Juulikuus ootavad kuus armastatud meeslauljat kõiki romantilisele suveõhtule, kus laulud on pühendatud naistele! Lavale astuvad Koit Toome, Juss Haasma, Tanel Padar, Kalle Sepp, Marko Matvere ja Jassi Zahharov.
Esitusele tulevad romantiliselt kaunid lood, mis õhkavad armastusest, naistest ning kõigest muust ilusast me ümber. Kõlavad nii duetid kui ka lood ühise bändina, mis on kokku tulnud vaid nendeks õhtuteks. Juss Haasma, keda oleme näinud nii Kremli ööbikutes kui ka Grapsi kehastamas, võtab neil kontsertidel koha sisse lausa trummide taga! Külalisena on kontsertidel kirsiks tordil imekaunis Saara Kadak, kes toob lauludesse naiselikku sära!
Saa osa sellest ainulaadsest elamusest ja tule veeda üks imekaunis suveõhtu!

30. märtsil esietendub Renate Keerdi ja EMTA lavakunstikooli 29. lennu uus lavastus VALGETE VETE SINA. 

Laval  lavakunstikooli 29. lennu tudengid: Jan Erik Ehrenberg, Ekke Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Elise Metsanurk, Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Ken Rüütel, Kristiin Räägel ja Oskar Seeman.

See on Renate Keerdi esimene koostöö lavakunstikooliga. "Laval on noored näitlejad, kes on vägagi tundlikud ja helged inimesed, " ütleb lavastaja ise esimese kohtumise kohta. Renate Keerd on vabakutseline lavastaja ja koreograaf, kelle looming on saanud palju tähelepanu nii Eestis kui välismaal. 2016. ja 2018. aastal oli Renate Eesti teatri aastaauhinna laureaat ja 2018. aastal Kultuurkapitali näitekunsti valdkonna peapreemia laureaat.

23. märtsil esietendus Eesti Draamateatri suures saalis Henrik Ibseni „Rahvavaenlane“, mis lavastaja Kertu Moppeli kinnitusel on pesuehtne komöödia, must komöödia. Tulemas on kohaliku omavalitsuse valimised. Väikelinna linnapea on valmis kõigeks, et saada tagasivalituks. Tema rajatud spaa on edukas ja sellest on saamas linna kullaauk. Paraku teeb linnapea arstist vend spaa kohta ühe avastuse. Siis lähevad asjad huvitavaks. Sündmustesse sekkuvad ajakirjanikud, ärimehed ja linnaelanikud. Ja neil kõigil on kõik mängus.

Henrik Ibsen, „Rahvavaenlane“. Lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, valguskunstnik Rommi Ruttas, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Tõlkinud Ülev Aaloe. Osades Ivo Uukkivi, Inga Salurand, Liisa Saaremäel, Markus Truup, Anne Türnpu, Tõnu Kark, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Lauri Kaldoja, Toomas Täht.

29. märtsil esietendub Estonias Sergei Prokofjevi muusika ja Toomas Eduri koreograafiaga ballett „Romeo ja Julia“, mis põhineb Shakespeare’i ajatul armastuslool. Kahest vaenutsevast suguvõsast pärit armastaja traagilises loos ühinevad armastus esimesest silmapilgust ja keelatud kirg – joovastav sulam, mis jätab noored armastajad võimukate perekondade ja oma südametarkuse meelevalda.

Balleti „Romeo ja Julia“ seab lavale koreograaf-lavastaja Toomas Edur. Kunstnik on Iir Hermeliin ning valguskunstnik Rasmus Rembel. Juhatavad Kaspar Mänd, Lauri Sirp ja Vello Pähn.

5. juunil esietendub Pärnus Koidula muuseumi aias Endla Teatri uus suvelavastus „Ihu paradiis“, mis kõneleb kahe suurmehe juhuslikust kohtumisest pisut rohkem kui 180 aastat tagasi. Just sellest tormilisest kokkusaamisest saavad alguse mitmed tänaseks nii eestlaste, sakslaste kui Euroopa kultuuri muutnud mõtted ja teod. Loone Otsa ideel põhineva ja lavastajaga kahasse kirjutatud näidendi toovad lavale lavastaja Kaili Viidas ning kunstnik Arthur Arula, kelle loodud on ka Endla teine menukas suvelavastus „Säärane mulk“.
Vaid üheteistkümnel korral etenduva „Ihu paradiisi“ kaht keskset kangelast kehastavad Ott Raidmets ja Priit Loog, teistes rollides astuvad üles Triin Lepik, Jane Napp, Sten Karpov, Indrek Taalmaa, Ingomar Vihmar, Hellar Bergmann jpt.

Etendused toimuvad Pärnus Koidula muuseumi aias (Jannseni 37) 5., 6., 7., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 18. ja 19. juunil.

ENSV – kõige väiksem liiduvabariik, aga juhtiv jõud kaasaegse muusika arengus terves Nõukogude Liidus. Dokumentaalse lavastuse autorid vestlesid tähtsate Eesti muusikainimestega – lauljate, heliloojate, muusikute, produtsentide, tehnikute ja kriitikutega. Nende vestluste põhjal on valminud lavastus sellest ajast, mil eestlastest artistid kogusid Nõukogude Liidus viis korda päevas staadionitäie publikut. Ajast, mil lääne süntesaatorid maksid natukene vähem kui nõukogude auto. Ajast, mil punkari harja eest võis miilitsalt rahulikult peksa saada. Ajast, mil kõik ihkasid vabadust. Ajast, mil Eesti sai vabaduse. Ajast, mil vabaduse hind oleks võinud osutuda hirmuäratavalt kõrgeks.
Laval näitljate ja muusikute fantastiline koosus:
IVO UUKKIVI, JAREK KASAR, VEIKO TUBIN, MARTIN KÕIV, MARTEN KUNINGAS, PAVEL BOTSAROV, STEFFI PÄHN.

Etendused 24.-25.märtsil kell 19.00, Vaba Lava teatrikeskuses Tallinnas.

Ugalas jõuab lavale ühe motokrossist läbi imbunud perekonna tragikoomiline lugu. 22. märtsil esietendub Ugala teatri suures saalis Ott Aardami "Toru. Krossides läbi elu". Sel kevadel ainult 9 etendust: Viljandis, Tartus, Rakveres.

On üks Eesti perekond, kelle elu on keerelnud suuresti selle ümber, kuidas mootorratastega keerulist ja künklikku rada mööda võimalikult kiiresti sõita. Neil on oma krossirada, päris korralik rada, mille pereisa on oma käte ja traktoriga ehitanud, ent ühel päeval tuleb teade, et sinna tahetakse ehitada toru.

Mängivad Terje Pennie, Peeter Jürgens, Tanel Ingi, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Laura Peterson, Luule Komissarov, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov, Kiiri Tamm ja külalisena Rahvusooperist Estonia teeb kaasa Reigo Tamm.

Puccini kaunis ooper armastusest ja aust

Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigendid Taavi Kull, Martin Sildos
Lavastaja Robert Annus (Eesti Draamateater)
Osades Hiromi Omura (Jaapan), Aleksandra Kovalevich (Ooperiteater Helikon, Moskva) või Karmen Puis, Rafal Bartminski (Poola), Janis Apeinis (Läti RO) või Tamar Nugis, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Märt Jakobson, Simo Breede, Anu-Mari Uuspõld jt.
Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor


Esituskeel: itaalia
Tiitrid tablool: inglise, eesti
Tiitrid nutiseadmes: eesti, inglise, vene

Esietendus 16.03.2019 Vanemuise väikeses majas

9. märtsil esietendus Endla Teatri uhiuus muusikal „Oliver Twist“, mille lavastaja ja dramatiseerija on Peep Maasik, helilooja Jarek Kasar, laulusõnade autorid Jarek Kasar ja Olavi Ruitlane ning kunstnik Rosita Raud. Charles Dickensi ühe tuntuima romaani värske lavaversioon viib vaatajad 1830. aastate Inglismaale ning vaatab selle põhja- ja pealiskihtide elu vaestemajas kasvanud 11-aastase orvu Oliver Twisti silmade kaudu. Salapärase päritoluga Oliver on sõnaosav ja nutikas poiss, kelle seiklused ja tee õnnele saavad alguse hetkel, mil vaestemaja hooldaja ta surnumatjale abiliseks müüb. Saatusel on poisi jaoks varuks aga mitmeid keerdkäike. Londoni tänavail õnne otsides puutub poiss kokku erinevate ühiskonnakihtidega ning lõpuks selgub tõde ka tema päritolu kohta.

Oliver Twisti kehastavad Hans-Martti Mägar või Paul Samuel Vihmar, Fagini rollis astub lavale Jüri Vlassov, kes on üle mitme aasta taas Endlas, teistes rollides on Silver Kaljula, Meelis Rämmeld, Ott Raidmets, Priit Loog, Carmen Mikiver, Tambet Seling, Lauri Kink, Nils Mattias Steinberg, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Carita Vaikjärv jpt.

Algab kevadine kontserttuur „Eurovisiooni kaunimad laulud“. Sedapuhku tuuakse Eurovisiooni lauluvõistluse varasalvest välja hulganisti armsaks lauldud meloodiaid, millest vanimate iga ulatub 50 aastani. Kontsertkava „Eurovisiooni kaunimad laulud“ sisaldab lisaks rohkem- ja vähemtuntud eurolugudele ka mitmeid üllatusi täiesti uute muusikapalade näol. Pöörast lavašõud ja lämmatavaid eriefekte lavalt ei näe, näeb 26 aastat ühist elegantset ja stiilset joont ajavat sõpruskonda - Andres Dvinjaninovit, Hannes Kaljujärve, Jüri Lumistet, Toomas Lunget ja Indrek Kaldat publikuni toomas sädelevat euroglamuuri neile omaselt vürtsika huumori, kõikevõitva energialaengu ja positiivsuselaviiniga. Vennaskond on kogunud kokku oma eurolemmikud ja laulab need särama kontserttuuril „Eurovisiooni kaunimad laulud“ kahekümne viiel ülesastumisel Eesti eri paigus. Publiku rõõmuks on tänavune kava ka plaadile jõudnud ja helikandjat on võimalik täiesti trükisoojana kontsertidelt soetada.

www.kaunimatevennaskond.ee

Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY
Kõikidel lapsevanematel on tihti mängude kõrvalt keeruline oma lapsi hambaid pesema saada. Siinkohal tuleb emmedele ja issidele appi raamat Thorbjorn Egneri "Sööbik ja Pisik" , tõlkija Arvo Alas.
See lugu on kahest kummalisest mehikesest Sööbikust ja Pisikust, kes elavad hambaaugus. Nad on nii tibatillukesed ja ilma tugeva suurendusklaasita ei ole neid üldsegi näha. Meie teater toob need mehikesed lavalaudadele,kus nende tegemised lastele nähtavaks saavad.Peale etenduse vaatamist peaks lastele hammastepesu kasulikkus kohe kindlasti selge olema.

Esietendus 1.04.2019 Viljandi Sakala Keskuses

1. märtsi südaööl tegi Rahvusooper Estonia avalikuks sügisel algava 114. hooaja mängukava ning alustas uue hooaja piletimüügiga.

Teatri 2019/2020 hooaeg algab 14. augustil Leonard Bernsteini menumuusikali „West Side Story“ etendustega. Hooaja vältel toob rahvusooper publiku ette kuus uuslavastust: Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia“, Schiavoni balleti „Alice Imedemaal“, Undi, Aguri ja Hindpere lastelavastuse „Punamütsike“, Lehári opereti „Krahv Luxemburg“, Kesleri balleti „Anna Karenina“ ja Verdi ooperi „Jean d’Arc“. Lavale jõuab ka Korngoldi ooperi kontsertettekanne „Surnud linn“. Erilisel kohal on märtsis aset leidev „Ooperigala – Georg Ots 100!“, mille kontserdid toimuvad 19. märtsil Pärnu kontserdimajas ja 20. märtsil Rahvusooperis Estonia.

Tutvu kogu uue hooajaga rahvusooperi kodulehel. Parimad kohad etendustele ja kontsertidele saad just praegu!

Nele-Liis Vaiksoo, Lauri Liiv, Märt Avandi, Johan Randvere
“Kõigepealt oli sõna” - eks selle üle võib vaielda. Kui aga kaevuda eesti luuleklassikasse, siis on täiesti selge, et paljud imelised laulud on inspireeritud just meie poeetide parimatest tekstidest. Nii et kõigepealt ongi tihtilugu sõnad, mis häälestavad  meie heliloojaid muusikat kirjutama. Tekstid, mis oma poeetilisuses sunnivad looma. Tekstid, mida lihtsalt peab muusikasse valama. Ja siis on veel need tekstid, mis jäävad muusikasse valamata.
Kontsertsari põimib kokku kauneimad eestikeelsed tekstid - meie arvates. Armastatud näitleja Märt Avandi  teeb rännaku läbi 101 aastase Eesti luuleklassika, lastes kõlada tekstidel, mille on loonud meie elavad, aga ka juba lahkunud poeedid. Näitlevad lauljad Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liiv raamivad selle rännaku muusikaliselt. Esitades ilusaimatele emakeelsetele tekstidele loodud laule. Klaveril kuuleb neid saatmas ja meeleolu loomas noort ning andekat pianisti Johan Randveret. See on intiimne õhtu, kus tähistatakse sõna ja keele ilu, õhtu, kus kohtuvad olevik ja ajalugu. 

Koomiline kurbmäng, mis paneb publiku nii naerma kui nutma. Teater selle kõige otsesemas mõttes!
Mida teha, kui ettekuulutaja, kes pole veel kunagi eksinud, on teatanud, et sinu naise juurde tuleb täna öösel mees? Aga sinul on nagu kiuste vaja sõtta minna! Vägagi keeruline olukord. Põhineb Guilherme Figueiredo näidendil “Um Deus dormiu lá em casa” (Maja, kus magas jumal). Lugu tugineb vanakreeka müüdile armukadedast sõjapealikust Amphitryonist, tema imekaunist naisest Alkmenest ja kavalatest jumalatest.

Osades: Kristo Viiding, Mari-Liis Lill, Martin Kõiv, Ott Kartau (kõik vabakutselised), Harriet Toompere (Draamateater), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater).
Lavastaja Damir Salimsjanov (Udmurtia), kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Priidu Adlas, etenduse juht Tuuli Raadik.

Kõlavad Edith Piafi laulud ning katkendid Remarque’i romaanist „Triumfikaar“, meeleolu loob valgus- ja helitaust.
Edith Piafi laulud ja katkendid Remarque’i „Triumfikaarest“ viivad publiku teise maailmasõja aegsesse Pariisi. Laval on tükike hotelli International vestibüülist, meeleolu loob heli- ja valguskujundus. Lauljatar Rebbeca Kontus esitab akordioni, klaveri ja kontrabassi saatel Piafi tuntumaid laule, sh „L’accordeoniste“ ning „Non! Je ne regrette rien“. Remarque’i romaani katkendeid loeb näitleja Üllar Saaremäe.
Piafi elu sakslaste okupeeritud Prantsusmaal on esmapilgul mõistetamatu. Lauljanna on natsiladvikus hinnatud ja privilegeeritud, ta laulab nende pidudel, aga ka vangilaagrites. Fotodest, kus ta poseerib koos sõjavangidega, tehakse passipilte, mis aitavad paljudel põgeneda. Piaf elab madame Billy majas, kus varjatakse juute, madame Billy sekretär käib Piafi juures vastupanuliikumise lendlehti kirjutamas. Natsiladviku soosingut kasutades päästab Piaf oma juutidest sõpru. Vahel ületab Piafi seotus vastupanuliikumisega natside kannatuse, pannes nõnda ohtu nii lauljatari kui ka tema kaaslaste elu. Piafi päästab muusika.

Kõlavad populaarsete lugude töötlused ja ansambli enda looming. MeloM tegutseb aastast 2005 ja on välja andnud viis albumit. Klassikaharidusega tšellistid esitavad crossover repertuaari – klassikatöötlused, pop, rock, world music ja kaasaegne uudislooming.

Esitusel on pop-rock’i energia ja drive ning see on nende isikupärase kõlapildiga. Kasutatakse videopilte ja muusika tuleb justkui veest. Videopilt on humoorikas ja loob meeleolu, põhitähelepanu on hoogsal, rütmikal ja kergesti kuulataval muusikal.

TEATRILUGU AASTATEL 1919-2019

Lavastus “SADA JA ÜKS” on järg Variuse lavastusele “LŌBUSAD ESTOONLASED”, kus vaatajale tuttavad solistid PRIIT VOLMER, RENĒ SOOM, URMAS PŌLDMA (kōik Rahvusooperist) ja PEETER KALJUMÄE rändavad ajas tagasi. Seekord jōutakse ka raadiomajja, piilutakse stuudiotesse, kohtutakse Feliks Moori ja lauludekirjutaja Paul Tammeveskiga. Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, muusikajuht Hain Hōlpus. Kunstnikud Karmo Mende ja Mare Kōrtsini.

Lavastusega tähistatakse Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva.

Kaunis ja poeetiline lugu õigusest ja õiglusest

“Selles Bertold Brechti ilusas ja karmis näidendis otsitakse seda, mis on kõige tähtsam. Kõige tähtsam on jääda inimeseks. Keerulistel aegadel on see valikute küsimus, mille eest igaüks ise vastutab. Minu jaoks tõuseb esile just vastutuse teema; on olukordi, kus igaüks peab olema valmis võtma vastutuse endast nõrgema eest. Ja just see annab meie elule mõtte.”
Tiit Palu (lavastaja)

Osades: Marian Heinat, Merle Jääger, Piret Krumm, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karl Laumets, Ott Sepp, Jaanus Tepomees, Reimo Sagor ja bänd.

Eesti teatris jõuab maailmakuulus näidend lavale esmakordselt.
Esietetndus 23. veebruaril 2019 Vanemuise teatri suures majas.

21. veebruaril Rakvere Teatri suures saalis esietendunud "Verikambis" saavad kokku nii noorte igapäevaelu ja suhted, kuid ka müstiline lugu, mis selle ümber lahti hargneb. Neli keskkooliõpilast eksivad metsa ja on sunnitud veetma öö vanas mahajäetud veskiveskis. Veski vaikivatest seintest imbub iidset kurjust ning üks ammune kriipiv lugu vajab lahendust. See on lugu ebaõiglusest ja andestusest, eneseleidmisest ning armastusest, mis ulatub üle surma piiride. Lavastuses saavad kokku nii kaasaja mured-rõõmud kui ka kohapärimus ja folkloor. Lavastas Jaanika Juhanson, mängivad Imre Õunapuu, Märten Matsu, Madis Mäeorg, Grete Jürgenson, Helgi Annast, Liisu Krass (külalisena), Laura Niils (Must Kast), Mihkel Kallaste (Must Kast) ja Kristian Põldma (Must Kast). 

„Armastus Krimmis“ on poola klassiku Sławomir Mrożeki eepiline tragikomöödia, panoraamne vaade naabermaale Venemaale. Näidendi tegevus algab tšehhovliku stseeniga tsaariajast, jätkub 1920. aastate lõpus ning jõuab lõpuks postkommunistlikku aega 1990ndate alguses. Lavastuses näidatakse, milline oli tsaariaeg, kuidas inimesed olid ja käitusid. Kuidas inimesed moonduvad Stalini aja tingimustes ja kuidas muutub ruum. Mrożekit ei huvita realistlik ajalooline tõde, vaid müütiline Venemaa, tõlkija Hendrik Lindepuu sõnul „selle Venemaa probleem ei ole poliitiline rõhumine ja rahva kannatused, vaid hoopis õnnetu ja romantiline armastus“.
„Armastus Krimmis“. Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes, osades Harriet Toompere, Marta Laan, Merle Palmiste, Raimo Pass, Sulev Teppart, Mait Malmsten, Markus Luik, Karmo Nigula, Maria Klenskaja, Hendrik Toompere. Esietendus 16. veebruaril kl 19 Eesti Draamateatri suures saalis.

24. mail esietendub Rahvusooper Estonias helilooja Leonard Bernsteini tähtteos, mille seab lavale Eesti publikule tuttav Georg Malvius. Lavastuse teeb eriliseks see, et esmakordselt Eestis on võimalik muusikali vaadata ja kuulata nii eesti kui ka inglise keeles.

Ingliskeelsete osatäitjate leidmiseks korraldas rahvusooper eelmise aasta veebruaris castingud nii Stockholmis kui ka Londonis. Eestikeelsete etendustes laulavad Hanna-Liina Võsa, Piret Krumm, Heldur Harry Põlda, Juss Haasma ja Tamar Nugis. Ingliskeelsete etenduste peaosalised on Jade Davies, Nicole Deon, Cameron Sharp, Davide Fienauri ja Jeronimas Milius.

“West Side Story” on tänapäevane “Romeo ja Julia” lugu, mis oma unustamatu muusika ja võimsa koreograafiaga muutis muusikaliteatri nägu.

Henrik Ibseni draama saatuslikust naisest

Publiku poolt armastatud draamalavastusel HEDDA GABLER on jäänud vaid loetud mängukorrad:
2. ja 29. märtsil ning 14. aprillil Vanemuise teatri väikeses majas.

Lavastaja on Mehis Pihla, mängivad Piret Laurimaa, Karol Kuntsel, Margus Prangel, Külliki Saldre, Maria Annus, Jüri Lumiste ja Ene Järvis.

Lavastus “KNOCK OUT“ tähistab karikaturist GORI (Vello Agori) 125ndat sünniaastapäeva, mille puhul antakse välja ka postmark. Gori looming kõnetab meid ka tänapäeval: seal pole teemaks üksnes inimsuhted, vaid ka poliitikale igiomast teesklust, viha labasuse ja tõusikliku elulaadi vastu. Gori oli humanist ja oma ütlemistes julge. Ta ei lasknud ennast suruda raamidesse ja seepärast oli tema saatus traagiline. Lavastus keskendub mitte ainult tema karikatuuridele ja isikuloole, vaid ka tema kirjutistele, lühijuttudele, mida laiem lugejaskond ei tunne. Lavastuses on palju erinevat muusikat, lauljaid saadab klaveril Hain Hõlpus.

Karikaturist GORI toob VARIUSE UUSLAVASTUSES lavale ooperisolistid RENÉ SOOMI ja MATI TURI ning ELE RAIK ja ARTUR RAIDMETS. Autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU, kunstnikud KARMO MENDE (Jyväskylä Linnateater) ja Mare Kõrtsini.

ESIETENDUS  19. veebruaril 2019

Ingmar Bergmani psühholoogiline triller vaikivast näitlejannast ja tema hooldusõest.

Lavastaja on lähtunud Shakespeare’i mõttest, et igas heas tragöödias peab vähemalt korra naerda saama. “See ei tähenda, et me üritaks iga hinna eest nalja teha – ei, kaugel sellest –, aga selles loos, selles tekstis, seal olevates inimestes ja nende suhetes olevat huumorit me vaka all ka ei hoia. Huumor on elus endas kogu aeg olemas,” leiab Ain Mäeots.

Osades Linda Kolde, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Veiko Porkanen või Ain Mäeots

Esietendus 26. jaanuaril 2019 Vanemuise väikeses majas.

Ta on kokku laulatatud suure pilliga, mis on kohmakas ja tohutult ebakäepärane ning näeb välja nagu vana paks naine. Kuid ometigi on kontrabass mehe meelest orkestri karkass, kõige tähtsam orkestripill üldse. „Iga muusik kinnitab teile meelsasti, et orkester võib igal ajal loobuda dirigendist, aga mitte kontrabassist,“ väidab ta pärast mitmendat õlut. See on lugu pikast sügava kiindumusega kooselust oma paremate, halvemate ning kõige halvemate päevadega. Mees kontrabassiga on Guido Kangur, pilli muudab lava elavaks Mingo Rajandi. Lavastaja Rein Oja.

Patrick Süskindi„Kontrabass“ esietendus 25. jaanuaril 2019 Eesti Draamateatri väikses saalis.

Henning Mankelli draama

Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Osades Maria Annus, Külliki Saldre, Liisa Pulk, Karol Kuntsel, Priit Strandberg

Põhjamaade krimikirjanduse austajatele pole usutavasti komissar Kurt Wallanderi lugude autorit Henning Mankelli vaja pikalt tutvustada. Ühe osa rootsi detektiivkirjanduse grand old man´i loomingulisest pärandist moodustavad ka mitukümmend näidendit, millest üks jõuab nüüd ka Eesti lavale.

Esietendus 19. jaanuaril Sadamateatris.

Ajutise korterivahetuse käigus kohtuvad kaks paari – Hannah ja Sebastian ning Roman ja Magdalena. Edukas karjäärinaine Hannah peab mõneks kuuks Zürichisse kolima, et sealsetele stressis pankuritele hingamiskursusi korraldada. Tema sõber Sebastian, tundliku hinge ja mitte eriti eduka kirjanikukarjääriga kultuuriajaloolane läheb temaga kaasa. Nende korterisse kolivad selleks ajaks IT-karjääri tegev Roman ja tema naine Magdalena, kes lisaks paari koduse elu korraldamisele töötab loomade füsioterapeudina.
Lihtsast võtmete üleandmisest saab kiirelt absurdseid mõõtmeid võttev humoorikas draama, milles löövad lõõmama pikalt välise pinna all hõõgunud suhtekriisid ning põrkuvad nelja inimese maailmavaated ja elueesmärgid.

Moritz Rinke suhetekomöödia lavastaja on Enn Keerd, kunstnik Liina Unt. Osades Elina Reinold ja Külli Reinumägi (külalistena) ning Ago Anderson ja Sten Karpov.

Esietendus 26. jaanuaril Endla Teatri Küünis.

26. jaanuaril esietendub Ugala teatris Iiri muusikal „Once“. John Carney mängufilmil põhinev “Once” (“Ükskord”) on isemoodi lugu üksindusest, kirest, lootustest ning muusika rollist meie elus. Ugalas toob muusikali lavale Taago Tubin, muusikajuhid on Peeter Konovalov ja Andre Maaker. Peaosades astuvad üles Priit Võigemast ja Laura Kalle. Muusikali libreto autoriks on tuntud Iiri näitekirjanik Enda Walsh, muusika ja laulusõnad on loonud filmis peaosi mänginud Glen Hansard ja Markéta Irglová.

Loo lavaversiooni muudab eriliseks, et näitetrupp toimib ühtlasi ka bändina ja kogu muusika sünnib elavas ettekandes. Nii mõnelgi näitlejal tuleb laval mängida suisa kolme-nelja erinevat instrumenti. Ugala teatrist teevad kaasa lisaks Laura Kallele Tarvo Vridolin, Martin Mill, Karl Kena, Terje Pennie ja Margus Vaher. Külalistena astuvad publiku ette Priit Võigemast, Jaanus Mehikas, Maarja Mitt, Garmen Tabor, Sänni Noormets ja Mihkel Kuusk. Oma näitlejadebüüdi teeb hinnatud kitarrivirtuoos Andre Maaker.

Kevadhooajal saab muusikali „Once“ näha Viljandis, Tallinnas ja Tartus.

2019. aasta augustis mängitakse 12 lisaetendust möödunud suvel menu kogunud lavastusega "Toomas Nipernaadi".

Jah, tõepoolest, kõik need tüdrukud on noored ja ilusad, kuid mingi muserdav paratamatuse eluslepp on teinud nad kinniseks ja usaldamatuks. Neid tüdrukuid ei saa kuidagi nimetada Nipernaadi ohvriteks, sest see don Juan pigem rikastab neid kui paneb nad kannatama. Pääru Oja kangelane oskab ja suudab oma avatusega need väga erisugused tüdrukud elumuredest lahti haakida ning panna rõõmu tundma, kelle kiiremini, kelle aeglasemalt. Seda kõike peab nägema ja mida lähemalt, seda parem, sest seda saabki nautida vaid sedavõrd kammerlikus atmosfääris, olles näitlejatele õige lähedal, kus meeleolu ja ilmemuutused, ütlemata sõnad ja mõeldud mõtted tulevad ilmekalt esile. - Enn Siimer, Sirp 2018.

Nimiosas PÄÄRU OJA. Dramatiseerija OTT KILUSK. Lavastaja PEEP MAASIK. Muusikaline kujundus JAAN SÖÖT. Kunstnik JAANUS LAAGRIKÜLL.

Ruggero Leoncavallo ooper-farss „Pajatsid“

„Kogu maailm on teater, aga inimesed selles – näitlejad… “– need Shakespeare’i värsid on Juri Aleksandrovi lavastuse motoks. Lavastaja pakub meile uudse versiooni ühest kõige populaarsemast ooperist, mis kahtlemata puudutab inimeste südameid armastusdraama teravusega ning muusika ereda emotsionaalsusega. Tõsielul põhinev traagiline lugu jutustab sellest, kuidas teatritrupi direktor tapab armukadedusest oma naise (see on juhtum kohtupraktikast, mille Leoncavallo oma ooperiga surematuks tegi).  Aleksandrovi lavastuses on see saanud metafoorilise lahenduse. Kaasates commedia dell’arte kujundeid ja vahendeid on lavastaja loonud ajastuvälise loo teatrielust. Selles on lavaline tinglikkus ja mittelavaline reaalsus sedavõrd ühte põimitud, et neid on võimatu teineteisest eristada. 
Peterburi kõrgeima teatripreemia Kuldne Sofiit nominent (2010), rahvusliku preemia Kuldne Mask nominent (2011).

Itaalia keeles eesti- ja venekeelsete subtiitritega.

„Maria Callase meistriklassi“ on kirjutanud tuntud ameerika dramaturg Terrence McNally, kes pälvis selle eest prestiižika Tony auhinna. See räägib loo laulutunnist noortele talentidele, kellele primadonna oma kogemusi jagab. Saame teada, kuidas ta ise tippu jõudis, kuigi pidi taluma pressi ränka kriitikat ja rivaalide kadetsemist. Sekka ka pikantseid seiku kooselust miljonäri Aristoteles Onassisega. Peaosas särab Merle Palmiste (Eesti Draamateater), mängivad veel Maris Liloson, Arete Kerge, Reigo Tamm (RO Estonia) või Oliver Kuusik, Peeter Kaljumäe, Hannes Villemson. Lavastas Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), kes on öelnud nii: „Mele Palmiste „Maria Callase meistriklass“ muudab teie maailma – rikkamaks ja kaunimaks. Te avastate, et ooper ei ole vaid väheste valitute nauding, millest teid on ilma jäetud. Et inimhääl, kauneim heli maailmas, suudab liigutada, lohutada, rõõmustada ja vaimustada igaüht meist.“

2019. aasta suvi algab juubelilaulupeoga, ent südasuve tõeline kõrghetk jõuab kätte 25. juulil, kui A. H. Tammsaare Muuseumis Vargamäel esietendub Paide Teatri vaatemänguline vabaõhulavastus „EESTI JUMALAD“.
Lavastus on teatri aplaus 101aastasele Eestile ja eestlasele, kes siin juba tuhandeid aastaid kive ja kartuleid on korjanud. „EESTI JUMALAD“ on pilguheit peeglisse, kust vaatab vastu eestlane ühes oma jumalatega.

Osades: Maarja Mitt, Peeter Volkonski, Ilo-Ann Saarepera (Ugala Teater), Joosep Uus (Paide Teater), Johannes Richard Sepping (Paide Teater), Ursel Tilk (Paide Teater)
Lavastaja: Jan Teevet (Paide Teater)
Kunstnik: Kairi Mändla
Helikunstnikud: Kenn-Eerik Kannike (Paide Teater) ja Kirill Havanski (Paide Teater)

Disney koguperemuusikal

Kui sulle meeldib hea muusika, kui sa armastad muinasjutte – maagilisi, müstilisi ja ilusad lugusid ja kui sa usud armastusse, siis on „Kaunitar ja koletis“ mõeldud just sulle!
Georg Malvius, lavastaja

Esituskeel: eesti
Tablool: inglise, soome
Nutiseadmes: inglise, soome, vene
Alexela KM tablool: inglise, soome

 

Kahemehetükk erinevate inimlike ihade kujunemisest

Lugu pornosõltuvuses vaevlevast Leost, kes otsustab internetist välja tulla ja kellegagi päriselt kohtuda, et lõpuks ometi midagi tõelist tunda…
Näidend vaatleb läbi kahe mehe pingelise vastasseisu laiemalt hetkel maailmas toimuvat, kus reaalsus vahel üsnagi ebareaalsena paistab.

Autor Martin Algus, lavastaja Andres Noormets (Ugala), osades Riho Kütsar ja Veiko Porkanen.

Esietendus 9. novembril 2018 Tartu Sadamateatris.

17. novembril jõudis publiku ette Ugala teatri 99. hooaja kolmas uuslavastus “Meistrite liiga”. Urmas Lennuki kirjutatud näidend on pühendatud Ugala teatri väärikaimatele näitlejatele – Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile. Kaasa teevad veel Elina Reinold (külalisena), Vallo Kirs, Triinu Meriste ja Jaana Kena.

Kaks vananevat näitlejat, nende tütar, jalgpall ja filmivõtted. Kuidas jääda ellu, kui elu hakkab lõpule jõudma, aga tegelikult tundub, et olulisem osa sellest on veel elamata? Ega elu pole mingi Mehhiko seebiseriaal, mis kuidagi lõppeda ei taha. Elu on kirg, seiklus ja armastus!

"Me tuleme kokku, et nutta ja mäletada, naerda ja mõtiskleda, õppida, meelt avaldada ja ette kujutada. Et imestada tehnilise meisterlikkuse üle ja kehastada jumalaid. Et pidada koos hinge kinni meie võime üle väljendada ilu, kaastunnet ja ebardlikkust. Me tuleme kokku, et saada energiat ja jõudu. Et pühitseda erinevate kultuuride rikkust ja lõhkuda piire, mis meid lahutavad."
Brett Bailey teatripäeva läkitus 2014

Etendusel on kohti 125 inimesele. Saalis on viis näitlejat. Valguskunstnik. Lavastaja. Kunstnik. Dramaturg. Äkki keegi veel. Meid ühendab ainult see, et me täna õhtul siia jõudsime. Siia, teatrisse. Me ei lahku teatrisaalist järgneva kahe ja poole tunni jooksul. Me oleme koos.
Teatrisaal on korraga kaitseala ja ohutsoon. Kõik võib juhtuda.
Kaitseala on PAIDE TEATRI avalavastus.
21.november - 17.veebruar
Paide Muusika- ja Teatrimajas

Sam Holcrofti komöödia

“Bioloogist näitekirjanik on vaadelnud elu lahtiste silmadega ning kirjutanud teravmeelse ja naljaka näidendi meid juhtivatest käitusmismustritest, millest on raske vabaneda. Vanasõna ütleb: igaühel oma pill, sellel mängib... Sellest, mis siis juhtub, kui igaühel on elamiseks oma reegel, see lavastus räägibki,” sõnab lavastaja Tiit Palu.

“Elamise reeglid” on tõlkinud Kalle Hein, lavastaja ja muusikaline kujundaja on Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre.
Osades on Külliki Saldre, Piret Laurimaa, Kärt Tammjärv, Karol Kuntsel, Priit Strandberg, Peeter Volkonski, Nora Liis Palu või Lauren Aunpuu.

Esietendus 3. novembril Vanemuise väikeses majas.

Eelmise aasta septembris esietendus Rahvusooper Estonia laval Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“, mida on saatnud suur menu. Selle kinnituseks on välja müüdud saalid! Selleks, et kõik soovijad eesti ooperist osa saaksid, on võimalus tulla teatrisse ka sel hooajal.

„Pilvede värvid“ on põnev ja emotsionaalne ühe pere lugu, mis pakub meenutamist vanematele ja mõtlemisainet noorematele ning peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1985–1991.

Victor Hugo võimas romaan taas muusikalilaval!

Etendused

Tallinnas Alexela kontserdimajas 26. ja 27. oktoobril
Tartus Vanemuise suures majas alates 30. oktoobrist.

Esituskeel: eesti
Tiitrid tablool: inglise, soome
Tiitrid nutiseadmes: eesti, inglise, soome, vene
Alexela KM tablool: inglise, soome

Elu ja kunsti mõtte otsingud tänapäeval ja kakssada aastat tagasi.

Lavastaja Heiti Pakk
Osades Marika Barabanštšikova, Marian Heinat, Ragne Pekarev, Guido Kangur (Eesti Draamateater), Karl Laumets, Jüri Lumiste, Margus Jaanovits, Andre Hinn

See eriline näitemäng – külluslik, mitmekihiline, mõneti häiriv ja samas rahustav – räägib palju muusikast. Siiski võib öelda, et muusika on siin eelkõige vahendiks mitmesuguste inimlike teemade avamisel.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

13. oktoobril esietendus Endla Küünis Marius von Mayenburgi draama „Märter“,  mille lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Ervin Õunapuu. Üksikemaga kasvanud Benjamin on esmapilgul täiesti tavaline teismeline, kes aga keeldub ühtäkki ujumistunnis osalemisest. Õpetajad peavad seda teismelise kapriisiks, ema kahtlustab narkootikume ja omal moel on mõlemal õigus – Benjamin on leidnud Jumala. Lõbusast pahaendeliseks arenev „Märter“ uurib, kui kaugele ulatub meie tolerants kokkupuutel ekstremismiga. Laval Sander Rebane, Ireen Kennik, Birgit Landberg (Must Kast), Priit Loog, Lauri Mäesepp, Meelis Rämmeld, Tambet Seling ja Karin Tammaru.

Ugala teatris jõudis 6. oktoobril lavale Nick Payne’i auhinnatud draama „Tähtede seis“, mille lavastab Ringo Ramul.

Tavapäratu armastuslugu lennutab meid läbi aegruumi, rääkides kahe inimese valikuvõimalustest ja saatusest.
Vaatajal lubatakse heita pilk Marianne ja Rolandi elukäigu võimalikele variatsioonidele, kus kõik sõltub valikutest.
Milline oleks elu olnud, kui me oleksime teinud aastaid tagasi hoopis teised valikud?

Lavastusele teeb muusikalise kujunduse hinnatud helilooja Rasmus Puur.

Suurejooneline ja vaatemänguline ballett Shakespeare’i kirjutatud aegumatu armastusloo ainetel!

„„Romeo ja Julia“ uuslavastus on vaatamist väärt. See progressiivne ja ainulaadne vaatemäng läheb kahtlemata ajalukku nüüdisaegse balleti pöördepunktina, uuendusliku teosena, mis seob inimeksistentsi sügavamad aspektid klassikalise draama, paeluva muusikasaate ning leidliku koreograafiaga.“
(Martina Doležalová, Nenudte.se, 16.11.2013).

Maailmaesietendus 14. novembril 2013 Tšehhi Rahvusooperis.
Esietendus 29. septembril 2018 Vanemuise teatri suures majas.

Ameeriklane Neil Simon on üks populaarsemaid komöödiakirjanikke kogu maailmas. Eestis tuntakse teda eelkõige „Päikesepoiste“ autorina, kus särasid Jüri Järvet ja Aarne Üksküla. Simoni teoseid on mänginud kõik meie kutselised teatrid ja lavale on jõudnud lausa mitukümmend tema näidendit. Paremiku hulka kuulub ka „Hotell California“, mis koosneb kahest lühikomöödiast. Mõlema tegevus leiab aset samas hotellitoas, kuhu saabuvad erinevad abielupaarid ja nii saavad näitlejad mitut erinevat rolli mängida. Vaimukas dialoog ja naljakad situatsioonid on alati Simoni firmamärgiks olnud, nii ka seekord.  Omal ajal Vanalinnastuudios mängisid „Hotell Californiat“ eksabikaasad Ita Ever ja Eino Baskin. Ja nii üllatav kui see ka poleks, saab nüüdki laval jälle kokku endine paar Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas, kes kindlasti on jäänud sama glamuurseks nagu varemgi.
Need lõbusad lood lavastas Ivo Eensalu, kunstnikutöö tegi Riina Andresen.

21. septembril jõudis üle 55 aasta eesti publikuni Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“. Puccini muusikalise nägemuse Metsikust Läänest toob lavale maailmakuulus Argentina tenor, dirigent, lavastaja ja stsenograaf Jose Cura, kes on tuntud intensiivsete ja omanäoliste ooperitegelaste kujutamise poolest.

Peaosades on Olga Mykytenko, Rauno Elp või Atlan Karp, Sergey Polyakov, Reigo Tamm või Mehis Tiits, Priit Volmer või Märt Jakobson, Juuli Lill või Helen Lokuta. Dirigeerib José Cura või Jüri Alperten.

Puccini kaunid meloodiad ja orkestri kõlavärvid on taustaks kullakaevurite laagrile, kus elab pokkerit mängiv ja püstolit kandev kõrtsiomanik Minnie. Minnie satub armukolmnurka ilusa lindprii Dick Johnsoni (varjunimega José Ramirez) ja šerif Jack Rance’iga, kes on Johnsoni otsinguil. Minnie’l tuleb võidelda armastuse eest, aga ka võimaluse eest alustada uut elu koos oma kallimaga.

22. septembril jõudis lavale Andres Noormetsa tõlgendus Henrik Ibseni näidendist „Naine merelt“.

Norra näitekirjanduse suurmeistri teos räägib mere ääres üles kasvanud majakavahi tütrest Ellidast, keda piinab igatsus avamere järele ja kes ei suuda väikelinnaeluga leppida. Ühel päeval tuleb merelt mees Ellida minevikust ja kõik muutub.

Ellida rollis astub üles Laura Peterson, kes liitus 99. hooajaks Ugala teatri trupiga. Lavastuses teeb kaasa ka teine uuest hooajast Ugala teatriga liitunud naisnäitleja – värskelt lavakooli lõpetanud näitlejanna Ilo-Ann Saarepera. Muusikalise maailma loob lavastusele kitarrist ja helilooja Argo Vals, kes ka ise igal etendusel laval musitseerib.

90-ndate alguse Ida-Euroopa pagulaslaine on selles maailma paabelis segunenud sisserändajatega mujalt maailmast… Kodutute poolt asustatud pargis leiavad end Venemaalt pärit juudist kunstnik, kurat-teab-mis elukutse esindaja Poolast ja Puerto Ricost saabunud naine, kellel, nagu Teeba endise kuninga Oidipuse tütrel Antigonelgi, on täita oma kohus.

Ainult armastuse pärast võib inimene nii kangekaelne olla.

Lavastaja: Peeter Tammearu
Osades: Lauli Otsar, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Risto Vaidla, Tanel Ting

Alates 27. septembrist üle Eesti.

Vaarikametsas alustab seiklemist Põrsas Desmond. Ta on Vaarikametsa parim küpsetaja, kuid ühel päikselisel hommikul on kõik tema küpsetised kadunud. 

Desmond on kindel, et pahategude taga on ahne sookoll. Vaarikametsa elanikud asuvadki üheskoos sookolli jahtima, et kaitsta oma kodumetsa.

Rakvere Teatri lavastus esietendub 12. septembril 2018 ning etendub sel sügisel peale Rakvere ka Viljandis, Tartus, Viimsis, Haapsalus, Pärnus, Võrus, Jõgeval ja Elvas. Lavastus sobib lastele vanuses 4+ ja kantrisõpradele.  

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata!
„See on, ilma naljata, üks võimsamaid muusikateoseid, mis kaasajal loodud ja võimalus, et see kõik hakkab minu koduteatri laval varsti kõlama, täidab mind ülimeeldiva erutusvärinaga. Teater on loodud suurte lugude jaoks ja suurust selles loos on, samuti mastaapi ja kirge.“ (Tanel Jonas, lavastaja)

Osades Rasmus Kull või Priit Volmer (RO Estonia), Maria Annus või Hele Kõrve (Tallinna Linnateater), Pirjo Jonas või Maria Listra, Jaanus Tepomees või Kalle Sepp, Sepo Seeman või Lauri Saatpalu, Priit Strandberg või Kaarel Targo (Must Kast), Lauri Liiv või Peeter Veltmann, Valter Soosalu, Laura Kalle (Teater Ugala) või Merili Johanson, Simo Breede, Artur Nagel ja Oliver Timmusk.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise suures majas.

Mida teeksite teie, kui olete ootamatult töötuks jäänud? Kas osaleksite tõsielusaates, et tuhandete vaatajate silme all uus töökoht hankida? Just sellise pakkumise saavad Draamateatri uue lavastuse kaks tegelast. Muidugi pole reality show´de telgitagune sugugi nii glamuurne ja sädelev, kui telekaekraanilt paistab ning loo ajab veelgi segasemaks ühe osatäitja müstiline mõrv. Prantsuse film noir´i stiilis vaimuka, mitmekihilise ja kriminaalse loo toob Draamateatri suure saali lavale Hendrik Toompere, eseietendus 19. aprillil. Osades Hendrik Toompere, Merle Palmiste, Christopher Rajaveer, Raimo Pass, Kersti Heinloo, Taavi Teplenkov, Elina Purde (külalisena), Harriet Toompere, Hilje Murel, Maarja Mitt (külalisena), Sten-Erik Remmel.

Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust.
Mark St. Germaini romantilise komöödia lavastas Enn Keerd, osades Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson.

TANTSUTUND esietendus 21. aprillil Endla Teatri Küünis.

Ingomar Vihmari lavastus DREAMWORKS on lugu masendusse langenud Davidist ja tema sõpradest, kes teda aidata püüavad. Kasutusele võetakse kõik sõpruskonnale teadaolevad teraapiavõtted budismist viskini, kuid miski ei aita. Siis aga kingivad sõbrad Davidile naise, kes teab erilist saladust – ta teab, kuidas unistused töötavad.

Osades Sten Karpov, Liis Karpov, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum-Vihmar, Carmen Mikiver, Jekaterina Novosjolova, Ago Anderson, Lauri Kink, Lauri Mäesepp, Ingomar Vihmar jt.

Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

Poola autori Krzysztof Bizio näidendi tõlkis Hendrik Lindepuu, lavastas Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Lii Tedre, Karin Tammaru ja Saara Nüganen. Lisaks Pärnus toimuvatele etendustele, saab „Itku“ näha ka Tartus, Tallinnas, Kuressaares ja Viljandis.

 

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

Guugelmuugelpunktkomm on lugu sellest, mis hakkab juhtuma, kui mobiili välja lülitad!
Lasteooper 

“Teatri eesmärk lasteooperi pakkumisel on ju kasvatada tulevikuks muusikateatri nautlejaid. Seda tuleb hakata varakult tegema. Muusikateatri vahendid on teistsugused kui sõnateatril ja sõnumi vastuvõtmine saalis nõuab harjumist. “Guugelmuugelpunktkomm” on täis selliseid keerukaid mõttekäike, mis annavad peamurdmist ka täiskasvanutele, seega igal juhul soovitan võtta aega ja minna koos lapsega ooperisse."
Marko Matvere, lavastaja

Esietendus 28. oktoobril Vanemuise teatri väikeses majas. 
Külalisetendused Rahvusooperis Estonia 6. veebruaril kell 14 ja 18. 

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.