Ole sa kirikuõpetaja või puusaagija, hauakaevaja või külahull – surma eest ei pääse meist keegi. Oma lõpmatus tarkuses on kõikvõimas Jumal otsustanud, et Österlövsta kihelkond kusagil Rootsimaa kolkas peab maamuna pealt kaduma. Kaduma nii, et sellest märkigi ei jää. Inimesed surevad nagu kärbsed, hurtsikud mädanevad lausa silmnähtavalt ja keegi ei tea, miks! Igaüks selles naeruväärses kogukonnas ootab surma omamoodi, saab sellest aru ainult nii, nagu talle sobib ja leidub neidki, kes va vikatimeest üle püüavad trumbata. Selline olukord on muidugi masendav, kuid lisaks ka naljakas, õudne, ootamatustest tulvil ja tumemeelselt erootiline.
Rootsi astronoomi ja kirjaniku Peter Nilsoni novellidel põhineva loo toob Endla Küünis lavale Taarka Pärimusteatri eestvedaja Helena Kesonen. Lavastaja visuaalsed kujundid ja lavastuslikud ideed on mõjutatud ääremaa rahvaste mütoloogiast, argielust ja rustikaalsest elutunnetusest, vastandudes otsustavalt kaasaegsele linlikule maailmanägemisele.
Kunstnik on Mailiis Laur, mängivad Sten Karpov, Tambet Seling, Nils Mattias Steinberg, Ago Anderson, Fatme Helge Leevald, Karin Tammaru, Liis Karpov ja Ott Raidmets.
Esietendus 26. jaanuaril Endla Teatri Küünis.

Eno Raua raamatu põhjal valminud Vanemuise tantsulavastuses lastele „Naksitrallid 2: rotid ründavad“ jätkavad seiklemist kolm headuse eest võitlevat sõpra, kes peavad taastama looduse tasakaalu.
Lavastajad, koreograafid, stsenaariumi ning lava- ja kostüümikujunduse autorid on Katrin Pärn ja Janek Savolainen, videokujunduse loovad Argo Valdmaa (Endla teater) ja Janek Savolainen, valguskunstnik on Tõnis Järs.

Etendused Tartu Sadamateatris.

Uut aastat alustab Ugala teater esietendusega väikeses saalis. Lavale jõuab austraalia näitekirjaniku ja stsenaristi Andrew Bovelli „Kuhu sa jäid?”, mis on pälvinud nii näidendina kui hiljem filmina rahvusvahelise menu ja hulganisti auhindu. Suhtepõneviku lavastab Sander Pukk. „Kuhu sa jäid?“ on teine Bovelli näidend, mis Ugalas lavale jõuab. 2019. aastast on laval publiku sooja vastuvõtu saanud „Surmkindlad asjad siin elus“.
Lavastuses „Kuhu sa jäid?“ teevad külalistena kaasa Riho Kütsar (Teater Vanemuine) ning Liina Vahtrik, kes astub Ugala laval üles esmakordselt. Veel mängivad Aarne Soro, Janek Vadi, Jaana Kena, Tarvo Vridolin, Triinu Meriste, Martin Mill, Marika Palm ja Margus Tabor. 
 
Austraalia näitekirjaniku ja stsenaristi Andrew Bovelli meisterlikult läbipõimitud tegevusliinidega näidendis ilmub vaatajate ette üheksa tegelast, kes kõik on ühel või teisel viisil seotud looga, mis paari kuuma päeva ja öö jooksul ühes rannaäärses linnakeses lahti rullub. „Kuhu sa jäid?“ (originaalpealkirjaga „Speaking in Tongues“) tõi Bovellile Austraalia Kirjanike Liidu auhinna. 

Esietendus 19.veebruaril 2022 Kuressaare Teatris

Rannatüdruk Lea armastab rikast noorperemeest, kes ütleb talle ära jõukama peretütre kasuks. Least on huvitatud teine, vaesem noormees, kellele Lea ise ära ütleb. Mõlemad mehed tahavad hakata riiki ümber pöörama, üks ühel, teine teisel pool riigitüüri. Sisemises segaduses Lea valib ema suunamisel kolmanda riigi, taevase kuningriigi, lootes leida lepitust ja rahu.
Lavastaja Elar Vahter.
Osades: Piret Krumm, Piret Rauk, Lee Trei, Kristjan Sarv,
Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Tanel Ting

Lavastuse „Katsed elu kallal” peategelane on Ann või õigemini Annid, sest neid võib olla mitmeid. Me elame meediaruumis, kus näivus on niisama reaalne kui tegelikkus ise ja nii võib ka Ann olla nii noor kui vana, nii kunstnik kui sõiduauto, nii prostituut kui terrorist, kõik sõltub vaatenurgast. Näidendi autor Martin Crimp on ette andnud seitseteist erinevat stsenaariumi, kes Ann olla võiks ja mis temaga juhtuma peaks. Laval on kolm naist, kes mänguliselt ja üksteiselt uusi ideid haarates kõik need võimalused kohapeal läbi mängivad.

Martin Crimp, „Katsed elu kallal“. Lavastaja Priit Võigemast, tõlkija ja dramaturg Paavo Piik, kunstnik Kairi Mändla, helilooja ja helikujundaja Veiko Tubin, valguskunstnik Priidu Adlas. Osades Helena Lotman, Hilje Murel, Inga Salurand.

Publiku rõõmuks anname teada, et suure menuga suvelavastus „Põrgupõhja Uus Wanapagan“ jõuab 2022 suvel taas Greni vanas katlamajas lavalaudadele. See on hea võimalus teha kordaminev ja sisukat koosolemist võimaldav jõulukink.

Etendused toimuvad 16., 17., 18., 21., 25. ja 30. juunil, 7., 8., 9., 13., 14. ja 15. juulil 2022 kell 19.00 Greni katlamajas (Pärnu, Ringi 56). Piletid aprilli lõpuni 20 €, alates 1. maist 25 €.

Suvelavastuse „Põrgupõhja uus Wanapagan“ teksti autor on A. H. Tammsaare ja dramatiseerija Ott Kilusk, lavastaja on Kaili Viidas, kunstnik Arthur Arula.
Lavastuses mängivad Ago Anderson, Tambet Seling, Triin Lepik, Kadri Rämmeld, Peeter Tammearu, Karin Tammaru, Sten Karpov, Liis Karpov, Ott Raidmets, Nils Mattias Steinberg, Indrek Taalmaa, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Sander Rebane, Meelis Rämmeld jt.
Lavastus ei sobi alla 14-aastastele vaatajatele.

Kolm meest, naine ja 90ndad - Märt Avandi, Lauri Liiv, Johan Randvere ja Nele-Liis Vaiksoo

LISAETENDUSED!
03.03.22 kl 19 Kuressaare Kultuurikeskus
06.03.22 kl 17 Laitse Graniitvilla
13.03.22 kl 17 Tartu ERM sillaala
20.03.22 kl 17 Tallinn KUMU auditoorium
27.03.22 kl 17 Pärnu Nooruse Maja

KOLM MEEST JA NAINE ehk et MÄRT AVANDI, LAURI LIIV, JOHAN RANDVERE ja NELE-LIIS VAIKSOO tulevad taas, et tuua teieni enda tutikas KONTSERT. Sõna “tutikas” sobib uut kava kirjeldama ideaalselt, sest et seda kasutati palju 1990ndatel. Peamiselt küll asjade kontekstis. Kuid mis see kontsertki lõppeks muud on, kui üks suur hea asi. Käega katsuda ei saa, kuid erinevatele meeltele teeb pai.

Mozarti ooper „Don Giovanni“ on Elmo Nüganeni esimene lavastus Vanemuise teatris. Seekordses versioonis vahetatakse mõõk telefoni vastu ning tuuakse publikuni päevakajalised teemad nagu koduvägivald, ahistamine, kõrkus ja jumalapõlgus.
Elmo Nüganen: „Ma tahan jõuda tavavaatajani, et just tema mõistaks tegelaste sisemaailma ja selle peegeldust muusikas. Tahan, et lavastus mõjuks loomulikult, et vaataja oleks loo ja selle tegelastega kaasas ja mõtleks ka ooperis käsitletavatele aktuaalsetele teemadele.“

„Don Giovanni“ lavastusmeeskonda kuuluvad muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigendipuldis Taavi Kull või Martin Sildos, kunstnik ja videokunstnik Katrīna Neiburga Lätist ning kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka Läti Rahvusooperist. Valguskunstnik on Kristjan Suits Tallinna Linnateatrist, ooperi liikumisjuht Rauno Zubko.

Esietendus 27. novembril 2021 Vanemuise teatri väikeses majas.

Kui kuulus kirjanik Tšehhov 1900. aastal oma uue näidendi „Kolm õde“ esimest lugemisproovi külastas, siis lahkus ta sealt halvatujulise, nukra ja vihasena, sest enda meelest oli ta kirjutanud lõbusa komöödia, aga lugemisel pidasid kõik seda draamaks ja nutsid. Järelikult oli näitemäng arusaamatuks jäänud ja läbi kukkunud, arvas Tšehhov.
Nii et juba esimesest proovist alates on selle kuulsa autori kuulsaima ja enimmängituima näidendiga miski kamm ja kahvel lahti. Ja ometi on „Kolme õde“ viimase 120 aasta jooksul lavastanud ja mänginud sajad kuulsad ja veel kuulsamad teatrimehed ja -naised. Tegelikult isegi kuulsad robotid. Ja ikka ja alati arutletakse, millest see kuulus näitemäng siis ikkagi räägib. Nüüd võtab kuulsa kirjaniku Tšehhovi kuulsaima näidendi lavastamise ette ka kuulus lavastaja Vihmar. Ja kes teab, ehk saame just nüüd teada, millest ja miks Tšehhov kirjutas.
Kolme õde mängivad Carmen Mikiver, Kleer Maibaum, Kadri Rämmeld, teistes osades Jane Napp, Carita Vaikjärv, Priit Loog, Jaan Rekkor, Andrus Vaarik, Märt Avandi, Karl-Andreas Kalmet, Enn Keerd ja Ingomar Vihmar.

“Kihnu Jenka” on lugu tublist eesti naisest, keda on läbi elu aidanud rõõmus meel ja laulud.  Armastuslugu, tema kohtumine ja elu koos abikaasa Jaan Kösteri ehk Kihnu Jenkaga. See pole dokumentaaljutustus, vaid fantaasiamäng, mis põhineb Virve enda meenutustel tema erakordselt sündmusterohkest elust.
See lugu on üldistus, kui soovite, siis kunstiline liialdus, kus niiditõmbajateks on Virve kaks kaitseinglit – Virveingel ja Friideingel. Neid on kaks, sest Virvel on kaks eesnime – Virve Elfriede.

Kihnu Virve osas Inga Lunge ja Karin Tammaru, Kihnu Jenka osas Mart Toome (Tallinna Linnateater). Teistes osades Jüri Vlassov, Indrek Taalmaa, Nils Mattias Steinberg (Endla), Märten Männiste, Kersti Tombak, Kaidi Soosaar.
Kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge, tantsuõpetaja Marko Kiigajaan. Autor ja lavastaja Gerda Kordemets.

Soodsamad piletid müügil kuni aasta lõpuni!

Lavastaja Karl Laumetsa sõnul on „Galilei elu“ täiesti aegumatu, sest inimesed ei muutu. „Sellised, nagu inimesed olid 17. sajandil, on nad ka praegu. Mõelgem avastusele, mille Galilei teeb: Maa keerleb ümber Päikese ja me ei asugi universumi keskpunktis. Muutus, mis selle avastuse tõttu inimeste arusaamades peab toimuma, on väga suur ja on oluline, et see arusaam peab minema massidesse,“ kirjeldas Laumets.

Eestis on August Sanga meisterlikus tõlkes näidendit seni lavastatud vaid korra: 1961. aastal tõi näidendi Vanemuises lavale Kaarel Ird, nimiosa mängis tookordses lavastuses Helend Peep. Lavastuse teisel tulemisel mängib nimiosa Hannes Kaljujärv. Laumetsa sõnul on Kaljujärv näitleja, kes tajub väga hästi elu pühadust või pühalikkust: „Temas on tohutult näitlejatarkust, temas on see saladuslik „miski“ ja selle rolli jaoks vajalik küpsus,“ selgitas Laumets peaosatäitja valikut.
Lavastuse toovad publiku ette Hannes Kaljujärv, Oskar Seeman, Piret Laurimaa, Marika Barabanštšikova, Maarja Johanna Mägi, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Karol Kuntsel, Jüri Lumiste, Veiko Porkanen, Robert Annus, Priit Strandberg ja Kaarel Pogga.

Etendused Tartu Sadamateatris.

Meile, eestlastele, meeldib rääkida lugu sellest, kuidas me laulsime ennast vabaks. Palju vähem kõneleme aga sellest, et kolmkümmend aastat tagasi, vahetult enne iseseisvuse taastamist, oli otsustajate ja rahvagi hulgas nii teravaid eriarvamusi, et kokkuleppimine tundus võimatu. Kuid ometi lepiti kokku. Ehitati üles oma riik ja kas me just sellist tahtsime, aga me tahtsime ja siin ta on. 20. novembril Draamateatri väikses saalis esietenduva lavastuse „Samad sõnad, teine viis“ tekst tugineb intervjuudele naistega, kes aitasid taastada Eesti iseseisvust. Keset tulist vastasseisu suutsid need naised säilitada rahu ja iseseisvuse väljakuulutamise tarvis ühisosa leida. Aga mida tähendavad täna meile need sõnad, mille eest siis oldi valmis surema? Kui me täna räägime vabadusest ja selle puudumisest, siis millest me õieti räägime? Ja kas kokkuleppimine on üldse võimalik, lauldes eri viisil?
„Samad sõnad, teine viis“, autor Piret Jaaks, lavastaja Mari-Liis Lill, kunstnik Emer Värk, helilooja Marten Kuningas, osades Britta Soll ja Teele Pärn.
Esietendus 20. novembril 2021 Draamateatri väikses saalis.
Loe siit lavastuse kohta lähemalt.

Ugala teatri suurele lavale jõudis 6. novembril F. Scott Fitzgeraldi suurteos “Sume on öö”, mille lavastas Kaili Viidas (Endla Teater).
Lavastus räägib ameeriklasest psühhiaatri Dick Diveri ja tema kaasmaalaste pillerkaaritavast elust 1920. aastate Euroopas.
Meie ees avaneb pilt mitmekülgse seltskonna kirevatest päevadest ja öödest, aga ka särava fassaadi taga peituvast tühjusest, kus hõljuvad nii mõnedki täitumata soovid. „Sume on öö” on mitmeplaaniline lugu täis vastandeid ja konflikte; teos, kus põrkuvad kõrged sisemised ideaalid ja välise maailma hiilgus. Selles aimub nooruslik ülemeelikkus ja varastatud suudluse lubadus. Pillava õhustikuga lavastus on täis 20ndate aastate glamuurset vaimsust, mõrkjasmagusat romantikat, hullutavat tšarlstonit, armastuse võluvat valu ja kahtlustes vaevleva südame ängi – lüüriliselt, lendlevalt ja muidugi sumedalt.

Tiit Palu fantaasia vabadussõja teemadel

Ühel päeval saabub vallavalitsusse ingelinvestor, kes tunneb huvi asustamata ääremaade vastu. Koos vallavanemaga minnakse piirkonda üle vaatama, et leppida kokku müügitingimustes. Sada aastat varem, vabadussõja ägedate lõpulahingute aegu ei pandud tähelegi, et uusim soomusrong ei jõudnud kunagi rindele. Vabadussõda lõppes ja see soomusrong ununes täiesti.
Nüüd juba sada aastat on soomusrong nr 7 seisnud metsasel kõrvalteel ning sellel teenivad mehed ja naised ei ole unustanud oma vannet ja missiooni.  
Varem või hiljem peab ajakapsel avanema. Täna see juhtub ning aru tuleb anda mõlemal poolel..

Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Jaanus Laagriküll.
Osades: Saara Nüganen, Sepo Seeman, Reimo Sagor, Ragne Pekarev, Lena Barbara Luhse, Margus Jaanovits, Andres Mähar, Ken Rüütel.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

„Ma teenindasin Inglise kuningat“ on Tšehhi kirjanduse kõige pöörasem pärl – kohutavalt koomiline ja tohutult traagiline lugu väikest kasvu, aga suurte unistustega kelnerist Dítěst, kes eelmise sajandi pöördelisematel kümnenditel seikleb Böömimaa restoranides, bordellides, pansionaatides ja koonduslaagrites. Ajaloo keeristes kord natside, kord venelaste kätte langevas Tšehhi riigis ei ole just kerge üdini graatsiliseks jääda ning vähimagi vääratuseta guljašše ja vaadiõlut lauda kanda, kuid Dítě ei ole mingi tavaline kelner - Dítě on mees, kellel on plaan!
Laura Jaanholdi lavastuse kunstnik on Illimar Vihmar ning peaosas Sten Karpov.

Balletiõhtu kolmes osas
Kolme noore ja andeka koreograafi eriilmelised mõttemaailmad jõuavad publikuni läbi improvisatsiooni ja kaasaegse balleti, stepptantsu, džässi, flamenko ning neoklassikalise kehakeele.

Nähtamatud küünised / Little Claws
Koreograaf-lavastaja Jack Traylen (Austraalia)

Rütm & Sära / Rhythm & Flair
Koreograaf-lavastaja Matthew James Jordan (Vanemuine)

Metamorfoosid / Metamorphoses
Koregraaf-lavastaja ja kunstnik Jevgeni Grib (RO Estonia)

Esietendus 15. oktoobril Vanemuise teatri suures majas.

Viljandi Laste- ja Noorteteater Reky 39. hooaja esimeseks uuslavastuseks tuleb lavale Elar Kuusi "MEMME MUSI", mis on kujunenud tänaseks üheks Eesti lastekirjanduse klassikaks.

Südamlik lugu emaarmastusest, mis võidab suure kurjuse jõu. Armsa jänkupere aiast on jõhkardist hunt ja kaval rebane varastanud kapsapea.

Loosse sekkub korravalvur siil. Kapsast asuvad koju tooma ka jänkulapsed.

Kuidas kapsapea aga lõpuks koju jõuab, seda näete juba etendust vaatama tulles.

Ugala väikeses saalis etendub teatri loomingulise juhi Tanel Jonase lavastus “Ema”, mis põhineb prantsuse kaasaegse näitekirjaniku ja maailma ühe mängituima autori Florian Zelleri samanimelisel näidendil. 2010. aastal Pariisis esietendunud “Ema” on mõttelise näidenditriloogia esimene osa, sellele järgnenud „Isa“ ja „Poeg“ on Eestis lavale jõudnud Theatrumis.
“Näidend “Ema” on kirjutatud nii, et saal näeb toimuvat läbi peategelase silmade. Minu jaoks muudab selline võte materjali hästi värskeks, kuna ei paku vaatajatele lõplikke tõdesid. Võimalusi nähtut või toimunut üht- või teistpidi tõlgendada on mitmeid,” räägib lavastaja Tanel Jonas. “Üldse on Florian Zelleri tekstid teravalt aktuaalsed, ta kirjutab meie ajastu probleemidest.”

Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), muusikaline ja helikujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Villu Konrad, tõlkija Margus Alver. Laval on Terje Pennie, Margus Tabor, Oskar Punga ja Klaudia Tiitsmaa.
Lavastuse treileri leiab siit .
Lavastuse kohta rohkem infot leiab siit .

Endla Küünis etendub šoti näitekirjaniku David Harroweri „Must lind“, mida on alates 2005ndast aastast mängitud paljudes maailma riikides.
Eestis jõuab see armastuse tumedamaid ja keelatumaid tahke lahkav pingeline draama lavale esmakordselt. Näidendi lavastab Ott Raidmets, kunstnik on Nele Sooväli, osades Jane Napp ja Jaan Rekkor.

Armetu puhkeruum. Kaks inimest.
Hilises keskeas mees ja kolmekümnele lähenev naine.
Ühe nimi on Ray. Teise nimi Una.
Nende viimasest kohtumisest on möödas 15 aastat.
Ületamatu probleem.
Kardetud taaskohtumisel saab minevikust olevik ning teineteise pilgu läbi kogetakse olnut uuesti – kahe radikaalselt erineva versioonina minevikust ja kahe tõena ühest armastusest. Või kas oli see üldse armastus?

Maailmakuulus ballett „Luikede järv“ tuleb Vanemuise balleti ajaloos lavale esmakordselt ja seda kohe ka uuenduslikus vormis – tšehhi koreograaf ja lavastaja Petr Zuska loob neoklassikalise originaalkoreograafia Tšaikovski muusikale, lavalugu kõneleb katkisest perekonnast ja uuesti armastama õppimisest.
Rikkalik ja emotsionaalne muusika, klassikaline balletikeel segatuna rustikaal-modernsega: „Luikede järve“ ajalooline essents jõuab lavale tänapäevases teatrikeeles läbi tugeva visuaalse sümbolistika.

Etendused Vanemuise teatri suures majas alates 2. oktoobrist 2021.

Jõululaupäeval kohtuvad kaks meest: George, kes on elanud aasta koos Lauraga, naisega, kellel on eelmisest kooselust Carliga kaks väikest last. Carl on aga endiselt Laura ametlik abikaasa, kuid elab teises osariigis ja on pühade ajaks oma lastele külla tulnud. Juhuse tahtel ja meeste kimbatuseks on aga naine lastega välja läinud ning nüüd peavad rivaalid paar tundi isekeskis hakkama saama.

See on lugu, mis käsitleb perekonna olemuse muutumist ühiskonnas.

Laval Tarvo Krall ja Jürgen Gansen

3.septembril sai esimesed lavaristsed surmtõsine komöödia „Arktilised mängud“, mis on üks parajalt sõge sissevaade inimelude argikoomilistesse tagatubadesse. See mitmekihiline lavastus annab mõtteainest neist täiskasvanute liivakastimängudest, mis meie kõigi eludes toimuvad. Mängudest, kus iga öeldud sõna või tehtud tegu viib igapäevaelustsenaariumi just nii hullumeelseks, kui parasjagu võimalik on – lausa võimatult ogaraks.

Andrus Vaariku lavadebüüt Endla teatri koosseisulise näitlejana saab toimuma intrigeerivalt veenva naise Marja-Terttu Zeppelinina, kellega Endla publik on varasemalt kohtunud komöödiates „Kokkola“ ja „Külmale maale“.  Üllatavaid, siiraid, ent ka lõikavalt vahedaid, karedaid ja üldse mitte arglikke ega pelglikke tegelasi mängivad selles lavastuses veel Kadri Rämmeld, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink ja Carita Vaikjärv.

Henrik Normanni juubelituur

Teleintervjuuks valmistuv saatejuht Brigitte Susanne Hunt on enam kui veendunud, et kõik laabub nagu tavaliselt – saabubki saatekülaline ja ettevalmistatud küsimused leiavad vastuse. Seekord otsustab aga külaline Henrik Normann korraldada oma juubeliaasta raames sensatsioonilise etenduse televisiooni otse-eetris. Ta on pähe võtnud, et mind ei huvitagi, mida Hunt küsib, ma tean täpselt, mida ma vastan ja mida vastu pärin. Normann tuleb stuudiosse suure kohvriga, mis peidab endas enneolematuid üllatusi – ja asi väljub kontrolli alt!

Tekst: H. Normann ja B. S. Hunt
Lavastaja: H. Normann

Rakvere Teatri suures saalis on valmimas muusikaline armastuslugu „Tavaline ime”, mille peaosades mängivad Saara Pius ja Ott Lepland. Lugu räägib inimeseks olemise imelisest kergusest ja imekspandavast raskusest. Etendusi mängitakse vaid valitud kordadel augustis, septembris ja novembris Rakvere Teatri suures saalis.
Inimesed armuvad – see on nii tavaline. Lähevad tülli – selles pole midagi iseäralikku. Mõned peaaegu et surevad armastuse kätte – täiesti tavaline. Aga vahel harva, kuid siiski mõnikord, saavutab tunnete jõud sellise täiuse, et tavaline armastus võib korda saata imesid. See on niihästi tavaline kui ka ebatavaline.

Jevgeni Švartsi teksti on lavastuse tarbeks kohandanud Eili Neuhaus. Muusikalise loo on orkestrile komponeerinud Hando Põldmäe. Lavastuse kunstnik on Reili Evart ning valguskujundaja Märt Sell. Osades Saara Pius, Ott Lepland (külalisena), Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu ja Toomas Suuman.

Christa, Agilo ja Michael Dangl romantiline komöödia „Lumeroos“
Lavastaja: Eero Spriit

Mängivad: Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Harry Kõrvits

Elusügisesse jõudnud mees armastab sageli istuda pargipingil, seltsiks raamatud ja lähedal tiigis prääksuvad pardid. Näib, et vanem härrasmees on oma eluga rahul. Ühel päeval aga saabub samale pingile naine, kes pole oma eluga sugugi rahul. Lesk Eliise kohtub igal kolmapäeval varjunime Lumeroos all meestega, kellega ta ajalehekuulutuste kaudu ühendust võtab. Lesestunud proua otsib endale meest, kaaslast, kellega koos saaks ehk vanaduspõlve veeta.

Perekonnasaaga kahes vaatuses

Tõlkija Linda Viiding
Lavastaja, dramaturg Tiit Palu

Hella Wuolijoki ehk Hella Murrik on Eesti päritolu Soome kirjanduse klassik, kelle loomingus on sageli esil võimsad naised. Vanemuise „Niskamäe naiste“ dramatiseering põhineb kahele Wuolijoe viiest näidendist koosnevast tsüklist: näidenditele „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“.

Lavaloo keskmes on näitleja Hendrik Höfgen, suurepärane näitleja ja seltskonnatäht, kes on laineharjale tõusnud Mefistofelese rolliga Goethe „Faustis“. Aga ajad muutuvad, võimule saavad natsionaalsotsialistid ja Höfgen peab tegema põhimõttelised valikud, kas teha natsidega koostööd või jääda oma tõekspidamistele truuks, kas ohverdada ideaalid karjääri nimel või riskida kõige, ka kõige halvemaga. Klaus Manni romaani dramatiseeris ja lavastas Kertu Moppel.

Osades Juhan Ulfsak, Lauri Kaldoja, Hendrik Toompere jr, Teele Pärn, Inga Salurand, Merle Palmiste, Sandra Ashilevi, Indrek Sammul, Guido Kangur, Karmo Nigula, Britta Soll, Aleksander Eelmaa ja Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid. Lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, koreograaf Jüri Nael, valguskujundaja Priidu Adlas, helikujundaja Lauri Kaldoja, videokujundaja Epp Kubu, tõlkija Rita Tasa.

Lavastaja Neeme Kuningas. Kunstnik Anna Kontek (Soome), valguskunstnik Rasmus Rembel ja videoprojektsioonide autor Hanna Jõers. Lavastuse muusikajuht on Arvo Volmer.

Verdit paelusid alati veidi kummalised ja omamoodi tegelaskujud. Neeme Kuningas: „„Trubaduuri“ tegelased on täiesti erandlikud, ja erandlikud on ka nende saatused. Ükski neist pole selle loo lõpus enam see, kes ta oli alguses.“ Verdi kirglik ooper võlub kiirelt areneva tegevustiku, intensiivsete emotsioonide ja särava vokaalse tulevärgiga. 

Osades: Manrico – Luc Robert või Dimitris Paksoglou (Kreeka), Leonora – Silja Aalto (Soome) või Charlotte-Anne Shipley (ÜK), Azucena – Monika-Evelin Liiv või Maria Berezovska (Ukraina), Krahv di Luna – Rauno Elp või Aare Saal, Ferrando – Priit Volmer, Märt Jakobson või Raiko Raalik, Ines – Helen Lokuta või Juuli Lill, Ruiz – Mart Madiste või Heldur Harry Põlda, Sõnumitooja – Jaak Jõekallas või Yixuan Wang, Vana mustlane – Mati Vaikmaa, Roman Chervinko või Tambet Kikas.

2006. aasta Kanada-Inglise indie-filmil „Snow Cake“ (režissöör Marc Evans, stsenarist Angela Pell) põhinev lavastus „Pimevalge“ on austusavaldus lihtsatele ja triviaalsetele väikestele hetkedele, mil elu muutub. Juhuse tahtel satub äsja vanglast vabanenud mees väikelinnas elava autistliku naise koju ning mõlema üllatuseks selgub, et nad suudavad teineteisele tuge pakkuda.
„„Pimevalge“ räägib leinast, sellest lahti laskmisest ja elu paratamatust edasiminekust. See on lugu väikeste hetkede väärtusest,“ selgitab lavastaja ja dramatiseerija Johan Elm. „Autism on miski, mis pöörab argielu tagurpidi ja näitab selle kaudu midagi unustatut. Seda, et valguse peegeldus seinal võibki olla kõik, mida hetkel vaja.“


„Pimevalge“  kunstnik on Eugen Tamberg, osades Jaan Rekkor, Jane Napp, Märt Avandi, Carmen Mikiver, Kleer Maibaum ja Volli Käro.
Etendused toimuvad Endla Küünis.

Retk unistustesse

Kui inimene ei unista, siis kaob ta argipäeva rappa – rutiini, kus võib olla väga rahulik ja ilus, ent samas ka uputavalt nüristav. Kas mitte just unistamine pole edasiviiv jõud? Millest unistavad inimesed? Eesti inimesed? Uuest majast? Ford Mustangist? Laste saamisest? Nooremast naisest? Ilusamast mehest? Motivatsioonist? Paremast tervisest? Rahust ja vaikusest? Pikemast elueast? Õndsast pensionist? Hellast puudutusest? Normidesse mahtuvast kehast? Julgusest öelda: „Ma armastan sind!“?
Reimo Sagor, lavastaja

Osades Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Jaanus Nuutre

„Üks rohutirts läks kõndima“ on inspireeritud Ernst Enno lasteluulest.
Terve maailm on täis kõiksugu vahvaid helisid. Tipa-tapa! Mmumm-mmumm-mmumm! Pirr, pirr, pirr! Tsirp, tsirp! Kõss! Need on lõbusad ja kummalised, võibolla natuke ehmatavad! Mõnikord ei saa aga üldse arugi, mis hääled need on. Kunagi ammu-ammu elas üks onu Ernst, kes need helid üles kirjutas ja oma luuletustesse pani. Meie äratasime need helid uuesti ellu! Ja oi kui naljakas on helidega vigurdada! Ja veelgi põnevam neid kuulatada ja mõistatada. Olgu siis selle hääle tegijaks rohutirts, kes läks kõndima. Hiiretips, kes võttis nõuks putru keeta. Või metsmesilased, kes sumistasid pidu pidada. Lii ja laa ja laa ja lii! Tip ja tap ja tipadii!
„Väike vaataja peab ennast teatris hästi tundma, tal peab olema mugav ja soe, et saaks naerda ja kõige olulisem on, et ta lahkuks hea tuju ja uute mõtetega. Siis tahab ta teinegi kord meile külla tulla. Loodan siiralt, et ka last saatev lapsevanem leiab siit oma iva, naudib etendust koos lapsega ja teatrikülastusest saab nende ühine kogemus või tõdemus, et loovuse ja leidlikkuse aluseks on mäng,“ kommenteerib lavastaja ja kunstnik Kaili Viidas.

Lapse esimese teatrietenduse „Üks rohutirts läks kõndima“ autorid Ernst Enno, Ott Kilusk ja Kaili Viidas. Lavastuses mängivad Karin Tammaru ja Sander Rebane.

Dostojevski esimese suure romaani „Kuritöö ja karistus“ põhjal valminud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus, mille peategelaseks on õigusteaduse üliõpilane Raskolnikov, maailmakirjanduse üks tuntumaid karaktereid. Vaesuses virelev Fjodor Raskolnikov otsib teid oma ideede teostamiseks ja ei kohku tagasi ka kahe inimese tapmise ees. Tema palavikulised mõtted kisuvad järjest enam ja enam eksi ning sellelt teelt ei suuda teda tagasi tuua ei põletav armastus ega ühiskond, sest kõik, kes Raskolnikovi ümbritsevad, on niisamuti palavikust haaratud.

Fjodor Dostojevski, „Kuritöö ja karistus“. Dramatiseerijad, lavastajad ja lavakujunduse autorid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Valgus- ja videokunstnik Petri Tuhkanen. Helilooja Jakob Juhkam. Tõlkinud A. H. Tammsaare. Osades Ursel Tilk, Hendrik Toompere, Priit Võigemast, Taavi Teplenkov, Hilje Murel, Marian Heinat, Uku Uusberg, Helena Lotman, Markus Luik.

Scott McPhersoni peredraama, mille keskmes on õdede keerulised suhted

Tõlkija Kalle Hein
Lavastaja Tiit Palu
Osades Piret Laurimaa, Maria Annus, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Saara Nüganen, Ken Rüütel, Oskar Seeman, Tiit Palu

Elu võib olla mõnikord nii pööraselt kiire, et norutamiseks aega ei jäägi. Ameerika näitekirjaniku Scott McPhersoni näidend pakub psühholoogiliselt meisterlikku sissevaadet oma eluvõitlust pidavate inimeste muredesse ja lootustesse.

Hoogne gospelmuusika, tempokad sündmused ja südamlik lugu inimlikkusest!

„Nunnad hoos“ on suurepärane muusikaline komöödia! Menkeni sädelevad meloodiad täidavad energiaga teatriõhtuid ja -publikut – kirikuskäimine pole iial olnud nii lõbus! Võib vist öelda küll, et „Nunnad hoos“  lööb „pühapäevahommikuse palaviku“ lakke!
Selle muusikali lavastamine on minu jaoks ühe unistuse täitumine ning mulle teeb rõõmu, et saan seda teha Eestis ja Vanemuises. Hindan ja armastan väga samanimelist mängufilmi Whoopi Goldbergiga peaosas ja olen üsna kindel, et meie versioon tuleb vähemalt sama lustakas ja energiast pakatav tänu suurepärasele meeskonnale. Mul on väga hea meel, et minu lavastatud muusikal „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja nüüd on mul au, vastutus ning suur tahtmine panna end proovile muusikalise komöödiaga – ootan väga esietendust!
Samuel Harjanne, lavastaja

 

Tragi komöödia elumuutvatest valikutest

Lavastaja Ain Mäeots: „Mart Kadastiku näidend on vaade hulludele üleminekuaegadele läbi keskmise eesti mehe. See, mis temaga selles näidendis juhtub, on mõnikord pööraselt naljakas ja kohatu ning vahel hakkab temast ka väga kahju. Usun, et sellise inimesega oskab iga vaataja end samastada, olgugi, et tegevus toimub kohati kõrgetes võimukoridorides, kuhu mees pooljuhuslikult satub.“

Etendused Sadamateatris, Tartus.

Lavastaja Andres Noormets.
„Valged põdrad” võitis nime all „Siirderiitujad“ 2019. aastal Eesti Teatriagentuuri näidendivõistlusel I preemia ja mille autoriks on Piret Jaaks.
Vanasse talumajja ühes mereäärses külas kolivad noor mees ja naine. Esimesest pilgust on selge, et nad on linnainimesed. Mees on imelik – ise elab looduskaitsealal, aga tassib püssi kaasas. Tema napisõnaline naine on aga veel imelikum. Miks nad siia tulid? Sellesse kolkasse, kus kõik tunnevad kõiki ja elutuiksoonteks on vaikselt tiksuv kauplus ja külabaar?
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding ja valguskujundaja Villu Konrad. Laval on Ilo-Ann Saarepera, Marika Palm, Laura Kalle või Marion Tammet (TÜ VKA), Liisu Krass (külalisena), Peeter Jürgens, Rait Õunapuu, Tanel Ingi ja Vallo Kirs
Lavastus “Valged põdrad” etendub lisaks Ugala kodusaalile Viljandis ka Kumu Auditoorimis Tallinnas.
Etendused Ugala teatri väikeses saalis

Üheksa-aastase Tilda ja tema tolmust koosneva sõbra seiklused!

Alusteose autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Mare Tommingas
Helilooja ja heliefektide autor Vaiko Eplik
Lava- ja kostüümikunstnik Takinada
Videograafik-animaator Taavi Varm
Valguskunstnik Priidu Adlas
Osades Vanemuise balletiartistid ning Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas, Tartus.

"Abort" on lugu raamatutest ja armastusest, mille lavastaja on Kaili Viidas.
Richard Brautigani „Abort“ on kummaline, võiks koguni öelda, nõiduslik lugu: mida rohkem me sellest räägime, seda kaugemale nihkume mõttest, mida tegelikult öelda tahame. Me ihkame olla vabad, kuid takerdume kaitsvatesse ruumidesse ja kohmakatesse kehadesse. Maailm meie ümber on suur ja valmis ning kipub meid kodustama, lahterdama. Kuidas leida oma väike õnn ja kui suur on loobumise hind, kui soovime, et asjad jääksid igavesti nii, nagu nad just parasjagu on?
Lavastuses mängivad Jane Napp, Nils Mattias Steinberg, Ago Anderson, Sten Karpov ja Carmen Mikiver. Teksti tõlkis Juhan Habicht ja dramatiseeris Ott Kilusk, lavastuse kunstnik on Arthur Arula.

„Figaro pulm“ ei ole oma nime saanud mitte peategelase, vaid hoopis tegevuse järgi – see tuleb hästi välja ooperi alapealkirjast „Pöörane päev“. Selles loos paisatakse tegelased sündmuste virvarri, sest kõigest ühe ööpäeva jooksul on vaja ära korraldada Susanna ja Figaro abiellumine. Samas ei puuduta abieluteema mitte ainult neid kaht, vaid juttu tuleb ka teistest abieludest ja suhetest. Figaro alustab sotsiaalset revolutsiooni võrdsete õiguste eest võitlemiseks, esindades seega uut maailma ja uut inimest, kes usub ausatesse tunnetesse ning otsekohesusse, mis on võimalik ainult vabas ühiskonnas.

Mozarti suursuguse muusika puhtus ja lihtsus suudab ideaalselt edasi anda igatsust parema maailma järele, kus inimesed on oma eluga rahul – või nagu ooperi viimane lause ütleb: „ja kõik on õnnelikud!“.

Lavastajaks on Marco Gandini Itaaliast ning osades Kristel Pärtna, Raiko Raalik, Silja Aalto (külalisena Soomest), Rauno Elp, Helen Lokuta, Priit Volmer, Mart Madiste, Janne Ševtšenko. Dirigeerib Arvo Volmer.

psühholoogiline müsteerium

Karlova Teatris etendub ajatu Briti krimiklassika – Sir Arthur Conan Doyle´i tuntuim Sherlock Holmesi lugu "Baskerville´ide koer". Kuulsat jutustust, milles on osavalt kombineeritud detektiivi ratsionaalne ja detailne maailmakäsitlus ning müstiline ja hirmutav vaimumaailm, on korduvalt nähtud nii kinolinal kui teleekraanil, kuid veel mitte Eesti teatrilaval.Inglismaal on päevad hallid ja ööd sünged – eriti veel Dartmoori nõmmel, mille servas elutsevat Baskerville´ide suguseltsi painab sajanditepikkune needus, verejanuline fantoomlik koer. Pärast onu Charlesi mõistatuslikku surma naaseb noor pärija Henry Baskerville kodukanti. Kas tõesti surmas onu too kummituslik koer või siiski inimene? On ka Henry enda elu ohus? Kas käima on lükatud mingi suurem vandenõu? Või on kõige taga tõepoolest needus? Aga needusi pole ju olemas?!

Henry kutsub endale appi meisterdetektiiv Sherlock Holmesi ja tema truu abilise, doktor Watsoni. Kui keegi üldse nendele küsimustele vastata oskaks, siis just need kaks elavat legendi!

Osades Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula (TEMUFI), Elena Koit

Kuressaare Teater toob vaatajate ette kõik Shakespeare’i teosed. Lühendatult. Parandatult. Ühe teatriõhtuga.
Aeg-ajalt ikka mängitakse mõnda Shakespeare’i näitemängu, „Hamletit“ või „Romeot ja Juliat“, vahel jõuab ka mõni Shakespeare’i komöödia lavale. Seda on vähe ja just seetõttu oleme võtnud eesmärgiks mängida ühe õhtuga ära kogu Shakespeare’i loomingu, mida on rohkem kui 30 näidendit ja lisaks 154 sonetti! Nalja hakkab saama..

Autorid Adam Long, Daniel Singer, Jess Winfield
Lavastaja Sander Pukk

Laval: Tanel Ting, Jürgen Gansen ja Markus Habakukk

See on teater teatris, mäng mängus, naer läbi pisarate ja ooper maailma kauneimate aariatega, kus kõik valetavad ning situatsioonikoomika võtab võimust. Ebatavaline ooper „Don Pasquale“ on vallutanud lavasid ligi 200 aastat ning publikumenu ei ole seda siiani maha jätnud. Mis selle ooperi nii eriliseks teeb, selgub – nagu ikka – teatrisaalis.

Osades Priit Volmer või Pavlo Balakin, Tamar Nugis või Aare Saal, Kristel Pärtna või Mirjam Mesak, Mehis Tiits või Nico Darmanin ja Aare Kodasma või Mati Vaikmaa.

Farss pangaröövist, mille käigus tuleb ette enam kui üks ootamatus.

Autorid Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields
Lavastaja Ain Mäeots
Osades Jaanus Tepomees, Karl Robert Saaremäe, Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas või Sepo Seeman (Pärnu Endla), Jüri Lumiste, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Karol Kuntsel, Veiko Porkanen, Karl Kristjan Puusepp, Jürgen Gansen (Kuressaare Teater)

Etendused Vanemuise teatri suures majas, Tartus.

Uus vene näidend, milles noored ja mitte enam nii noored isad kohtuvad ühe sünnitusmaja ooteruumis.

Autor Jevgeni Griškovets
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Reimo Sagor

Etendused Sadamateatris, Tartus.

Ray Cooney pöörane komöödia „Võrku püütud“, mille lavastas teatri loominguline juht Tanel Jonas ning peaosas näeb värskelt Ugala trupiga liitunud Margus Taborit.

Kaheksateist aastat on taksojuht John Smith nautinud täiuslikku õnne. Tal on hubane kodu, kus teda ootavad armastav naine ja ilus tütar. Ning siis veel ka teine kodu, kus ootamas sama armastav naine ja tore poeg. Loomulikult ei tea perekonnad teineteise olemasolust midagi ja rahuloleva Johni arvates võiks see nii ka jääda. Ühel ilusal päeval kohtuvad tema lapsed ootamatult internetis ja jõuavad arusaamisele, et nende isad on väga sarnased. Sündmuste ahel, mille see tutvus käivitab, on nii hullumeelne, et päeva lõpus on John nõus kasvõi vanakuradi vanaemaga tantsu lööma, selleks et tema saladus päevavalgele ei tuleks.
Ray Cooney komöödia „Võrku püütud“ on järg tema menunäidendile „Run for Your Wife!“, mida eesti publik tunneb nime all „Oi, Johnny!“.

Molière’i komöödia

“Minu jaoks tähendab oskus inimese üle naerda ka võimet teda armastada, kuna teatavasti saab ligimesele (sealhulgas loomulikult ka iseendale) tema puuduste ja naeruväärsuse pärast ainult kaasa tunda,” leiab lavastaja Priit Strandberg.

“Naiste kooli” muusikaline kujundaja on Priit Strandberg, tõlkija August Sang, stsenograaf Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn.
Osades: Marian Heinat, Linda Kolde, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Karl Laumets, Jaanus Tepomees, Viktor Lukawski või Priit Strandberg.