Verdi „Rigoletto“ taas laval

Aprillis ja mais on sel hooajal esimest korda rahvusooperi laval Verdi üks kuulsamaid oopereid – „Rigoletto“.
Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib.
Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Külalistena on laval Hertsogi rollis Michael Wade Lee (USA) ja Gilda rollis Elena Brazhnyk. Nimirollis on rahvusooperi solist Rauno Elp, dirigeerib Jüri Alperten.

Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee

Lavastus jutustab Karl Ristikivi romaani ja päevikute ainetel loo Euroopa kaitsepühaku Siena Katarina elust. Katarina oli lihtne tüdruk, kes elas 14. sajandil Toscanas Siena linnas. Oma pühendumuse ja teisi teeniva vaimuga tõusis ta paljude inimeste vaimseks juhiks, kelle lihtsaid ja veendumust täis sõnu võtsid kuulda ka tolleaegse Euroopa vägevad vürstid. Kõrvuti Katarina looga näeme Karl Ristikivi kui Autorit kavandamas ja kirjutamas oma ajaloolist romaani. Keskajal tõusnud ristiusu vaim ja Katarina vaimujõud ulatuvad üle sajandite ühe üksildase pagulasest kirjanikuni. Ja tema kaudu meieni.
Näidendi autor Loone Ots, lavastaja Andres Dvinjaninov, mängivad Guido Kangur (Draamateater), Marika Barabanštšikova (Vanemuine) jt. Esietendusega 9. juunil Tartu Jaani kirikus tähistatakse Guido Kanguri 60 aasta juubelit.

NOORED VÄLJARÄNDAJAD DRAAMATEATRI LAVAL

Mida tunneb üks autokastist teele kukkunud õun? Ilmselt sama, mida meie kangelane, kes avastab ennast Londoni külmadelt tänavatelt ilma raha, passi ja sõpradeta. Ihuüksi ja üleliigne, tühi nagu tuules laperdav kilekott. Emigratsioon, teistpidi vaadates immigratsioon on põletav ja valus teema. Enamasti seostub immigrant kellegi võõraga. Aga kui katsuda ette kujutada, et see võõras on tegelikult „oma poiss“? Veel mõnda aega tagasi lahkuti nii Eestist kui ka mujaltki Ida-Euroopast umbes samal moel, nagu tänapäeval siia tullakse. Näiteks autokastis. Või paadiga. Või jalgsi, üle piiride „lipsates“. „Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika“ on tõestisündinud lugude põhjal valminud odüsseia vihasest noorest mehest, kes rändas koos teiste saatusekaaslastega 1990. aastatel Londonisse õnne otsima. Emigreerus.
Autor Marius Ivaškevičius. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Laura Pählapuu, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, muusikaline kujundaja Andre Pichen, tantsuõpetaja Üüve-Lydia Toompere. Osades Kristo Viiding, Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Ott Kartau (Von Krahli teater), Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer.

Rahvusvahelise tantsupäeva gala on pühendatud Tiit Härmile

29. aprillil toimub Rahvusooperis Estonia rahvusvahelise tantsupäeva gala, mis on pühendatud Estonia kauaaegsele esitantsijale, lavastajale ja balleti kunstilisele juhile aastatel 2001–2009, Tiit Härmile.
Galal tulevad esitamisele katkendid ballettidest „Luikede järv“, „Giselle“, „Romeo ja Julia“ jt.
Galaõhtu kunstilised juhid on Toomas Edur ja Irina Härm.
Külalistena esinevad Elza Leimane-Martinova ja Arturs Sokolovs Läti Rahvusballetist, Linnar Looris Houstoni Balletist ja Maria Seletskaja Flandria Kuninglikust Balletist.

KOPSUD

Kui Sa tahad päriselt olla roheline, ära hinga.
Kolmekümnendates paar, haritud ja keskkonnateadlikud inimesed, soovivad last saada, kuid otsustamisel tuleb arvestada kõigi aspektidega - nii isiklike kui globaalsetega. Milline on õige käitumine ökoloogilise kriisi, ülerahvastatuse ja hübriidsõdade ajajärgul? Kell tiksub ja valikute tegemine on üha keerulisem. Kui kaalul on elu põhiküsimused, põimub intiimne globaalsega ja huumor tõsidusega. Mis lõpeb esimesena - maailm või suhe?Duncan Macmillani ökoloogilise armastusloo KOPSUD lavastas Taago Tubin Ugalast, mängivad Carita Vaikjärv ja Märt Avandi.

5 põhjust, miks tulla Estoniasse „Armujooki“ vaatama

Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk toob välja viis põhjust, miks vaadata „Armujooki“ :
1. Lavastaja Georg Malvius
Eestis põhiliselt muusikalide lavastajana tuntud Georg Malvius on loonud vaatemängulise ja kaasakiskuva show, milles on arvukalt vahvaid detaile.
2. Estonia solistide ülihead sooritused
Donizetti muusikat on kerge kuulata, kuid mitte ilmtingimata kerge esitada. Tasub kaasa elada ja nautida eesti lauljate head taset!
3. Konkreetne lugu
„Armujook“ on maailmas üks vähestest päriselt koomilistest ooperitest. Laval toimub palju naljakaid ja värvikaid juhtumeid. Ei ole üldse patt kõva häälega saalis naerda!
4. Lavakujundus
Kunstnik Ellen Cairns kujutab laval väga tõetruult üht väikest Sitsiilia küla Itaalias. Samuti annavad Malviuse fantaasiale vunki juurde külaelanike värvikad kostüümid.
5. „Una furtiva lagrima“
Kui ooperite puhul võib rääkida megahittidest, siis Nemorino kavatiin „Una furtiva lagrima“ on kindlasti üks nendest, mida kõik mõttes kaasa ümiseda oskavad.

 

VERINE KRIMIKOMÖÖDIA UGALA TEATRIS

Sel kevadel hõljub Ugala teatris pitskleitide kohal püssirohi, sest lavale jõuab ajastutruu krimikomöödia “Mäng on alanud”. See lavastus on tõeliseks maiuspalaks kõigile „Hercule Poirot“ ja „Sherlock Holmesi“ lugude austajatele, kes saavad teatrisse tulles nautida 1930ndate hõngu ja atmosfääri ning kus ei puudu uhked soengud, kleidid ja glamuur.
Roger Moore, John Cleese, Vassili Livanov, Robert Downey Jr., Benedict Cumberbatch – kõik nad on kehastanud Sherlock Holmesi. Nüüd on käes Aarne Soro kord. 

Peterburi Ooperiteater Pärnu ooperipäevade peakülaline

Pärnu ooperipäevade peakülaline on tänavu mainekas ja uuendusmeelne Peterburi Ooperiteater. Pärnu kontserdimaja lavale tuuakse kaks harukordset ooperit, mida seni pole Eestis etendatud: Donizetti koomiline melodraama “Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused” ning Štšedrini lüüriline ooper “Mitte ainult armastus”. Just viimast etendust austab oma kohalolekuga ka vene helilooja isiklikult, vanameister Rodion Štšedrin. Pärnu ooperipäevad toimuvad 7.-9. juulil Pärnu kontserdimajas ning lõpevad traditsioonilise galakontsertiga.

AIDA

Verdi laotab meie ette inimsuhete kirju paleti ja varem või hiljem seisavad kõik peaosalised valiku ees: kas jääda truuks kodumaale või valida armastus?
Giuseppe Verdi ooper


Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk
Lavastaja ja kunstnik Madis Nurms
Koreograaf Teet Kask
Liikumisjuht Jelena Karpova
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades: Jomante Šležaite (Leedu), Märt Jakobson, Anželina Švatška (Ukraina), Valentina Kremen, Eduard Martõnjuk (Valgevene), Samsons Izjumovs (Läti RO), Romans Polisadovs (Läti RO), Reigo Tamm, Rasmus Kull
Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor ning Tartu Noortekoor

Vanemuise teatri ja Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PROMFEST koostööprojekt.
Esietendus 20. mail 2015 Vanemuise teatri väikeses majas.
Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega.

Etendused Vanemuise teatri väikese majas 21., 30.04 ja 14.05.2016.

Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis

Broadwayl kirja pandud tekst põhineb tõestisündinud lool. Käesoleva aasta alguse veetis Henrik Normann New Yorgis, elades Times Square'il, hotelli Crowne Plaza 46. korrusel, toas number 4637. Pärast äpardusi lennujaamas, kummalisi intsidente lennukis ja konflikte vastuvõtulauas ei oleks ta eales uskunud, et visiit New Yorki saab edasi veel ainult hullemaks minna. Enam ei jäänud muud üle, kui kõik üles kirjutada. Äratundmisrõõmu jagub kõigile, kes ise vähegi maailmas ringi reisinud on. Väikesed liialdused teenivad ainult üht eesmärki - vaatajatel peab lõbus olema. Lavale astuvad ka mitmed riigijuhid ja avaliku elu tegelased, sest kes oskaks neid veel paremini parodeerida kui mees-nagu-orkester Henrik Normann ise. Kohustuslik kõigile, kes naljast lugu peavad!

OBINITSA – sooduspiletid aprilli lõpuni!

Vanemuise suvelavastus „Obinitsa“ on eepiline lugu ühest seto perest läbi 100 aasta.
Osalevad Marje Metsur, Andres Mähar, Kaia Skoblov, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Priit Strandberg, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Ott Sepp jt. 
Samuti kohalikud lauljad ja harrastusnäitlejad.


Etendused Obinitsas 30. juunist kuni 10. juulini.
Sooduspiletid kuni 30. aprillini!

Rinaldo on Iisraelist tagasi

Veel kahel korral sellel hooajal, 10. ja 22. aprillil, on Estonia laval Händeli ooper „Rinaldo“. Veebruaris käis rahvusooper lavastusega Iisraelis, kus sealse ooperipubliku tagasiside oli ülipositiivne. Ury Eppstein kirjutas märtsi Jerusalem Postis: „Kõigi lauljate kaelamurdvad koloratuurid olid oma pingevabas paindlikkuses rabavad – seda nii mees- kui ka naislauljate puhul. Andres Mustoneni taktikepi all on Rahvusooper Estonia orkester leidnud elavad ja värskendavad tempod, vältides barokse muusikaga tihti seostatavat pompoossust. Kooskõla orkestri ja lauljate vahel oli perfektne, päädides tihti nende omavahelise dialoogiga.“
Osades Annaliisa Pillak, Oliver Kuusik, Helen Lokuta, Aare Saal, Rauno Elp, Kristel Pärtna jt. Dirigeerib Andres Mustonen.

Igal lapsel oma pill

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

ÜKS PEALUU CONNEMARAS

Rakvere Teatri suvelavastust "Üks pealuu Connemaras" mängitakse selle aasta maikuus viimast korda. Lavastust on suure menuga mängitud ka 2014. ja 2015. aasta suvel. Etendused Tooma talus Lahemaal viivad musta ja veel mustema huumoriga rännakule salapärasel ja veidral Iirimaal. Igal sügisel kaevab hauakaevaja Mick Dowd kohalikul surnuaial vanad hauad lahti ning korjab lahkunute luud kokku, et uutele kadunukestele ruumi teha. Siis jõuab järg Micki aastaid tagasi surnud naise hauani ja karmis külakeses saab näha, mida võib teha sõna, kui see on lendu lastud. Lavastaja Üllar Saaremäe, osades Ines Aru, Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Velvo Väli, Imre Õunapuu.

Lavastaja Arne Mikk soovitab – Wagneri „Tannhäuser“

Märtsis ja aprillis on taas Estonia laval Eesti teatriaasta auhindade jagamisel 2014. aasta parima lavastuse tiitliga pärjatud „Tannhäuser“. Lavastust soovitab ooperisõpradele Estonia Seltsi auliige ja lavastaja Arne Mikk. „Võrreldes Verdi või Puccini muusikaga, kõlab Wagner Eestis harva. „Tannhäuser“ on Estonia laval küllaltki omalaadses võtmes lahendatud, ooperile on lähenetud huvitava kaasaegse pilguga. Põnev on see, et lavastuses ei laula Veenuse ja Elisabethi rolli erinevad inimesed vaid ühe osatäitja kaudu antakse edasi kahe naise karakter. Koos lisajõududega kõlab väga uhkelt palverändurite koor, mis Wolframi esitatud „Ehatähe laulu“ kõrval on selle ooperi üks armastatumaid numbreid,“ sõnab Mikk.

Lenna Kuurmaa ja Koit Toome - "Mina jään"

Eesti muusikataeva kaks tõeliselt säravat tähte Lenna Kuurmaa ja Koit Toome annavad esmakordselt ühise kontserttuuri "Mina jään"!
Mõlema artisti parimad laulud on krooninud edetabelitte tippe ning jäänud kindlalt publiku lemmikuteks: "Mina jään", "Rapunzel", "Õnnelaul", "Musta pori näkku", samuti "Kaugele siit", "Allikas", "Nädalalõpp", "Mälestused" jpt.
Augustikuistel kontsertidel ühendavad Lenna ja Koit hääled, et oma erilise karismaga üheskoos publiku meeled võluda.
Neid saadab kitarrivirtuoos Jorma Puusaag.

HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE (teised vaatavad ise, kuidas saavad)

Humoorikas tõlgendus eesti kirjanduse naiskangelannadest
 
Autor Urmas Vadi
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Kunstnik Silver Vahtre
Kostüümikunstnik Reet Aus
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades Kärt Tammjärv, Piret Laurimaa, Piret Rauk (Kuressaare Linnateater), Raivo E. Tamm
 
Lisaetendused 13., 24. ja 25. mail!

LUCIA DI LAMMERMOOR

Donizetti „Lucia di Lammermoor“ – justkui Šoti madalmaa „Romeo ja Julia“!
Gaetano Donizetti ooper


Salvadore Cammarano libreto Walter Scotti romaani „Lammermooride mõrsja“ ainetel

Muusikajuht ja dirigent
Paul Mägi
Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa)
Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa)
Valguskunstnik Ulrich Schneider (Saksamaa)
Osades: Pirjo Jonas, Henriette Bonde-Hansen (Taani), Jevgeni Chrebtov (Leedu RO), Jānis Apeinis (Läti RO), Federico Lepre (Itaalia), Reigo Tamm, Germán Gholami, Märt Jakobson, Karmen Puis, Rasmus Kull, Marika Aidla


Esietendus 2. aprillil 2016 Vanemuise väikeses majas
Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega

ÖÖS ON ASJU

„Öös on asju“ on Mati Undi samanimelisel romaanil põhinev lavastus, mille toob lavale kunagine endlakas, nüüdne Tartu Uue Teatri loominguline juht Ivar Põllu. Kui Undi kollaažromaan 1990. aastal ilmus, elektriseeris see kogu eesti kirjandusvälja. Teose üle arutleti, vaieldi, püstitati teooriaid. Millest romaan räägib, selles kokkuleppele ei jõutudki. Ühes olid ja on lugejad siiski üksmeelel – kuigi segane, on tegu väga huvitava teosega.
Ja siit alustame oma teekonda ka meie.
Hetkest, mil üks mees läheb seenele, aga seeni ei ole. On hoopis Sirmiku tänaval elav Lennart Meri, kortermajad, öö, pimedus, elektrijaam ja inimsööja. Elekter on ka. Vähemalt alguses.
Ja nagu ütleb lavastaja: „Lavastust tehes suhtume Undi romaani sama vabalt kui Unt suhtus oma lavastusi tehes teistesse klassikutesse.“  
Lavastuses mängivad osades Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Lauri Mäesepp, Sander Rebane, Tambet Seling ja Indrek Taalmaa.
Esietendus 24. märtsil.
 

LOTTE UNENÄOMAAILMAS

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Tšaikovski armastatud ballett „Uinuv kaunitar“

Kevadkuudel on Estonia laval klassikalise balleti üks parimaid näiteid, Tšaikovski võrratu muusikaga „Uinuv kaunitar“. Toomas Eduri uusredaktsioon Petipa koreograafiast ja Peter Docherty fantaasiaküllane kujundus teevad balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Päeval, mil sündis printsess Aurora, pani kuri haldjas Carabosse talle needuse: ühel päeval torkab printsess värtnaga sõrme ja sureb. Hea Sirelihaldjas pehmendab needust ja printsess vajub sajaks aastaks unne, millest suudab teda äratada vaid prints Désiré suudlus. „Uinuv kaunitar“ on Tšaikovski kolmest balletist üks armastatumaid, mistõttu on see paljude teatrite püsirepertuaaris tänaseni. Etendused toimuvad 19. märtsist 16. juunini.

Lugu onu Aarest Draamateatris

Lavastaja Hendrik Toompere kirjutas lavaloo oma onust, onu Aarest, kelle elutee kujunes väga värvikaks. Hendrik Toompere: „Olin maal puhkamas, kui ühel heal päeval leidsin oma kadunud onu Aare tööraamatu. Avastasin, et ta on oma elu jooksul olnud enam kui viiekümnes ametis. 1960. aastate lõpust kuni 70. aastate keskpaigani õnnestus tal 28 korda ametit vahetada. Alustas pootsmanina, ent nädala pärast oli millegipärast tehtud lihtmadruseks. Nädal hiljem oli radist, siis sai jälle pootsmaniks ja kukkus taas madruseks tagasi. Muuhulgas on ära märgitud ka selline amet nagu Rakvere teatri peanäitekunstnik. Hakkasin siis mõtlema, kui kirev ja sündmusterohke ühe inimese elu noorest peast oli ja millised võivad olla ühe lihtsa inimese suured unistused. Lõpetas kooli priimusena, siis töötas NKVDs ja veel miljon asja otsa. Nii et lugu on tavalisest lihtsast inimesest, kelle elu sellest hoolimata, et tal ei ole ümbruskonnale mitte mingisugust erilist  mõju, on erakordselt keeruline, huvitav ja sündmusterikas ning joonistab minu meelest väga hästi lahti meie lähimineviku.“ Autor ja lavastaja Hendrik Toompere. Kunstnik Ervin Õunapuu. Osades Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Priit Võigemast, Raimo Pass, Uku Uusberg, Marta Laan, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Sulev Teppart

Grace ja Glorie

See on leebe huumoriga, elujaatav, lootust ja lohutust jagav lavatükk, kus kaks põlvkonda  eri maailmadest kohtuvad. Grace Stilesi vaated elule on lihtsad nagu loodusseadused.  Grace on eluterve maanaine, kuigi oma pika elu jooksul on ta üle elanud palju valusaid kaotusi. Eluõhtul soovib vähihaige Grace saabuva lõpu vastu võtta üksinda, talle kuulunud talumaadel asuvas väikeses majakeses. Grace keeldub igasugusest kõrvalisest abist ja kaastundest. Gloria saabub talukohta vabatahtliku hospiitsina, et vana naise eest hoolt kanda ja tema elu lõppu kergendada. Ta on hüljanud oma peadpööritava karjääri suurlinnas ja asunud koos advokaadist abikaasaga elama ääremaale. Hospiitsitöö on Gloriale võimalus pikendada oma isiklikku leina ja  on teatav side kaotatud pojaga.
Mängivad Ülle Kaljuste ja Hilje Murel.

Ugalas tegutsevad klounid

Ugala teatris on kartmatutest näitlejatest moodustatud klounitrupp, kes toob lavastajapaari Piip ja Tuut käe all lavale maailma kõige õudsema loo, mis pole veel kordagi ühtegi last hirmutanud. Neljapäeval, 10. märtsil esietendub Ugalas klounikriminull „Krimka!“. Laval näeb nii traditsioonilist klounaadi, mustkunstitrikke kui ka laulu- ja tantsunumbreid.

„Krimka!“ jõuab kevadel mitmesse kohta üle Eesti – lisaks Viljandile etendub Ugala klounikriminull Põlvas, Tartus, Jõhvis, Rakveres, Võrus, Tallinnas, Pärnus, Viimsis.

LUMEKUNINGANNA

Kui väga tahta, siis elu võib olla kui muinasjutt ja muinasjutt ei olegi nii elukauge kui täiskasvanud arvavad.
Ballett H. Chr. Anderseni muinasjutu ainetel


Muinasjuttu Lumekuningannast on tõlgendatud erinevalt. Seekord on näha erinevus täiskasvanute „postermaailma“ ja laste siiraid tundeid ja uskumist täis maailma vahel, kus tõelised tunded võidavad külma mõistuse.
Anderseni muinasjutt võlub oma värviküllaste nüanssidega erinevate karakterite kirjeldamisel - tal on lumehelbed kui suured kanad, ringi lendavad „lumemesilased“, pisaratest tärkavad roosid ja Gerda hingeõhust tekkivad inglid…

Esietendus 12. märtsil 2016 Vanemuise teatri suures majas.

Särav operett „Tsirkusprintsess“

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Muusikakevad Vihula mõisas!

Sel kevadel pakub Vihula mõis muusikavalikut igale maitsele. Terve kevade vältel toimuvad mõisas erinevad kevadehõngulised kontserdid ning igaüks leiab valikust just endale sobiva ja meeldiva artisti.
Tule ja vali endale sobiv kontsert:
L, 12. märts, algus kell 17 Melanhoolsed meestelaulud - Marko Matvere, Jaanus Jantson, Margus Põldsepp
L 26. märts, algus kell 17 Tõnis Mägi
L 9. aprill, algus kell 17 - C-Jam
L 16. aprill, algus kell 17 - Jaagup Kreem & Taavi Langi
L14. mai, algus kell 17 - Jassi Zahharov
L 21.mai, algus kell 17 - Eeva & Villu Talsi

Estonia järgmise hooaja rikkalik gurmeevalik müügil 1. märtsist

Rahvusooper Estonia uue hooaja piletid on nüüd müügil. 111. hooaeg on nagu rikkaliku valikuga gurmeemenüü – siit leiab naudingut igale maitsele. Hooaeg algab augustis muusikaliga „Viiuldaja katusel“. Ooperitest jõuavad lavale Wagneri romantiline ooper „Lendav Hollandlane“ ja Mozarti koomiline ooper „Figaro pulm“. Balletisõpradele pakuvad rõõmu nii kaasaegsed lühiballetid MacMillani „Laul maast“, Kudelka „Aastaajad“ ja Eduri „Vaikivad monoloogid“ kui ka klassikaline „Giselle“. Rahvusooper ei ole unustanud oma sõpru ka teistes linnades, oktoobris toimub Narvas ooperi- ja balletifestival „Narva täis muusikat“, kuid teatrielamusi jagub ka Pärnusse, Tartusse, Paidesse, Jõhvi ja Viljandisse. Lapsed on oodatud novembris vaatama Sipsiku seiklusi lastelavastuses „Sipsik ja vana aja asjad“. Pühad toob publikuni „Rahvusooperi jõulutervitus“ Tallinna Jaani kirikus ja aastavahetuse ball glamuursete 1930ndate atmosfääris. Hooaja lõpetab mais 2017 Zelleri operett „Linnukaupleja“.

 

Tremeloes tuleb Tallinna

Sügisel Tallinnas esinev ansambel The Tremeloes on kindlasti üks popmuusika legende, kelle laulud lummavad mitme põlvkonna kuulajaid ja neid saab tänagi näha-kuulda elavas esituses. Ka täna kuuleb raadiokanaleilt tihti või leiab You Tube´s mitmeid Tremeloesi laule, mis saanud popi klassikaks ja kujunenud kuldsete 60-te britipopi tunnuslauludeks, mis olid väga edukad ka Eestis. 1960-te ja 70-te aastatel Eesti TV menukas telesaates „Horoskoop“ kõlasid mitmed Tremeloesi laulud, mis meil kiiresti eestikeelsed sõnad said ja rahva lemmikuiks tõusid. Meenutame laule „“See väike neiu“ Uno Loobi esituses või „Lõppenud on päevad“ mille Helgi Sallo isikupäraselt rahvani tõi. Ansambel Toomapojad tegid meil koduseks laulu „Kaunis on kevadhommik“. Mitu aastakümmet hiljem tõi ansambel „Kollane Allveelaev G“ Ivo Linna ja Jaak Joala eestvedamisel juba uue põlvkonna ette Tremeloesi kirkaks klassikaks saanud laulud „Vaikus on kuldne“ ja „Olla võib halb aeg ka hea“.
10.11.2016 Estonia kontserdisaalis

MÄGISIBUL

Üle mitme aasta on taas õitsele löönud mägisibul ehk SEMPERVIVUM MONTANUM. Tõnis Mägi ja Riho Sibul on taas koos laval. Laulud Thule repertuaarist ja laule mis mehed on loonud aastate jooksul.
T 12. juuli - Tartu, Antoniuse õu
K 13. juuli - Pärnu, Ammende Villa aed
N 14. juuli - Kõltsu mõisa aed
R 15. juuli - Padise klooster
L 16. juuli - Viinistu Kunstimuuseumi õu
P 17. juuli - Kõue mõisa aed
K 20. juuli - Vihula mõisa aed
R 22. juuli - Pangodi, Kiivitaja talu õu
R 29. juuli - Luke mõisa aed

Rahvusooperis Estonia saab jälle näha ooperit „Prints ja kerjus“

Mark Twaini põneva noortejutustuse ainetel loodud ooper „Prints ja kerjus” räägib kahe poisi uskumatutest seiklustest. Ühel ja samal päeval sündinud Walesi troonipärija Edward Tudor ja Londoni kerjuspoiss Tom Canty on sarnased nagu kaks tilka vett. Edward unistab vaheldusrikkast elust vabaduses, kus keegi teda ei käsuta, ning Tom tahaks üle kõige maailmas nautida külluslikku eluviisi, kus pole puudust maiustustest ega kuninglikust meelelahutusest. Rahvusooperis Estonia mängivad äravahetamiseni sarnaseid poisse Andres Köster ja Andero Ermel (Tallinna Linnateater). Etendusi dirigeerib Kaspar Mänd.

Märtsikuus algab Kaunimate Aastate Vennaskonna kontserttuur „Kaunimad lõunamaised laulud“

Kaunimate Aastate Vennaskond toob kevadpäikese välja kuuma kontsertsarjaga, kus köidavad meeli kirglikud rütmid ja romantilised meloodiad Hispaania, Mehhiko, Argentiina, Uruguay, Hawaii, Kreeka, Iisraeli, Tšiili, Unagi ja Horvaatia laulikutelt. Soe lõunamaine briis puhub talveune silmist ning õitsele lööb muusikaline troopikaaed kogu oma kirevuses.

Kaunimate Aastate Vennaskond kuulutab kevadet üheksandat korda ning rõõmustab sel kevadel Tartu, Viljandi, Võru, Pärnu, Tallinna, Elva, Haapsalu, Räpina, Keila, Rapla, Jõgeva, Türi, Viimsi, Valga, Mustvee, Aruküla ja Saaremaa publikut.

ÖÖRÄNDURID

Lugu neljast mehest ja salapärase minevikuga naisest 

Tõlkija Erkki Sivonen
Lavastaja Tiit Palu
Osades Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Andres Mähar, Veiko Porkanen 

„Öörändurid“ on Iiri meisterjutuvestja Conor McPhersoni uusim näidend. See on lugu elust kriimustatud inimestest, kes ei karda üksteisele näidata tundeid ja rääkida lugusid.
Need väikesed, tähtsusetud inimesed rändavad oma eluteel. Ja tulevik tuleb neile vastu.

Esietendus 20. veebruaril 2016 Vanemuise väikeses majas 

OLGA, IRINA JA MINA

„Kolme õe“ esietendus oli täpselt kakskümmend aastat tagasi. Ka siis sadas lund… Tookord olid nad Olga, Maša ja Irina – kolm lootusrikast õde, kolm noort näitlejannat. Ja oh kuidas nad igatsesid – armastust, Moskvasse, lavale, telesse, kuulsaks.
Nüüd on nad Berit, Maria ja Liisu – inspitsient, koduperenaine ja näitleja. Kolm keskealist naist, kelle elu on üksteisest kaugele viinud. Aga täna saavad nad taas kokku, et meenutada kunagist koostööd, rääkida elust, teatrist, armastusest, lastest, tööst, igatsustest ja saladustest.
Ja siis liitub nendega Olga, Maša ja Irina kunagine Veršinin – kuulus ja armastatud näitleja Kalle. Beriti, Maria ja Liisu isiklik Don Juan.Šampuseklaasid kõlisevad, päevavalgele tulevad üha uued saladused ja väljas sajab lund…

ARKAADIA

Põnev, vaimne ja vaimukas draama, mille tegevus toimub ühes Inglise maamõisas paralleelselt 19. sajandil ja tänapäeval. 
 
Lavastaja Ain Mäeots 
Lavakunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) 
Kostüümikunstnik Gerly Tinn 
Ain Mäeots: „Mind on alati huvitanud müsteeriumid - olgu vorm või žanr milline tahes. „Arkaadia“ on mulle kui lavastajale hea võimalus olla osaline ühe igas mõttes ülimalt kõrgelennulise müsteeriumi lahtiharutamisel ja seejärel vaatajatele uuesti ülesehitamisel. See ei ole ainult lavastamine. Suurema osa sellest lahedast tööst oleme mõnuga ära teinud - veidi  jääb publikule pureda.“

Esietendus 13. veebruaril 2016 Vanemuise teatri suures majas

"Ausammas" tõelisele inimesele

Rakvere Teatris esietendus 6. veebruaril komöödia "Ausammas". Vladimir Žerebtsovi näidendi kangelane avastab ühel hommikul, et linna keskväljakule on talle püstitatud ausammas. Ta on lihtne kojamees, täiesti väljapaistmatu isik. Nii mõnigi elanik linnakeses tahaks toimuvast kasu lõigata, kuid kojamees Ivan Muhhin mõtleb kõigepealt, kuidas midagi teiste heaks teha. Kuidagi tuleb ju ausammas välja teenida... Lavastaja Filipp Los: „Ma tahan,et vaataja elaks südamest kaasa mu kangelasele, kes sattus väga keerulisse olukorda. Kõik tahavad tema üle uhked olla, aga ei saa aru mis põhjusel.”

Orav ja Ilves

Aastaid tagasi loodud lugu on osutunud lausa prohvetlikuks ja räägib ajast, mil Ärma talus küpsetati veel leiba ja Kadriorus oli kõik peaaegu korras… President kutsub külla Ivan Orava, kes ilmubki otse põrgust. Ilvesele teeb muret, et tema naine on korduvalt rääkinud kahest võõrast mehest.
Ilves: „Evelin räägib mulle neist pidevalt mingeid kummalisi lugusid, ise naerab, näost punane, aga mina ei saa aru, kes need isikud sellised on. Mõistad, Ivan, ma ei taha oma naise minevikus tuhnida, ma ei taha talle midagi ette heita, igalühel võib olla eelmiseid suhteid, aga ma tahan siiski teada… Ma tahan kindel olla… Miks ta mulle neist kogu aeg räägib? Kas suhted jätkuvad? Minu selja taga?“
Orav: „Toomas, ära mõtle välja, oma naise pärast võid sa küll päris rahulik olla! Nende poolt pole sul mingit ohtu karta.“
Osades: Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg (Tallinna Linnateater)

Pao-Pao. Kuldse Trio lood

Juuli kaheteistkümnel õhtul toob Endla Paikuse-Reiu vabaõhulaval vaatajateni muusikalise suvelavastuse legendaarse Kuldse Trio tekkimisest ja üleliiduliseks kuulsuseks saamisest. Pao-Pao. Kuldse Trio loodlavastab Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist ning lisaks Endla teatri näitlejatele astuvad lavastuses üles ka vanameistrid Mihkel Smeljanski ja Jüri Vlassov ise ning „Su nägu kõlab tuttavalt“ viimase hooaja võitja Juss Haasma.
Kuldne Trio. Pole vist eestlast, kes Kuldset Triot ei teaks. Smeljanski, Vlassov ja ... noh, see kolmas. Tagantjärele võib arvata, et tegemist polnud kvaliteethuumoriga. Ajal, mil vabastavaks naeruks piisanuks ka väiksest vihjest, ei hoidnud Kuldne Trio värvide ja rõhkudega kunagi kokku. Kuldse Trio nali pole kunagi olnud pooltoonides, kunagi pole jäänud selgusetuks, kus see nali tehti. See kas meeldis või mitte. Et Kuldse Trio elu ja saavutused olid tihedalt seotud Endla Teatri inimeste ja tegemistega, tuleb „Pao-Pao“ tegevusse ja tegelasteringi ka palju teatriloolist Endla lavalt, garderoobist ja isegi aksilaost. Lavastaja Ivar Põllu ise on öelnud, et lavastus on äraspidine edulugu kahest Endla teatri lavapoisist, kes muudavad eesti popmuusikat samamoodi nagu Ed Wood või Quentin Tarantino ameerika kinokunsti.

PÕLEMINE - C-JAM ja Kristjan Kannukene

Gunnar Graps 65
Anno Domini 2016 suvel käärib C-JAM koos Kristjan Kannukesega käised üles ja asub järjekordsele tuurile. Meie eesmärk on meenutada ja mälestada põlisest tšellomängijate perest pärit Gunnar Grapsi tema sügisel saabuva 65. sünniaastapäeva eel. Teatavasti oli Gunnar Grapsi isa nii Tartus, Riias kui ka Cēsises tegutsenud tšellist ja pedagoog Igors Gunars Graps-Grafs. Ka väikese Gunnari muusikaline teekond algas 6-aastaselt tšelloõpingutega. Nii otsustaski Eesti kõige väärikam tšellobänd anda Gunnar Grapsi kuulsaimatele hittidele uue kuue ja kutsuda endale abiks Eesti ühe omanäolisema hõbehääle - Kristjan Kannukese. Mälestuslikus kavas tuleb esitamisele läbilõige Raudmehe loomingulisest teekonnast - alates bluusist ja lõpetades raju metal-rockiga. Samuti on kavas esitada muusikat Gunnar Grapsi lemmikbändidelt - The Rolling Stonesilt, Led Zeppelinilt, Scorpionsilt jpt.

KLAVER

Romantiline ballett-draama tummast klaverimängijast ja tema tütrest.
Koreograaf, lavastaja, stsenarist Marika Aidla
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Janek Savolainen
Heliloojad Michael Nyman ja Dario Marianelli
„Inimesed, kes tundsid Ada McGrath'i, jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid seda ka mehed - mõned värisedes, teised imestades, kui kaugele armastuse või kire nimel ometi võidakse minna. Loos oli midagi vastupandamatut, mis pakkus kõigile põnevust.“ 
Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger 

Esietendus 30. jaanuaril 2016 Sadamateatris 

"MOJENS!" Benno Hansen 125

Teater Varius jätkab Rahvusooper  ESTONIA teatrilegendide tutvustamist. BENNO HANSENI 125. sünniaastapäeva tähistatakse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis rõõmsameelse tervitusega  “MOJENS!”Nii tervitas kuulus bass kõiki oma sõpru.
Peaosalist mängib praegu  Bonni Ooperis töötav PRIIT VOLMER, kes leiab oma tiheda töögraafiku kõrvalt ka mahti Variusega koostööks.
Laval kohtab mitmeid ESTONIA teatri ja muuseumiga seotud tegelaste prototüüpe.
Osades LII TEDRE, URMAS PÕLDMA, PEETER KALJUMÄE, ALLAN KRESS.

Pipi Pikksukk

Astrid Lindgreni näidend
Ärge minu pärast kartke! Mina saan alati hakkama!
Pipi võttis laevalt nimega Keksutaja kaasa kaks asja-pisikese pärdiku, kelle ta sai oma isalt ning keda hüüti Härra Nilssoniks ja suure kohvri, mis oli täis kuldraha.Ühe eest ostis ta omale hobuse, mida ta oli alati igatsenud ning seadis sammud kodu-segasumma suvila poole. Pipi Pikksukk, kes meist ei teaks seda vahvat ja ülitugvat plikat, kellel on õiglustunne ja kes alati nõrgemaid aitab. See on tüdruk kes igatseb oma vanemaid ning loodab, et isa on tormist pääsenud ning tuleb õigepea tema juurde tagasi. Lugu lapsest ja kodu armastusest ning sellest, et kõike ei saa ega tohi alati ühtemoodi võtta.

Astrid Lingreni kirjutatud näidend avab Pipi maailma meile veidi teise nurga alt kui oleme harjunud nägema.
Lavastaja Kadri Paldra
Nimiosas Loreta Soosaar
Teistes osades Krete Paldra, Marii Tammemäe,Markus Järvsoo,Mairo Seire,Ulrika Tolberg,Kadri Paldra,Tauno Paulus.

Vana Baskini Teatri etendus “Meie naised”

Kolm keskealist meest, kelle sõprus ulatub õppuripõlve, käivad aeg-ajalt õhtuti koos kaardimänguga meelt lahutamas. Nii on ka seekord. Korteri peremees ja üks sõpradest ootavad kolmandat, kes aga ei tule ega tule. Kui ta siis lõpuks, ligemale tunnise hilinemisega saabub, on ta täiesti endast väljas. Ja kui selgub tema hilinemise põhjus, pole ka tema seisundi üle vaja imestada. Ja see põhjus on ootamatu, uskumatu, kohutav ja vapustav! Kui poleks tegemist komöödiaga, peaks isegi ütlema, et traagiline. Nii või teisiti, aga see paneb kolme pikaajalise ja üksteist läbini tundva sõbra vastastikkused suhted tõsiselt proovile ning tõestab taaskord, et kui isegi iseennast pole enamasti võimalik põhjani tunda, siis seda vähem on võimalik sajaprotsendiliselt tunda isegi sõpra.

Lavastaja EERO SPRIIT. Mängivad:TÕNU KILGAS, RAIVO METS ja EERO SPRIIT.

Miljonite lemmik

A. Ayckbourni   komöödia
Miljonite lemmik

Saatejuht teeb skandaalset tele-showd „Nende teed ristusid“. Vastandatakse endine pankur ja pangaröövel. Üks on vajunud põhja, teisest saanud miljonite lemmik!

Lavastaja: Roman Baskin
Mängivad: Marko Matvere, Hendrik Norman , Merle Palmiste jpt.
Etendused suvel 2016 Otepääl Kaarna järve ääres Villa Müllerbecki õuel

Soodushinnad kehtivad kuni 1. aprillini!

Tsenseerimata noortemuusikal „Moraal“

Ugala noortelavastus “Moraal” heidab humoorika pilgu teismeliste ajusagarate vahele, püüdes aru saada, milline on siis ikkagi see “päris teismeline”. Teismeline oled siis, kui oled mässumeelne, trotslik, konfliktne? Misasja? Või kui sa oled ülbe, laisk, ahne, vastik, kiimas ja armukade? Vaevalt! Tänapäeva teismeliste puhul on kõige iseloomulikum, et ühist nimetajat ei ole. Selles lavastuses ei aeta ümmargust juttu. Siin öeldakse otse, tehakse puust ja punaseks ja räägitakse asjadest nii, nagu need on.
Hoiatus! #seepolesulmingilutsukevade. Lavastus ei sobi alla 14-aastastele vaatajatele. Lavastaja Marika Palm Kunstnik Kristjan Suits Osades Adeele Sepp, Rait Õunapuu ja Kaarel Kuusk (külalisena).

UHKUS JA EELARVE

22. jaanuaril esietendus Endlas EMTA Lavakunstikooli 27. lennu diplomilavastus „Uhkus ja eelarve“, mille tekst on valminud trupi ühistööna ning inspireeritud nii Eesti tänasest elust kui 1920. aastate vene absurdistidest. Tulemuseks on tempokas absurdidramöödia täis nooruslikku energiat, musta huumorit, kalambuure ning ootamatuid süžeepöörakuid. Koos näitlejatega on laval Noor Muusik 2014 tiitliga pärjatud andekas pianist Johan Randvere. Lavastajaks on lavakunstikooli 27. lennu üliõpilane, Panso preemia laureaat Mehis Pihla.
Lavastust mängitakse 13 korda. Lisaks 9 etendusele Endlas näeb lavastust sel talvel ja kevadel ka Tallinnas, Tartus ja Paides.

Giuseppe Verdi „Aida“

Põnevate ja uuenduslike lahenduste poolest tuntud saksa lavastaja Tobias Kratzer ja lavakunstnik Rainer Sellmaier toovad rahvusooperis lavale Verdi „Aida“. Tobias Kratzer: „Verdi meistriteos „Aida“ on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust.“
Nimirollis saab publik näha Heli Veskust või Aile Asszonyit. Lavastuses teevad külalistena kaasa Michael Wade Lee, George Oniani, Agnieszka Rehlis, Denis Sedov ning Monika-Evelin Liiv. Estonia solistidest laulavad veel Jassi Zahharov, Mart Laur, Olga Zaitseva, Mart Madiste, Aare Saal, Pavlo Balakin, Märt Jakobson ja Oliver Kuusik. Dirigeerib Vello Pähn. 

KANGELAPSED

Mis juhtub nelja Kangelapsega, kes jäetakse pärast tunde ja saavad pealtnäha võimatu ülesande päästa ära terve planeet?
Loomulikult hüppavad nad pea ees tähetolmutuulde ja seiklustesse, sest nad on ju Kangelapsed!
Galaktika harmoonia taastamise nimel lendab nimitegelaste nelik Maale, et päästa inimkond Pimeduse Printsi küüsist.
Selleks, et võikast vallutajast võitu saada ja taastada tasakaal valguse ja pimeduse vahel, peavad vaprad Kangelapsed silmitsi astuma mitmete ohtudega ning selgub, et päris palju kurjusekoljateid võib peidus olla meis enesteski. Sõpruse toel leiavad Kangelapsed ebakindluse ja kahtluste varjust üles selle päris „oma“ - erilise tugevuse, mis aitab ka kõige kurjematele vaenlastele vastu astuda.
Tempokas lastelavastuses leidub elemente lavavõitlusest, akrobaatikast ja tantsust ning kuuleb originaalmuusikat. 

Müügil on piletid „Viiuldaja katusel“ lisaetendustele

Rahvusooper Estonia lisas mängukavasse muusikali „Viiuldaja katusel“ viis lisaetendust, mis toimuvad augustis. 1. detsembrini korraldatud jõulueelse soodusmüügi käigus müüdi juunikuu etendused praktiliselt välja, saada on vaid üksikuid pileteid. Lisaetendused toimuvad 13., 14., 16., 17. ja 18. augustil. „Selline publikuhuvi oli ühest küljest ennustatav, aga tänaseks müüdud kümme tuhat piletit on siiski väga meeldiv üllatus,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. Muusikali lavastab Georg Malvius, kunstnik on Ellen Cairns ja peaosades esinevad Mait Malmsten, Eveli Võigemast ja Helgi Sallo.  

PILDILT KUKKUJAD

Lugu tavalistest eesti inimestest, kelle nooruspõlveunistuste ja reaalse elu vahel haigutab kuristik

Tiina Laanemi draama
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets
Kostüümikunstnik Maarja Noormets
Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal

See on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres. Meie kõigi elud koosnevad põhjuste ja tagajärgede katkematust reast, millel on tervikule määrav mõju: elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui kõik on läinud absoluutselt teisiti kui lootsid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi minemiseks?

Houellebecqi „Kaart ja territoorium“ Draamateatris

Michel Houellebecqi romaanil põhineva lavastuse keskmes on Jed, kes teeb peadpööritavat karjääri kunstnikuna, tema ümber koonduvad inimesed "kunstimaailmast". On galeristid ja kunstnikud, teiste seas ka kaunitar Olga. Koos räägitakse kunstist, ilust ning maailmast, ühiselt lähenetakse keskeale ja vanadusele. Seda rütmi katkestavad Jedi jaoks vaid ühiselt veedetud hetked pensionile läinud isaga. Kõik elavad rahulikku, kuid rõõmutut elu. Ja siis toimub mõrv. Lavastuse tegevus leiab aset Prantsusmaal, humanistliku Euroopa sünniriigis. Keset šansoone, lõputuid kohvikuvestluseid, maitsekat veini, Tour de France'i ja nüansirikast erootikat peidab ennast aga meie maailma minevik. Kõik on juba ammu tehtud. Michel Houellebecq on nüüdisaja valusaim kirjanik, kelle skalpell lõikab lahti valge keskealise eurooplase maailma ning enesepilti. Lavastus: Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater), lava: Liisi Eelmaa, muusika: Hendrik Kaljujärv, foto: Paul Kuimet, video: Emer Värk (Von Krahli Teater), kostüüm: Jaanus Vahtra, kaamera: Jekaterina Abramova, dramatiseering: Eero Epner (Teater NO99) ja Juhan UIfsak. Osades Hendrik Toompere jr, Lembit Ulfsak, Pääru Oja, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Piret Krumm, Indrek Sammul

45339 km2 raba

Kui sa oled eestlane, kes elab välismaal, siis kus on su kodu? Kas sa igatsed musta leiba? Kas sa näed unenägusid kamast ja lapsepõlvemaastikust? Kas sa tahaksid tagasi paksu metsa ja laia rabasse? Kas sa kannatad, sest sa pead elama võõral maal, või oled rõõmus mugavuspagulane ja mujal ongi parem?
Dokumentaallavastus „45 339 km² raba” on inimestest, kes on otsustanud Eestist lahkuda ja elada välismaal. Lavastus põhineb 934 välismaal elava eestlase mõtetel, kellelt küsiti, kuhu nad läksid, miks, kas nad mõtlevad Eesti peale, kas nad tulevad tagasi, kas nad on veel Eesti jaoks olemas. Vastused on väga erinevad, sest inimesed on väga erinevad, aga midagi on neis kõigis ka ühist.

Kirs/Lennuk „Ema oli õunapuu“ – elu võimalikkusest maal

Vendade Peteri ja Jakobi lugu, mis sai alguse 13 aastat tagasi lavastuses „Rongid siin enam ei…“, jõuab oma viimase, kolmanda vaatuseni. Urmas Lennuki näidendi „Ema oli õunapuu“ lavastab Vallo Kirs ning peaosades on Tanel Ingi ja Gert Raudsep (Teater NO99). Loo keskmes on kaks venda, kes pole seitse aastat kohtunud, ja nende koduküla, mis tasapisi inimestest tühjaks voolab. Külas elab veel Tepo, kes armastab oma küla nii tugevalt, et võiks selle nimel surra. Ja elab ka Onu Sass, kes ootab lakkamatult, et tütar talle helistaks. Ühel päeval ilmub külla oma minevikku otsima Hellen, kes kannab sama nime nagu vendade surnud ema.
„Ema oli õunapuu“ jõuab sel aastal ka Tartus Sadamateatrisse ning Võru Kultuurimajja Kannel.

"Tramm nimega Iha"

Ameerika kirjaniku Tennessee Williamsi psühholoogilise draama peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg.  „Just naiselikkuse mahasurumine on viinud maailma praegusesse olukorda – hirmust ja vihast tundmatu vastu surutakse toore jõuga alla kõik, mis ei allu süsteemile,“ arvab lavastaja Ingomar Vihmar. Lavastusega tõstab ta naised kogu oma olemuse stiihiaga au sisse.
Endla trupiga liitunud Kleer Maibaum-Vihmari ja Märt Avandi kõrval mängivad Kati Ong, Karin Tammaru, Priit Loog, Ago Anderson jt.

ÜKS MEES, KAKS BOSSI

Ootamatutel olukordadel põhinev farss mehest, kes on samaaegselt kahe isanda teenistuses

Lavastaja Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater)
Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater)
Muusikajuht Ele Sonn
Osades Andres Mähar, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Ragne Pekarev, Priit Strandberg, Reimo Sagor, Sten Karpov, Riho Kütsar, Raivo Adlas, Peeter Volkonski, Märt Koik, Mihkel Kallaste jt

Pole mingit lootust hakata ülevaadet andma kõigist selles loos ette tulevatest sündmustest. Ütleme vaid, et asi saab alguse kihluspeol, kuhu ootamatult sajab sisse surnuks peetud eelmine peigmehe-kandidaat. Edasises hakkavad omavahel kohti vahetama pätid ja politseinikud, teenrid ja isandad, supid ja praed, mehed ja naised, meheriietes naised ja… Hingetõmbeks aga astub üles Eesti parim skiffle’i -muusika bänd.

Esietendus 31. oktoobril 2015 Vanemuise suures majas 

KESKÖÖ PARIISIS

Ballett George Gershwini muusikale

Koreograaf-lavastaja Michael Shannon (USA)
Libreto autorid Mare Tommingas, Michael Shannon
Videokunstnik Taavi “Miisu” Varm

Lavastus „Kesköö Pariisis“ sai tekkimiseks algse impulsi Gershwini muusikalt ja silmapaistvatelt isiksustelt, kes tegutsesid 1920ndate – 50ndate Pariisi kujutavas kunstis, teatri- ja moelavadel. Romain Erté, Elsa Chiaparelli, Josephine Baker ja Salvador Dali – oma ajastu ja tuleviku kujundajad – on põimitud kunstilisse tervikusse. Mänguline lähenemine andis lavastusmeeskonnale tegutsemiseks palju vabadust ja eelpoolmainitud suurkujud andsid inspiratsiooni lavastuse visuaalide ja tegelasliinide lahtimõtestamiseks.
Mare Tommingas

Esietendus 24. oktoobril 2015 Vanemuise väikeses majas 

SUUREM KUI SAATUS

"Suurem kui saatus" on dokumentaalsete materjalide põhjal valminud Heidi Sarapuu lavastus kohviku Kultas omanikust Nikolai Kultasest ja tema saatusekaaslasest, lauljast Artur Rinnest. Kuulda saab Artur Rinne Siberiaastatel loodud laule.  Vaatluse all pole üksnes inimsaatused, vaid ka ühe kohviku lugu (Kultas-Moskva-Wabadus).
Vaataja kohtub ka paari värvika tegelasega "Estonia " teatrist. 

René Soom (Rahvusooperist Estonia), Urmas Põldma, Annabel Soode, Peeter Kaljumäe, Eva Püssa, Raivo Mets.
Etendused Rahvusraamatukogu Teatrisaalis.

Athol Fugardi draama „Siin elavad inimesed“

„Mulle lubati hoopis muud. Lubati elu, mida tasub elada. Kus see on? Mind peteti,“ jõuab majaomanik Milly viiekümnenda juubeli õhtul järeldusele. Pärast pikka suhet, millele olid rajatud kõik tulevikulootused, tunneb mahajäetud naine end kui kõrvale heidetud kasutu asi. Meelitades noori üürilisi korraldama sünnipäevapidu, püüab ta tõestada, et pole juhtunust sugugi häiritud. Kentsaka pidulaua ümber kogunenud seltskonda ühendab hirm elu ja tuleviku ees. Nad kõik on justkui ebavajalikud, üksi jäetud, elu poolt hüljatud. Enn Keerdi lavastus on meid kõiki painavast hirmust, et elu läheb mööda meid tõeliselt puudutamata, et me pole kellelegi vajalikud. Nagu eluski, pehmendavad lavastuse rõhuvat meeleolu humoorikad situatsioonid eluterve pöörasus ja absurditunnetus. Eelmise hooaja Endla Publikulemmiku Carmen Mikiveri kõrval mängivad noored näitlejad Fatme Helge Leevald, Lauri Mäesepp ja Sander Rebane

 

REHEPAPP

Tauno Aintsi ooper
Andrus Kivirähki suurepärase ja vaimuka romaani suurepärane ja vaimukas ooperiversioon Marko Matverelt!

Libreto Urmas Lennuk
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigent Taavi Kull
Lavastaja Marko Matvere
Kunstnik Iir Hermeliin

Publiku huvi erinevate „Rehepapi”- ilmingute vastu on vaibumatu. Kivirähk on romaaniga loonud suurepärase ja vaimuka üldistuse, milles ei puudu huumor ega ka ühiskonnakriitika. Väga vaimukas, teravmeelne – nagu Kivirähk ikka…
Kui ikka muusika peale hakkavad karvad tõusma, pole vahet, kas see on Metsatöll, „Rongisõidu“-laul või Vanemuise sümfooniaorkester!
Tauno Aints

Etendused Tartus Vanemuise teatri väikeses majas 04.10.2015 – 09.03.2016.
02.03.2016 - külalisetendus Tallinnas!

Eesti keeles, inglisekeelsete tiitritega. 

ÜRITUS

Inimlik tragöödia

Autor ja lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater)
Kunstnik Kaspar Jancis
Osades Aivar Tommingas, Külliki Saldre, Ott Sepp, Jüri Lumiste, Margus Jaanovits, Jaanika Arum, Linda Kolde, Markus Dvinjaninov, Maria Soomets  ja Uku Uusberg

Lavastus on pühendatud Aivar Tommingase 60. sünnipäevale!  

OLEANNA

David Mamet
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin
Kunstnik Liisa Soolepp
Osades Klaudia Tiitsmaa ja Janek Vadi
Ülikooli professor ei ole ühe oma üliõpilasega rahul, sest leiab, et neiu teadmised tema aines ei ole piisavad. Viimane ei taha aga sellega leppida, sest peab õppejõu seisukohti vaieldavaks ja õpetamisstiili üleolevaks. Neiu palvel nad kohtuvad, kuid oma rida ajades ei soovi tegelikult kumbki teist osapoolt ära kuulata. Lühikese ajaga jõuab nende sõnavahetus punkti, kust ei pruugi enam tagasiteed olla.
 

„Tartuffe“

Pühapäeval, 4. oktoobril esietendus Eesti Draamateatri suures saalis Molière´i surematu „Tartuffe“. Lavastaja Lembit Peterson: „Klassikalise dramaturgiaga on ju nii, et mida suurem ja  sisurikkam tekst, seda enam on sellest võimalik leida tänapäeva inimese jaoks huvitavad aspekte. Kõige rohkem intrigeerib mind teema, millest Molière näidendi eessõnas räägib – silmakirjalikkus. Ta oskab meile näidata silmakirjalikkust meis endis ja annab jõudu seda välja naerda. Et pahe on pahe, teavad kõik. Parim pahe vastu võitlemise viis oli Molière’ile ja on tänapäevani näidata selle naeruväärsust. Et pettus on koomiline, silmakirjalikkus on naljakas. Petised on nõus, kui neid noomitakse, on nõus tunnistama, et nad on halvad, aga ei taha enamasti välja naerdud saada!“ Molière „Tartuffe“. Lavastaja Lembit Peterson (Theatrum), kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Triin Suvi, liikumisjuht Tiina Mölder, muusikaline kujundaja Marius Peterson. Osades Marius Peterson (Theatrum), Maria Klenskaja, Rein Oja, Liina Olmaru (külalisena), Uku Uusberg, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Indrek Sammul, Hilje Murel, Tõnu Aav või Aleksander Eelmaa, Tarmo Song (Theatrum).

UNUSTATUD PRIMADONNA

Teater Varius jätkab läbi lavastuste ESTONIA teatrilegendide tutvustamist. Seekordne lavastus on säravast lavatähest ELS VAARMANIST, kes oli mitte ainult  andekas laulja, vaid ka draamanäitleja, opereti- ja ooperilaulja.
Kriitikud pidasid  teda kõigi aegade parimaks Carmeniks. 1944. aasta sõjakeerises põgenes ta koos abikaasa Erich Kaljotiga Rootsi, kus ees ootas palju ESTONIA teatri lauljaid ja muusikuid. Lavastuse tegevus toimubki Rootsis ja on ühtlasi ka tagasivaade möödunule. Peaosalist mängib Katrin Lehismets Salzburgi Muusikaülikoolist Mozarteum. Ta on tunnustatud kontsertmeister ja laulja nii Eestis, Austrias kui mujal. Teistes osades Heino Seljamaa, Diana Dikson- Soom, Peeter Kaljumäe,
René Soom ( Rahvusooperist Estonia ). Teksti autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu. Kunstiline teostus Karmo Mende ( Soome ) ja Mare Kõrtsini. Lavastus valmib koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga ja toimub muuseumi saalis. 

PEETER PAAN JA VALGE LIND WENDY

Endla teatris esietendus muusikaline suurlavastus, mis põhineb lastekirjanduse klassikaks saanud lool Peeter Paanist. Juba üle saja aasta nii lapsi kui ka täiskasvanuid lummanud muinasjutu tõi lavale Oleg Titov, kelle nägemuses on see eelkõige Wendy lugu – tema kohtumisest Peetriga ning esimesest armastusest. Seetõttu peitub seiklusliku fantaasialoo pinna all ka kurvameelsusnoot ja nostalgia kadunud lapsepõlvesüütuse järele. Sander Rebane nimiosas on lavastaja sõnul justkui Peeter Paani rolli loodud. Wendyt kehastab tema kursuseõde Fatme Helge Leevald. Lisaks teeb lavastuses kaasa peaaegu kogu Endla näitetrupp ning kadunud poiste ja indiaanlastena saab näha Pärnumaa koolide õpilasi. Lavastus pakub palju avastamisrõõmu ka täiskasvanutele – peitub ju igaühes meist väikene laps.

Ray Cooney tempokas komöödia „Topeltelu“.

Londoni taksojuht John Smith on juba mitukümmend aastat elanud topeltelu. Nimelt on tal linna erinevates piirkondades kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Kumbki perekond ei tea teineteise olemasolust mitte kui midagi. Ühel heal päeval kohtuvad Johni teismelised poeg ja tütar aga juhuslikult internetis ja plaanivad päriselus kokku saada.
Tõlkija Hannes Villemson
Lavastaja Enn Keerd
Kunstnik Kristina Lõuk (külalisena)
Osades Karin Tammaru, Liina Tennosaar (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Feliks Kark, Oskar Seeman või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena).
Vaata lisaks www.endla.ee

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri