MEISTER JA MARGARITA

Dramaatilis-tantsuline tõlgendus Mihhail Bulgakovi romaanist

Üllatusi on palju. Üks uustõlgendus sellisest suurteosest peab looma uusi seoseid, uusi vaatekohti. Seda värske lavastus ka teeb. /…/
Lavastajad on suutnud suurepäraselt integreerida välismaise tantsutrupi ja sõnateatri esindajad. Kõik on orgaaniline, loomulik. Tants ja sõna põimuvad ning kui Margarita avab suu ja hakkab kõnelema saksa keeles, tundub see ainuõige olevat.

Siim Lill, Tartu Ekspress

Etendused Tartus Vanemuise teatri väikeses majas alates
4. septembrist, külalisetendus Tallinnas Vene Teatris 28.02.2017.

„MÄED“, TÕNU ÕNNEPALU UUS NÄIDEND DRAAMATEATRI MÄNGUKAVAS

Mäed on järsud. Kõik on seal järsk. Alles oli kõik selge ja klaar, avarus lõputu, järsku on kõik kadunud — ainult udu. Üks hooletu samm ja kadunud oled sa isegi… Mägedes on toetuspunkti leidmine iga hetk eluline, füüsiline küsimus. Taevasinasse tõusmiseks tuleb kõvasti maa külge klammerduda. Aga elus?
Vana Munk istub pingil ja vaatab mägesid. Ei kipu üles ega alla. On ise nagu mäed. Kas ta teab? Nii Poiss kui Tüdruk usuvad omal kombel, et teab. Igal juhul on ta ainus, kes neid siin kuulab, peale mägede. Aga mõistab ta neid või mõistab ta nende üle kohut või hoopis naerab nende üle? Või ehk on ta nende küsimuste ja nende armastuse vastu sama ükskõikne kui need kaljud ja see lumi seal üleval? Või hoopis…
Tõnu Õnnepalu „Mäed". Lavastajad Aleksander Eelmaa ja Garmen Tabor (külalisena). Kunstnik Liisi Eelmaa. Helilooja Lauri-Dag Tüür. Valguskunstnik Priidu Adlas (Vaba Lava). Osades Pääru Oja või Christopher Rajaveer, Aleksander Eelmaa, Ester Pajusoo, Külli Teetamm (Tallinna Linnateater) või Liisa Saaremäel. Tšellist Leho Karin.
Esietendus 14. septembril 2016 Draamateatri väikses saalis.

Teatrilaat tutvustab Estonia uut hooaega

Estonia teatri uus hooaeg algab traditsiooniliselt teatrilaadaga. 3.–4. septembril tutvustatakse hooaja uudisteoseid ning teatraalseid tegevusi jagub kogu perele. Laupäev on pühendatud laulu- ja tantsukunstile ning kulmineerub ooperi- ja balletigalaga: rahvusooperi ja rahvusballeti solistid ning orkester annavad tasuta kontserdi linnarahvale.  Pühapäeval toimub teatrimaja ümber traditsiooniline teatrilaat, kus kontsertetendusel tutvustatakse hooaja uuslavastusi, müüakse hea hinnaga pileteid hooaja etendustele, Estonia meeneid, trükiseid, plaate, teatrikostüüme ja rekvisiite. Avatud on lasteala ja kohvikud. Tule ja naudi head muusikateatrit! Üritus on tasuta!

SUVELAVASTUS “VANNUTATUD NEITSID” VIIMASED KORRAD TALLINNAS

Lisaetendused  18, 19, 23, 24,25,26,27,28, 29 ja 30 august kell 19.00
Viimased 10 etendust!
Telliskivi Loomelinnaku kollases saalis (uus suvine mängukoht)
Oleg Mihailovi "Vannutatud neitsid " on valustraagiline , kuid samas puhastavalt helge perekonnadraama.Nàidendi tegevus toimub meie päevil Tirana - Albaania pealinna- äärelinnas.See ei ole piltpostkaartide ja turistide Tirana vaid karm , halastamatu ning reaalne Tirana , kus ûks perekond vôitleb oma argipäevas ônne ja parema tuleviku nimel.Tragikoomiliselt isegi groteskselt pôrkuvad tänapàeva maailma tavad ja harjumused aastasadu vanade traditsioonide ja tabudega.
Lavastaja Madis Kalmet
Kunstnik Jaanus Laagriküll
Näitlejad Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater), Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Riina Maidre, Lii Tedre, Külli Reinumägi, Inga Salurand (Eesti Draamateater).

25 000 külastajat kogunud “Viiuldaja katusel” jõuab vaatajate ette ka järgmisel suvel

Rahvusooper Estonia suvelavastus “Viiuldaja katusel” on kogunud 25 000 külastajat ja kõik 2016. aasta etendused on välja müüdud. Publiku soovile vastu tulles kuulutab teater välja 13 lisaetendust 2017. aasta suveks ja piletid on alates tänasest müügil. Etendused toimuvad 15.-31. augustini 2017. “Nii suurt menu ei osanud me oodata, eriti arvestades, et Estonia ei ole suvelavastuste turule seni trüginud,” ütles teatrijuht Aivar Mäe. “Teater tänab külastajaid ja mina tänan kogu erakordselt pühendunud lavastusmeeskonda – see kõik kokku on edu võtmeks,” lisas Mäe.

Estonia teater alustab hooaega 13. augustil

Rahvusooperi 111. hooaeg algab 13. augustil Jerry Bocki menumuusikali „Viiuldaja katusel“ etendusega. Alates 19. augustist alustame taas teatrimajas ekskursioonidega. 1-tunnise ekskursiooni vältel saab tutvuda kauni ajaloolise hoonega ja vaadata, mis toimub majas enne, kui eesriie tõuseb.Traditsiooniline Vana Tallinn Gala toob rahvusooperi solistid, koori ja orkestri koos mitmete tuntud külalissolistidega 25. augustil Tartu ja 27. augustil Tallinna publiku ette. Tallinna galakontsert on peaaegu välja müüdud, Tartusse on veel pileteid saadaval. Peale „Viiuldaja katusel“ lisaetendusi jätkame hooaega 9. septembril balletiga „Kratt“. Esimese uuslavastusena jõuab septembris lavale Richard Wagneri romantiline ooper „Lendav Hollandlane“. Veel enne hooaja algust saab rahvusooperit näha ja kuulda Arvamusfestivalil Paides!

Marko Matvere ja Peep Raun

MERELAULUD ehk Mulle meeldib maa

Mereaasta merelaulude kontsertidel kõlavad vanad merelaulud ja ballaadid koos jutuga purjelaevanduse kuldajast. Purjelaevanduse hiilgeajaks loetakse 16-20 sajandit. Sel perioodil toimetasid raapurjede all sõitvad laevad kaupu ja väljarändajaid kõikidesse maailmajagudesse. Sellest perioodist pärineb ka merelaulude traditsioon - shanty, millest omakorda arenes tänapäevane, meile nii armas merelaul. Purjelaevade ajastu lõpetas aurumasina täiustamine ning lõpliku hoobi andis sisepõlemismootori kasutuselevõtt. Kõige ilusamad, romantilisemad ja lõbusamad laulud on tänapäeva jõudnud 19. sajandist.

Marko Matvere: „Kõik armastatumad mereromantikutest laulukirjutajad toetuvad oma loomingus sellele pärimusele. Laevad olid siis puust ja mehed rauast.“

DRAAMATEATRI „BECKET“ AUGUSTIST TAAS KATARIINA KIRIKUS

3. augustist saab Katariina kirikus taas vaadata Eesti Draamateatri suvelavastust „Becket ehk Jumala au“. Kriitikuilt tunnustust kogunud lavastus räägib Thomas Becketi ja kuningas Henry II omavahelisest vastasseisust, mis tekkis, kui kuningas nimetas oma kantsleri ja lahutamatu sõbra Canterbury peapiiskopiks. Tekst tekitab mitmeid küsimusi, mida laval lahendada tuleb. Kust jookseb piir isiklike ja ideoloogiliste vastuolude vahel? Kas ja kuidas seisus kohustab, kuidas amet inimest muudab? Kas tähtsam on sõprus või ametiga kaasnevad põhimõtted ja kohustused? Ka küsimus Jumala aust võib kuninga ja kiriku vaatepunktist olla väga erinev. 
Autor Jean Anouilh. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Riina Degtjarenko. Peaosades Indrek Sammul ja Robert Annus, osades Taavi Teplenkov, Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Markus Luik, Laine Mägi, Marta Laan, Britta Soll, Liisa Saaremäel, Christopher Rajaveer, Karmo Nigula.
Etendused 16., 17., 18., 19., 23., 24., 25. ja 26. augustil kl 19 Tallinna Katariina kirikus.

Vana Tallinn Gala toob taas Tartusse Ain Angeri

25. augustil toimub Vanemuise kontserdimajas taas Rahvusooper Estonia suurejooneline Vana Tallinn Gala. Kõlavad katkendid mitmetest tuntud ooperitest: Verdi „Don Carlo“ ja „Rigoletto“, Puccini „Boheem“, Bizet’ „Carmen“ jm.
Koos Rahvusooper Estonia solistideAile Asszonyi, Kristel Pärtna ja Helen Lokutaga astuvad lavale Ain Anger, Aleksandr Krasnov Maria teatristja Giordano Lucà  Itaaliast. Koos solistidega on laval rahvusooperi koor ja orkester.
Dirigeerib Vello Pähn.

Preili Julie

draama 

Krahv on mõisast lahkunud ja tema jaaniöö lummusest joobunud tütar Julie tantsitab kõiki, kes ette juhtuvad; ta kutsub tantsule isegi oma tallipoisi......  see tants jääb kauaks lainetama ja karta on, et see ei jää  selle öö viimaseks meeletuseks...

Lavastaja: Roman Baskin
Kunstnik : Ann Lumiste

Mängivad:  Kersti Heinloo, Andres Mähar, Kati Ong

18, 19, 20, 21, 26, 27, 28, 29. aug. Ohtu mõisa tallisaalis 

Tõde ehk Valetamise Meistriklass

Kõik me hindame oma ala meistreid; pole midagi uhkemat kui olla mõnes valdkonnas tõeline asjatundja. Selle loo peategelane on  parim sellisel alal , nagu VALETAMINE. Ta on väga, väga  kaval! Ta on  seda pikalt harjutanud ja on konkurentsitult  tõeline  virtuoos, ühesõnaga Meistervaletaja.
Aga... mis juhtub siis, kui tekib konkurent?! Kui keegi osutub veel kavalamaks!?
Lavastaja : Roman Baskin
Kunstnik: Ervin Õunapuu
Mängivad: Roman Baskin, Elina Reinold, Helena Merzin, Riho Kütsar

Vanemuine toob lavale kultusmuusikali MAMMA MIA!

Benny Anderssoni & Björn Ulvaeusi muusikal MAMMA MIA! esietendub 26. novembril Vanemuise teatris ja 10. detsembril Nordea Kontserdimajas.

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

OTHELLO

Kirglik lugu, mis tulvil armastust, armukadedust, õnne ja surma.
 
2016. aastal möödub 400 aastat William Shakespeare’i surmast, seetõttu tähistatakse üle maailma erinevate sündmustega Shakespeare’i aastat. Vanemuise teatris esietendub Shakespeare’ile pühendatud aastal tragöödia “Othello” – näidend, mis teatri pea 150-aastase ajaloo jooksul pole draamažanris varem lavale jõudnud.
Esietendus 7. mail 2016 Vanemuise väikeses majas. Andres Noormetsa lavastuses on Shakespeare’i värsstekst teisendatud proosasse.
Osades: Jim Ashilevi (Von Krahli Teater), Sten Karpov, Liis Laigna, Ragne Pekarev, Andres Mähar, Riho Kütsar ja Karol Kuntsel.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas 13., 19. ja 24. mail.

Saatanaga kaupa tehes pole võitjaid

Klassikaline Fausti-lugu on Estonia laval Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele on andnud ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper.
Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse.
Peaosades Aile Asszonyi, Oliver Kuusik ja Pavlo Balakin. Dirigeerib Jüri Alperten.

Rahvusvahelise tantsupäeva gala on pühendatud Tiit Härmile

29. aprillil toimub Rahvusooperis Estonia rahvusvahelise tantsupäeva gala, mis on pühendatud Estonia kauaaegsele esitantsijale, lavastajale ja balleti kunstilisele juhile aastatel 2001–2009, Tiit Härmile.
Galal tulevad esitamisele katkendid ballettidest „Luikede järv“, „Giselle“, „Romeo ja Julia“ jt.
Galaõhtu kunstilised juhid on Toomas Edur ja Irina Härm.
Külalistena esinevad Elza Leimane-Martinova ja Arturs Sokolovs Läti Rahvusballetist, Linnar Looris Houstoni Balletist ja Maria Seletskaja Flandria Kuninglikust Balletist.

KOPSUD

Kui Sa tahad päriselt olla roheline, ära hinga.
Kolmekümnendates paar, haritud ja keskkonnateadlikud inimesed, soovivad last saada, kuid otsustamisel tuleb arvestada kõigi aspektidega - nii isiklike kui globaalsetega. Milline on õige käitumine ökoloogilise kriisi, ülerahvastatuse ja hübriidsõdade ajajärgul? Kell tiksub ja valikute tegemine on üha keerulisem. Kui kaalul on elu põhiküsimused, põimub intiimne globaalsega ja huumor tõsidusega. Mis lõpeb esimesena - maailm või suhe?Duncan Macmillani ökoloogilise armastusloo KOPSUD lavastas Taago Tubin Ugalast, mängivad Carita Vaikjärv ja Märt Avandi.

AIDA

Verdi laotab meie ette inimsuhete kirju paleti ja varem või hiljem seisavad kõik peaosalised valiku ees: kas jääda truuks kodumaale või valida armastus?
Giuseppe Verdi ooper


Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk
Lavastaja ja kunstnik Madis Nurms
Koreograaf Teet Kask
Liikumisjuht Jelena Karpova
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades: Jomante Šležaite (Leedu), Märt Jakobson, Anželina Švatška (Ukraina), Valentina Kremen, Eduard Martõnjuk (Valgevene), Samsons Izjumovs (Läti RO), Romans Polisadovs (Läti RO), Reigo Tamm, Rasmus Kull
Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor ning Tartu Noortekoor

Vanemuise teatri ja Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PROMFEST koostööprojekt.
Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega.

Igal lapsel oma pill

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE (teised vaatavad ise, kuidas saavad)

Humoorikas tõlgendus eesti kirjanduse naiskangelannadest
 
Autor Urmas Vadi
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Kunstnik Silver Vahtre
Kostüümikunstnik Reet Aus
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades Kärt Tammjärv, Piret Laurimaa, Piret Rauk (Kuressaare Linnateater), Raivo E. Tamm
 

LUCIA DI LAMMERMOOR

Donizetti „Lucia di Lammermoor“ – justkui Šoti madalmaa „Romeo ja Julia“!
Gaetano Donizetti ooper


Salvadore Cammarano libreto Walter Scotti romaani „Lammermooride mõrsja“ ainetel

Muusikajuht ja dirigent
Paul Mägi
Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa)
Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa)
Valguskunstnik Ulrich Schneider (Saksamaa)
Osades: Pirjo Jonas, Henriette Bonde-Hansen (Taani), Jevgeni Chrebtov (Leedu RO), Jānis Apeinis (Läti RO), Federico Lepre (Itaalia), Reigo Tamm, Germán Gholami, Märt Jakobson, Karmen Puis, Rasmus Kull, Marika Aidla

ÖÖS ON ASJU

„Öös on asju“ on Mati Undi samanimelisel romaanil põhinev lavastus, mille toob lavale kunagine endlakas, nüüdne Tartu Uue Teatri loominguline juht Ivar Põllu. Kui Undi kollaažromaan 1990. aastal ilmus, elektriseeris see kogu eesti kirjandusvälja. Teose üle arutleti, vaieldi, püstitati teooriaid. Millest romaan räägib, selles kokkuleppele ei jõutudki. Ühes olid ja on lugejad siiski üksmeelel – kuigi segane, on tegu väga huvitava teosega.
Ja siit alustame oma teekonda ka meie.
Hetkest, mil üks mees läheb seenele, aga seeni ei ole. On hoopis Sirmiku tänaval elav Lennart Meri, kortermajad, öö, pimedus, elektrijaam ja inimsööja. Elekter on ka. Vähemalt alguses.
Ja nagu ütleb lavastaja: „Lavastust tehes suhtume Undi romaani sama vabalt kui Unt suhtus oma lavastusi tehes teistesse klassikutesse.“  
Lavastuses mängivad osades Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Lauri Mäesepp, Sander Rebane, Tambet Seling ja Indrek Taalmaa.
 

LOTTE UNENÄOMAAILMAS

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Lugu onu Aarest Draamateatris

Lavastaja Hendrik Toompere kirjutas lavaloo oma onust, onu Aarest, kelle elutee kujunes väga värvikaks. Hendrik Toompere: „Olin maal puhkamas, kui ühel heal päeval leidsin oma kadunud onu Aare tööraamatu. Avastasin, et ta on oma elu jooksul olnud enam kui viiekümnes ametis. 1960. aastate lõpust kuni 70. aastate keskpaigani õnnestus tal 28 korda ametit vahetada. Alustas pootsmanina, ent nädala pärast oli millegipärast tehtud lihtmadruseks. Nädal hiljem oli radist, siis sai jälle pootsmaniks ja kukkus taas madruseks tagasi. Muuhulgas on ära märgitud ka selline amet nagu Rakvere teatri peanäitekunstnik. Hakkasin siis mõtlema, kui kirev ja sündmusterohke ühe inimese elu noorest peast oli ja millised võivad olla ühe lihtsa inimese suured unistused. Lõpetas kooli priimusena, siis töötas NKVDs ja veel miljon asja otsa. Nii et lugu on tavalisest lihtsast inimesest, kelle elu sellest hoolimata, et tal ei ole ümbruskonnale mitte mingisugust erilist  mõju, on erakordselt keeruline, huvitav ja sündmusterikas ning joonistab minu meelest väga hästi lahti meie lähimineviku.“ Autor ja lavastaja Hendrik Toompere. Kunstnik Ervin Õunapuu. Osades Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Priit Võigemast, Raimo Pass, Uku Uusberg, Marta Laan, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Sulev Teppart

LUMEKUNINGANNA

Kui väga tahta, siis elu võib olla kui muinasjutt ja muinasjutt ei olegi nii elukauge kui täiskasvanud arvavad.
Ballett H. Chr. Anderseni muinasjutu ainetel


Muinasjuttu Lumekuningannast on tõlgendatud erinevalt. Seekord on näha erinevus täiskasvanute „postermaailma“ ja laste siiraid tundeid ja uskumist täis maailma vahel, kus tõelised tunded võidavad külma mõistuse.
Anderseni muinasjutt võlub oma värviküllaste nüanssidega erinevate karakterite kirjeldamisel - tal on lumehelbed kui suured kanad, ringi lendavad „lumemesilased“, pisaratest tärkavad roosid ja Gerda hingeõhust tekkivad inglid…

Särav operett „Tsirkusprintsess“

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Tremeloes tuleb Tallinna

Sügisel Tallinnas esinev ansambel The Tremeloes on kindlasti üks popmuusika legende, kelle laulud lummavad mitme põlvkonna kuulajaid ja neid saab tänagi näha-kuulda elavas esituses. Ka täna kuuleb raadiokanaleilt tihti või leiab You Tube´s mitmeid Tremeloesi laule, mis saanud popi klassikaks ja kujunenud kuldsete 60-te britipopi tunnuslauludeks, mis olid väga edukad ka Eestis. 1960-te ja 70-te aastatel Eesti TV menukas telesaates „Horoskoop“ kõlasid mitmed Tremeloesi laulud, mis meil kiiresti eestikeelsed sõnad said ja rahva lemmikuiks tõusid. Meenutame laule „“See väike neiu“ Uno Loobi esituses või „Lõppenud on päevad“ mille Helgi Sallo isikupäraselt rahvani tõi. Ansambel Toomapojad tegid meil koduseks laulu „Kaunis on kevadhommik“. Mitu aastakümmet hiljem tõi ansambel „Kollane Allveelaev G“ Ivo Linna ja Jaak Joala eestvedamisel juba uue põlvkonna ette Tremeloesi kirkaks klassikaks saanud laulud „Vaikus on kuldne“ ja „Olla võib halb aeg ka hea“.
10.11.2016 Estonia kontserdisaalis

OLGA, IRINA JA MINA

„Kolme õe“ esietendus oli täpselt kakskümmend aastat tagasi. Ka siis sadas lund… Tookord olid nad Olga, Maša ja Irina – kolm lootusrikast õde, kolm noort näitlejannat. Ja oh kuidas nad igatsesid – armastust, Moskvasse, lavale, telesse, kuulsaks.
Nüüd on nad Berit, Maria ja Liisu – inspitsient, koduperenaine ja näitleja. Kolm keskealist naist, kelle elu on üksteisest kaugele viinud. Aga täna saavad nad taas kokku, et meenutada kunagist koostööd, rääkida elust, teatrist, armastusest, lastest, tööst, igatsustest ja saladustest.
Ja siis liitub nendega Olga, Maša ja Irina kunagine Veršinin – kuulus ja armastatud näitleja Kalle. Beriti, Maria ja Liisu isiklik Don Juan.Šampuseklaasid kõlisevad, päevavalgele tulevad üha uued saladused ja väljas sajab lund…

ARKAADIA

Põnev, vaimne ja vaimukas draama, mille tegevus toimub ühes Inglise maamõisas paralleelselt 19. sajandil ja tänapäeval. 
 
Lavastaja Ain Mäeots 
Lavakunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) 
Kostüümikunstnik Gerly Tinn 
Ain Mäeots: „Mind on alati huvitanud müsteeriumid - olgu vorm või žanr milline tahes. „Arkaadia“ on mulle kui lavastajale hea võimalus olla osaline ühe igas mõttes ülimalt kõrgelennulise müsteeriumi lahtiharutamisel ja seejärel vaatajatele uuesti ülesehitamisel. See ei ole ainult lavastamine. Suurema osa sellest lahedast tööst oleme mõnuga ära teinud - veidi  jääb publikule pureda.“

KLAVER

Romantiline ballett-draama tummast klaverimängijast ja tema tütrest.
Koreograaf, lavastaja, stsenarist Marika Aidla
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Janek Savolainen
Heliloojad Michael Nyman ja Dario Marianelli
„Inimesed, kes tundsid Ada McGrath'i, jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid seda ka mehed - mõned värisedes, teised imestades, kui kaugele armastuse või kire nimel ometi võidakse minna. Loos oli midagi vastupandamatut, mis pakkus kõigile põnevust.“ 
Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger 

"MOJENS!" Benno Hansen 125

Teater Varius jätkab Rahvusooper  ESTONIA teatrilegendide tutvustamist. BENNO HANSENI 125. sünniaastapäeva tähistatakse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis rõõmsameelse tervitusega  “MOJENS!”Nii tervitas kuulus bass kõiki oma sõpru.
Peaosalist mängib praegu  Bonni Ooperis töötav PRIIT VOLMER, kes leiab oma tiheda töögraafiku kõrvalt ka mahti Variusega koostööks.
Laval kohtab mitmeid ESTONIA teatri ja muuseumiga seotud tegelaste prototüüpe.
Osades LII TEDRE, URMAS PÕLDMA, PEETER KALJUMÄE, ALLAN KRESS.

UHKUS JA EELARVE

22. jaanuaril esietendus Endlas EMTA Lavakunstikooli 27. lennu diplomilavastus „Uhkus ja eelarve“, mille tekst on valminud trupi ühistööna ning inspireeritud nii Eesti tänasest elust kui 1920. aastate vene absurdistidest. Tulemuseks on tempokas absurdidramöödia täis nooruslikku energiat, musta huumorit, kalambuure ning ootamatuid süžeepöörakuid. Koos näitlejatega on laval Noor Muusik 2014 tiitliga pärjatud andekas pianist Johan Randvere. Lavastajaks on lavakunstikooli 27. lennu üliõpilane, Panso preemia laureaat Mehis Pihla.
Lavastust mängitakse 13 korda. Lisaks 9 etendusele Endlas näeb lavastust sel talvel ja kevadel ka Tallinnas, Tartus ja Paides.

Giuseppe Verdi „Aida“

Põnevate ja uuenduslike lahenduste poolest tuntud saksa lavastaja Tobias Kratzer ja lavakunstnik Rainer Sellmaier toovad rahvusooperis lavale Verdi „Aida“. Tobias Kratzer: „Verdi meistriteos „Aida“ on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust.“
Nimirollis saab publik näha Heli Veskust või Aile Asszonyit. Lavastuses teevad külalistena kaasa Michael Wade Lee, George Oniani, Agnieszka Rehlis, Denis Sedov ning Monika-Evelin Liiv. Estonia solistidest laulavad veel Jassi Zahharov, Mart Laur, Olga Zaitseva, Mart Madiste, Aare Saal, Pavlo Balakin, Märt Jakobson ja Oliver Kuusik. Dirigeerib Vello Pähn. 

PILDILT KUKKUJAD

Lugu tavalistest eesti inimestest, kelle nooruspõlveunistuste ja reaalse elu vahel haigutab kuristik

Tiina Laanemi draama
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets
Kostüümikunstnik Maarja Noormets
Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal

See on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres. Meie kõigi elud koosnevad põhjuste ja tagajärgede katkematust reast, millel on tervikule määrav mõju: elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui kõik on läinud absoluutselt teisiti kui lootsid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi minemiseks?

Houellebecqi „Kaart ja territoorium“ Draamateatris

Michel Houellebecqi romaanil põhineva lavastuse keskmes on Jed, kes teeb peadpööritavat karjääri kunstnikuna, tema ümber koonduvad inimesed "kunstimaailmast". On galeristid ja kunstnikud, teiste seas ka kaunitar Olga. Koos räägitakse kunstist, ilust ning maailmast, ühiselt lähenetakse keskeale ja vanadusele. Seda rütmi katkestavad Jedi jaoks vaid ühiselt veedetud hetked pensionile läinud isaga. Kõik elavad rahulikku, kuid rõõmutut elu. Ja siis toimub mõrv. Lavastuse tegevus leiab aset Prantsusmaal, humanistliku Euroopa sünniriigis. Keset šansoone, lõputuid kohvikuvestluseid, maitsekat veini, Tour de France'i ja nüansirikast erootikat peidab ennast aga meie maailma minevik. Kõik on juba ammu tehtud. Michel Houellebecq on nüüdisaja valusaim kirjanik, kelle skalpell lõikab lahti valge keskealise eurooplase maailma ning enesepilti. Lavastus: Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater), lava: Liisi Eelmaa, muusika: Hendrik Kaljujärv, foto: Paul Kuimet, video: Emer Värk (Von Krahli Teater), kostüüm: Jaanus Vahtra, kaamera: Jekaterina Abramova, dramatiseering: Eero Epner (Teater NO99) ja Juhan UIfsak. Osades Hendrik Toompere jr, Lembit Ulfsak, Pääru Oja, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Piret Krumm, Indrek Sammul

45339 km2 raba

Kui sa oled eestlane, kes elab välismaal, siis kus on su kodu? Kas sa igatsed musta leiba? Kas sa näed unenägusid kamast ja lapsepõlvemaastikust? Kas sa tahaksid tagasi paksu metsa ja laia rabasse? Kas sa kannatad, sest sa pead elama võõral maal, või oled rõõmus mugavuspagulane ja mujal ongi parem?
Dokumentaallavastus „45 339 km² raba” on inimestest, kes on otsustanud Eestist lahkuda ja elada välismaal. Lavastus põhineb 934 välismaal elava eestlase mõtetel, kellelt küsiti, kuhu nad läksid, miks, kas nad mõtlevad Eesti peale, kas nad tulevad tagasi, kas nad on veel Eesti jaoks olemas. Vastused on väga erinevad, sest inimesed on väga erinevad, aga midagi on neis kõigis ka ühist.

"Tramm nimega Iha"

Ameerika kirjaniku Tennessee Williamsi psühholoogilise draama peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg.  „Just naiselikkuse mahasurumine on viinud maailma praegusesse olukorda – hirmust ja vihast tundmatu vastu surutakse toore jõuga alla kõik, mis ei allu süsteemile,“ arvab lavastaja Ingomar Vihmar. Lavastusega tõstab ta naised kogu oma olemuse stiihiaga au sisse.
Endla trupiga liitunud Kleer Maibaum-Vihmari ja Märt Avandi kõrval mängivad Kati Ong, Karin Tammaru, Priit Loog, Ago Anderson jt.

KESKÖÖ PARIISIS

Ballett George Gershwini muusikale

Koreograaf-lavastaja Michael Shannon (USA)
Libreto autorid Mare Tommingas, Michael Shannon
Videokunstnik Taavi “Miisu” Varm

Lavastus „Kesköö Pariisis“ sai tekkimiseks algse impulsi Gershwini muusikalt ja silmapaistvatelt isiksustelt, kes tegutsesid 1920ndate – 50ndate Pariisi kujutavas kunstis, teatri- ja moelavadel. Romain Erté, Elsa Chiaparelli, Josephine Baker ja Salvador Dali – oma ajastu ja tuleviku kujundajad – on põimitud kunstilisse tervikusse. Mänguline lähenemine andis lavastusmeeskonnale tegutsemiseks palju vabadust ja eelpoolmainitud suurkujud andsid inspiratsiooni lavastuse visuaalide ja tegelasliinide lahtimõtestamiseks.
Mare Tommingas

Athol Fugardi draama „Siin elavad inimesed“

„Mulle lubati hoopis muud. Lubati elu, mida tasub elada. Kus see on? Mind peteti,“ jõuab majaomanik Milly viiekümnenda juubeli õhtul järeldusele. Pärast pikka suhet, millele olid rajatud kõik tulevikulootused, tunneb mahajäetud naine end kui kõrvale heidetud kasutu asi. Meelitades noori üürilisi korraldama sünnipäevapidu, püüab ta tõestada, et pole juhtunust sugugi häiritud. Kentsaka pidulaua ümber kogunenud seltskonda ühendab hirm elu ja tuleviku ees. Nad kõik on justkui ebavajalikud, üksi jäetud, elu poolt hüljatud. Enn Keerdi lavastus on meid kõiki painavast hirmust, et elu läheb mööda meid tõeliselt puudutamata, et me pole kellelegi vajalikud. Nagu eluski, pehmendavad lavastuse rõhuvat meeleolu humoorikad situatsioonid eluterve pöörasus ja absurditunnetus. Eelmise hooaja Endla Publikulemmiku Carmen Mikiveri kõrval mängivad noored näitlejad Fatme Helge Leevald, Lauri Mäesepp ja Sander Rebane

 

REHEPAPP

Tauno Aintsi ooper
Andrus Kivirähki suurepärase ja vaimuka romaani suurepärane ja vaimukas ooperiversioon Marko Matverelt!

Libreto Urmas Lennuk
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigent Taavi Kull
Lavastaja Marko Matvere
Kunstnik Iir Hermeliin

Publiku huvi erinevate „Rehepapi”- ilmingute vastu on vaibumatu. Kivirähk on romaaniga loonud suurepärase ja vaimuka üldistuse, milles ei puudu huumor ega ka ühiskonnakriitika. Väga vaimukas, teravmeelne – nagu Kivirähk ikka…
Kui ikka muusika peale hakkavad karvad tõusma, pole vahet, kas see on Metsatöll, „Rongisõidu“-laul või Vanemuise sümfooniaorkester!
Tauno Aints

Eesti keeles, inglisekeelsete tiitritega. 

„Tartuffe“

Pühapäeval, 4. oktoobril esietendus Eesti Draamateatri suures saalis Molière´i surematu „Tartuffe“. Lavastaja Lembit Peterson: „Klassikalise dramaturgiaga on ju nii, et mida suurem ja  sisurikkam tekst, seda enam on sellest võimalik leida tänapäeva inimese jaoks huvitavad aspekte. Kõige rohkem intrigeerib mind teema, millest Molière näidendi eessõnas räägib – silmakirjalikkus. Ta oskab meile näidata silmakirjalikkust meis endis ja annab jõudu seda välja naerda. Et pahe on pahe, teavad kõik. Parim pahe vastu võitlemise viis oli Molière’ile ja on tänapäevani näidata selle naeruväärsust. Et pettus on koomiline, silmakirjalikkus on naljakas. Petised on nõus, kui neid noomitakse, on nõus tunnistama, et nad on halvad, aga ei taha enamasti välja naerdud saada!“ Molière „Tartuffe“. Lavastaja Lembit Peterson (Theatrum), kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Triin Suvi, liikumisjuht Tiina Mölder, muusikaline kujundaja Marius Peterson. Osades Marius Peterson (Theatrum), Maria Klenskaja, Rein Oja, Liina Olmaru (külalisena), Uku Uusberg, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Indrek Sammul, Hilje Murel, Tõnu Aav või Aleksander Eelmaa, Tarmo Song (Theatrum).

PEETER PAAN JA VALGE LIND WENDY

Endla teatris esietendus muusikaline suurlavastus, mis põhineb lastekirjanduse klassikaks saanud lool Peeter Paanist. Juba üle saja aasta nii lapsi kui ka täiskasvanuid lummanud muinasjutu tõi lavale Oleg Titov, kelle nägemuses on see eelkõige Wendy lugu – tema kohtumisest Peetriga ning esimesest armastusest. Seetõttu peitub seiklusliku fantaasialoo pinna all ka kurvameelsusnoot ja nostalgia kadunud lapsepõlvesüütuse järele. Sander Rebane nimiosas on lavastaja sõnul justkui Peeter Paani rolli loodud. Wendyt kehastab tema kursuseõde Fatme Helge Leevald. Lisaks teeb lavastuses kaasa peaaegu kogu Endla näitetrupp ning kadunud poiste ja indiaanlastena saab näha Pärnumaa koolide õpilasi. Lavastus pakub palju avastamisrõõmu ka täiskasvanutele – peitub ju igaühes meist väikene laps.

Märksõnadega otsing

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri