Ervin Õunapuu. Osades Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Priit Võigemast, Raimo Pass, Uku Uusberg, Marta Laan, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Sulev Teppart

LUMEKUNINGANNA

Kui väga tahta, siis elu võib olla kui muinasjutt ja muinasjutt ei olegi nii elukauge kui täiskasvanud arvavad.
Ballett H. Chr. Anderseni muinasjutu ainetel


Muinasjuttu Lumekuningannast on tõlgendatud erinevalt. Seekord on näha erinevus täiskasvanute „postermaailma“ ja laste siiraid tundeid ja uskumist täis maailma vahel, kus tõelised tunded võidavad külma mõistuse.
Anderseni muinasjutt võlub oma värviküllaste nüanssidega erinevate karakterite kirjeldamisel - tal on lumehelbed kui suured kanad, ringi lendavad „lumemesilased“, pisaratest tärkavad roosid ja Gerda hingeõhust tekkivad inglid…

Särav operett „Tsirkusprintsess“

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

ÖÖRÄNDURID

Lugu neljast mehest ja salapärase minevikuga naisest 

Tõlkija Erkki Sivonen
Lavastaja Tiit Palu
Osades Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Andres Mähar, Veiko Porkanen 

„Öörändurid“ on Iiri meisterjutuvestja Conor McPhersoni uusim näidend. See on lugu elust kriimustatud inimestest, kes ei karda üksteisele näidata tundeid ja rääkida lugusid.
Need väikesed, tähtsusetud inimesed rändavad oma eluteel. Ja tulevik tuleb neile vastu.

OLGA, IRINA JA MINA

„Kolme õe“ esietendus oli täpselt kakskümmend aastat tagasi. Ka siis sadas lund… Tookord olid nad Olga, Maša ja Irina – kolm lootusrikast õde, kolm noort näitlejannat. Ja oh kuidas nad igatsesid – armastust, Moskvasse, lavale, telesse, kuulsaks.
Nüüd on nad Berit, Maria ja Liisu – inspitsient, koduperenaine ja näitleja. Kolm keskealist naist, kelle elu on üksteisest kaugele viinud. Aga täna saavad nad taas kokku, et meenutada kunagist koostööd, rääkida elust, teatrist, armastusest, lastest, tööst, igatsustest ja saladustest.
Ja siis liitub nendega Olga, Maša ja Irina kunagine Veršinin – kuulus ja armastatud näitleja Kalle. Beriti, Maria ja Liisu isiklik Don Juan.Šampuseklaasid kõlisevad, päevavalgele tulevad üha uued saladused ja väljas sajab lund…

ARKAADIA

Põnev, vaimne ja vaimukas draama, mille tegevus toimub ühes Inglise maamõisas paralleelselt 19. sajandil ja tänapäeval. 
 
Lavastaja Ain Mäeots 
Lavakunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) 
Kostüümikunstnik Gerly Tinn 
Ain Mäeots: „Mind on alati huvitanud müsteeriumid - olgu vorm või žanr milline tahes. „Arkaadia“ on mulle kui lavastajale hea võimalus olla osaline ühe igas mõttes ülimalt kõrgelennulise müsteeriumi lahtiharutamisel ja seejärel vaatajatele uuesti ülesehitamisel. See ei ole ainult lavastamine. Suurema osa sellest lahedast tööst oleme mõnuga ära teinud - veidi  jääb publikule pureda.“

KLAVER

Romantiline ballett-draama tummast klaverimängijast ja tema tütrest.
Koreograaf, lavastaja, stsenarist Marika Aidla
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Janek Savolainen
Heliloojad Michael Nyman ja Dario Marianelli
„Inimesed, kes tundsid Ada McGrath'i, jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid seda ka mehed - mõned värisedes, teised imestades, kui kaugele armastuse või kire nimel ometi võidakse minna. Loos oli midagi vastupandamatut, mis pakkus kõigile põnevust.“ 
Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger 

Giuseppe Verdi „Aida“

Põnevate ja uuenduslike lahenduste poolest tuntud saksa lavastaja Tobias Kratzer ja lavakunstnik Rainer Sellmaier toovad rahvusooperis lavale Verdi „Aida“. Tobias Kratzer: „Verdi meistriteos „Aida“ on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust.“
Nimirollis saab publik näha Heli Veskust või Aile Asszonyit. Lavastuses teevad külalistena kaasa Michael Wade Lee, George Oniani, Agnieszka Rehlis, Denis Sedov ning Monika-Evelin Liiv. Estonia solistidest laulavad veel Jassi Zahharov, Mart Laur, Olga Zaitseva, Mart Madiste, Aare Saal, Pavlo Balakin, Märt Jakobson ja Oliver Kuusik. Dirigeerib Vello Pähn. 

PILDILT KUKKUJAD

Lugu tavalistest eesti inimestest, kelle nooruspõlveunistuste ja reaalse elu vahel haigutab kuristik

Tiina Laanemi draama
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets
Kostüümikunstnik Maarja Noormets
Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal

See on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres. Meie kõigi elud koosnevad põhjuste ja tagajärgede katkematust reast, millel on tervikule määrav mõju: elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui kõik on läinud absoluutselt teisiti kui lootsid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi minemiseks?

Houellebecqi „Kaart ja territoorium“ Draamateatris

Michel Houellebecqi romaanil põhineva lavastuse keskmes on Jed, kes teeb peadpööritavat karjääri kunstnikuna, tema ümber koonduvad inimesed "kunstimaailmast". On galeristid ja kunstnikud, teiste seas ka kaunitar Olga. Koos räägitakse kunstist, ilust ning maailmast, ühiselt lähenetakse keskeale ja vanadusele. Seda rütmi katkestavad Jedi jaoks vaid ühiselt veedetud hetked pensionile läinud isaga. Kõik elavad rahulikku, kuid rõõmutut elu. Ja siis toimub mõrv. Lavastuse tegevus leiab aset Prantsusmaal, humanistliku Euroopa sünniriigis. Keset šansoone, lõputuid kohvikuvestluseid, maitsekat veini, Tour de France'i ja nüansirikast erootikat peidab ennast aga meie maailma minevik. Kõik on juba ammu tehtud. Michel Houellebecq on nüüdisaja valusaim kirjanik, kelle skalpell lõikab lahti valge keskealise eurooplase maailma ning enesepilti. Lavastus: Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater), lava: Liisi Eelmaa, muusika: Hendrik Kaljujärv, foto: Paul Kuimet, video: Emer Värk (Von Krahli Teater), kostüüm: Jaanus Vahtra, kaamera: Jekaterina Abramova, dramatiseering: Eero Epner (Teater NO99) ja Juhan UIfsak. Osades Hendrik Toompere jr, Lembit Ulfsak, Pääru Oja, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Piret Krumm, Indrek Sammul

45339 km2 raba

Kui sa oled eestlane, kes elab välismaal, siis kus on su kodu? Kas sa igatsed musta leiba? Kas sa näed unenägusid kamast ja lapsepõlvemaastikust? Kas sa tahaksid tagasi paksu metsa ja laia rabasse? Kas sa kannatad, sest sa pead elama võõral maal, või oled rõõmus mugavuspagulane ja mujal ongi parem?
Dokumentaallavastus „45 339 km² raba” on inimestest, kes on otsustanud Eestist lahkuda ja elada välismaal. Lavastus põhineb 934 välismaal elava eestlase mõtetel, kellelt küsiti, kuhu nad läksid, miks, kas nad mõtlevad Eesti peale, kas nad tulevad tagasi, kas nad on veel Eesti jaoks olemas. Vastused on väga erinevad, sest inimesed on väga erinevad, aga midagi on neis kõigis ka ühist.

"Tramm nimega Iha"

Ameerika kirjaniku Tennessee Williamsi psühholoogilise draama peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg.  „Just naiselikkuse mahasurumine on viinud maailma praegusesse olukorda – hirmust ja vihast tundmatu vastu surutakse toore jõuga alla kõik, mis ei allu süsteemile,“ arvab lavastaja Ingomar Vihmar. Lavastusega tõstab ta naised kogu oma olemuse stiihiaga au sisse.
Endla trupiga liitunud Kleer Maibaum-Vihmari ja Märt Avandi kõrval mängivad Kati Ong, Karin Tammaru, Priit Loog, Ago Anderson jt.

ÜKS MEES, KAKS BOSSI

Ootamatutel olukordadel põhinev farss mehest, kes on samaaegselt kahe isanda teenistuses

Lavastaja Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater)
Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater)
Muusikajuht Ele Sonn
Osades Andres Mähar, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Ragne Pekarev, Priit Strandberg, Reimo Sagor, Sten Karpov, Riho Kütsar, Raivo Adlas, Peeter Volkonski, Märt Koik, Mihkel Kallaste jt

Pole mingit lootust hakata ülevaadet andma kõigist selles loos ette tulevatest sündmustest. Ütleme vaid, et asi saab alguse kihluspeol, kuhu ootamatult sajab sisse surnuks peetud eelmine peigmehe-kandidaat. Edasises hakkavad omavahel kohti vahetama pätid ja politseinikud, teenrid ja isandad, supid ja praed, mehed ja naised, meheriietes naised ja… Hingetõmbeks aga astub üles Eesti parim skiffle’i -muusika bänd.

REHEPAPP

Tauno Aintsi ooper
Andrus Kivirähki suurepärase ja vaimuka romaani suurepärane ja vaimukas ooperiversioon Marko Matverelt!

Libreto Urmas Lennuk
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigent Taavi Kull
Lavastaja Marko Matvere
Kunstnik Iir Hermeliin

Publiku huvi erinevate „Rehepapi”- ilmingute vastu on vaibumatu. Kivirähk on romaaniga loonud suurepärase ja vaimuka üldistuse, milles ei puudu huumor ega ka ühiskonnakriitika. Väga vaimukas, teravmeelne – nagu Kivirähk ikka…
Kui ikka muusika peale hakkavad karvad tõusma, pole vahet, kas see on Metsatöll, „Rongisõidu“-laul või Vanemuise sümfooniaorkester!
Tauno Aints

Eesti keeles, inglisekeelsete tiitritega. 

Märksõnadega otsing

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri