Teater Varius alustab uuslavastuse MOJENS! etendustega 4. oktoobril. Legendaarse basskaulja BENNO HANSENI rollis on meie Rahvusooperi   solist PRIIT VOLMER. Etenduses on mitmeid omaaaegse ESTONIA tegelasi nii lavalt kui lava tagant, kuulda saab põnevaid lugusid ja laule Urmas Põldma, Lii Tedre, Peeter Kaljumäe esituses. Lavalt ei puudu ka ülemus (Allan Kress), kelle käsud ja keelud määranud paljude elusaatuse.

Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu. Kunstnikud Karmo Mende  ja Mare Kõrtsini

Peredraama muutuvatest aegadest ja inimsuhetest

Osades Hannes Kaljujärv, Külliki Saldre, Karol Kuntsel, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Linda Kolde, Jüri Lumiste, Merle Jääger, Marian Heinat, Karl Laumets

Priestleyle iseloomulikult viib tegevus Inglise keskklassi perekonnaringi, seekord väikese ülikoolilinna ajalooprofessori Robert Lindeni koju.
Heas realistlikus laadis peredraama räägib laiemas mõttes aegade muutumisest, minevikuga leppimisest ja tuleviku määramise võimalustest.

Esietendus 1. oktoobril 2016 Vanemuise teatri väikeses majas.

Rahvusooperi oktoobrikuu tähtsündmuseks võib pidada Moskva Helikon-Opera külalisetendusi. Vene ooperiklassikast toovad nad kaasa Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“. Tõsielusündmustel põhinev lugu jutustab Ivan Julma kaunist kihlatust, julmast rivaalitsemisest, närtsivast armastusest ja mürgisest kadedusest. Koos rahvusooperi solistidega toimub ooperigala „Kahe pealinna duett“. Ettekandele tulevad katkendid tuntuimate vene, eesti, itaalia jt ooperiheliloojate loomingust. Helikon pikalt tutvustamist ei vaja, Dmitri Bertman on Estonia teatris lavastanud neli ooperit: „Näkineid“, „Armastus kolme apelsini vastu“, „Wallenberg“ ja „Faust“. Lisaks on Helikon-Opera käinud varem näiteks Saaremaa ooperipäevadel ja Birgitta Festivalil.
Moskva Helikon-Opera külalisetendused toimuvad 13. ja 15. oktoobril ning ooperigala 14. oktoobril. 

Laulja ning laulukirjutaja Mari Jürjens annab hingedepäeva eelsel ajal viis sügisest kontserti Kuressaares, Raplas, Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Oktoobrikuu kontsertidel pole Mari laval üksi, vaid koos kolme sõbraga, kes ka tema kevadel ilmunud albumil "27" kaasa lõid.
"Käin enamast oma laule laulmas ikka üksi ja see meeldib mulle, aga tihti tunnen ka igatsust selle järele, et saaksin laval luua muusikat kellegagi koos. See on värskendav. Eriti kui saan seda teha koos sõpradega."
Kontserttuur kannab pealkirja "Tuhat elu" Mari viimaselt albumilt ("27") pärit laulu järgi ning kätkeb endas muusiku jaoks olulist tähendust.
"Inimese sees on tuhandeid elusid, usun ma. Kord ärkab üks, kord teine. Sügis on tuhandete värvide aeg. Ja parim aeg oma tuhandete elude vaatlemiseks. "
Mari on laval koos Sten-Olle Moldau (kitarr, elektrikitarr), Aivar Surva (klaver), Tanel Kadalipuga (kontrabass).

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Õed Ilvesed on kui maapealsed kehastused ilujumalanna Aphroditest. Särtsakad õed pakatavad ülevoolavalt energiast ning teevad samaaegselt niivõrd emotsionaalse etteaste, mis jääb veel aastateks hingesoppi kiusama. Mis saaks kaunil sügisõhtul olla veel parem kui näha ilusaid, rõõmsameelseid ja andekaid õdesid vallutamas lavalaudasid nii nagu pole seda kunagi varem veel tehtud? Õed Ilvesed esitavad kõigile tuntud ja terves maailmas palavalt armastatud ABBA hitte.
Õed Ilvesed on kõrgelt hinnatud muusikud klassikamuusika maailmas, 2016. aasta algus tõi nende repertuaari midagi nostalgilist ja muusikaliselt uudset - sai pühitud tolm unistuselt esitada legendaarse Rootsi ansambli ABBA repertuaari! ABBA muusika on läinud kõikidele Ilvese tüdrukutele siiralt hinge ning kirg, mis neid õdesid muusikat luues ühendab, on fenomenaalne.

Ooperi lavastab Pamela Recinella Itaaliast, kunstnik on Yannis Thavoris Inglismaalt. Lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada.
Peaosades Rauno Elp, Aleksandr Krasnov (Maria teater), Aile Asszonyi ja Heli Veskus. Dirigeerib Vello Pähn, Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Dramaatilis-tantsuline tõlgendus Mihhail Bulgakovi romaanist

Üllatusi on palju. Üks uustõlgendus sellisest suurteosest peab looma uusi seoseid, uusi vaatekohti. Seda värske lavastus ka teeb. /…/
Lavastajad on suutnud suurepäraselt integreerida välismaise tantsutrupi ja sõnateatri esindajad. Kõik on orgaaniline, loomulik. Tants ja sõna põimuvad ning kui Margarita avab suu ja hakkab kõnelema saksa keeles, tundub see ainuõige olevat.
Siim Lill, Tartu Ekspress

Etendused Tartus Vanemuise teatri väikeses majas alates
4. septembrist, külalisetendus Tallinnas Vene Teatris 28.02.2017.

Rahvusooper Estonia suvelavastus “Viiuldaja katusel” on kogunud 25 000 külastajat ja kõik 2016. aasta etendused on välja müüdud. Publiku soovile vastu tulles kuulutab teater välja 13 lisaetendust 2017. aasta suveks ja piletid on alates tänasest müügil. Etendused toimuvad 15.-31. augustini 2017. “Nii suurt menu ei osanud me oodata, eriti arvestades, et Estonia ei ole suvelavastuste turule seni trüginud,” ütles teatrijuht Aivar Mäe. “Teater tänab külastajaid ja mina tänan kogu erakordselt pühendunud lavastusmeeskonda – see kõik kokku on edu võtmeks,” lisas Mäe.

Benny Anderssoni & Björn Ulvaeusi muusikal MAMMA MIA! esietendub 26. novembril Vanemuise teatris ja 10. detsembril Nordea Kontserdimajas.

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

Klassikaline Fausti-lugu on Estonia laval Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele on andnud ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper.
Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse.
Peaosades Aile Asszonyi, Oliver Kuusik ja Pavlo Balakin. Dirigeerib Jüri Alperten.

29. aprillil toimub Rahvusooperis Estonia rahvusvahelise tantsupäeva gala, mis on pühendatud Estonia kauaaegsele esitantsijale, lavastajale ja balleti kunstilisele juhile aastatel 2001–2009, Tiit Härmile.
Galal tulevad esitamisele katkendid ballettidest „Luikede järv“, „Giselle“, „Romeo ja Julia“ jt.
Galaõhtu kunstilised juhid on Toomas Edur ja Irina Härm.
Külalistena esinevad Elza Leimane-Martinova ja Arturs Sokolovs Läti Rahvusballetist, Linnar Looris Houstoni Balletist ja Maria Seletskaja Flandria Kuninglikust Balletist.

Verdi laotab meie ette inimsuhete kirju paleti ja varem või hiljem seisavad kõik peaosalised valiku ees: kas jääda truuks kodumaale või valida armastus?
Giuseppe Verdi ooper

Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk
Lavastaja ja kunstnik Madis Nurms
Koreograaf Teet Kask
Liikumisjuht Jelena Karpova
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades: Jomante Šležaite (Leedu), Märt Jakobson, Anželina Švatška (Ukraina), Valentina Kremen, Eduard Martõnjuk (Valgevene), Samsons Izjumovs (Läti RO), Romans Polisadovs (Läti RO), Reigo Tamm, Rasmus Kull
Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor ning Tartu Noortekoor

Vanemuise teatri ja Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PROMFEST koostööprojekt.
Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega.

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

Donizetti „Lucia di Lammermoor“ – justkui Šoti madalmaa „Romeo ja Julia“!
Gaetano Donizetti ooper

Salvadore Cammarano libreto Walter Scotti romaani „Lammermooride mõrsja“ ainetel

Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa)
Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa)
Valguskunstnik Ulrich Schneider (Saksamaa)
Osades: Pirjo Jonas, Henriette Bonde-Hansen (Taani), Jevgeni Chrebtov (Leedu RO), Jānis Apeinis (Läti RO), Federico Lepre (Itaalia), Reigo Tamm, Germán Gholami, Märt Jakobson, Karmen Puis, Rasmus Kull, Marika Aidla

„Öös on asju“ on Mati Undi samanimelisel romaanil põhinev lavastus, mille toob lavale kunagine endlakas, nüüdne Tartu Uue Teatri loominguline juht Ivar Põllu. Kui Undi kollaažromaan 1990. aastal ilmus, elektriseeris see kogu eesti kirjandusvälja. Teose üle arutleti, vaieldi, püstitati teooriaid. Millest romaan räägib, selles kokkuleppele ei jõutudki. Ühes olid ja on lugejad siiski üksmeelel – kuigi segane, on tegu väga huvitava teosega.
Ja siit alustame oma teekonda ka meie.
Hetkest, mil üks mees läheb seenele, aga seeni ei ole. On hoopis Sirmiku tänaval elav Lennart Meri, kortermajad, öö, pimedus, elektrijaam ja inimsööja. Elekter on ka. Vähemalt alguses.
Ja nagu ütleb lavastaja: „Lavastust tehes suhtume Undi romaani sama vabalt kui Unt suhtus oma lavastusi tehes teistesse klassikutesse.“  
Lavastuses mängivad osades Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Lauri Mäesepp, Sander Rebane, Tambet Seling ja Indrek Taalmaa.
 

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Lavastaja Hendrik Toompere kirjutas lavaloo oma onust, onu Aarest, kelle elutee kujunes väga värvikaks. Hendrik Toompere: „Olin maal puhkamas, kui ühel heal päeval leidsin oma kadunud onu Aare tööraamatu. Avastasin, et ta on oma elu jooksul olnud enam kui viiekümnes ametis. 1960. aastate lõpust kuni 70. aastate keskpaigani õnnestus tal 28 korda ametit vahetada. Alustas pootsmanina, ent nädala pärast oli millegipärast tehtud lihtmadruseks. Nädal hiljem oli radist, siis sai jälle pootsmaniks ja kukkus taas madruseks tagasi. Muuhulgas on ära märgitud ka selline amet nagu Rakvere teatri peanäitekunstnik. Hakkasin siis mõtlema, kui kirev ja sündmusterohke ühe inimese elu noorest peast oli ja millised võivad olla ühe lihtsa inimese suured unistused. Lõpetas kooli priimusena, siis töötas NKVDs ja veel miljon asja otsa. Nii et lugu on tavalisest lihtsast inimesest, kelle elu sellest hoolimata, et tal ei ole ümbruskonnale mitte mingisugust erilist  mõju, on erakordselt keeruline, huvitav ja sündmusterikas ning joonistab minu meelest väga hästi lahti meie lähimineviku.“ Autor ja lavastaja Hendrik Toompere. Kunstnik Ervin Õunapuu. Osades Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Priit Võigemast, Raimo Pass, Uku Uusberg, Marta Laan, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Sulev Teppart. 

Kui väga tahta, siis elu võib olla kui muinasjutt ja muinasjutt ei olegi nii elukauge kui täiskasvanud arvavad.
Ballett H. Chr. Anderseni muinasjutu ainetel

Muinasjuttu Lumekuningannast on tõlgendatud erinevalt. Seekord on näha erinevus täiskasvanute „postermaailma“ ja laste siiraid tundeid ja uskumist täis maailma vahel, kus tõelised tunded võidavad külma mõistuse.
Anderseni muinasjutt võlub oma värviküllaste nüanssidega erinevate karakterite kirjeldamisel - tal on lumehelbed kui suured kanad, ringi lendavad „lumemesilased“, pisaratest tärkavad roosid ja Gerda hingeõhust tekkivad inglid…

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Sügisel Tallinnas esinev ansambel The Tremeloes on kindlasti üks popmuusika legende, kelle laulud lummavad mitme põlvkonna kuulajaid ja neid saab tänagi näha-kuulda elavas esituses. Ka täna kuuleb raadiokanaleilt tihti või leiab You Tube´s mitmeid Tremeloesi laule, mis saanud popi klassikaks ja kujunenud kuldsete 60-te britipopi tunnuslauludeks, mis olid väga edukad ka Eestis. 1960-te ja 70-te aastatel Eesti TV menukas telesaates „Horoskoop“ kõlasid mitmed Tremeloesi laulud, mis meil kiiresti eestikeelsed sõnad said ja rahva lemmikuiks tõusid. Meenutame laule „“See väike neiu“ Uno Loobi esituses või „Lõppenud on päevad“ mille Helgi Sallo isikupäraselt rahvani tõi. Ansambel Toomapojad tegid meil koduseks laulu „Kaunis on kevadhommik“. Mitu aastakümmet hiljem tõi ansambel „Kollane Allveelaev G“ Ivo Linna ja Jaak Joala eestvedamisel juba uue põlvkonna ette Tremeloesi kirkaks klassikaks saanud laulud „Vaikus on kuldne“ ja „Olla võib halb aeg ka hea“.
10.11.2016 Estonia kontserdisaalis

„Kolme õe“ esietendus oli täpselt kakskümmend aastat tagasi. Ka siis sadas lund… Tookord olid nad Olga, Maša ja Irina – kolm lootusrikast õde, kolm noort näitlejannat. Ja oh kuidas nad igatsesid – armastust, Moskvasse, lavale, telesse, kuulsaks.
Nüüd on nad Berit, Maria ja Liisu – inspitsient, koduperenaine ja näitleja. Kolm keskealist naist, kelle elu on üksteisest kaugele viinud. Aga täna saavad nad taas kokku, et meenutada kunagist koostööd, rääkida elust, teatrist, armastusest, lastest, tööst, igatsustest ja saladustest.
Ja siis liitub nendega Olga, Maša ja Irina kunagine Veršinin – kuulus ja armastatud näitleja Kalle. Beriti, Maria ja Liisu isiklik Don Juan.Šampuseklaasid kõlisevad, päevavalgele tulevad üha uued saladused ja väljas sajab lund…

Romantiline ballett-draama tummast klaverimängijast ja tema tütrest.
Koreograaf, lavastaja, stsenarist Marika Aidla
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Janek Savolainen
Heliloojad Michael Nyman ja Dario Marianelli
„Inimesed, kes tundsid Ada McGrath'i, jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid seda ka mehed - mõned värisedes, teised imestades, kui kaugele armastuse või kire nimel ometi võidakse minna. Loos oli midagi vastupandamatut, mis pakkus kõigile põnevust.“ 
Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger 

Lugu tavalistest eesti inimestest, kelle nooruspõlveunistuste ja reaalse elu vahel haigutab kuristik

Tiina Laanemi draama
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets
Kostüümikunstnik Maarja Noormets
Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal

See on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres. Meie kõigi elud koosnevad põhjuste ja tagajärgede katkematust reast, millel on tervikule määrav mõju: elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui kõik on läinud absoluutselt teisiti kui lootsid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi minemiseks?

Michel Houellebecqi romaanil põhineva lavastuse keskmes on Jed, kes teeb peadpööritavat karjääri kunstnikuna, tema ümber koonduvad inimesed "kunstimaailmast". On galeristid ja kunstnikud, teiste seas ka kaunitar Olga. Koos räägitakse kunstist, ilust ning maailmast, ühiselt lähenetakse keskeale ja vanadusele. Seda rütmi katkestavad Jedi jaoks vaid ühiselt veedetud hetked pensionile läinud isaga. Kõik elavad rahulikku, kuid rõõmutut elu. Ja siis toimub mõrv. Lavastuse tegevus leiab aset Prantsusmaal, humanistliku Euroopa sünniriigis. Keset šansoone, lõputuid kohvikuvestluseid, maitsekat veini, Tour de France'i ja nüansirikast erootikat peidab ennast aga meie maailma minevik. Kõik on juba ammu tehtud. Michel Houellebecq on nüüdisaja valusaim kirjanik, kelle skalpell lõikab lahti valge keskealise eurooplase maailma ning enesepilti. Lavastus: Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater), lava: Liisi Eelmaa, muusika: Hendrik Kaljujärv, foto: Paul Kuimet, video: Emer Värk (Von Krahli Teater), kostüüm: Jaanus Vahtra, kaamera: Jekaterina Abramova, dramatiseering: Eero Epner (Teater NO99) ja Juhan UIfsak. Osades Hendrik Toompere jr, Lembit Ulfsak, Pääru Oja, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Piret Krumm, Indrek Sammul. 

Ameerika kirjaniku Tennessee Williamsi psühholoogilise draama peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg.  „Just naiselikkuse mahasurumine on viinud maailma praegusesse olukorda – hirmust ja vihast tundmatu vastu surutakse toore jõuga alla kõik, mis ei allu süsteemile,“ arvab lavastaja Ingomar Vihmar. Lavastusega tõstab ta naised kogu oma olemuse stiihiaga au sisse.
Endla trupiga liitunud Kleer Maibaum-Vihmari ja Märt Avandi kõrval mängivad Kati Ong, Karin Tammaru, Priit Loog, Ago Anderson jt.

Ballett George Gershwini muusikale

Koreograaf-lavastaja Michael Shannon (USA)
Libreto autorid Mare Tommingas, Michael Shannon
Videokunstnik Taavi “Miisu” Varm

Lavastus „Kesköö Pariisis“ sai tekkimiseks algse impulsi Gershwini muusikalt ja silmapaistvatelt isiksustelt, kes tegutsesid 1920ndate – 50ndate Pariisi kujutavas kunstis, teatri- ja moelavadel. Romain Erté, Elsa Chiaparelli, Josephine Baker ja Salvador Dali – oma ajastu ja tuleviku kujundajad – on põimitud kunstilisse tervikusse. Mänguline lähenemine andis lavastusmeeskonnale tegutsemiseks palju vabadust ja eelpoolmainitud suurkujud andsid inspiratsiooni lavastuse visuaalide ja tegelasliinide lahtimõtestamiseks.
Mare Tommingas

„Mulle lubati hoopis muud. Lubati elu, mida tasub elada. Kus see on? Mind peteti,“ jõuab majaomanik Milly viiekümnenda juubeli õhtul järeldusele. Pärast pikka suhet, millele olid rajatud kõik tulevikulootused, tunneb mahajäetud naine end kui kõrvale heidetud kasutu asi. Meelitades noori üürilisi korraldama sünnipäevapidu, püüab ta tõestada, et pole juhtunust sugugi häiritud. Kentsaka pidulaua ümber kogunenud seltskonda ühendab hirm elu ja tuleviku ees. Nad kõik on justkui ebavajalikud, üksi jäetud, elu poolt hüljatud. Enn Keerdi lavastus on meid kõiki painavast hirmust, et elu läheb mööda meid tõeliselt puudutamata, et me pole kellelegi vajalikud. Nagu eluski, pehmendavad lavastuse rõhuvat meeleolu humoorikad situatsioonid eluterve pöörasus ja absurditunnetus. Eelmise hooaja Endla Publikulemmiku Carmen Mikiveri kõrval mängivad noored näitlejad Fatme Helge Leevald, Lauri Mäesepp ja Sander Rebane. 

 

Tauno Aintsi ooper
Andrus Kivirähki suurepärase ja vaimuka romaani suurepärane ja vaimukas ooperiversioon Marko Matverelt!
Libreto Urmas Lennuk
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigent Taavi Kull
Lavastaja Marko Matvere
Kunstnik Iir Hermeliin

Publiku huvi erinevate „Rehepapi”- ilmingute vastu on vaibumatu. Kivirähk on romaaniga loonud suurepärase ja vaimuka üldistuse, milles ei puudu huumor ega ka ühiskonnakriitika. Väga vaimukas, teravmeelne – nagu Kivirähk ikka…
Kui ikka muusika peale hakkavad karvad tõusma, pole vahet, kas see on Metsatöll, „Rongisõidu“-laul või Vanemuise sümfooniaorkester!
Tauno Aints

Eesti keeles, inglisekeelsete tiitritega. 

Endla teatris esietendus muusikaline suurlavastus, mis põhineb lastekirjanduse klassikaks saanud lool Peeter Paanist. Juba üle saja aasta nii lapsi kui ka täiskasvanuid lummanud muinasjutu tõi lavale Oleg Titov, kelle nägemuses on see eelkõige Wendy lugu – tema kohtumisest Peetriga ning esimesest armastusest. Seetõttu peitub seiklusliku fantaasialoo pinna all ka kurvameelsusnoot ja nostalgia kadunud lapsepõlvesüütuse järele. Sander Rebane nimiosas on lavastaja sõnul justkui Peeter Paani rolli loodud. Wendyt kehastab tema kursuseõde Fatme Helge Leevald. Lisaks teeb lavastuses kaasa peaaegu kogu Endla näitetrupp ning kadunud poiste ja indiaanlastena saab näha Pärnumaa koolide õpilasi. Lavastus pakub palju avastamisrõõmu ka täiskasvanutele – peitub ju igaühes meist väikene laps.