Orav ja Ilves

Aastaid tagasi loodud lugu on osutunud lausa prohvetlikuks ja räägib ajast, mil Ärma talus küpsetati veel leiba ja Kadriorus oli kõik peaaegu korras… President kutsub külla Ivan Orava, kes ilmubki otse põrgust. Ilvesele teeb muret, et tema naine on korduvalt rääkinud kahest võõrast mehest.
Ilves: „Evelin räägib mulle neist pidevalt mingeid kummalisi lugusid, ise naerab, näost punane, aga mina ei saa aru, kes need isikud sellised on. Mõistad, Ivan, ma ei taha oma naise minevikus tuhnida, ma ei taha talle midagi ette heita, igalühel võib olla eelmiseid suhteid, aga ma tahan siiski teada… Ma tahan kindel olla… Miks ta mulle neist kogu aeg räägib? Kas suhted jätkuvad? Minu selja taga?“
Orav: „Toomas, ära mõtle välja, oma naise pärast võid sa küll päris rahulik olla! Nende poolt pole sul mingit ohtu karta.“
Osades: Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg (Tallinna Linnateater)

Pao-Pao. Kuldse Trio lood

Juuli kaheteistkümnel õhtul toob Endla Paikuse-Reiu vabaõhulaval vaatajateni muusikalise suvelavastuse legendaarse Kuldse Trio tekkimisest ja üleliiduliseks kuulsuseks saamisest. Pao-Pao. Kuldse Trio loodlavastab Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist ning lisaks Endla teatri näitlejatele astuvad lavastuses üles ka vanameistrid Mihkel Smeljanski ja Jüri Vlassov ise ning „Su nägu kõlab tuttavalt“ viimase hooaja võitja Juss Haasma.
Kuldne Trio. Pole vist eestlast, kes Kuldset Triot ei teaks. Smeljanski, Vlassov ja ... noh, see kolmas. Tagantjärele võib arvata, et tegemist polnud kvaliteethuumoriga. Ajal, mil vabastavaks naeruks piisanuks ka väiksest vihjest, ei hoidnud Kuldne Trio värvide ja rõhkudega kunagi kokku. Kuldse Trio nali pole kunagi olnud pooltoonides, kunagi pole jäänud selgusetuks, kus see nali tehti. See kas meeldis või mitte. Et Kuldse Trio elu ja saavutused olid tihedalt seotud Endla Teatri inimeste ja tegemistega, tuleb „Pao-Pao“ tegevusse ja tegelasteringi ka palju teatriloolist Endla lavalt, garderoobist ja isegi aksilaost. Lavastaja Ivar Põllu ise on öelnud, et lavastus on äraspidine edulugu kahest Endla teatri lavapoisist, kes muudavad eesti popmuusikat samamoodi nagu Ed Wood või Quentin Tarantino ameerika kinokunsti.

PÕLEMINE - C-JAM ja Kristjan Kannukene

Gunnar Graps 65
Anno Domini 2016 suvel käärib C-JAM koos Kristjan Kannukesega käised üles ja asub järjekordsele tuurile. Meie eesmärk on meenutada ja mälestada põlisest tšellomängijate perest pärit Gunnar Grapsi tema sügisel saabuva 65. sünniaastapäeva eel. Teatavasti oli Gunnar Grapsi isa nii Tartus, Riias kui ka Cēsises tegutsenud tšellist ja pedagoog Igors Gunars Graps-Grafs. Ka väikese Gunnari muusikaline teekond algas 6-aastaselt tšelloõpingutega. Nii otsustaski Eesti kõige väärikam tšellobänd anda Gunnar Grapsi kuulsaimatele hittidele uue kuue ja kutsuda endale abiks Eesti ühe omanäolisema hõbehääle - Kristjan Kannukese. Mälestuslikus kavas tuleb esitamisele läbilõige Raudmehe loomingulisest teekonnast - alates bluusist ja lõpetades raju metal-rockiga. Samuti on kavas esitada muusikat Gunnar Grapsi lemmikbändidelt - The Rolling Stonesilt, Led Zeppelinilt, Scorpionsilt jpt.

„Minu veetlev leedi“ Estonia laval veebruaris ja märtsis

Ago-Endrik Kerge tõlgendus ühest maailma populaarseimast muusikalist on Estonia laval 3. ja 27. veebruaril ning 22. märtsil. Vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni.
Osades Janne Ševtšenko, Rene Soom, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Mart Laur, Madis Milling jt. Dirigeerivad Jüri Alperten või Lauri Sirp.

KLAVER

Romantiline ballett-draama tummast klaverimängijast ja tema tütrest.
Koreograaf, lavastaja, stsenarist Marika Aidla
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Janek Savolainen
Heliloojad Michael Nyman ja Dario Marianelli
„Inimesed, kes tundsid Ada McGrath'i, jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid seda ka mehed - mõned värisedes, teised imestades, kui kaugele armastuse või kire nimel ometi võidakse minna. Loos oli midagi vastupandamatut, mis pakkus kõigile põnevust.“ 
Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger 

Esietendus 30. jaanuaril 2016 Sadamateatris 

"MOJENS!" Benno Hansen 125

Teater Varius jätkab Rahvusooper  ESTONIA teatrilegendide tutvustamist. BENNO HANSENI 125. sünniaastapäeva tähistatakse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis rõõmsameelse tervitusega  “MOJENS!”Nii tervitas kuulus bass kõiki oma sõpru.
Peaosalist mängib praegu  Bonni Ooperis töötav PRIIT VOLMER, kes leiab oma tiheda töögraafiku kõrvalt ka mahti Variusega koostööks.
Laval kohtab mitmeid ESTONIA teatri ja muuseumiga seotud tegelaste prototüüpe.
Osades LII TEDRE, URMAS PÕLDMA, PEETER KALJUMÄE, ALLAN KRESS.

Pipi Pikksukk

Astrid Lindgreni näidend
Ärge minu pärast kartke! Mina saan alati hakkama!
Pipi võttis laevalt nimega Keksutaja kaasa kaks asja-pisikese pärdiku, kelle ta sai oma isalt ning keda hüüti Härra Nilssoniks ja suure kohvri, mis oli täis kuldraha.Ühe eest ostis ta omale hobuse, mida ta oli alati igatsenud ning seadis sammud kodu-segasumma suvila poole. Pipi Pikksukk, kes meist ei teaks seda vahvat ja ülitugvat plikat, kellel on õiglustunne ja kes alati nõrgemaid aitab. See on tüdruk kes igatseb oma vanemaid ning loodab, et isa on tormist pääsenud ning tuleb õigepea tema juurde tagasi. Lugu lapsest ja kodu armastusest ning sellest, et kõike ei saa ega tohi alati ühtemoodi võtta.

Astrid Lingreni kirjutatud näidend avab Pipi maailma meile veidi teise nurga alt kui oleme harjunud nägema.
Lavastaja Kadri Paldra
Nimiosas Loreta Soosaar
Teistes osades Krete Paldra, Marii Tammemäe,Markus Järvsoo,Mairo Seire,Ulrika Tolberg,Kadri Paldra,Tauno Paulus.

Muusikakevad Vihula mõisas!

Sel kevadel pakub Vihula mõis muusikavalikut igale maitsele. Terve kevade vältel toimuvad mõisas erinevad kevadehõngulised kontserdid ning igaüks leiab valikust just endale sobiva ja meeldiva artisti.
Tule ja vali endale sobiv kontsert:
L, 12. märts, algus kell 17 Melanhoolsed meestelaulud - Marko Matvere, Jaanus Jantson, Margus Põldsepp
L 26. märts, algus kell 17 Tõnis Mägi
L 9. aprill, algus kell 17 - C-Jam
L 16. aprill, algus kell 17 - Jaagup Kreem & Taavi Langi
L14. mai, algus kell 17 - Jassi Zahharov
L 21.mai, algus kell 17 - Eeva & Villu Talsi

Vana Baskini Teatri etendus “Meie naised”

Kolm keskealist meest, kelle sõprus ulatub õppuripõlve, käivad aeg-ajalt õhtuti koos kaardimänguga meelt lahutamas. Nii on ka seekord. Korteri peremees ja üks sõpradest ootavad kolmandat, kes aga ei tule ega tule. Kui ta siis lõpuks, ligemale tunnise hilinemisega saabub, on ta täiesti endast väljas. Ja kui selgub tema hilinemise põhjus, pole ka tema seisundi üle vaja imestada. Ja see põhjus on ootamatu, uskumatu, kohutav ja vapustav! Kui poleks tegemist komöödiaga, peaks isegi ütlema, et traagiline. Nii või teisiti, aga see paneb kolme pikaajalise ja üksteist läbini tundva sõbra vastastikkused suhted tõsiselt proovile ning tõestab taaskord, et kui isegi iseennast pole enamasti võimalik põhjani tunda, siis seda vähem on võimalik sajaprotsendiliselt tunda isegi sõpra.

Lavastaja EERO SPRIIT. Mängivad:TÕNU KILGAS, RAIVO METS ja EERO SPRIIT. Esietendub 7. märtsil 2016 Salme Kultuurikeskuses

Ooper „Rinaldo“ Tallinnas ja Iisraelis

29. veebruaril esitab Rahvusooper Estonia Händeli ooperit „Rinaldo" MustonenFestil Iisraelis, Tel Avivis. Tallinnas on enne sõitu kavas kaks etendust: 30. jaanuaril ja 7. veebruaril. Festivali juhiks on vanamuusikaansambel Hortus Musicuse juht ja viiuldaja Andres Mustonen, kes dirigeerib ka „Rinaldo“ etendust. Mustonen: „„Rinaldo“ on ooper, mis sisaldab kõike inimlikku – armastust, petmist, kavalust, vihkamist. Ooperi tegevustik on väga paeluv ning tegelaskujud värvikad. See on ka üheks põhjuseks, miks „Rinaldo“ oli omal ajal hittooper ja on seda siiani. Muusika kvaliteet on „Rinaldo" puhul enneolematult kõrge ja Händeli meloodiatest leiame uskumatuid fantaasiaid. Kuna ooperi tegevustik puudutab Jeruusalemma ajalugu, siis sobib see hästi Tel Avivis esitamiseks. Händel on väga populaarne ja armastatud helilooja, kelle muusikat iisraeli lauljad sageli esitavad.“

Miljonite lemmik

A. Ayckbourni   komöödia
Miljonite lemmik

Saatejuht teeb skandaalset tele-showd „Nende teed ristusid“. Vastandatakse endine pankur ja pangaröövel. Üks on vajunud põhja, teisest saanud miljonite lemmik!

Lavastaja: Roman Baskin
Mängivad: Marko Matvere, Hendrik Norman , Merle Palmiste jpt.
Etendused suvel 2016 Otepääl Kaarna järve ääres Villa Müllerbecki õuel

Soodushinnad kehtivad kuni 1. aprillini!

Tsenseerimata noortemuusikal „Moraal“

Ugala noortelavastus “Moraal” heidab humoorika pilgu teismeliste ajusagarate vahele, püüdes aru saada, milline on siis ikkagi see “päris teismeline”. Teismeline oled siis, kui oled mässumeelne, trotslik, konfliktne? Misasja? Või kui sa oled ülbe, laisk, ahne, vastik, kiimas ja armukade? Vaevalt! Tänapäeva teismeliste puhul on kõige iseloomulikum, et ühist nimetajat ei ole. Selles lavastuses ei aeta ümmargust juttu. Siin öeldakse otse, tehakse puust ja punaseks ja räägitakse asjadest nii, nagu need on.
Hoiatus! #seepolesulmingilutsukevade. Lavastus ei sobi alla 14-aastastele vaatajatele. Lavastaja Marika Palm Kunstnik Kristjan Suits Osades Adeele Sepp, Rait Õunapuu ja Kaarel Kuusk (külalisena).

Meeleheitel naise kättemaks - ballet „Medea“ taas mängukavas

Itaalia lavastaja Gianluca Schiavoni ballet on rahvusooperi laval veebruaris ja märtsis vaid kolmel korral. Igor Stravinski ja Alfred Schnittke muusikale loodud ballett jutustab kaasaegse loo tuntud Kreeka müüdist. Võimukas Kolchise printsess jätab oma maa ja perekonna armastuse pärast kauni Iasoni vastu. Kui naine aga teada saab, et Iason armastab teist, otsustab ta verise kättemaksu kasuks. Peaosades tantsivad Alena Shkatula, Jonathan Hanks, Luana Georg ja Sergei Upkin. Dirigeerib Vello Pähn. Etendused 4. ja 18. veebruaril ning 5. märtsil.

UHKUS JA EELARVE

22. jaanuaril esietendus Endlas EMTA Lavakunstikooli 27. lennu diplomilavastus „Uhkus ja eelarve“, mille tekst on valminud trupi ühistööna ning inspireeritud nii Eesti tänasest elust kui 1920. aastate vene absurdistidest. Tulemuseks on tempokas absurdidramöödia täis nooruslikku energiat, musta huumorit, kalambuure ning ootamatuid süžeepöörakuid. Koos näitlejatega on laval Noor Muusik 2014 tiitliga pärjatud andekas pianist Johan Randvere. Lavastajaks on lavakunstikooli 27. lennu üliõpilane, Panso preemia laureaat Mehis Pihla.
Lavastust mängitakse 13 korda. Lisaks 9 etendusele Endlas näeb lavastust sel talvel ja kevadel ka Tallinnas, Tartus ja Paides.

GALCERANI KELMIKOMÖÖDIA „PANGALAEN“ DRAAMATEATRIS

Lavastuses on tegelasi kaks, pangast 3000-eurost laenu küsima tulnud mees (Priit Võigemast) ja pangakontori juhataja (Hendrik Toompere), nende vahel areneb välja poolteisetunnine manipuleerimise meistrikursus. Mängu ilu ja põnevus sünnib sellest, et muutuma hakkavad väljapressija ja järeleandja, olukorra peremehe ja tupikus olija positsioonid. Manipuleerija parim abimees on teadagi teise inimese hirm. Toida hirmu vajalike sõnadega, anna talle piisavalt materjali ja hirm ehitab ise inimesele silme ette kõikvõimalikud ja -võimatud kohutavad pildid ja aitab neid kujutlusi ka tõe pähe võtta.
Lavastaja Hendrik Toompere. Kunstnikud Riina Degtjarenko ja Ervin Õunapuu. Osades Priit Võigemast (külalisena) ja Hendrik Toompere.

Holsti Planeedid esimest korda Eestis koos NASA kosmosefilmiga!

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdil 5. veebruaril Tallinnas saab lisaks muusikale nautida filmi planeetidest.
Mitmete kosmoseteemaliste filmide loojana tuntud režissöör Duncan Coppi ja USA Riikliku Aeronautika- ja Kosmosevalitsuse NASA
koostööna valminud film “Planeedid – HD Odüsseia” pakub koos Gustav Holsti suurteosega “Planeedid”põnevat uuematel kosmoseuuringutel põhinevat vaatemängu.

Giuseppe Verdi „Aida“

Põnevate ja uuenduslike lahenduste poolest tuntud saksa lavastaja Tobias Kratzer ja lavakunstnik Rainer Sellmaier toovad rahvusooperis lavale Verdi „Aida“. Tobias Kratzer: „Verdi meistriteos „Aida“ on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust.“
Nimirollis saab publik näha Heli Veskust või Aile Asszonyit. Lavastuses teevad külalistena kaasa Michael Wade Lee, George Oniani, Agnieszka Rehlis, Denis Sedov ning Monika-Evelin Liiv. Estonia solistidest laulavad veel Jassi Zahharov, Mart Laur, Olga Zaitseva, Mart Madiste, Aare Saal, Pavlo Balakin, Märt Jakobson ja Oliver Kuusik. Dirigeerib Vello Pähn. 

ARMASTUS EI HÜÜA TULLES

Meil on valminud terav lugu, mis on mõeldud eeskätt noortele (aastates 16 -26). Loomulikult võivad seda vaadata ka vanad ja lahedad, aga rõhk on varase nooruse keerulistel probleemidel.
Lavastus „Armastus ei hüüa tulles“ on koomilises võtmes ja keskendub noorte suhtlemisraskustele. See on tõeliselt  kaasaegne portree kahe noore inimese/tudengi pingelisest teekonnast teineteisemõistmiseni. Äratundmisrõõmu on küllaga ja naerda saab täiega. Kõik tabuteemad - vaba kooselu, seks, suhtlus vanematega on laval olemas ja enamgi veel - otsekohesusega ei koonerdata!

Mängivad: Priit Pius ja Linda Vaher

"Enne seda, kui sai rahu"

24. jaanuaril möödub 150 aastat Eesti riikluse ühe nurgakivi asetaja ja Tartu rahulepingu sõlmija Jaan Poska sünnist.
Sel puhul etendatakse Poska sünnikohast vaid seitsme kilomeetri kaugusele jäävas Kuremaa lossis spetsiaalselt selleks kirjutatud näidendit „Enne seda, kui sai rahu”.

Lavastuses püüab peategelane oma mälulõnga noorusajast vaataja ees lahti harutada sõidul Tartust Tallinna 1920. aasta veebruaris ehk pärast seda, kui „tehti rahu“.
Etendused kuni 12. veebruarini Kuremaa lossis Jõgeva vallas.
Autor ja lavastaja Janek Varblas. Kunstnik ja kostüümid Janne Vaabla. Mängivad Ljudmila Vahtla, Anni Zimmermann, Janek Varblas, Rein Annuk, Kalle Jürgens, Indrek Uusmaa ja Gunnar Vasemägi.

„Cardillac“ ja „Boheem“ toovad rahvusooperi lavale mitmed tuntud külalissolistid

Veebruaris etendub Estonia teatris krimiooper „Cardillac“, kus külalistena on taas ooperilaval Jyrki Anttila ja Sergiu Saplacan. Anttila on Soome üks säravamaid tenoreid, kes sellel hooajal teeb kaasa ka Wagneri „Tannhäuseris“. Rumeenia päritolu Saplacan on rahvusooperi külastajatele tuttav Verdi „La traviatast“. Kokku antakse kevadhooajal kolm etendust – 11., 19. ja 25. veebruaril.
Puccini „Boheemis“ esineb 9. ja 15. Jaanuaril Rodolfo rollis Luc Robert Kanadast, 17. veebruaril ja 4. märtsil on samas rollis Michael Wade Lee USA-st. Mõlemad tenorid on laulnud mitmetes nimekates teatrites, sealhulgas maailma ühe tuntuma - Metropolitan Opera laval.

OOPERIFANTOOM

Muusikal koostöös Really Useful Group Ltd-ga Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantôme de l’Opéra“.

Lavastaja Georg Malvius (Rootsi)
Dirigent Martin Sildos
Lavakunstnik Iir Hermeliin
Kostüümikunstnik Ellen Cairns (Šotimaa)
Koreograaf Adrienne Åbjörn (Rootsi)
Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi)

Sel hooajal antakse ühtekokku 23​ etendust, neist 9 Nordea Kontserdimajas Tallinnas. ​Aprillikuu etendustel debüteerib Ooperifantoomina Koit Toome.
Christine Daaé ​rollis laulavad Hanna-Liina Võsa või Maria Listra ning Raouli osas näeb Koit Toomet või Kalle Seppa.

Etendused Tartus 28.01 - 10.04.2016 ja Tallinnas 18. - 20.02, 15. - 17.04, 27. - 29.05.2016.
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega.

UKU UUSBERGI „VALGUSTAJA“ DRAAMATEATRIS

„Valgustaja“ tegelasteks on inglise filoloog Viktor, teatri direktor Viktoria, näitleja Eino Truu, välislavastaja G, kolm üliõpilast, inspitsient, kadunud valgusalajuhataja, nooremvalgusmeister ja tema siis ka… Valgustaja. Lugu leiab aset inimeste vahel keset teatrit, teater teatris võtmes lugu puudutab allhoovusena teatriteo saladusi, kuid päris alasti neid ei võta. Lavastus räägib ühest olulisest eksistenstiaalfilosoofilisest vaalast, mis meil siin Elu elades on. See lugu on Usust. Autor ja lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Kaspar Jancis, osades  Ivo Uukkivi, Markus Luik, Robert Annus, Kristo Viiding, Uku Uusberg, Harriet Toompere, Raimo Pass, Tõnu Oja, Guido Kangur.

KANGELAPSED

Mis juhtub nelja Kangelapsega, kes jäetakse pärast tunde ja saavad pealtnäha võimatu ülesande päästa ära terve planeet?
Loomulikult hüppavad nad pea ees tähetolmutuulde ja seiklustesse, sest nad on ju Kangelapsed!
Galaktika harmoonia taastamise nimel lendab nimitegelaste nelik Maale, et päästa inimkond Pimeduse Printsi küüsist.
Selleks, et võikast vallutajast võitu saada ja taastada tasakaal valguse ja pimeduse vahel, peavad vaprad Kangelapsed silmitsi astuma mitmete ohtudega ning selgub, et päris palju kurjusekoljateid võib peidus olla meis enesteski. Sõpruse toel leiavad Kangelapsed ebakindluse ja kahtluste varjust üles selle päris „oma“ - erilise tugevuse, mis aitab ka kõige kurjematele vaenlastele vastu astuda.
Tempokas lastelavastuses leidub elemente lavavõitlusest, akrobaatikast ja tantsust ning kuuleb originaalmuusikat. 

Müügil on piletid „Viiuldaja katusel“ lisaetendustele

Rahvusooper Estonia lisas mängukavasse muusikali „Viiuldaja katusel“ viis lisaetendust, mis toimuvad augustis. 1. detsembrini korraldatud jõulueelse soodusmüügi käigus müüdi juunikuu etendused praktiliselt välja, saada on vaid üksikuid pileteid. Lisaetendused toimuvad 13., 14., 16., 17. ja 18. augustil. „Selline publikuhuvi oli ühest küljest ennustatav, aga tänaseks müüdud kümme tuhat piletit on siiski väga meeldiv üllatus,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. Muusikali lavastab Georg Malvius, kunstnik on Ellen Cairns ja peaosades esinevad Mait Malmsten, Eveli Võigemast ja Helgi Sallo.  

NO99 toob koos Eesti Kontserdi ja ERSO-ga suvel lavale "Pööriöö une"

Shakespeare'i külluslikuimat komöödiat on Eestis seni teatud pealkirja all „Suveöö unenägu“. Aga et tegu pole kaugeltki mitte tavalise suveööga, oleme me koos uusima tõlke autori Anu Lambiga loonud uue lavaversiooni ning muutnud pealkirja tunnetuslikult täpsemaks. „Pööriöö unes“ saavad kokku William Shakespeare'i näidend ja Felix Mendelssohni poolt spetsiaalselt selle näidendi jaoks kirjutatud muusika, mida peetakse 19. sajandi tippteoseks. Kohtuvad Teater NO99, ERSO ja legendaarne tütarlastekoor „Ellerhein“. Kohtuvad lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo ning dirigent Olari Elts. Kohtuvad armastuse heitlikkus, meelelise naudingu vastupandamatus ja kaasaja virtuaalsete identiteetide voolavus. Kohtuvad, et sulanduda kõiki meeli haaravaks lavastuseks, totaalseks installatiivseks kunstiteoseks.

Lavastajad-kunstnikud Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo
Dirigent Olari Elts
Laval Teater NO99 näitlejad, ERSO, tütarlastekoor Ellerhein
Korraldajad Teater NO99, ERSO, Eesti Kontsert

Esietendus 1. juunil 2016 Estonia kontserdisaalis.

Pärnu ooperipäevad

Arvult juba kaheteistkümnendad Pärnu ooperipäevad toimuvad 7.-8. juulil 2016 Pärnu kontserdimajas. See on sündmus igale ooperigurmaanile, kes soovib näha midagi erilisemat, Eestis varem mitte või üliharva esitatut. Tänavu on külalisteatriks mainekas ja uuendusmeelne Peterburi Ooperiteater. Nautida saab kahte Juri Aleksandrovi lavastust: G. Donizetti koomiline melodraama “Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused”, mida etendati esmakordselt Veneetsia karnevalil 1819. aastal. R. Štšedrini lüüriline ooper “Mitte ainult armastus” on helge ja särav lavastus, mis sarnaneb žanrilt pigem muusikalile ning võlub vaba vokaalikäsitluse ja rohkete tantsudega. Ooperipäevad lõpetab traditsiooniline galakontsert Peterburi Ooperiteatri solistide ja orkestri esituses. Vaid detsembris ja jaanuaris müügil sooduspiletid!

LOTTE UNENÄOMAAILMAS

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert


Esietendus Vanemuise suures majas 28. novembril 2015
10.-12.12.2015 külalisetendused Tallinnas!

PILDILT KUKKUJAD

Lugu tavalistest eesti inimestest, kelle nooruspõlveunistuste ja reaalse elu vahel haigutab kuristik

Tiina Laanemi draama
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets
Kostüümikunstnik Maarja Noormets
Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal

See on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres. Meie kõigi elud koosnevad põhjuste ja tagajärgede katkematust reast, millel on tervikule määrav mõju: elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui kõik on läinud absoluutselt teisiti kui lootsid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi minemiseks?

Houellebecqi „Kaart ja territoorium“ Draamateatris

Michel Houellebecqi romaanil põhineva lavastuse keskmes on Jed, kes teeb peadpööritavat karjääri kunstnikuna, tema ümber koonduvad inimesed "kunstimaailmast". On galeristid ja kunstnikud, teiste seas ka kaunitar Olga. Koos räägitakse kunstist, ilust ning maailmast, ühiselt lähenetakse keskeale ja vanadusele. Seda rütmi katkestavad Jedi jaoks vaid ühiselt veedetud hetked pensionile läinud isaga. Kõik elavad rahulikku, kuid rõõmutut elu. Ja siis toimub mõrv. Lavastuse tegevus leiab aset Prantsusmaal, humanistliku Euroopa sünniriigis. Keset šansoone, lõputuid kohvikuvestluseid, maitsekat veini, Tour de France'i ja nüansirikast erootikat peidab ennast aga meie maailma minevik. Kõik on juba ammu tehtud. Michel Houellebecq on nüüdisaja valusaim kirjanik, kelle skalpell lõikab lahti valge keskealise eurooplase maailma ning enesepilti. Lavastus: Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater), lava: Liisi Eelmaa, muusika: Hendrik Kaljujärv, foto: Paul Kuimet, video: Emer Värk (Von Krahli Teater), kostüüm: Jaanus Vahtra, kaamera: Jekaterina Abramova, dramatiseering: Eero Epner (Teater NO99) ja Juhan UIfsak. Osades Hendrik Toompere jr, Lembit Ulfsak, Pääru Oja, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Piret Krumm, Indrek Sammul

45339 km2 raba

Kui sa oled eestlane, kes elab välismaal, siis kus on su kodu? Kas sa igatsed musta leiba? Kas sa näed unenägusid kamast ja lapsepõlvemaastikust? Kas sa tahaksid tagasi paksu metsa ja laia rabasse? Kas sa kannatad, sest sa pead elama võõral maal, või oled rõõmus mugavuspagulane ja mujal ongi parem?
Dokumentaallavastus „45 339 km² raba” on inimestest, kes on otsustanud Eestist lahkuda ja elada välismaal. Lavastus põhineb 934 välismaal elava eestlase mõtetel, kellelt küsiti, kuhu nad läksid, miks, kas nad mõtlevad Eesti peale, kas nad tulevad tagasi, kas nad on veel Eesti jaoks olemas. Vastused on väga erinevad, sest inimesed on väga erinevad, aga midagi on neis kõigis ka ühist.

Kirs/Lennuk „Ema oli õunapuu“ – elu võimalikkusest maal

Vendade Peteri ja Jakobi lugu, mis sai alguse 13 aastat tagasi lavastuses „Rongid siin enam ei…“, jõuab oma viimase, kolmanda vaatuseni. Urmas Lennuki näidendi „Ema oli õunapuu“ lavastab Vallo Kirs ning peaosades on Tanel Ingi ja Gert Raudsep (Teater NO99). Loo keskmes on kaks venda, kes pole seitse aastat kohtunud, ja nende koduküla, mis tasapisi inimestest tühjaks voolab. Külas elab veel Tepo, kes armastab oma küla nii tugevalt, et võiks selle nimel surra. Ja elab ka Onu Sass, kes ootab lakkamatult, et tütar talle helistaks. Ühel päeval ilmub külla oma minevikku otsima Hellen, kes kannab sama nime nagu vendade surnud ema.
„Ema oli õunapuu“ jõuab sel aastal ka Tartus Sadamateatrisse ning Võru Kultuurimajja Kannel.

ÕHTU KÁLMÁNIGA

See operetiõhtu on kummardus meie publikule!

Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull
Lavastaja – koreograaf Fabrice Gibert
Libretist ja näitejuht Jaan Willem Sibul

Solistid Pirjo Jonas, Karmen Puis, Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul, Reigo Tamm, Rasmus Kull, Simo Breede

Seekord heidame pilgu ühe 20. sajandi tuntuima operetihelilooja – Imre Kálmáni – loomingusse. Ungarlane vallutas oma muusikaga nii nõudliku Viini kui pirtsaka Pariisi, sest Kálmáni meelisteemad – kodumaaigatsus, mustlaselu ning -kombed, Pariisi kõrgseltskonna elu ja intriigid, aga ka idamaade temaatika – leidsid helilooja loomingus kajastust omal iseloomulikul ja publikut puudutaval viisil.

Esietendus 7. novembril 2015 Vanemuise teatri väikeses majas,
20.12.2015 kell 16 - külalisetendus Tallinnas! 

Rahvusooper toob esmakordselt lavale muusikali „Karlsson katuselt“

Reedel, 6. novembril jõuab Rahvusooper Estonia teatrisaalis esmakordselt lavale Astrid Lindgreni lastejuttude põhjal valminud muusikal „Karlsson katuselt“. Lavastaja Ain Mäeots: „“Karlsson katuselt“ Estonia laval lähtub täpselt kõigest sellest, mis Karlssonis peab olema: siin on üks tore ja end veidi üksikuna tundev poiss, keda kutsutakse Väikevennaks. Siin jaurab Majasokk, hiilivad pätid Fille ja Rulle, siin tehakse muumiat ja muidugi lennatakse Vaasalinna katuste kohal. See on lugu poisist, kes igatseb oma ellu midagi või kedagi täiesti erilist ja kes selle ka saab: maailma parima Karlssoni!“ Muusikali helilooja on Tauno Aints, libretist Wimberg ja lavastaja Ain Mäeots. Peaosades René Soom, Sepo Seeman (Endla Teater), Mikk Jürjens (Tallinna Linnateater), Kaarel Targo (Teater Must Kast), Kaire Vilgats ja Juuli Lill. Dirigeerivad Kaspar Mänd ja Lauri Sirp.   

STOPPARDI PÕHIKÜSIMUSED DRAAMATEATRIS

Tee head ja sulle tasutakse veel paremini. Maailmakuulsa Tom Stoppardi uues näidendis antakse kaasaegse elu mõttekuses kahtlejatele selged retseptid, kuidas ületada mured ja probleemid. Seatakse üles lihtsad küsimused ja neile antakse ka vastus: Kui ma aitan vana inimese üle tee, kas teen siis omakasupüüdmatult head või olen omakasupüüdlikult tubli? Kui toetan oma noort kolleegi, kas tahan siis temalt midagi tulevikus või mõtlen ma ühiskonna peale? Kui noor ema annab lapsele rinda, kas ta on siis siiras või hoopis kainelt kalkuleeriv ja hoolitseb, et tema geenikomplekt edasi paljuneks? Põhiküsimus on selles, kas usud. Et kõik on materiaalne. Või et biokeemia taga veel midagi. Ja kas sellel uskumisel üldse on mingit mõtet ja mis see maksab? Lavastaja Hendrik Toompere. Kunstnik Riina Degtjarenko. Osades Marta Laan, Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Liis Haab (külalisena), Taavi Teplenkov, Hendrik Toompere, Inga Salurand, Liisa Pulk (külalisena).

"Tramm nimega Iha"

Ameerika kirjaniku Tennessee Williamsi psühholoogilise draama peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg.  „Just naiselikkuse mahasurumine on viinud maailma praegusesse olukorda – hirmust ja vihast tundmatu vastu surutakse toore jõuga alla kõik, mis ei allu süsteemile,“ arvab lavastaja Ingomar Vihmar. Lavastusega tõstab ta naised kogu oma olemuse stiihiaga au sisse.
Endla trupiga liitunud Kleer Maibaum-Vihmari ja Märt Avandi kõrval mängivad Kati Ong, Karin Tammaru, Priit Loog, Ago Anderson jt.

ÜKS MEES, KAKS BOSSI

Ootamatutel olukordadel põhinev farss mehest, kes on samaaegselt kahe isanda teenistuses

Lavastaja Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater)
Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater)
Muusikajuht Ele Sonn
Osades Andres Mähar, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Ragne Pekarev, Priit Strandberg, Reimo Sagor, Sten Karpov, Riho Kütsar, Raivo Adlas, Peeter Volkonski, Märt Koik, Mihkel Kallaste jt

Pole mingit lootust hakata ülevaadet andma kõigist selles loos ette tulevatest sündmustest. Ütleme vaid, et asi saab alguse kihluspeol, kuhu ootamatult sajab sisse surnuks peetud eelmine peigmehe-kandidaat. Edasises hakkavad omavahel kohti vahetama pätid ja politseinikud, teenrid ja isandad, supid ja praed, mehed ja naised, meheriietes naised ja… Hingetõmbeks aga astub üles Eesti parim skiffle’i -muusika bänd.

Esietendus 31. oktoobril 2015 Vanemuise suures majas 

KESKÖÖ PARIISIS

Ballett George Gershwini muusikale

Koreograaf-lavastaja Michael Shannon (USA)
Libreto autorid Mare Tommingas, Michael Shannon
Videokunstnik Taavi “Miisu” Varm

Lavastus „Kesköö Pariisis“ sai tekkimiseks algse impulsi Gershwini muusikalt ja silmapaistvatelt isiksustelt, kes tegutsesid 1920ndate – 50ndate Pariisi kujutavas kunstis, teatri- ja moelavadel. Romain Erté, Elsa Chiaparelli, Josephine Baker ja Salvador Dali – oma ajastu ja tuleviku kujundajad – on põimitud kunstilisse tervikusse. Mänguline lähenemine andis lavastusmeeskonnale tegutsemiseks palju vabadust ja eelpoolmainitud suurkujud andsid inspiratsiooni lavastuse visuaalide ja tegelasliinide lahtimõtestamiseks.
Mare Tommingas

Esietendus 24. oktoobril 2015 Vanemuise väikeses majas 

„Romeo vs. Julia“

14. oktoobril esietendus Tartu Karlova Teatris Ingo Normeti lavastus „Romeo vs. Julia“, kus peaosades Elina Reinold ja Indrek Ojari.
See on melodraama sugemetega lugu Shakespeare’i traagilistest armastajatest, kes pääsesid soome autorite versioonis küll surmasuust, kuid seisavad aastaid hiljem ootamatu kohtumise läbi silmitsi oma mineviku valikute, ajapikku argipäevaga asendunud unistuste, üksteise ja iseendagagi. Kaks eluteed ristuvad taas sumedal sügisõhtul Karlova Teatris: nii mõndagi on sama, nii mõndagi on uus...

SUUREM KUI SAATUS

"Suurem kui saatus" on dokumentaalsete materjalide põhjal valminud Heidi Sarapuu lavastus kohviku Kultas omanikust Nikolai Kultasest ja tema saatusekaaslasest, lauljast Artur Rinnest. Kuulda saab Artur Rinne Siberiaastatel loodud laule.  Vaatluse all pole üksnes inimsaatused, vaid ka ühe kohviku lugu (Kultas-Moskva-Wabadus).
Vaataja kohtub ka paari värvika tegelasega "Estonia " teatrist. 

René Soom (Rahvusooperist Estonia), Urmas Põldma, Annabel Soode, Peeter Kaljumäe, Eva Püssa, Raivo Mets.
Etendused Rahvusraamatukogu Teatrisaalis.

GATSBY / LA DOLCE VITA

Lühiballetid
 
Gatsby
Graham Reynoldsi muusikale (Duke Ellingtoni põhjal)
Lavastaja ja koreograaf Silas Stubbs
La Dolce Vita
Nino Rota muusikale
Lavastaja ja koreograaf, valguskunstnik Giorgio Madia (Itaalia)
 
Nii “Gatsby” kui “La Dolce Vita” on tugevad ja terviklikud balletilavastused, milles on teenitult esile tõstetud tantsija ja tema inimene. Kuna trupp koosneb väga erineva päritolu ja taustaga tantsijatest, on galerii mitmekesine ja põnev.
Mihkel Truman, kultuur.err.ee
 
Etendused Tartus 10.10.2015 – 17.01.2016.  
02.02.2016 - külalisetendus Tallinnas, Rahvusooperis Estonia.

Athol Fugardi draama „Siin elavad inimesed“

„Mulle lubati hoopis muud. Lubati elu, mida tasub elada. Kus see on? Mind peteti,“ jõuab majaomanik Milly viiekümnenda juubeli õhtul järeldusele. Pärast pikka suhet, millele olid rajatud kõik tulevikulootused, tunneb mahajäetud naine end kui kõrvale heidetud kasutu asi. Meelitades noori üürilisi korraldama sünnipäevapidu, püüab ta tõestada, et pole juhtunust sugugi häiritud. Kentsaka pidulaua ümber kogunenud seltskonda ühendab hirm elu ja tuleviku ees. Nad kõik on justkui ebavajalikud, üksi jäetud, elu poolt hüljatud. Enn Keerdi lavastus on meid kõiki painavast hirmust, et elu läheb mööda meid tõeliselt puudutamata, et me pole kellelegi vajalikud. Nagu eluski, pehmendavad lavastuse rõhuvat meeleolu humoorikad situatsioonid eluterve pöörasus ja absurditunnetus. Eelmise hooaja Endla Publikulemmiku Carmen Mikiveri kõrval mängivad noored näitlejad Fatme Helge Leevald, Lauri Mäesepp ja Sander Rebane

 

REHEPAPP

Tauno Aintsi ooper
Andrus Kivirähki suurepärase ja vaimuka romaani suurepärane ja vaimukas ooperiversioon Marko Matverelt!

Libreto Urmas Lennuk
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigent Taavi Kull
Lavastaja Marko Matvere
Kunstnik Iir Hermeliin

Publiku huvi erinevate „Rehepapi”- ilmingute vastu on vaibumatu. Kivirähk on romaaniga loonud suurepärase ja vaimuka üldistuse, milles ei puudu huumor ega ka ühiskonnakriitika. Väga vaimukas, teravmeelne – nagu Kivirähk ikka…
Kui ikka muusika peale hakkavad karvad tõusma, pole vahet, kas see on Metsatöll, „Rongisõidu“-laul või Vanemuise sümfooniaorkester!
Tauno Aints

Etendused Tartus Vanemuise teatri väikeses majas 04.10.2015 – 09.03.2016.
02.03.2016 - külalisetendus Tallinnas!

Eesti keeles, inglisekeelsete tiitritega. 

ÜRITUS

Inimlik tragöödia

Autor ja lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater)
Kunstnik Kaspar Jancis
Osades Aivar Tommingas, Külliki Saldre, Ott Sepp, Jüri Lumiste, Margus Jaanovits, Jaanika Arum, Linda Kolde, Markus Dvinjaninov, Maria Soomets  ja Uku Uusberg

Lavastus on pühendatud Aivar Tommingase 60. sünnipäevale!  

OLEANNA

David Mamet
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin
Kunstnik Liisa Soolepp
Osades Klaudia Tiitsmaa ja Janek Vadi
Ülikooli professor ei ole ühe oma üliõpilasega rahul, sest leiab, et neiu teadmised tema aines ei ole piisavad. Viimane ei taha aga sellega leppida, sest peab õppejõu seisukohti vaieldavaks ja õpetamisstiili üleolevaks. Neiu palvel nad kohtuvad, kuid oma rida ajades ei soovi tegelikult kumbki teist osapoolt ära kuulata. Lühikese ajaga jõuab nende sõnavahetus punkti, kust ei pruugi enam tagasiteed olla.
 

„Tartuffe“

Pühapäeval, 4. oktoobril esietendus Eesti Draamateatri suures saalis Molière´i surematu „Tartuffe“. Lavastaja Lembit Peterson: „Klassikalise dramaturgiaga on ju nii, et mida suurem ja  sisurikkam tekst, seda enam on sellest võimalik leida tänapäeva inimese jaoks huvitavad aspekte. Kõige rohkem intrigeerib mind teema, millest Molière näidendi eessõnas räägib – silmakirjalikkus. Ta oskab meile näidata silmakirjalikkust meis endis ja annab jõudu seda välja naerda. Et pahe on pahe, teavad kõik. Parim pahe vastu võitlemise viis oli Molière’ile ja on tänapäevani näidata selle naeruväärsust. Et pettus on koomiline, silmakirjalikkus on naljakas. Petised on nõus, kui neid noomitakse, on nõus tunnistama, et nad on halvad, aga ei taha enamasti välja naerdud saada!“ Molière „Tartuffe“. Lavastaja Lembit Peterson (Theatrum), kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Triin Suvi, liikumisjuht Tiina Mölder, muusikaline kujundaja Marius Peterson. Osades Marius Peterson (Theatrum), Maria Klenskaja, Rein Oja, Liina Olmaru (külalisena), Uku Uusberg, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Indrek Sammul, Hilje Murel, Tõnu Aav või Aleksander Eelmaa, Tarmo Song (Theatrum).

CARMEN

Georges Bizet’ ooper
 
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Lavastaja-koreograaf Giorgio Madia (Itaalia)
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater)
Osades Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Luc Robert (Kanada), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Anna Denisova (Venemaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Kalli Pikas jt.
Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor, balletitrupp, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased ja Tartu Poistekoor

Prantsuse keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega.
Menuooper Vanemuise teatri suure maja laval vaid loetud korrad!
Etendused 25.09., 15.10., 05. ja 22.11.2015, 15.01 ja 07.02.2016.

Kurt, tumm ja pime läksid kohtingule

Harva, kui pealkiri nii täpselt komöödia sisu ära seletab. 
Kolm sõprakutsuvad naised kohtamisele ja jätavad mulje, et nad ei olegi vigased – kolme peale on neil ju kõik meeled olemas. Ja oma pöörase plaani elluviimiseks neil fantaasiat juba jätkub. Laurent Baffie näitemäng „Les Bonobos“ esietendus Pariisi Theatre du Palais-Royal’is 2011. aastal ja seda on menukalt mängitud paljudes maades. Eesti lavastuses mängivad oma elu esimese teatrirolli Anu Saagim, Kristel Aaslaid ja Triin Tulev. Kaasa teevad veel Diana Klas, Tarvo Krall, Veljo Reinik ja Aleksander Ots. Lavastas Rednar Annus ja kujunduse tegi Riina Vanhanen. 

Ülevaataja

Poola sadamalinna Szczecinisse saabub esimest korda oma vanatädile külla noormees Ameerikast, oma teise raamatu kallal töötav noorkirjanik David. Siin, Maria juures, loodab ta leida rahu, et vaadata üle ja viimistleda oma romaan. Ta loodab häirimatult tööd teha. Aga Mariagi on selleks visiidiks valmistunud..

Lavastaja Peeter Tammearu
Osades: Helene Vannari ja Andres Raag (Tallinna Linnateatrist) ning Lauri Kink


www.kuressaarelinnateater.ee

Eesti Rahvusballett toob lavale Eduard Tubina balleti „Kratt“

Esimese uuslavastusena etendub rahvusooperis 18. septembril Eduard Tubina ballett „Kratt“, mille toob lavale koreograaf Marina Kesler. Eesti mütoloogial põhinev lugu ahnele peremehele rikkusi kokku kandvast kratist ei jää Marina Kesleri tõlgenduses vaid ühe rahva pärimuseks. Kaasaegses varaahnes maailmas on kratt justkui hääl inimese peas, leidmaks mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole. Kesleri lavastus tõstatab küsimuse – mis on tänapäeva materiaalses ja kiirustavas maailmas oluline? Kas selles on kohta armastusele?
Kostüümikunstnik Gerly Tinn, dekoratsioonikunstnik Madis Nurms, valguskunstnik Karmen Tellisaar, videokunstnik Argo Valdmaa, graafika Joanita Janson. Dirigeerivad Vello Pähn, Kaspar Mänd ja Lauri Sirp. 
Etendused: 18.09, 19.09, 26.09, 10.10, 24.10, 21.11, 3.03, 17.03, 3.04

HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE (teised vaatavad ise, kuidas saavad)

Humoorikas tõlgendus eesti kirjanduse naiskangelannadest
 
Autor Urmas Vadi
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Kunstnik Silver Vahtre
Kostüümikunstnik Reet Aus
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Liikumisjuht Impeerium Onassis
Osades Kärt Tammjärv, Piret Laurimaa, Piret Rauk (Kuressaare Linnateater), Raivo E. Tamm

UNUSTATUD PRIMADONNA

Teater Varius jätkab läbi lavastuste ESTONIA teatrilegendide tutvustamist. Seekordne lavastus on säravast lavatähest ELS VAARMANIST, kes oli mitte ainult  andekas laulja, vaid ka draamanäitleja, opereti- ja ooperilaulja.
Kriitikud pidasid  teda kõigi aegade parimaks Carmeniks. 1944. aasta sõjakeerises põgenes ta koos abikaasa Erich Kaljotiga Rootsi, kus ees ootas palju ESTONIA teatri lauljaid ja muusikuid. Lavastuse tegevus toimubki Rootsis ja on ühtlasi ka tagasivaade möödunule. Peaosalist mängib Katrin Lehismets Salzburgi Muusikaülikoolist Mozarteum. Ta on tunnustatud kontsertmeister ja laulja nii Eestis, Austrias kui mujal. Teistes osades Heino Seljamaa, Diana Dikson- Soom, Peeter Kaljumäe,
René Soom ( Rahvusooperist Estonia ). Teksti autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu. Kunstiline teostus Karmo Mende ( Soome ) ja Mare Kõrtsini. Lavastus valmib koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga ja toimub muuseumi saalis. 

PEETER PAAN JA VALGE LIND WENDY

Endla teatris esietendus muusikaline suurlavastus, mis põhineb lastekirjanduse klassikaks saanud lool Peeter Paanist. Juba üle saja aasta nii lapsi kui ka täiskasvanuid lummanud muinasjutu tõi lavale Oleg Titov, kelle nägemuses on see eelkõige Wendy lugu – tema kohtumisest Peetriga ning esimesest armastusest. Seetõttu peitub seiklusliku fantaasialoo pinna all ka kurvameelsusnoot ja nostalgia kadunud lapsepõlvesüütuse järele. Sander Rebane nimiosas on lavastaja sõnul justkui Peeter Paani rolli loodud. Wendyt kehastab tema kursuseõde Fatme Helge Leevald. Lisaks teeb lavastuses kaasa peaaegu kogu Endla näitetrupp ning kadunud poiste ja indiaanlastena saab näha Pärnumaa koolide õpilasi. Lavastus pakub palju avastamisrõõmu ka täiskasvanutele – peitub ju igaühes meist väikene laps.

Ray Cooney tempokas komöödia „Topeltelu“.

Londoni taksojuht John Smith on juba mitukümmend aastat elanud topeltelu. Nimelt on tal linna erinevates piirkondades kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Kumbki perekond ei tea teineteise olemasolust mitte kui midagi. Ühel heal päeval kohtuvad Johni teismelised poeg ja tütar aga juhuslikult internetis ja plaanivad päriselus kokku saada.
Tõlkija Hannes Villemson
Lavastaja Enn Keerd
Kunstnik Kristina Lõuk (külalisena)
Osades Karin Tammaru, Liina Tennosaar (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Feliks Kark, Oskar Seeman või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena).
Vaata lisaks www.endla.ee

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri