"ARMUNUD SHAKESPEARE" TULEB SUVEPUHKUSELT TAGASI!

Alates 2. augustist otsib Draamateatri suure saali laval taas inspiratsiooni ja armastust noor Will Shakespeare, taustaks Elizabethi-ajastu pulbitsevad lavatagused intriigid ja abieluga kauplemine, õukond ja kõrts. Keelatud armuseikluste tiivul paneb Shakespeare kirja näidendi, millest on tänaseks saanud maailma kuulsaim armastuslugu „Romeo ja Julia“. Menuka filmi põhjal sündinud tekst on seni lavaloa saanud vaid ühel korral Inglismaal, Eesti Draamateatri lavastuses on laval veerandsada näitlejat ja muusikut, originaalmuusika Georg Malviuse lavastusele kirjutas Rasmus Puur.
"Armunud Shakespeare" augustis ja septembris 13 korral Draamateatri suures saalis.
Lavastaja Georg Malvius. Osades Karmo Nigula, Mait Malmsten, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Indrek Sammul, Kristo Viiding, Tiit Sukk, Maria Klenskaja, Marta Laan, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Lauri Liiv (külalisena) jt. Muusikud: Tiit Kikas, Peeter Klaas, Villu Vihermäe, Anto Õnnis, Valter Soosalu.

R.A.A.A.Mi suvelavastus "VANAPAGAN"

AINULT 7 ETENDUST SEL SUVEL!
 
Kuhu satub Vanapagan, tulles 21. sajandi teise kümnendi keskel põrgust maa peale õndsaks saama? Mis maa see on? Kas Jürkal on üldse võimalusi inimeseks jääda? Kokku saavad A. H. Tammsaare tegelased, Eesti näitlejad ja Jakuutia lavastaja SERGEI POTAPOV.
Peaosas IVO UUKKIVI
Teistes osades LIISA PULK, ELINA REINOLD ja SULEV TEPPART

17.-25. juuli Kernu mõisas.

Maapealne paradiis. Lenna Kuurmaa, Piret Krumm, Liina Vahtrik & bänd.

Lenna Kuurmaa, Piret Krumm, Liina Vahtrik & bänd koosseisus Jonas Kaarnamets (kitarr), Tõnis Kivisild (bass), Madis Muul (klahvpillid) ja Hans Kurvits (trummid).
"Maapealne paradiis on rock’n’roll…” - nii laulsid Genialistid aastal 2000.
17 aastat hiljem on see lugu taas kuum, seekord on aga esitajateks Lenna Kuurma, Piret Krumm ja Liina Vahtrik, kes toovad teieni  palju teisigi laule eesti popi- ja rokiklassikast.
Südasuvise Eestimaa lavadel kõlab muusikat Fixist Terminaatorini ning Marju Kuudist Orelipoisini.
Kõik kolm solisti kütsid kuumaks saate „Su nägu kõlab tuttavalt“ kaks aastat tagasi, nüüd on nad uuesti laval eesti hittidega läbi aegade.

Lavakunstikooli 28. lennu viimase aasta esimene diplomitöö laval juba augustis

Lavastus „...JA PEAKSIN SADA SURMA MA...” põhineb ühe väikese rahva suurtel lugudel ja nendega elatud eludel. Lood, mis aitasid hädade vastu tuhandeid aastaid tagasi, sadu aastaid tagasi, võiksid vastuseid anda ka täna.
Maailm on liigestest lahti täna; ja uuesti ja uuesti peame küsima, mis meid toestab ja millel me rajaneme, et alles jääda, et püsida, et aidata. Kui meie esivanemad said tarkuse kätte oma usust, oma emakeelest ja regilaulust - teisest emakeelest ( V. Tormis), unenägudest ja prohveteeringutest - saame meiegi ehk noist tuge. Sellepärast me laulame ja kõneleme.
Etendused algavad päikese loojudes õhtul kell 21. Ainult seitsmel õhtul!
Lavastajad Anne Türnpu, Eva Koldits (Teater NO99), Mart Koldits (Von Krahli Teater)
Laval Lavakunstikooli 28. lennu tudengid.
Produtsendid on EMTA Lavakunstikool, Hageri kogudus ja Eesti Rahva Muuseum.
Lavastus etendub ka Lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna.
PS! Pärast etendust on võimalik jääda telkima Hageri kiriku hoovi.

Ajaloolis muusikaetendus kajastab meie põlisrahva lugu muinasajast - tsaariaega.

Kuna meie, värvikas ajalugu on toime pandud siin samas, meie pühal maal, meie oma jalge all, meie põlisteedel ja metsades/rabades, siis ongi etendused toodud sinna, kus tegelikkuses etenduse sündmused toimusid. Just Rapla maakonda läbiva muinasaegse- sõja ja kaubatee äärde, pärandkultuuri objektidele - Kädenbäe (Keava) maalinna ja raba lähistele, Rumbi rabasaarele ja Paluküla Hiiemäele. Sõdade tulemusel tekkinud Eestimaa-Liivimaa piirialale. Kesksel kohal on perekond, kellest ajaloo sündmused üle rulluvad. Väärtustatakse ÜRGEMA - kes selle rahva oma lasterikkusega on tänapäeva toonud.
Väärtustatakse meie/kohaliku põlisrahva päris kodu - looduskeskkonda - kodu, kus elatakse aegade algusest.
Kokkuvõttest võib jääda mulje, et tegemist on kohutava etendusega - nagu meie rahva tegelik ajalugu ongi, üks 25 aasta pikkune sõda teise järel võõraste vallutajate poolt + katkuajad lisaks. Kuid igas pildis on helgust ja armastust ja rõõmu ja palju kaunist muusikat!

OMADE VAHEL

A. Ayckbourni komöödia

Kas naisel, kes elab oma mehe ja ämmaga ühe katuse all, on võimalik mingil imekombel ellu jääda? 
Kindlasti on, aga mis hinnaga!?

Mängivad: Ita Ever, Roman Baskin, Maria Peterson, Hilje Murel, Alo Kõrve

13, 14, 15, 24, 25, 26, 27, 28 juuli
7, 8, 9. 25, 26. aug.
Ohtu mõisa tallisaalis

PREMJÄÄR

Teater VARIUS tähistab sügisel oma 30. juubelit lavastusega “PREMJÄÄR”, uue CD plaadi ja raamatu esitlusega. Kolmkümmend aastat on mängitud vaid kirjandus- ja kultuuriloolisi lavastusi. Teatri looja, tekstide autor ja lavastaja on HEIDI SARAPUU. Praegu on mängukavas lavastused Gerda Murrest ( “ Saatuslik Nahkhiir” ), peaosas Helgi Sallo ja Liina Vahtrik , “LENNUD” (President Lennart Meri mõttelennud) “Lõbusad estoonlased”, kus laval  säravad Paul Pinna, Alfred Sällik, Benno Hansen, Gustav Avesson ja teised unustatud või vähetuntud tegelased. Estonia teatri "tekkelugu", tema lauljaid on Varius vaatajateni toonud läbi kümne lavastuse, seekord kohtuvad nad pisut pidulikumas miljöös. Põhjust kokkusaamiseks jagub - üks väike teater on 100. aastases Eesti Vabariigis püsinud 30 aastat ja see on ime!
Mängivad: René Soom ja Priit Volmer Rahvusooperist Estonia, Urmas Põldma, Lii Tedre, Diana Dikson- Soom, Peeter Kaljumäe,Raivo Mets, Hain Hõlpus, Ooper- Kvartett, külalised lähedalt ja kaugelt.

"Aleksei Karenini" VIIMASED ETENDUSED

Tapa Raudteejaamas

Ilmselt ei kahtle ükski eestlane, et Lev Tolstoi „Anna Karenina” lugu sobib Tapa vanas raudteejaamas mängimiseks nagu rusikas silmaauku. Vene klassiku romaanis on raudteel ju tähtis osa. See andis ja annab mastaabi ja liikumisvõimaluse, peatades samas mõtted ja aja...


Peaosas Aivar Tomingas, teistes osades  Elina Purde, Raimo Pass (Draamateater), Roland Laos, Jekaterina Novosjolova, Terje Pennie, Karl-Sebastian Võhma.

11. juuli - 2. august kell 19.30

Muusikasuvi Antoniuse õues 2017. Sumedate suveõhtute muusika.

22. juuni – 31. august neljapäeviti kell 20.
Muusikasuve kuues hooaeg pakub suvist meelelahutust Antoniuse õues, kus saab neljapäeviti nautida heatasemelisi kontserte igale maitsele.
22. juuni Muusikasuve avakontsert! Sandra ja Jalmar Vabarna
29. juuni Elina Born & Stig Rästa
06. juuli Ansambel Go Away Bird
13. juuli Jaagup Kreem & Taavi Langi
20. juuli Rolf Roosalu & bänd
27. juuli Maapealne paradiis. Lenna Kuurmaa, Piret Krumm, Liina Vahtrik & bänd
03. aug Coffe For One. Liisi Koikson & bänd
10. aug Jazz 'n' Samba
17. aug Kalle Sepp & ansambel Locomotiiv
24. aug Tanel Padar ja Tomi Rahula
31. aug. Muusikasuve lõpupidu! Ansambel Shanon

ROOSI NIMI

Vanemuise suvelavastus Umberto Eco romaani instseneeringu põhjal

Esimest korda Eesti lavale jõudev maailmakuulsa kirjaniku ja semiootiku, Tartu Ülikooli audoktori Umberto Eco romaan „Roosi nimi” (1980) ühendab endas põnevusloo, sissevaate keskaja kultuuri ja maailma ning semiootilise ristsõnamõistatuse.
“Roosi nime” lavastaja ja dramatiseerija on Tanel Jonas, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Priit Strandberg.

Osades Andres Mähar, Karl Laumets, Jaan Rekkor (Eesti Draamateater, Endla), Karmo Nigula (Eesti Draamateater), Priit Strandberg, Riho Kütsar, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Jaanus Tepomees, Leino Rei, Ardo Ran Varres, Raivo Adlas, Alo Kurvits, Artur Nagel, Rasmus Kull, Matis Merilain, Oliver Timmusk ning Vanemuise ooperikoor

Etendused Tartu Ülikooli muuseumi toomkiriku varemetes 13.-23.07.2017.

Vana Tallinn Gala toob taas publikuni maailmatasemel artistid

Viiendat aastat toimuv „Vana Tallinn Gala“ pakub esmaklassilist muusikanaudingut kõigile ooperisõpradele. Verdi, Puccini, Tšaikovski jt tuntud heliloojate loomingut esitavad Estonia solistid Heli Veskus, Helen Lokuta ja Jassi Zahharov. Külalistena astuvad lavale Francesca Sorteni Itaaliast, Luc Robert Kanadast ja Oleg Budaratski Venemaalt. Dirigeerib rahvusooperi peadirigent Vello Pähn.

Suurejooneline ooperikontsert toimub 25. augustil Rahvusooperis Estonia ning 26. augustil Vanemuise kontserdimajas.
Soeta oma pilet kohe, sest kohti jagub vaid kiirematele! 

Sander Õigus "Hoopis teine tera"

Vaid neli vabaõhuetendust sel suvel!

Kui Sander Õiguse esimene tund oli justkui sissejuhatus stand-up’i, siis nüüd läheb tõsisemaks andmiseks.
“Hoopis teine tera” on Sander Õiguse teine täispikk soolosõu ning nagu nimigi viitab, on teine tund esimesest üsna erinev – teise tunni tempo on hoogsam, materjal tihedam ja hingamisruumi vähem.

Vihma korral toimub etendus siseruumides

The Ilves Sisters uue kavaga „Cherbourgi vihmavarjud”

Selle aasta suveõhtud tõotavad tulla eriti mõnusad ja muusikarohked. Publiku seas palavalt armastatud õdede bänd The Ilves Sisters esineb suvel üle Eesti täiesti uue kontsertkavaga, mis sisaldab maailmakuulsaid menulaule populaarsetest muusikalidest ning filmidest.
Neil kontsertidel saab õdede esituses kuulda tuntuid palu muusikalidest „Grease”, „Evita”, „Ooperifantoom”, „Helisev muusika”, „Lauldes vihmas”, „Cherbourgi vihmavarjud” ning Abba loomingul põhinevast muusikalist „Mamma Mia!”. Teiste seas tulevad esitusele laulud „Singing in the Rain”, „The Sound of Music”, „Don’t Cry For Me Argentina” ja „Summer Nights”. Laulud kõlavad nii eesti kui ka inglise keeles. Kontserdile on oodatud igas vanuses kaasaelajad, sest muusikarõõmu jagub nendel õhtutel igaühele!

Maria Listra ja Jassi Zahharov

Romantilised suvekontserdid
Raimond Valgre  ja Valter Ojakääru aegumatud laulud


Õhtu rannal
Maria Listra laul
Jassi Zahharov laul
Margus Kappel klaver

Meie armastatud lauljad Maria Listra ja Jassi Zahharov suunduvad üle mitme aasta taas ühisele kontserttuurile kavaga „Õhtu rannal”. Duo esituses kuulete Raimond Valgre ja Valter Ojakääru parimaid romantilisi laule. Lauljaid saadab klaveril maestro Margus Kappel.
Tule ja naudi romantilist suvekontserti.

SWEENEY TODD

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata. 

Osades Rasmus Kull, Marko Matvere, Maria Annus, Sepo Seeman, Lauri Saatpalu, Pirjo Jonas, Maria Listra, Jaanus Tepomees, Kalle Sepp, Reigo Tamm, Valter Soosalu, Priit Strandberg, Kaarel Targo, Lauri Liiv, Peeter Veltman jt. 
Kaasa teevad Vanemuise ooperikoor, balletitrupp ja sümfooniaorkester.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise teatri suures majas.

Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega. 

Dave Benton - „Parimad laulud”

Augustikuus rõõmustab Dave Benton publikut kontserdituuriga, et tuua esitusele parimad laulud oma repertuaarist!
Dave laulab laule nii eesti kui inglise keeles, teiste hulgas kõlavad eestlaste seas tuntud lood „Suveöö”, „Saare naine”, „Soe pisar” ja aegumatu „Kui jaamast lahkub rong”.
Lauljat saadab klaveril maestro Margus Kappel ja kitarril Madis Arvisto.
Kontserte antakse seitsmes Eesti kaunis kontserdipaigas.

Tule ja veeda üks tore õhtupoolik parimate laulude seltsis!

Tagahoovish

Aja voolus vahetuvad rahaühikud, eluasemed ja rõivatükid, aga inimese loomus koos oma lahutamatu tagahooviga on ikka endine.
Lammutamisele määratud maja juures askeldavad entusiastlikult mitmesuguste huvidega tegelased. Kes nad on ja mida nad õigupoolest otsivad? Kindlasti mitte seda, et leitav viib nad tagasi kunagiste sündmusteni tagahoovis. Kellel on seaduslik, kellel moraalne õigus majale? Kes koputab vastase südametunnistusele, kes pöördub teise terve mõistuse poole?
Mängivad: Marje Metsur, Liina Tennosaar, Ingrid Isotamm, Marian Heinat (Vanemuine), Kaia Skoblov, Carine Jessica Kostla, Andres Dvinjaninov, Margus Jaanovits (Vanemuine), Villu Kangur, Karol Kuntsel (Vanemuine), Reigo Tamm (Vanemuine), Silver Kaljula (Must Kast), Karl Kristjan Puusepp jt

Terminaator „akustiline elamus”

Mõned asjad lähevad ajaga ainult paremaks, näiteks Terminaator. Ei leidu vist ühtegi eestlast, kes poleks vähemalt korra elus tatsutanud jalga „Juulikuu lume” saatel või kõva häälega raadiost kõlava „Kuutõbise” sõnu kaasa ümisenud.

Augustis annab Terminaator vaid kaks emotsiooniderohket akustilist kontserti, kus tulevad esitusele bändi parimad hitid uues kuues. Kaasa laulmast ei keela keegi!

2. august kl 19 – Pärnu, Ammende Villa aed

3. august kl 19 – Pangodi, Kiivitaja talu õu

Indrek Ventmann "Hispaania tüdruk"

Augustis annab Indrek Ventmann Kiivitaja talu õuel mõnusa akustilise kavaga kontserdi „Hispaania tüdruk”. Sel soojal suveõhtul saab publik kuulda nii lugusid laulja enda repertuaarist kui ka välismaiseid hitte Indreku esituses. Teda saadab kitarril andekas Eesti muusik ja laulukirjutaja Allan Kasuk.

Indrek Ventmann sai eestlaste jaoks tuntuks lauluga "Hispaania tüdruk", mis osales ka Eesti Laulul 2016. aastal ning kummitas eestlaste meeltes terve suve. Lisaks on Indrek kaasa teinud populaarsetes muusikalides „Evita“ ja „Grease“.

9. august kl 19.00 – Pangodi, Kiivitaja talu õu

Alanud on piletimüük LENDUDE lisaetendustele!

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

Alen Veziko - „Lõpuks leidsin sind”

Alen Veziko annab sel augustikuul kontserdituuri akustilise kavaga „Lõpuks leidsin sind”.
Kontsertidel tulevad esitusele Aleni parimad lood neljalt albumilt ning samuti üllatab muusik kuulajaid täiesti uute lugudega, mis publikuni veel jõudnud ei ole. Eestlaste seas juba tuntud lood kõlavad nendel õhtutel akustilises versioonis, teiste seas ka  „Ainult tänaseks ööks”, „Sinu poole teel” ning loomulikult „Ei ole öeldud lihtsalt tuulde”.
Lisaks traditsioonilistele instrumentidele nagu klaver ja kitarr, muudavad pillimängu erilisemaks akordion, ukulele ja mõned eksootilisemad löökpillid, näiteks kongad ja cajon.

"Piimamees Tevje"

Tragikomöödia räägib vaesest rändkaupmehest Tevjest, kelle kurbnaljakate monoloogide põhisisuks on oma perekonna ja eelkõige tema tütarde keerulised elusaatused. Selle taustal kumab aga läbi juutide traagika 20. sajandi alguse Vene impeeriumis, Poltaava kubermangus Ukrainas, Kiievis ja selle lähiümbruse külades. Kui isegi Tevjele tundub olukord kujunevat soodsas suunas, tabab teda ikkagi järgmine löök ja hingeline pettumus. Siiski ei kaota ka peategelane oma huumorimeelt ja lootust parema tuleviku nimel, isegi siis, kui talle teatatakse kogu külarahva küüditamisest. Nii nagu juudid kannatasid võõra võimu all, nii pidid ka eestlased läbi seitsme sajandi leppima rõhumise ja allaheitlikkusega kuni 1918. aastani.

Mängivad: Janek Varblas, Katrin Sokk, Ingel Liis Hedgren Haljas, Sten Siirak, Rein Annuk, Kalle Jürgens, Indrek Uusmaa, Eve Somelar.
Etendust mängitakse Jõgeva vallas, Pedja raudteejaama lähedal asuvas meiereis 27., 28., 29. juulil, 2., 3., 4., 5., 6., 8., 9., 10. augustil

Elagu eurotoetused!

Selle absurdikomöödia tegevus toimub imepisikeses kolkakülas, mis on peaaegu välja surnud. Siiski elatakse seal priskelt igasuguste eurotoetuste najal, mida osavalt välja petetakse: kuritegelike jõukude vastu võitlemiseks, banaaniistanduse rajamiseks, olematult kiirteelt mahasõitude ehitamiseks, iibe tõstmiseks, olümpiastaadioni püstitamiseks jne. Petuskeem töötab ideaalselt, kuni üks Brüsseli ametnik saabub asja kontrollima, kuhu see raha kõik läheb ja mida selle eest tehtud on. Komöödiateatri suvetuuril mängivad Anne Paluver, Raivo Mets, Hannes Võrno, ja Peeter Kaljumäe. Kujunduse tegi Riina Vanhanen, prantsuse keelest tõlkis Hannes Villemson.

„ARMUNUD SHAKESPEARE“ ON TAGASI!

Georg Malviuse suurlavastus noore Willi otsingutest, armumisest ja seiklustest „Romeo ja Julia“ kirjutamise ajal on alates 26. maist taas publiku ees. Ja nüüd selleks, et jääda. Romantiline, tempokas, huumorist ja romantikast pikitud lavalugu, mis põhineb menukal filmil, on Draamateatri mängukavas läbi juuni- ja augustikuu. Piletid kassast, kodulehelt ja Piletimaailma müügikohtadest üle Eesti.  
Marc Norman, Tom Stoppard, Lee Hall „Armunud Shakespeare“. Lavastaja Georg Malvius. Kunstnik Ellen Cairns. Valguskunstnik Palle Palme. Helilooja Rasmus Puur. Tõlkinud Anu Lamp.
Osades Karmo Nigula, Piret Krumm, Mait Malmsten, Ülle Kaljuste, Indrek Sammul, Christopher Rajaveer, Kristo Viiding, Tiit Sukk, Robert Annus, Liisa Saaremäel, Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Maria Klenskaja, Marta Laan, Markus Luik, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Hendrik Toompere jr, Jüri Tiidus, Lauri Liiv, Veljo Reinik, Erik Joonatan Tepp või Kaspar Kiisk. Muusikud: Tiit Kikas, Peeter Klaas, Villu Vihermäe, Anto Õnnis, Valter Soosalu.

Koit Toome. Jaak Joala laulud "Suveöö"

„Jaak Joala on muusikaliselt mind kõige rohkem mõjutanud," on öelnud Koit Toome oma suurima muusikalise eeskuju ja õpetaja kohta.

Koit on aastate jooksul korduvalt suurematel ja väiksematel lavadel Joala loomingut esitanud ning Eesti publik on alati need kontserdid väga soojalt vastu võtnud. Kahest akustiliselt kontserdist on 2009. aastal salvestatud ka album "Sügav kummardus õpetajale", mis poelettidelt kiiresti tühjaks osteti. See eriline muusikaline side, mis kahe laulja vahel on, kumab igast Koidu lauldud noodist ja öeldud tekstist tugevalt läbi ja puudutab kuulajate hinge sügavalt. Ka sel suvel saab nautida suurmeister Joala loomingut Koit Toome esituses. Tule ja naudi vahetut emotsiooni ning ajatut nostalgilist muusikat koos Koit Toomega!

Marko Matvere ja Ooper-Kvartett

Ooper-Kvartett:
Henno Soode - viiul
Eivin Toodo - viiul
Kerstin Tomson - vioola
Mati Leibak – tšello
Indrek Kruusimaa – flamenkokitarr

Muusikaõhtu koos Marko Matvere ja mustlasmuusikaga, kuhu mahuvad ka jutud ja meenutused. Kontsertkavas „Mustlasvanker“ on laule operettidest, vene romansse, rahvalikke lugusid, Balkanimaade muusikat ning maailmakuulsa mustlaspäritolu kitarrivirtuoosi Django Reinhardti loomingut.
Näitleja Marko Matvere on mustlastemaatikast huvitunud juba viimased paarkümmend aastat ning seetõttu tal on, mida pajatada. Laulud jõuavad publikuni eesti, vene, inglise ja serbo-horvaadi keeles.

NINASARVIK

Tantsulavastus Eugène Ionesco samanimelise näidendi ainetel

Lavastaja-koreograaf Mai Murdmaa
Helilooja ja live-muusik Rainer Jancis

Mõnusas tantsulises absurdivaimus lugu inimese karjainstinktist ja sellele vastandumisest.


Tõnis Mägi "Jäljed"

Jäljed, on laulude õhtu, kus iga samm on kui samm värskel lumel.
Miks mitte ka liival, kus laine koheselt jäljed kustutab. Mandala!?
Kontserdi vaherepliikides saab teada, miks või kuidas laulud on sündinud.
T. Mägi

T 8. august kl 19.00 – Kernu mõisa aed
K 9. august kl 19.00 – Vihula mõisa aed
N 10. august kl 19.00 – Ammende villa aed, Pärnu
R 11. august kl 19.00 – Antoniuse õu, Tartu

VAIM MASINAS. G.F.PARROT

Meelis Friedenthali anatoomiline teater ühes vaatuses

Georg Friedrich Parrot oli Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor.
Tema valgustuslik optimism, julgus suurelt mõelda ning soov oma tegudes pürgida inimkonna hüvangu poole mõjuvad inspireerivalt tänapäevani.

Georg Friedrich Parrotina tuleb vaataja ette Merle Jääger.

Lavastus valmib Vanemuise ja Tartu Ülikooli muuseumi koostöös.
Etendused Tartu Ülikooli muuseumi vanas anatoomikumis Toomemäel (Lossi 38).

Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda

Isa ja poeg ehk Indrek ja Paul Kristjan Kalda on koos musitseerinud juba mõnda aega. Indrek Kalda ebamaiselt osav viiuli- ning klaverimäng pole üllatuseks kellelegi, kuid muusikageeniuse ande on pärinud ka tema poeg Paul Kristjan, kelle südamlik ning kaunilt kõlav kitarrimäng jääb kõrvu kõlama veel päevadeks.
Üheskoos maalivad nad laval muusikalise pildi, mis toob südamesse rahu. Nende esitatavatel paladel on sügavam hingeline taust, mida kuulates satub kuulaja justkui teise maailma. Esitusele tulevad laulud erinevatest stiilidest läbi aegade. Muusikapalade sekka pajatavad isa ja poeg ka lugusid laulude kodunemisest Eestis, mis toovad naeru suule ja aitavad üheks õhtuks unustada kõik argimured.

Vennaskond "Merelaulud"

Ahoi! Eesti punkrocki lipulaev Vennaskond annab sel suvel kaks väga erilist kontserti. Sumedatel suveõhtutel viiakse kuulajad muusikalainetele, kus tulevad esitusele nii rahva seas tuntud kui tundmatud merelaulud, nende seas ka Vennaskonna poolt loodud lood. Bändi solisti Tõnu Trubetsky sõnul saab publik kuulda laule täiesti autentses ning ainulaadses versioonis. Merelaulude järel kõlavad ka Vennaskonna parimad lood läbi kolme aastakümne. Lisaks astub nendel õhtutel koos bändiga lavale akordionist Henn Rebane.

2. august kl 19 – Vihula mõisa aed
10. august kl 19 – Pangodi, Kiivitaja talu

RAHVUSVAHELINE SUVEÖÖ BALLETIGALA

Rahvusvaheline suveöö balletigala toob 6.augustil Rahvusooper Estonia lavale tantsijad üle maailma ning seda vaid ühel korral.
Kahest vaatusest koosnev balletigala on ainulaadne võimalus kohtuda rahvusvahelisete balletistaaridega ning näha nende loomingut.
Lavale astuvad ka Rahvusooper Estonia endised esisolistid Artjom Maksakov ja Olga Malinovskaja.
Balletigala kunstiline juht on Sergei Upkin.
Lühinumbrite lavastajateks on Eve Andre (Eesti) ja Konstantin Keykhel (Venemaa).
Lühiballeti koreograaf-lavastaja Lode Devos ja muusika Jacques Brel.

Unustamatud ja igihaljad tähed estraadilt

Heidy Tamme
Boris Lehtlaan
Ansambel MTJ

Üle-Eestilisel suvetuuril ME POLE ENAM VÄIKESED
Eelmisel aastal oma 35. sünnipäeva tähistanud legendaarne kontserdi- ja kolhoosibänd MTJ võtab kampa igihaljad ja igavesti nooruslikud Boris Lehtlaane ning Heidy Tamme ja teeb vanade aegade mälestuseks tuuri „Me pole enam väikesed“.
Kõlavad ainult hitid nagu Ma tahaksin kodus olla, Külateel, Maria, Lahkumissuudlus, Õnne tipul, Aeg annab kõik, Mississippi, Pühapäev, Kodulaul, Mis värvi on armastus, Me pole enam väikesed jpt.
Kontsertidel müügil Eesti Kullafondi kogumikud!

KOLM TALVE, KOLM INIMPÕLVE.

Vana ja uhke, ent lagunev Zagrebi maja on üks lavastuse „Kolm talve“ peategelasi, temas kuhjuvad erinevad ajastud ja kihistused – aristokraatlik, fašistlik, kommunistlik, rahvuslik, kapitalistlik. Ühe pere mitme põlvkonna naised peavad siin ikka ja jälle kohanema poliitiliste muutustega ja oma elu üles ehitama, kui ajalugu nende peresuhetesse lõikub. November 1945, jaanuar 1990, november 2011, ajalugu loob ka perekonnalugu.
Autor Tena Štivičić. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Ita Ever, Kersti Heinloo, Liisa Saaremäel, Tõnu Oja, Laine Mägi, Tiit Sukk,  Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Maria Klenskaja, Britta Soll, Viire Valdma, Christopher Rajaveer.

HÜLJATUD

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

TULLEMINEK

Märt-Matis Lille ooper

„Tulleminek“ on lugu sõjast. Miks just sõjast? Tahame või mitte, sõda on ajatu, ikka ja alati aktuaalne teema. Teose loojad huvitas ennekõike sõja psühholoogia, selle väljendumine indiviidis, inimese valmisolek sõjaks. Sõda pole kunagi vaid relvade kõne – olgu relvadeks siis pommid või arvutiviirused.
„Tulleminekut“ saab kirjeldada suuri sõnu kasutades – see vastne teos on teatrisündmus.

Esietendus 22. aprillil 2017 Sadamateatris.

SURMATANTS

August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego.
Ingomar Vihmar: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja on Ingomar Vihmar, mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.

Killuke romantismiajastut Estonia laval

7. aprillil esietendus Estonias Mary Skeapingi (1902–1984) versioon Adolphe Adami romantilisest balletist „Giselle“. See romantilise balleti tippteos on alates esietendusest inspireerinud mitmeid koreograafide põlvkondi. Mitte asjata ei tunnistatud seda „oma ajastu parimaks balletiks“ ja vääriliseks järglaseks kümme aastat varem esietendunud „Sülfiidile“. „Giselle’is“ sulanduvad imeliseks tervikuks suurepärane süžee, muusika ja ebamaiselt õhuline liikumine. Balleti aluseks on kaks kummituslugu: Victor Hugo luuletus „Fantoomid“ ja Heinrich Heine poeem „Saksamaa: talvemuinasjutt“, millest sündis müstiline ja ülev libreto.
Esietendusel on peaosades Alena Shkatula, Denis Klimuk, Anatoli Arhangelski, Elisabetta Formento, Marta Navasardyan ja Eneko Amoros. Dirigeerib Vello Pähn.

Elu on parim meelelahutus

Andrus Vaariku loodud ja esitatud lugu võtab lähema vaatluse alla inimelu väärtused. "Mul pole tegelikult midagi karta, need teemad on mulle väga südamelähedased ja miks mitte sellest avameelselt ja valehäbita rääkida. Me oleme siin maailmas ju esimest korda. Me oleme siin ainult korraks ja me ei tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen esimest korda eestlane, esimest korda olen ma isa. Ma pole harjutada saanud. Ma kirjutan oma elu ühe jutiga puhtandina valmis. Aga see ei tähenda, et elu ei võiks lõbus olla. Elu on parim meelelahutus! Pärast surma jõuab mossitada küll.“ See ei ole valmis tekstiga etendus, vaid sünnib igal õhtul uuesti. Publikul on võimalik näitlejaga kaasa rääkida ja küsimusi esitada, mis toob ootamatuid pöördeid ja lõpptulemus on alati erinev.

SAATUSLIK NAHKHIIR

Teater Varius mängib vaid kultuuriloolisi lavastusi. Viimastel aastatel on kesksel kohal olnud ESTONIA teater ja tema legendaarsed artistid. Seekordse lavastuse peategelaseks on traagilise saatusega operetitäht GERDA MURRE, kes pidi oma parimad loomeaastad ülekohtuselt veetma  Siberi vanglates. Visadus, töökus ja tahtejõud lubasid tal  1957. aastal uuesti lavale tulla NAHKHIIRE Rosalindena. Gerda Murre oli tõeline, andekas, suure hingega kunstnik, keda saatus paraku ei hellitanud. Peaosas armastatud näitleja  HELGI SALLO ja LIINA VAHTRIK, teistes osades René Soom (Rahvusooperist), Alo Kõrve (Tallinna Linnateatrist), Diana Dikson- Soom, Kaspar Gräzin.
13. ja 14.novembril ning 6.detsembril kell 17 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis

Endlas jõudsid lavale maagilised armastuslood

18. märtsil esietendus Endla teatri suures saalis karget romantikat pakkuv „Peaaegu armastus“. Need on lood armastusest. Peaaegu.
Ühel kargel ja selgel talveõhtul, kui virmalised helklevad taevas ja tähed langevad, seisavad vaikse põhjamaa nurgakese elanikud kõige kummalisemal viisil silmitsi oma tunnetega. Südamed purunevad ja paranevad, lootus tärkab ja kaob, armastust leitakse ja kaotatakse, suhted algavad ja lõppevad. Võõrastest saavad sõbrad, sõpradest armsamad ja armsamatest võõrad. Igatahes pole kellegi elu pärast seda pealtnäha tavalist reede õhtut enam päris endine.
Maagilised lood on kirjutanud John Cariani, need toob lavale lavastaja Enn Keerd, kunstnikutöö on teinud Liina Tepand, muusikaline kujundaja on Feliks Kütt. Erinevaid tegelasi kehastavad Kati Ong, Liis Karpov, Lauri Mäesepp ja Sten Karpov.

Teatrid kingivad Eesti Vabariigile sünnipäevaks 12 uuslavastust

„Sajandi loos“ osaleb 22 teatrit. Igal kuul sünnib lavastus, mis käsitleb viimase 100 aasta ühte aastakümmet. Sari vältab 12 kuud - augustist 2017 kuni juulini 2018. Mängides läbi Eesti elulugu, teeb kõnealune projekt ise omal moel ajalugu: kahtlemata saab see nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades olema meie teatriloo suurim lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo” lavastuste etendusmaraton. Rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös jõuab lavale ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mille esietendus toimub 19. jaanuaril Estonias. Piletid on juba müügil!

Rohkem infot https://ev100.ee/et/teater ja Facebooki lehel www.facebook.com/sajandilugu/ .

DRAAMATEATRIS MINNAKSE ÜLE PIIRI

10. märtsil esietendus Draamateatri suures saalis Hendrik Toompere kirjutatud ja lavastatud „Üle piiri“, tekst ja lavastus reisimisest endas, ajas ning laia maailma eksootikas. Lugu algab sellest, kuidas üks seltskond, kus on kirjanikke, kunstnikke, ettevõtjaid ja muidu ilusaid inimesi plaanib erakordset reisi Nepaali läbi India. Igal on omad huvid: kes tahab mõnusat reisi, kes kloostrikultuuri uurida, kes kangaid osta. Siis aga, Frankfurti lennujaama transfeeris, kui nad vahetavad liftiga korruseid, kaob äkki vool. See kestab paar sekundit. Kuid pärast seda on nad paisatud üle ilma laiali: kes Sydneysse, kes New Yorki, kes Stockholmi, kes Kathmandusse, kes Peterburi, kes Calcuttasse. Veidrad reisikirjeldused sellest, kuidas kõik, mis plaaniti ja ometi teisiti läks, pakitakse kokku ühte väga tihkesse turmaliinist kohvrisse, kus on ainult kosmeetika. See on kohver,  mis pidevalt laulab ühte küsimust – kuhu see maailm mahub? Lõpuks saab ka sellele vastuse. Need lood on kõik elust enesest.
Autor ja lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes. Osades Hendrik Toompere jr, Merle Palmiste, Uku Uusberg, Harriet Toompere, Marta Laan, Jüri Tiidus, Kristo Viiding, Piret Krumm, Kaie Mihkelson, Tõnu Kark, Raimo Pass, Sulev Teppart.

Estonia uue hooaja piletid on nüüd müügil

Ootame Sind tutvuma Rahvusooper Estonia uue hooajaga, mis on pühendatud Eesti Vabariigi juubelile ning täidetud kauni eesti muusikaga. Vali välja oma lemmikud, sest parimad kohad etendustele saad just praegu! Uudisteostena on kavas kolm ooperit ja kaks balletti. Ooperitest jõuavad publiku ette Rasmus Puuri „Pilvede värvid“, Andres Lemba kammerooper „Kastanid tulest ehk rahvusooperi poistekoori lood“ ning Tatjana Kozlova-Johannese „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“. Balleti uudisteostena jõuavad lavale Toomas Eduri ja Tauno Aintsi „Katariina I“ ning Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa „Tramm nimega Iha“. Nooremale publikule mõeldes toome lavale Olav Ehala armastatud lastemuusikali „Buratino“. Lisaks toimuvad hooaja jooksul mitmed kontserdid  ning festival „Eesti teater “Estonias”. Tutvu hooajaga!

LAINEID MURDES

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

Hollywoodi filmitähed

Selle loo peategelasteks on kunagised filmikunsti superstaarid Bette Davis ja Joan Crawford, kes on mõlemad ka Oscari pälvinud. Alles oma karjääri lõpus mängivad nad esimest korda samas filmis ja muidugi puhkeb halastamatu konkurents. Selles sõjas on kõik vahendid lubatud. Mõlemad kiristavad hambaid, aga peidavad selle teeseldud naeratuse taha. Rafineeritud solvangud ja vaimukused lendavad mõlemas suunas ja kumbki ei kavatse alla anda. Paratamatult tekib küsimus, kas meie eesti primadonnad on ka midagi taolist läbi elanud? Olid ju nemadki Estonia teatris nii kolleegid kui konkurendid. Sellele küsimusele oskavad vastata ainult nemad ise, meie võime ainult oletada vastavalt oma rikutuse tasemele. Ja nautida mõlema kirglikult esitatud rolle ning otsustada, kumb siis ikkagi seekord peale jäi, kas Helgi Sallo või Katrin Karisma? Inglase Anton Burge’ tragikomöödia (originaalis „Bette ja Joan“) maailmaesietendus oli 2011 Londoni Arts Theatre’s. Meil lavastas selle Erki Aule ja kujundas Riina Vanhanen. Pühendatud Katrin Karisma 70. juubelile.

LAPSEPÕLVEBÄND

Andres Noormetsa lastelaululavastus

Vanemuise suures majas teevad näitlejad bändi ja laulavad oma lapsepõlve lemmiklaule!
Andres Noormetsa nägemust lastebändist vahendavad Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas ja Jaanus Tepomees.

Esietendus 18.02 Vanemuise teatri suures majas

Endla suvelavastuse 2017 SÄÄRANE MULK ehk Sada vakka tangusoola piletid müügil!

Koidula näidendi „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ loomishetk asub eesti rahvusliku teatri sünni eesotsas ja sestap on tegemist tüvitekstiga, olgugi lihtsa külajandiga. Näidendi vanad tuttavad tegelased on raamaturiiulite tardumuses juba mõnda aega oma tähetundi oodanud. Nüüd on kätte jõudnud hetk, mil see tukkuv pentsik seltskond tuleb kaante vahelt Koidula Muuseumi õuele valla päästa ja taaskord ära kuulata. Kuna kaua on vaikitud, ei või ka päris kindel olla, kas Maie ikka saab oma Mulgi? Kas Peeter oma lolluste lõksu langedes ka midagi õpib? Kas Anne, nii kange kui ta ongi, oma rumalast mehest jagu saab? Ja lõpuks kõige tähtsam, kas Erastu Enn, see neetud kaabakas ja pöidlapurustaja, ikka saab oma teenitud karistuse või pääseb viimati...
Suu laulab, süda muretseb, mängib lõõts ja tatsub jalg. Ja nii nagu Koidula teatris ikka – laval ainult mehed!
Etendused 30. juunil, 1., 6., 7., 8., 9., 13., 14., 15. juulil, 23., 24., 25., 26., 29., 30. augustil kell 19 Pärnus Koidula Muuseumi aias.

DRAAMATEATRI „LIFT“ SÕIDAB FANTAASIAMAAILMA

12. veebruaril esietendus Draamateatri suures saalis „lift“ – fantaasialavastus täiskasvanuks saamisest ja küpsemisest noortele ning täiskasvanutele. Mida sa tunneksid, kui ühtäkki pead silmitsi seisma oma kõige peidetuma iha või kardetuma hirmuga? Lift on kui ajatunnel, kus miski pole võimatu ja KÕIK on võimalik. Julge olla julge, oska hirmu enda arengu huvides ära kasutada, usalda oma teekaaslasi ja märka elu hingematvaid võimalusi. Ära põgene, ära väldi, ära suru alla. Andu elule!
Laval Britta Soll, Inga Salurand, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Markus Luik. Autorid Kersti Heinloo ja Veera Marjamaa. Kunstnik ja videokujundaja Kristjan Suits. Valguskunstnik Triin Suvi. Helilooja Hendrik Kaljujärv. Kostüümikunstnik Britt Samoson. Koreograaf Sylvia Köster.

SULUSEIS

Kristian Hallbergi lugu eelarvamustest

Osades 
Leila Säälik, Margus Jaanovits, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova

„Näidendi autor on teksti sisse kirjutanud paljutki, rohkesti ka selliseid asju, mis on praeguses maailmas väga olulised ja aktiivselt nähtavad. Esialgu tundub, et näitemängu keskne teema on rahvastikuränne, kui aga terasemalt vaadata, siis räägitakse tavalise inimese reaalsest maailmast ja ettekujutusest, milline see tema meelest olema peaks…“
Lavastaja Andres Noormets

Etendused Sadamateatris alates 26. novembrist 2016

PÕLENUD MÄGI

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Wagneri "Lendav hollandlane"

Ooperi lavastab Pamela Recinella Itaaliast, kunstnik on Yannis Thavoris Inglismaalt. Lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada.
Peaosades Rauno Elp, Aleksandr Krasnov (Maria teater), Aile Asszonyi ja Heli Veskus. Dirigeerib Vello Pähn, Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Vanemuine toob lavale kultusmuusikali MAMMA MIA!

Benny Anderssoni & Björn Ulvaeusi muusikal MAMMA MIA! esietendub 26. novembril Vanemuise teatris ja 10. detsembril Nordea Kontserdimajas.

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

Igal lapsel oma pill

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

LOTTE UNENÄOMAAILMAS

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Särav operett „Tsirkusprintsess“

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

ÖÖRÄNDURID

Lugu neljast mehest ja salapärase minevikuga naisest 

Tõlkija Erkki Sivonen
Lavastaja Tiit Palu
Osades Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Andres Mähar, Veiko Porkanen 

„Öörändurid“ on Iiri meisterjutuvestja Conor McPhersoni uusim näidend. See on lugu elust kriimustatud inimestest, kes ei karda üksteisele näidata tundeid ja rääkida lugusid.
Need väikesed, tähtsusetud inimesed rändavad oma eluteel. Ja tulevik tuleb neile vastu.

KLAVER

Romantiline ballett-draama tummast klaverimängijast ja tema tütrest.
Koreograaf, lavastaja, stsenarist Marika Aidla
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Janek Savolainen
Heliloojad Michael Nyman ja Dario Marianelli
„Inimesed, kes tundsid Ada McGrath'i, jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid seda ka mehed - mõned värisedes, teised imestades, kui kaugele armastuse või kire nimel ometi võidakse minna. Loos oli midagi vastupandamatut, mis pakkus kõigile põnevust.“ 
Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger 

Giuseppe Verdi „Aida“

Põnevate ja uuenduslike lahenduste poolest tuntud saksa lavastaja Tobias Kratzer ja lavakunstnik Rainer Sellmaier toovad rahvusooperis lavale Verdi „Aida“. Tobias Kratzer: „Verdi meistriteos „Aida“ on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust.“
Nimirollis saab publik näha Heli Veskust või Aile Asszonyit. Lavastuses teevad külalistena kaasa Michael Wade Lee, George Oniani, Agnieszka Rehlis, Denis Sedov ning Monika-Evelin Liiv. Estonia solistidest laulavad veel Jassi Zahharov, Mart Laur, Olga Zaitseva, Mart Madiste, Aare Saal, Pavlo Balakin, Märt Jakobson ja Oliver Kuusik. Dirigeerib Vello Pähn. 

PILDILT KUKKUJAD

Lugu tavalistest eesti inimestest, kelle nooruspõlveunistuste ja reaalse elu vahel haigutab kuristik

Tiina Laanemi draama
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets
Kostüümikunstnik Maarja Noormets
Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal

See on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres. Meie kõigi elud koosnevad põhjuste ja tagajärgede katkematust reast, millel on tervikule määrav mõju: elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui kõik on läinud absoluutselt teisiti kui lootsid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi minemiseks?

Märksõnadega otsing

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri

Piletimaailma haldab

SA Eesti Draamateater
Pärnu mnt. 5
Tallinn, 10148
Eesti