DRAAMATEATRIS ESIETENDUB "SYLVIA"

Ameerika näitekirjaniku A. R. Gurney näidend "Sylvia" räägib paarist, kes on lapsed üles kasvatanud ja seisab nüüd silmitsi täiesti uue olukorraga. Nad tunnevad, et omavaheline side on kadunud ja enese töösse matmine ei korva sisemist üksindust. Kuidas uuesti teineteiseni jõuda? Teise mõistmiseks tuleb kõigepealt aru saada endast. Ja selleks ei piisa eneseotsingust looduses. Inimene on sotsiaalne olend ning näeb ennast peegli kaudu; selleks peegeldajaks on inimesed, keda ta oma lähedusse laseb. Aga kui „juhus” toob ühe mehe teele siira, vahetu ja jäägitult armastava olendi, kes on... Jah, kes ta siis on?
Lavastaja Teet Kask, kunstnik Ülar Mark, kostüümikunstnik Triinu Pungits, helilooja Thomas Strønen, valguskunstnik Margus Vaigur (Endla). Osades Inga SalurandEgon NuterKaie Mihkelson, Markus Luik. Esietendus 29. märtsil 2015 väikses saalis.

Põhjas

„Parem läbi põleda kui hääbuda. Üksindus. Tean, aga ei mäleta. Mäletan, aga ei tea. Oli, on ja ei tea. Iseenda eest ei saa põgeneda. Life is a limbo.“ Need on mõned märksõnad Soome lavastaja Jussi Sorjaneni suust enne lähenevat Gorki „Põhjas“ esietendust Rakvere Teatris. Jussi Sorjanen reisib koos trupiga läbi „Põhjas“ üksinduse ja teeb seda Gorki vaimus. Tee peal läbitakse erinevaid võimalusi sattuda lõksu, olgu selleks lõksuks rootsi laud, disko, alkohol, narkootikumid või armastus. Algteksti vaeste öömaja asendab kruiisilaev, mis seilab kahe sadama – lootuse ja meeleheite, kohutava pohmelli ja õnneliku purjusoleku – vahel. Reisi teeb eluliseks, et sealt laevalt pole võimalik lahkuda.

Esietendus 26. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Pileteid on veel saadaval 26. märtsi, 2. aprilli ja 7. mai koduetendustele ning 13. ja 27. aprilli Tallinna etendustele.

Tähistage teatrikuud koos Endlaga!

Sellel nädalal, 23.-29. märtsil, on kõik Endla teatri Pärnus toimuvad kevadhooaja etendused müügil hinnaga 10.-.

Kiirustage, pileteid on piiratud koguses! Soodushinnad ei kehti varem broneeritud piletitele.

Piletid Piletimaailmast , Endla teatri kassas ja teatri kodulehel .

Ugala tähistab viimast õhtut vanas teatrimajas suure peoga

16. mail toimub vabariigi uhkeim pidu Viljandis Ugala teatris. See on viimane õhtu vanas teatrimajas enne remonti – see on U-Gala. Kahevaatuselisel galaõhtul astub lavale kogu Ugala kollektiiv ning antakse üle publikupreemiad Kuldõun. Koos publikuga vaadatakse tagasi 34 aastale, kui Valuoja tiigi kaldal on kõrgunud see punasest tellisest maja. Laval meenutatakse tipplavastusi „Kolmest apelsinist“ „Helesinise vagunini“ ja „Kihnu Jõnnist“ „Ukuaruni“. Terve maja on sel õhtul külastajatele avatud – kõige kaugematest keldrisoppidest kuni päikeselise terrassini, puiduosakonnast harjakapini, suurest saalist direktor Enn Kose salakambrini. Kõikjal majas toimub õhtu jooksul erinevaid aktsioone ning esinemisi. Võib juhtuda, et kõige põnevam sündmus leiab aset just kõige kaugema ukse taga. Pärast galaõhtut muutub Ugala teatri suur lava tantsuplatsiks. Muusikat teevad ansambel Estraadiraadio ja Kaire Vilgats, kellega koos astuvad solistidena üles praegused ja endised ugalalased. Adeele Sepa kureeritavas meelelahutusprogrammis esinevad teile Ugala teatri laulvad näitlejad ning oma laulunumbriga astuvad üles ka paljud teised ugalalased alates teatrijuht Kristiina Alliksaarest. Oma debüütesinemise suure publiku ees teeb revüütantsutrupp „Ugala“.

Lõbusad ahvipärdikud Vembu ja Tembu seiklevad nüüd teatrilaval

Lahe ja lustlik lugu valmis 1970 aastal Uno Leiese sulest ning on saanud eesti laste lugude klassikaks.

Vembu ja Tembu, tädi Prill, korravalvur, tüdruk ja teised vahvad tegelased ootavad Teid teatrisse.

Esietendus 5. märts Viljandi Sakala Keskuses
Lavastaja Kadri Paldra

27.aprill kell 11.00 Rakvere Teater
28.aprill kell 11.00 ja 13.00 Teater Vanemuine
13.mai kell 11.00 Paide Kultuurikeskus
18.mai kell 11.00 Kuressaare Kultuurikeskus

DOSTOJEVSKI "VENNAD KARAMAZOVID" DRAAMATEATRIS

Pühapäeval, 22. märtsil esietendub Eesti Draamateatris Fjodor Dostojevski suurromaani "Vennad Karamazovid" põhjal sündinud lavastus, mida lavastaja ja dramatiseeringu autor Hendrik Toompere iseloomustab kui suurt kiredraamat. Süžee on kriminaalse iseloomuga, seal hargneb nimelt armudraama. Nagu selliste asjade puhul ikka, on asjaosalistel silme eest must ja olukord surmtõsine, kõrvaltvaatajad saavad aga kord peenikest, kord laia naeru lasta. Kõik see oleks iseenesest tähtsusetu, kui kysimuse alla ei kerkiks olulised teemad. Kas armastus on olemas? Kas jumal on olemas? Kas kõik on armastuse nimel lubatud? Kui palju solvanguid suudab uhke hing taluda, enne kui plahvatus olukorra tykkideks rebib?
Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes. Osades Mait Malmsten, Hendrik Toompere jr, Mait Joorits, Pääru Oja, Jüri Tiidus, Lembit Ulfsak, Taavi Teplenkov, Sulev Teppart, Tõnu Kark, Jüri Antsmaa, Marta Laan, Merle Palmiste, Kersti Heinloo.
Esietendus 22. märtsil Draamateatri suures saalis.

Ugala uuslavastus „Äärelinna bluus“ vaatleb moraalselt vananenud abielu

14. märtsil jõudis Taago Tubina lavastajakäe all Ugala teatris lavale „Äärelinna bluus“. See on musta huumoriga vürtsitatud draama inimestest, kes leiavad end ühel hetkel olukorrast, kus täitmata unistused on asendunud kõhedusega tuleviku ees. Õhkimisekspert Ned ja tema abikaasa Joy elavad äärelinna uusasumis, tavalises moodulmajas koos selle juurde kuuluva moodul-elustiiliga. Nende 11 aastat kestnud abielu on jõudnud punkti, kus nad seisavad küsimuse ees – kas nende ühiselt ehitatud kooselu õhku lasta nagu tehakse moraalselt vananenud majadega või piisab mõningasest parandustööst. „Tervikuna on see lugu omamoodi meditatsioon inimeseks olemisest keset peresuhete pingeid ja haprust. Ja „äärelinn“ on siin kui mitmeski mõttes piiri peal olek, meeleseisund, kus inimesed on vangistunud oma ühenäolistesse eludesse. Moodulmajad ja moodul-elud. Ja kogu aeg on tunne, et parem elu on kusagil mujal,“ kirjeldab Taago Tubin. Abielupaar Nedi ja Joy’d kehastavad Meelis Rämmeld ja Kadri Lepp, nende naabrimees Dale’i mängib Janek Vadi. Lavastuse kunstnik on Liisa Soolepp ning valguskunstnik Kristjan Suits.

 

Preili Julie

Krahv on mõisast lahkunud ja tema jaaniöö lummusest joobunud tütar Julie tantsitab kõiki, kes ette juhtuvad; ta kutsub tantsule isegi oma tallipoisi.... see tants jääb kauaks lainetama ja karta on, et see ei jää selle öö viimaseks meeletuseks...
Lavastaja: Roman Baskin
Kunstnik : Ann Lumiste

Mängivad:  Kersti Heinloo, Andres Mähar, Kati Ong

Etendused suvel 2015 Kõue mõisa õuel

Endla Noortestuudio „Kolm torukübarat“

Endla teatri Valge saali laval esietendus Endla Noortestuudio „Kolm torukübarat“. Hispaania kirjaniku Miguel Mihura näidendi keskne kujund torukübar sümboliseerib üheltpoolt keskklassi auväärset elu, teisalt kuulus see music halli tantsijate vormiriietuse juurde, viidates vabameelsemale ja muretumale elule. Absurdikomöödia peategelane Dionisio on nende kahe maailma vahel lõksus.  Dionisio peab oma pulmaeelsel õhtul langetama keerulise otsuse, millist oma kolmest torukübarast pulmas kanda. Äkki siseneb Paula, tsirkusetrupi tantsijanna, kes haarab noormehe endaga kaasa kõrvaltoas toimuvale peole. Pärast tsirkusetrupi liikmeks olemise pöörasuse kogemist ei tundu tavaline elu ega abielu Dionisiole enam kuigi meelitav. Lavastaja ja Noortestuudio juhendaja Enn Keerd. Noorte stuudiolaste kõrval särab lavastuses vanameister Feliks Kark.  „Kolm torukübarat“ etendub vaid sellel kevadel 14 korral.

ONEGIN

19. märtsil jõuab vaatajate ette John Cranko “Onegin” – Estonia kõige kallim ballett. “Onegini” puhul on tegu erakordse sündmusega Estonia balleti ajaloos. Puškini ajatut poeemi teab ilmselt igaüks. Balleti koreograaf John Cranko on aga üks tuntumaid nimesid balletimaailmas. Tema terav tantsudramaturgiline vaist ja hea karakteritunnetus panid teda haarama maailmaklassika teoste järele. Tšaikovski muusikale loodud balletti “Onegin” on saatnud edu esietendusest alates. 50 aastat tagasi loodud teost tuleb esitada muutmata kujul, esitusõigus antakse pärast trupiga tutvumist ja kindlaks tegemist, et sobivad – nii tehnika kui loomu poolest – tantsijad on olemas. “Onegini” dekoratsioonid ja kostüümid on ajastutruud, nii saab laval näha mitmeid tõeseid ja kauneid pilte 19. sajandi lõpu oludest. Kostüümides on kasutatud palju ehedat siidi, mis paneb balletikostüümi laval elama. Lavastuses kõlab Kurt-Heinz Stolze meisterlik arranžeering Tšaikovski muusikakatketest.
Esietendus Rahvusooperis Estonia 19. märtsil, etendused sel hooajal veel 22. märtsil, 1. ja 15. aprillil ning 2. ja 15. mail.

PEETER PAAN JA VALGE LIND WENDY

Endla teatris esietendus muusikaline suurlavastus, mis põhineb lastekirjanduse klassikaks saanud lool Peeter Paanist. Juba üle saja aasta nii lapsi kui ka täiskasvanuid lummanud muinasjutu tõi lavale Oleg Titov, kelle nägemuses on see eelkõige Wendy lugu – tema kohtumisest Peetriga ning esimesest armastusest. Seetõttu peitub seiklusliku fantaasialoo pinna all ka kurvameelsusnoot ja nostalgia kadunud lapsepõlvesüütuse järele. Sander Rebane nimiosas on lavastaja sõnul justkui Peeter Paani rolli loodud. Wendyt kehastab tema kursuseõde Fatme Helge Leevald. Lisaks teeb lavastuses kaasa peaaegu kogu Endla näitetrupp ning kadunud poiste ja indiaanlastena saab näha Pärnumaa koolide õpilasi. Lavastus pakub palju avastamisrõõmu ka täiskasvanutele – peitub ju igaühes meist väikene laps.

Kaunimate Aastate Vennaskond „Kaunimad laulud kinolinalt“

Kaunimate Aastate Vennaskonna traditsioonilised naistepäeva- ja kevadkontserdid koosnevad sel kevadel maailma filmimuusika kaunimatest muusikalistest kaadritest. Elustuvad nii lõbusate semude 17 kevadist hetke hommikueinel Tiffany juures kui meeliülendavad momendid Cherbourgi vihmavarjude all suurlinna tuledes, mil võid end ristiisa, võlur Ozi ja doktor Živagoga Ukuaru valssi keerutades tunda nii ilusana kui noor kevad! Lisaks naerutavad Hannes Kaljujärv, Indrek Kalda, Andres Dvinjaninov, Jüri Lumiste ja Toomas Lunge publikut humoorikate lugudega kaadritagustest juhtumustest.
„Kaunimad laulud kinolinalt“ on legendaarsel Kaunimate Aastate Vennaskonnal juba 8. kevadine üle-eestiline kontserttuur.

MEISTER JA MARGARITA

Dramaatilis-tantsuline tõlgendus Mihhail Bulgakovi romaanist

Muusika Elliot Goldenthal, Alfred Schnittke, Pjotr Tšaikovski, Howard Shore, Hector Berliozi, Igor Stravinski jt.
Lavastaja-koreograaf, heli- ja videokujundaja Janek Savolainen
Lavastaja-dramaturg Katrin Pärn (külalisena)
Lava- ja kostüümikunstnik Liina Unt (Pärnu Endla)
Osades: Jüri Lumiste, Katrin Pärn, Ragne Pekarev, Helgur Rosenthal, Maria Engel, Janek Joost, Aivar Kallaste ja Vanemuise balletitrupp

Klassikaline teos võib olla võimaluste lõputu allikas – seda tõlgendavad, avastavad,  improviseerivad, vaatlevad, käsitlevad, võrdlevad, fantaseerivad, komponeerivad, heroiseerivad, analüüsivad ja sünteesivad kõik soovijad. Ja sellegipoolest on "Meistri ja Margarita" erinevate tõlgendustega alati jäänud veel midagi ütlemata. Materjal on tekitanud lavastajas, ja tekitab tingimata ka vaatajas, teatud aupaklikkuse, huvi ning uudishimu, millega seletub ka uue lavaversiooni sünd. Raamatut maksab muidugi kõigil lugeda. Seekord tuleb esitamisele tantsu ja draama sümbioos, müstika ja armastus, mustkunst, piiride paljusus ja paigalpüsimatus, dekoratsiooniks video ja valgus, paraku hästi visuaalne lavastus.

Esietendus 7. märtsil 2015 Vanemuise väikeses majas.

VIIS KUUD VILDEGA

Teater VARIUS tähistab 15. aprillil kell 18  Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis EDUARD VILDE 150. sünniaaastapäeva etendusega " VIIS KUUD VILDEGA", mille tegevus toimub aastatel 1918/19. Dramaturgi kohale  asus siis  pagulusest naasnud suurkirjanik. Teatrit hakkas kindlakäeliselt juhtima Karl Jungholz . "ESTONIAGA" liitusid BENNO HANSEN, KARL VIITOL ja mitmed teised solistid. Lavastajana proovis kätt ALFRED SÄLLIK. Esimest korda mängiti "Traviatat" emakeeles ja see sarnanes juba ooperile. Aukohal olid algupärandid.  Teksti autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu, Mängivad PRIIT VOLMER ( Bonni  Ooperist), René Soom (Rahvusooperist), Urmas Põldma, Peeter Kaljumäe, Kätlin Truus, Raivo Mets, Kaspar Gräzin.
Etendust saadab OOPER-KVARTETT.
Avasõnad kirjandusteadlaselt Livia Viitolilt.

110 ELAMUST ROHKEM

Alates 2. märtsist on müügil Rahvusooper Estonia uue, 110. hooaja piletid. Estonia hooaeg algab tavapärasest varem – avaetenduseks on operett „Tsirkusprintsess“ juba 26. augustil. Vana Tallinn Gala toimub uuel hooajal kahel korral – 29. augustil Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 5. septembril Estonia teatrisaalis. Mõlemal kontserdil esineb külalisena armastatud bass Ain Anger. Kohe hooaja algul, 27. augustil ja 3. septembril lööb Anger kaasa ka „Fausti“ etendustes. Uuslavastustest jõuavad 110. hooajal lavale balletid „Kratt“ ja „Luikede järv“, ooperitest „Aida“ ning lastelavastustest Astrid Lindgreni jutu „Karlsson katuselt“ põhjal valminud samanimeline muusikal. Lisaks toimub esimest korda Eestis Richard Straussi koomilise ooperi „Arabella“ kontsertettekanne. Lapsi ootame taas vaatama eelmisel hooajal menukalt esietendunud Maria Suomineni muusikalist näidendit „Väike prints Hamlet“. Toimuvad juba traditsiooniks saanud Estonia ball, jõulu- ja naistepäevakontsert, rahvusvahelise tantsupäeva gala ja Tallinna Balletikooli gala ning palju muudki. Lisainfo: http://www.opera.ee/lavastus/rahvusooper-estonia-110-hooaeg/

BURATINO

Rakvere Teatri muusikalises teatriseikluses kõlavad Olav Ehala tuntud laulud ning seikleb Buratino – tavalisest puuhalust voolitud eriline laps. Buratino on koerusi täis ja talle meeldib oma pikka nina igale poole toppida. Samas on ta heasüdamlik, talle meeldib laulda ja ta tahab saada näitlejaks, sest näitleja toob inimestele rõõmu. Aga enne tuleb koolis käia ja just kooliminekust algavad Buratino seiklused. 

Esietendus 6. märtsil Rakvere Teatris, kevadhooajal mängitakse „Buratinot“ veel Tallinnas, Pärnus, Tartus, Räpinas, Lihulas, Võrus, Jõgeval ja Rannus.

Autorid Aleksei Tolstoi ja Adolf Šapiro, laulusõnade autor Juhan Viiding, lavastaja Üllar Saaremäe.

KUI TUVID KADUSID

Sofi Oksanen
Kun kyyhkyset katosivat


Tõlge soome keelest Maimu Berg
Lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Eugen Tamberg
Muusikaline kujundus Toomas Lunge
Osades: Sten Karpov, Linda Kolde, Reimo Sagor, Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste, Markus Dvinjaninov

"Kui tuvid kadusid" jätkab Eestit puudutavat teemaderingi, millega Sofi Oksanen alustas romaanides "Stalini lehmad" ning "Puhastus".
Õnnetu abielu lugu annab võimaluse vaadelda lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Esietendus 28. veebruaril 2015 Vanemuise suures majas.

UNDSET

"Lavastus räägib SIGRID UNDSETI elust pärast Ameerikast kodumaale pöördumist . See on uhke, kirgliku ja kompromissitu isiksuse , norra kirjanduse kuninganna lugu ENE JÄRVISE suurepärases esituses. Lavastuses on oluline koht ka  elaval muusikal, esitajaks  OOPER- KVARTETT koosseisus Kerstin Tomson, Henno Soode,Karmen Sookruus, Mati Leibak. Varius on olnud meie kultuuripildis juba 26 aastat ja  mängib vaid kultuuriloolisi lavastusi. Norra kirjandusel  on repertuaaris  olnud oluline koht . Sigrid Undseti juurde pöörduti teistkordselt-  esimene lavastus oli Heidi Sarapuu " SAAGA" ja nüüd siis UNDSET"
VIIMAST KORDA 31.03 kell 18 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis

Endlas selgub kogu tõde naistest

Elulise, lõbusa ja üllatusi pakkuva südamliku komöödia lavastab Kaili Viidas. Kolm näitlejannat – Carmen Mikiver, Karin Tammaru ja Liina Tennosaar – kehastavad viitteist tegelaskuju ja toovad vaatajani viis omavahel põimunud lugu. Kõigil naistel alates lasteaiatüdrukutest kuni soliidses eas prouadeni vanadekodus on kõrged väärtushinnangud ja selge maailmapilt. Paraku takistavad elu pisiasjad neil ideaalide järgi elamast. Armastust ei ole vihkamiseta, sõprust konkurentsita, vabadust sõltuvuseta ega andestamist reetmiseta. Lisaks Pärnule saab „Kõik naistest“ külalisetendusi saabuval kevadel näha ka Tallinnas, Türil, Märjamaal, Kuressaares, Rakveres, Jõgeval.

MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS

Urmas Lennuki ja Tanel Jonase tõlgendus Anton Hansen Tammsaare "Tõest ja õigusest"
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnik Kristina Lõuk
Muusikaline kujundaja Priit Strandberg
Valguskujundaja Tõnis Järs
Osades: Veiko Porkanen, Karol Kuntsel, Kärt Tammjärv, Jaanika Arum, Maria Soomets, Riho Kütsar, Priit Strandberg, Aivar Tommingas

Vanemuise teatri selle sajandi esimene Tammsaare alustab “Tõe ja õiguse” esimesest osast. Noor Andres ja tema noor naine Krõõt jõuavad Vargamäele, kõik on veel ees, kõik on veel võimalik. Aga millisel määral? Kui oleks võimalik kõike uuesti läbi elada, teades oma tegude hinda ja tagajärgi – kas oleksime valmis midagi teisiti tegema? Või vähemasti olnut ümber hindama?

Esietendus 19. veebruaril 2015 Sadamateatris

Cipollino seikleb alates veebruarist Ugala teatri laval

Nimiosas on Martin Mill ning tema põhivaenlast rüütel Tomatit kehastab Tarvo Vridolin.
Lõbusas koguperelavaloos tegutseb uljas sibulapoiss koos oma kaaslastega ühes tavalises toidupoes. Sellises, nagu neid igas linnakeses ikka leidub. Toidupoes ei ole aga lood üldse tavalised. Puu- ja köögiviljaletis on haaranud võimu enda kätte vürst Sidrun ja ahned puuviljad.
Tuntud lastekirjaniku Gianni Rodari jutustuse põhjal on lauludega lastenäidendi kirjutanud Donald Tomberg, lavastab Kristo Toots ning kunstnik on Rosita Raud. Lauludele lõi viisid Üllo Kaur ning liikumise seadis Oleg Titov.
Lavastus sobib lastele alates 6. eluaastast ja lapsemeelsetele täiskasvanutele.

Saaremaa ooperipäevad 2015 20.07.15 – 26.07.15

Kaheksandate Saaremaa ooperipäevadega jõuab Eesti Kontsert viimaks oma külalisteatrite nimistuga ooperi sünnimaale Itaaliasse – tänavuste ooperipäevade peakülaline on Teatro di Milano.

10.02.15 avaneb piletimüük sooduspakkumisena EMT ja Elioni klientidele Piletimaailma müügikohtades ning lisaks kummardusena saarlastele Kuressaares Arensburgi hotelli kassas.
Piletite avalik  müük algab 13.02.15 kell 9.00. Kohtade arv on piiratud!

Lisainfo ooperipäevade kodulehel: http://saaremaaopera.eu/

MEREÄÄRSED LOOD DRAAMATEATRIS

„Laulud halli mere äärest” on pildirida väikeste inimeste elust mereäärses Soome väikelinnas. Neis piltides on avamere avarust ja aega. Jõuab enesesse vaadata ja rahulikult sisse hingata varakevadist õhku. Kuid vesi tõuseb pikkamööda, kõik teavad, et linn jääb peagi vee alla.  Linnakesse on jäänud vaid mõned vanainimesed ja elu äärealadel hulkujad. Kodud on väikesed ja inimesed paistavad nende sees suured, supermarket on aga jälle nii suur, et inimesed näivad selles kübemesuurused. Kuid suurim tegelane laval on loomulik ja rikkumata Läänemeri, mis tasapisi kõik endasse matab.
Lavastaja Ingomar Vihmar. Osades Kersti Kreismann, Viire Valdma, Guido Kangur, Hilje Murel, Jaan Rekkor, Ivo Uukkivi, Martin Veinmann, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Mari Lill, Tiit Sukk, Ester Pajusoo.

„PÄIKESETÕUSUTUND“

Mis võiks inimest armastuse leidmisel või selle tunnistamisel takistada? Tundub see ju lihtne, arusaadav ja iseenesest mõistetav, kuid ometi on see teema üks tähtsamaid, millega inimene terve oma elu tegeleb, kas teadlikult või kaudselt –kuid siiski.
Kuidas äratada esimene armastus või leida see taas üles, kui aeg hakkab lõppema? Lugu kahest noorest ja kahest vanast inimesest, kes teineteist kaudselt ja lähedalt mõjutades püüavad jõuda armastuseni, andestuseni. Kogu lavaline tegevus on loodud tegutsemisele atmosfääris, situatsioonis,
dialoogile näitlejate, publiku ja tegelaskujude vahel, luues erinevaid metafüüsilisi ning füüsilisi ruume.
Lavastaja Mirko Rajas. Kunstnik Ann Mirjam Vaikla. Kostüümid Kristel Maamägi. Helilooja Ekke Västrik. Osades: Johanna Aus, Jonathan Peterson, Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Anna Kristin Peterson või Katre Pekri, Jakob Tulve.

„DELHI“ TANTS

Kuus inimest istuvad linnahaigla ooteruumi rahus ja kõnelevad loomingust, inspiratsioonist ja surmast, samuti ka tantsust, mille on välja mõelnud baleriin Katja oma India reisi ajal. „Delhi“ tants“, mille järgi loo autor on teinud ka samanimelise filmi, on üks tema  lemmiknäidenditest. Näidendi ülesehitus on ebatavaline, koosneb seitsmest miniatuurist ehk novellist, mida ühendavad tegevuspaik ja tegelased. Igas miniatuuris saabub parajasti laval viibivate tegelastele teade kellegi surmast. Surma palge ees olek paneb inimesed teravdatumalt vaatama minevikku, iseendasse, oma suhetesse lähedastega. Oluline osa on siin elu, kannatuse ja kunsti suhetel, kaotuse-ja süütundel. Tegelased kõnelevad igas pildis baleriin Katja Delhi turul „Mein Bazaril“ nähtud inimeste viletsuse, räpasuse ja kannatuse kogetu põhjal loodud ülendavast tantsust.
Lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Andri Luup, helilooja Helena Tulve.
Osades Laura Peterson, Ott Aardam (Ugala), Maria Peterson, Maria Klenskaja (Draamateater), Mare Peterson, Eva Eensaar.
27. ja 28. veebruaril ning 13., 16., 17., 23., 25., 26., 30., 31. märtsil.

Lugu ebatavalisest tüdrukust nimega Amalia

Lavastuse keskmes on väikelinna haiglas töötav keskealine üksikisa ja tema 17-aastane tütar Amalia. Amalia pole tavaline tüdruk. Talle valmistab raskusi teiste inimeste mõtete, tunnete ja tegude mõistmine. Kõige lihtsam on sildistada teda autistiks. Maailm on tema jaoks koht, milles hakkama saamiseks peab ta pingutama...
„Amalia“ lavastaja on Ugala teatri näitleja Tanel Ingi. Amaliat kehastab Klaudia Tiitsmaa, tema isa mängib Andres Tabun ning Karoliinat Terje Pennie (külalisena).

„Luikede järv“ taas laval

Alates 30. jaanuarist on Rahvusooper Estonia laval taas Tšaikovski klassiklaine ballett „Luikede järv“. See balleti kullafondi tippteos on paljude maade balletilavade kõige populaarsem ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tšaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tantsurütmide ja -karakterite mitmekülgsus.
„Luikede järve“ etendused toimuvad 30. jaanuaril, 5. ja 20. veebruaril ning 8. ja 28. märtsil. Dirigeerivad Vello Pähn või Lauri Sirp, peaosades Ekaterina Oleynik ja Jonatan Davidsson.

Skandaalisalu

J. Patricku koomiline triller
Lavastaja: Roman Baskin
Kunstnik: Ann Lumiste
Mängivad:
Marta Laan, Roman Baskin, Alo Kõrve, Mart Toome

Kuidas avastada painavat saladust?
Teate ju küll tunnet kui miski on nagu viltu, aga mis, seda täpselt ei tea... Sarnase mõistatuse ees on ka selle loo peategelane, mees, kes on äsja amnestiaga vangist vabanenud ja kelle noor naine käitub kuidagi kummaliselt; ainus kellest võiks mõistatuse lahendamisel abi olla, on perekonna advokaat, aga temagi põikleb kõrvale...

PÖIAL-LIISI

Muinasjutt haprast ja armsast lilleneiust Pöial-Liisist, kes läbi seikluste jõuab oma unistuste maale.

Lavastaja Kadri Paldra

1.vaatuses

55 min.

Soovitav lastele vanuses 3-10 eluaastat

Etendused: 11.märts Vanemuise Teatris
23.märts Rakvere Teatris
24.märts Pärnu Teatris Endla
15.aprill Kuressaare Linnateatris

 

ARVAMUSLIIDER ja ARMUKE

Roman Baskini monoetendus

esietendus:  1. veebruar 2015  Vaba Lava Teatrimajas
Järgmised etendused 31.03 ja 3.04 Vaba Lava Teatrimajas

2014 aasta Arvamusliidri pilgu läbi...
Arvamusliidri valus kokkuvõte lõppenud aastast.

www.kell10.ee

Orav ja Ilves

Autor: Andrus Kivirähk
Osades: Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg (Tallinna Linnateater)
Jant ühes vaatuses, kestab üle ühe tunni
„Pühendatud Wabariigi aastapäevale ja Riigikogu valimistele, ja see ei ole orava- ega ilvesepartei reklaam. Oled eestlane või ei ole!“ Ivan Orav
On öö. President Ilves on Kadriorgu külla kutsunud  Ivan Orava – otse põrgust.  Talle teeb muret, et Evelin on korduvalt rääkinud kahest venelasest, kes teda elevile ajavad. Ja kes oleks tibladega paremini kursis kui Ivan ise! Ta ilmubki otse maa alt ja avardab presidendi silmaringi nõukaja teemadel, mille nüansid on väliseestlasele tabamatuks jäänud.

"Õnnenumbrid"

Pealkirja järgi on lihtne järeldada, et tükis on tegu loteriiga. Ja nii ongi. Perekond on pühendunud loteriil mängimisele. Kõik pereliikmed loodavad võita ja seeläbi igaüks omal viisil oluliselt oma elukvaliteeti parandada. Eeskätt vähemalt väliselt ikka juba päris dementses eas vanaema (mängib Helgi Sallo), kes loodab oma viimased päevad võiduraha eest luksusvanadekodus veeta. Aga ka tema tütar (Katrin Valkna), kes ainsana perele elatist teenib, ja väimees (Raivo Rüütel), kelle sissetulek on juba mõnda aega vaid töötu abiraha. Rääkimata hilisteismelisest tütretütrest (Merilin Kirbits) ja varateismelisest tütrepojast (Rauno Kaibiainen), kelle soovid vastavad päris täpselt nende eale.
Esietendus on 7.veebruaril 2015 ja sellega tähistatakse Vana Baskini Teatri 10. sünnipäeva!
Mängivad: HELGI SALLO, KATRIN VALKNA, RAIVO RÜÜTEL, MERILIN KIRBITS, RAUNO KAIBIAINEN, MADIS MILLING ja MIHKEL TIKERPALU (SA NUKU)

"Kaitseingel minu õlal"

Kaunis ja väga tundliku loomuga vallaline noor raamatuillustraator Donna on langenud oma meesideaali tõttu nii sügavasse depressiooni, et otsustab ennast põhjalikult täis juua ja sillalt jõkke hüpata. Ta teebki omalt poolt kõik, et see otsus täide viia, kuid just siis algab müstika, mis kestab peaaegu komöödia viimaste stseenideni. Pärast lühiajalist teadvusekaotust avastab Donna ennast ühe noormehe käte vahelt, kes ta elusalt ja tervelt koju toimetab. Ning kui Donna kurdab oma rasket saatust ja arvab, et tal oleks vaja kaitseinglit, kes teda kõige halva eest hoiaks, siis teatab noormees, et tema võiks küll Donnale kaitseingliks olla. Ja tõepoolest – noormehe edasine käitumine, tema teadmised ja sõnad tõestavad üha enam, et ta sobib tõesti sellesse ametisse... ja mine tea, äkki ongi... Igatahes viitab kõik sellele ja Donnal ei olegi hetkekski põhjust kahelda. Muidugi on see alles komöödia algus, aga kaugeme me oma tutvustusega minna ei saa, kuna siis poleks vaatajal enam huvitav..
Mängivad: MARIKA KOROLEV, TÕNU KILGAS ja VENNO LOOSAAR

SALASELTSI RAMPS UUED SEIKLUSED DRAAMATEATRIS!

Ühel ilusal päeval on Eesti Spordimuuseumis toimunud müstiline vargus. Suure saladuskatte all valmistatud Georg Lurichi kullast kuju on kinnisest ruumist kadunud! Surmkindlalt pole teda sealt välja toodud ja otseseid kahtlusaluseidki ei paista olevat. Et aga salaseltslased on oma seniste edukate uurimislugudega Tartu peal kõvasti kuulsust kogunud, siis kutsutakse Mari, Reilika, Sadu, Olav ja Anton nüüdki appi. Kulub kõvasti koostööd, julgust ja nutikust – ning kaunis kodulinn Tartu avaneb laste ees täiesti ootamatust vaatekohast…
Lavastaja Ingomar Vihmar. Osades Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Pääru Oja, Robert Annus, Mari Lill, Kersti Kreismann, Ester Pajusoo, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Ingomar Vihmar, Markus Luik, Kleer Maibaum-Vihmar.

ARMASTUS EI HÜÜA TULLES

lavastaja: Roman Baskin
kunstnik: Ann Lumiste
mängivad: Priit Pius ja Linda Vaher

Armastuse puhul ei käi asjad nii. Armastus on tomat, mis lärtsatab sulle näkku. See on banaanikoor, mille peale sa astud. See on rong, mis sust üle sõidab. Sa ei saa sättida seda sobivale ajale nagu äratuskella. Armastus ei hüüa tulles. Sa ärkad lihtsalt üles, kui see käes on...  

www.kell10.ee

Märt Avandi ja Volli Käro „Lepingus“

Rakvere Teatri selle hooaja esimese lavastusena läheb Eesti ringreisile Slawomir Mrožeki absurdidraama „Leping“. Lavastusega sai teoks Märt Avandi ja Volli Käro ammune unistus võrdsete partneritena koos laval mängida. See unistus ei jõudnud täituda, kui mõlemad veel Rakvere truppi kuulusid, kuid nüüd said mehed lavastaja Indrek Apinise käe all kokku ja „Lepingust“ kujunes vana ja noore näitleja nauditav duett. Septembris mängitakse „Lepingut“ Kuressaares, Raes, Tartus, Raplas, Arukülas, Viimsis ja muidugi Rakveres.

MERE MÄRGID

Lavastajaks on Margus Kasterpalu ja näitlejatena teevad kaasa Meelis Rämmeld ja Kadri Adamson (Endla teater).
Ameerikast pärit näitekirjaniku Gardner McKay näidend jutustab loo Colmist, kalurist, kes elab ühel väiksel Iiri saarel. Selliseid väikseid saari leidub maailma eri nurkades kindlasti palju, need on paigad, mis keelduvad muutumast, kuigi maailm nende ümber muutub järjest kiiremini. Ühel pulmapeol näeb Colm ilusat linnatüdrukut, kelle sarnast muidu sel saarel juba ei kohta. Aasta hiljem kirjutab Colm talle kirja. Ilusama, kui temasugusest lihtsast kalurist ealeski võiks oodata. Kirjale järgneb teine ja kolmaski, kuni ühes nendest kirjadest seisab kutse taaskord kohtuda. Lavastust „Mere märgid“ mängitakse Saueaugu Teatritalus augustis seitsmel korral, edaspidi näeb seda lavastust Ugala teatri väikses saalis. Lavastuse kunstnikuks on Liina Tepand, muusikalise kujunduse teeb Toomas Lunge ning valguskujunduse Rene Liivamägi.

„Mandel ja merihobu“

Lavastus jutustab puudutava loo ajutrauma üle elanud inimestest, kellel on probleeme mälu ja mälestustega. Kuidas mõjutab see nende lähisuhteid ja igapäevast elu, mis toetuvad suuresti just jagatud mälestustele ja mäletamisele? Kuidas tulla toime olukorras, kus mälu kaotanud lähedane sind ei mäleta? Lavastaja, Andres Noormetsa, sõnul räägib „Mandel ja merihobu“ meie igapäevaelust, kus oleme tihedalt seotud oma mälu ja mäletamisega. Tegemist on realistlikku olukorraga, mis võib tabada meist igaüht igal ajahetkel. Wales'i autori Kaite O'Reilly näidendis on palju elujaatavat huumorit ja helgust, sest inimestele on ka keerulises olukorras omane säilitada lootus. „Mandel ja merihobu“ on tõlgitud meile kõigile tuttavasse Eesti olustikku. Osades mängivad Karin Tammaru, Lii Tedre (külalisena), Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter (külalisena).

Kvartett

See on liigutav ja koomiline lugu neljast inglise ooperitähest, kes satuvad taas kokku kunstiinimeste vanadekodus. Meenutatakse huvitavaid seiku säravast karjäärist ja pinnale kerkib ka omavaheline rivaliteet. Kunagised armumised ja lahkuminekud annavad nüüdki veel põhjust õhkamiseks ja kemplemiseks. Kired löövad jälle lõkkele, nii et hädiste vanurite lõputust heietamisest on asi päris kaugel. Üle pika aja mängivad laval koos Estonia suured staarid Helgi Sallo ja Katrin Karisma, lisaks neile veel Tõnu Aav (Eesti Draamateater) ja Estonia endine solist Hans Miilberg. Kunstnik Riina Vanhanen ja helilooja Jaak Jürisson. Lavastus on pühendatud Tõnu Aava ja lavastaja Ago-Endrik Kerge 75. juubelile.

„Aiamajas“, lugu emadest ja tütardest

Kui Ivan Turgenevi kuulsa romaani pealkiri on „Isad ja pojad“, siis uut lavastust võiks lavastaja Priit Pedajase sõnutsi tutvustada kui „Emad ja tütred“. Ema-tütre paare on näidendis kolm. Keskealised emad püüavad oma elu elada tütarde kaudu, teismeea lõpus tütred nii ihaldavad kui ka kardavad vabadust ja iseseisvust. Vastandlikud tunded – kokkukuuluvuse ja sõltumatuse vajadus, armastus ja armukadedus, jumaldamine ja vihkamine, truuduse nõudmine ja truuduse murdmine – on nii läbi põimunud, et mõlemal poolel on raske iseseisev olla.
Autor Jane Bowles. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Viire Valdma, Marta Laan, Ester Pajusoo, Mari Lill.

FANNY JA ALEKSANDER

Autor Ingmar Bergman
Lavastaja Ain Mäeots
Osades: Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev, Riho Kütsar, Aivar Tommingas jt
Ingmar Bergmani poolautobiograafiline meistriteos maalib värvika pildi rootslaste perekonnaelust eelmise sajandi alguse Uppsalas. Pärast elurõõmsa isa Oscari surma muutub Fanny ja Alexandri elu kardinaalselt, sest nende ema Emilie abiellub range ja tundetu piiskopi Vergerusega. (Lavastuses käsitletavad teemad ei ole eakohased alla 14-aastastele).

Minu järel, seltsimees!

Farss kahes vaatuses
Autor Ray Cooney
Lavastaja Tanel Jonas
Osades: Markus Luik, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv jt
1961. aastal põgenes Nõukogude Liidust üks maailma balletiajaloo andekamaid meestantsijaid, Rudolf Nurejev. Nurejevi läände hüppamine sai ka kuulsa briti komöödiameistri Cooney inspireerijaks, kes tantsija põgenemise ja tema peitmise Londoni eliitrajoonis on valanud vaimukasse farsivormi.

Ray Cooney tempokas komöödia „Topeltelu“.

Londoni taksojuht John Smith on juba mitukümmend aastat elanud topeltelu. Nimelt on tal linna erinevates piirkondades kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Kumbki perekond ei tea teineteise olemasolust mitte kui midagi. Ühel heal päeval kohtuvad Johni teismelised poeg ja tütar aga juhuslikult internetis ja plaanivad päriselus kokku saada.
Tõlkija Hannes Villemson
Lavastaja Enn Keerd
Kunstnik Kristina Lõuk (külalisena)
Osades Karin Tammaru, Liina Tennosaar (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Feliks Kark, Oskar Seeman või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena).
Vaata lisaks www.endla.ee

Wally kohvik

Mojave kõrbes, maailma lõpus on kohvik, mis asub valel pool teed. Hollywoodi jääb 200, Las Vegasesse 60 miili. Just seal hakkab  noormees Wally koos naisega kohvikut pidama. Külastajateks loomulikult filmistaarid, müügimehed..... Kas Wally ja Louise ootavad oma õnne ära? Kas õnn on teel? Uskuge- õnn on teel! Komöödia tõlkija ja lavastaja on Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus. Osades: Helena Merzin, Andres Raag (Tallinna Linnateater), Merilin Kirbits.

Märksõnadega otsing

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri