Vanemuine toob lavale kultusmuusikali MAMMA MIA!

Benny Anderssoni & Björn Ulvaeusi muusikal MAMMA MIA! esietendub 26. novembril Vanemuise teatris ja 10. detsembril Nordea Kontserdimajas.

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

147. hooaja piletid on nüüd müügil!

Uuel hooajal saab Vanemuise teatri etendusi nautida Tartus ning mujal Eestis alates 4. septembrist.
Tulekul on 14 esietendust – nende seas Mamma Mia!, Don Juan, Perekond Linden, Lapsepõlvebänd jpt. Müügil on ka eelmisel hooajal menukad Carmen, Ooperifantoom, Arkaadia, Lotte Unenäomaailmas, Meister ja Margarita, Head tüdrukud lähevad taevasse, Õhtu Kálmániga...  
Kes kiirustab, see saab paremad kohad!

LAITSE SUVEMUUSIKA piletid kuni mai lõpuni soodsamad!

Jaagup Kreem, Kadri Voorand, Ott Lepland, Birgit, Pearu Paulus ja Swingers, Jarek Kasar, Kaunimate Aastate Vennaskond, Maria Listra, Noorkuu ja Maarja - eesti ägedaimate artistidega kontsertsari Laitse Suvemuusika tuleb taas juba kolmandat aastat! Kontserdid toimuvad 30 km kaugusel Tallinnast Haapsalu poole, majaperemees Tauno Kangro skulptuuridega ääristatud maalilises Laitse Graniitvillas, mis on tuntuks saanud ka kui populaarse telesaate “Laula mu laulu” salvestuskohana. Mai lõpuni saab kontserdipileteid osta eelmüügist soodushinnaga. Pöörame tähelepanu ka sellele, et Laitse Suvemuusika kontsertidel kehtib ilmagarantii, ehk kui ilm on ilus, siis toimub kontsert õues ning koleda ilmaga Graniitvillas sees. Seepärast müüakse kontserdile eelmüügist vaid väga piiratud arv pileteid ning need tasub endale kindlasti varakult soetada.
Lisainfot saab www.laitse.ee
Galeriid möödunud aastate kontsertidest saab vaadata siit: http://www.laitse.ee/2014-pildigalerii

„Viiuldaja katusel“ augustikuu lisaetenduste piletid on müügil

Juba 3. juunil esietendub Rahvusooperis Estonia „Viiuldaja katusel“. Tänu suurele publikumenule toimuvad augustis suvemuusikali lisaetendused. Etendused toimuvad 13.-31. augustini. Naispeaosades on augustis publiku ees näitlejatest ema ja tütar – Helgi Sallo ja Liina Vahtrik. Piimamees Tevje rollis on Mait Malmsten.
Muusikali toob peale 27 aastat taas lavale Georg Malvius, kunstnik on Ellen Cairns. Osades veel RenéSoom, Kadri Kipper, Anett Schneider, Kaia Oidekivi, Norman Salumäe jpt. Dirigeerivad Jüri Alperten, Kaspar Mänd ja Lauri Sirp.

DRAAMATEATRI SUVI TULEKUL!

Eesti Draamateater tuleb sel suvel publiku ette kahe suvelavastusega – Tennessee Williamsi „Kass tulisel plekk-katusel“ on mängukavas viimast ja Jean Anouilh´ „Becket ehk Jumala au“ esimest suve. Etendused toimuvad juuni- ja augustikuus, „Kassi“ näeb alates 1. juunist Laitse Graniitvillas, „Becket“ tuleb 14. juunil välja Draamateatri jaoks uues mängukohas, Tallinna Katariina kirikus.
Draamateatri suvelavastuste piletid maksavad kuni 31. maini 20 eurot, alates 1. juunist 22 eurot.

Pööningtants - tantsijatest saavad lavastajad

Juunis toimub rahvusooperi kammersaalis 2 erilist õhtut, mille raames saavad tantsijad võimaluse lavastada lühinumbreid. 8. ja 10. juunil tuuakse publikuni 5-10 minutilised koreograafilised etüüdid, mida esitavad Eesti Rahvusballeti tantsijad. Tantsukingad vahetab lavastaja omade vastu ka Estonia balletitantsija Eve Andre-Tuga. „Õhtu kujuneb kindlasti väga huvitavaks, sest publiku ees saavad kokku paljud erinevad ideed. Igal tantsijal on oma käekiri. Publikul on võimalus näha, kas praegustest tantsijatest on tulevikus ka häid lavastajaid tulemas. Tantsijana on mul aastate jooksul ideid tekkinud palju, aga kohti, kus neid teostada, napib. Seega on mul hea meel, et Toomas Edur „Pööningtantsu“ taas ellu on kutsunud,“ sõnab Eve Andre-Tuga.


Skandaalisalu

Kuidas avastada painavat saladust?
Teate ju küll tunnet, kui miski on nagu viltu, aga mis, seda täpselt ei tea...sarnase mõistatuse ees on ka selle loo peategelane, mees, kes on äsja amnestiaga vangist vabanenud ja kelle noor naine käitub kuidagi kummaliselt; ainus kellest võiks mõistatuse lahendamisel abi olla, on perekonna advokaat, aga temagi põikleb kõrvale...
Lavastaja: Roman Baskin
Kunstnik: Ann Lumiste
Mängivad: Marta Laan, Roman Baskin, Alo Kõrve, Mart Toome

OTHELLO

Kirglik lugu, mis tulvil armastust, armukadedust, õnne ja surma.
 
2016. aastal möödub 400 aastat William Shakespeare’i surmast, seetõttu tähistatakse üle maailma erinevate sündmustega Shakespeare’i aastat. Vanemuise teatris esietendub Shakespeare’ile pühendatud aastal tragöödia “Othello” – näidend, mis teatri pea 150-aastase ajaloo jooksul pole draamažanris varem lavale jõudnud.
Esietendus 7. mail 2016 Vanemuise väikeses majas. Andres Noormetsa lavastuses on Shakespeare’i värsstekst teisendatud proosasse.
Osades: Jim Ashilevi (Von Krahli Teater), Sten Karpov, Liis Laigna, Ragne Pekarev, Andres Mähar, Riho Kütsar ja Karol Kuntsel.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas 13., 19. ja 24. mail.

Värvikas lugu kunstnik Amedeo Modiglianist

Mais etendub Estonia teatris Toomas Eduri ballett Tauno Aintsi muusikale „Modigliani – neetud kunstnik“.
Ballett jutustab värvika loo 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani (1884–1920) tormilisest elust. Tema ekstsentriline natuur, praalimine ja emotsionaalsed kannapöörded ning kirglikud armulood on pakkunud rohkelt kujundirikast materjali põneva lavateose sünniks.
9. juuni etendus on pühendatud endisele Estonia balletitantsijale Juta Lehistele, kes tähistab peagi oma 75. sünnipäeva. Peaosades tantsivad Anatoli Arhangelski ja Alena Shkatula või Jevgeni Grib ja Luana Georg.

Saatanaga kaupa tehes pole võitjaid

Klassikaline Fausti-lugu on Estonia laval Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele on andnud ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper.
Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse.
Peaosades Aile Asszonyi, Oliver Kuusik ja Pavlo Balakin. Dirigeerib Jüri Alperten.

Verdi „Rigoletto“ taas laval

Aprillis ja mais on sel hooajal esimest korda rahvusooperi laval Verdi üks kuulsamaid oopereid – „Rigoletto“.
Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib.
Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Külalistena on laval Hertsogi rollis Michael Wade Lee (USA) ja Gilda rollis Elena Brazhnyk. Nimirollis on rahvusooperi solist Rauno Elp, dirigeerib Jüri Alperten.

Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee

Lavastus jutustab Karl Ristikivi romaani ja päevikute ainetel loo Euroopa kaitsepühaku Siena Katarina elust. Katarina oli lihtne tüdruk, kes elas 14. sajandil Toscanas Siena linnas. Oma pühendumuse ja teisi teeniva vaimuga tõusis ta paljude inimeste vaimseks juhiks, kelle lihtsaid ja veendumust täis sõnu võtsid kuulda ka tolleaegse Euroopa vägevad vürstid. Kõrvuti Katarina looga näeme Karl Ristikivi kui Autorit kavandamas ja kirjutamas oma ajaloolist romaani. Keskajal tõusnud ristiusu vaim ja Katarina vaimujõud ulatuvad üle sajandite ühe üksildase pagulasest kirjanikuni. Ja tema kaudu meieni.
Näidendi autor Loone Ots, lavastaja Andres Dvinjaninov, mängivad Guido Kangur (Draamateater), Marika Barabanštšikova (Vanemuine) jt. Esietendusega 9. juunil Tartu Jaani kirikus tähistatakse Guido Kanguri 60 aasta juubelit.

NOORED VÄLJARÄNDAJAD DRAAMATEATRI LAVAL

Mida tunneb üks autokastist teele kukkunud õun? Ilmselt sama, mida meie kangelane, kes avastab ennast Londoni külmadelt tänavatelt ilma raha, passi ja sõpradeta. Ihuüksi ja üleliigne, tühi nagu tuules laperdav kilekott. Emigratsioon, teistpidi vaadates immigratsioon on põletav ja valus teema. Enamasti seostub immigrant kellegi võõraga. Aga kui katsuda ette kujutada, et see võõras on tegelikult „oma poiss“? Veel mõnda aega tagasi lahkuti nii Eestist kui ka mujaltki Ida-Euroopast umbes samal moel, nagu tänapäeval siia tullakse. Näiteks autokastis. Või paadiga. Või jalgsi, üle piiride „lipsates“. „Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika“ on tõestisündinud lugude põhjal valminud odüsseia vihasest noorest mehest, kes rändas koos teiste saatusekaaslastega 1990. aastatel Londonisse õnne otsima. Emigreerus.
Autor Marius Ivaškevičius. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Laura Pählapuu, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, muusikaline kujundaja Andre Pichen, tantsuõpetaja Üüve-Lydia Toompere. Osades Kristo Viiding, Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Ott Kartau (Von Krahli teater), Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer.

Rahvusvahelise tantsupäeva gala on pühendatud Tiit Härmile

29. aprillil toimub Rahvusooperis Estonia rahvusvahelise tantsupäeva gala, mis on pühendatud Estonia kauaaegsele esitantsijale, lavastajale ja balleti kunstilisele juhile aastatel 2001–2009, Tiit Härmile.
Galal tulevad esitamisele katkendid ballettidest „Luikede järv“, „Giselle“, „Romeo ja Julia“ jt.
Galaõhtu kunstilised juhid on Toomas Edur ja Irina Härm.
Külalistena esinevad Elza Leimane-Martinova ja Arturs Sokolovs Läti Rahvusballetist, Linnar Looris Houstoni Balletist ja Maria Seletskaja Flandria Kuninglikust Balletist.

KOPSUD

Kui Sa tahad päriselt olla roheline, ära hinga.
Kolmekümnendates paar, haritud ja keskkonnateadlikud inimesed, soovivad last saada, kuid otsustamisel tuleb arvestada kõigi aspektidega - nii isiklike kui globaalsetega. Milline on õige käitumine ökoloogilise kriisi, ülerahvastatuse ja hübriidsõdade ajajärgul? Kell tiksub ja valikute tegemine on üha keerulisem. Kui kaalul on elu põhiküsimused, põimub intiimne globaalsega ja huumor tõsidusega. Mis lõpeb esimesena - maailm või suhe?Duncan Macmillani ökoloogilise armastusloo KOPSUD lavastas Taago Tubin Ugalast, mängivad Carita Vaikjärv ja Märt Avandi.

5 põhjust, miks tulla Estoniasse „Armujooki“ vaatama

Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk toob välja viis põhjust, miks vaadata „Armujooki“ :
1. Lavastaja Georg Malvius
Eestis põhiliselt muusikalide lavastajana tuntud Georg Malvius on loonud vaatemängulise ja kaasakiskuva show, milles on arvukalt vahvaid detaile.
2. Estonia solistide ülihead sooritused
Donizetti muusikat on kerge kuulata, kuid mitte ilmtingimata kerge esitada. Tasub kaasa elada ja nautida eesti lauljate head taset!
3. Konkreetne lugu
„Armujook“ on maailmas üks vähestest päriselt koomilistest ooperitest. Laval toimub palju naljakaid ja värvikaid juhtumeid. Ei ole üldse patt kõva häälega saalis naerda!
4. Lavakujundus
Kunstnik Ellen Cairns kujutab laval väga tõetruult üht väikest Sitsiilia küla Itaalias. Samuti annavad Malviuse fantaasiale vunki juurde külaelanike värvikad kostüümid.
5. „Una furtiva lagrima“
Kui ooperite puhul võib rääkida megahittidest, siis Nemorino kavatiin „Una furtiva lagrima“ on kindlasti üks nendest, mida kõik mõttes kaasa ümiseda oskavad.

 

Peterburi Ooperiteater Pärnu ooperipäevade peakülaline

Pärnu ooperipäevade peakülaline on tänavu mainekas ja uuendusmeelne Peterburi Ooperiteater. Pärnu kontserdimaja lavale tuuakse kaks harukordset ooperit, mida seni pole Eestis etendatud: Donizetti koomiline melodraama “Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused” ning Štšedrini lüüriline ooper “Mitte ainult armastus”. Just viimast etendust austab oma kohalolekuga ka vene helilooja isiklikult, vanameister Rodion Štšedrin. Pärnu ooperipäevad toimuvad 7.-9. juulil Pärnu kontserdimajas ning lõpevad traditsioonilise galakontsertiga.

AIDA

Verdi laotab meie ette inimsuhete kirju paleti ja varem või hiljem seisavad kõik peaosalised valiku ees: kas jääda truuks kodumaale või valida armastus?
Giuseppe Verdi ooper


Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk
Lavastaja ja kunstnik Madis Nurms
Koreograaf Teet Kask
Liikumisjuht Jelena Karpova
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades: Jomante Šležaite (Leedu), Märt Jakobson, Anželina Švatška (Ukraina), Valentina Kremen, Eduard Martõnjuk (Valgevene), Samsons Izjumovs (Läti RO), Romans Polisadovs (Läti RO), Reigo Tamm, Rasmus Kull
Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor ning Tartu Noortekoor

Vanemuise teatri ja Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PROMFEST koostööprojekt.
Esietendus 20. mail 2015 Vanemuise teatri väikeses majas.
Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega.

Etendused Vanemuise teatri väikese majas 21., 30.04 ja 14.05.2016.

Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis

Broadwayl kirja pandud tekst põhineb tõestisündinud lool. Käesoleva aasta alguse veetis Henrik Normann New Yorgis, elades Times Square'il, hotelli Crowne Plaza 46. korrusel, toas number 4637. Pärast äpardusi lennujaamas, kummalisi intsidente lennukis ja konflikte vastuvõtulauas ei oleks ta eales uskunud, et visiit New Yorki saab edasi veel ainult hullemaks minna. Enam ei jäänud muud üle, kui kõik üles kirjutada. Äratundmisrõõmu jagub kõigile, kes ise vähegi maailmas ringi reisinud on. Väikesed liialdused teenivad ainult üht eesmärki - vaatajatel peab lõbus olema. Lavale astuvad ka mitmed riigijuhid ja avaliku elu tegelased, sest kes oskaks neid veel paremini parodeerida kui mees-nagu-orkester Henrik Normann ise. Kohustuslik kõigile, kes naljast lugu peavad!

OBINITSA

Vanemuise suvelavastus „Obinitsa“ on eepiline lugu ühest seto perest läbi 100 aasta.
Osalevad Marje Metsur, Andres Mähar, Kaia Skoblov, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Priit Strandberg, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Ott Sepp jt. 
Samuti kohalikud lauljad ja harrastusnäitlejad.


Etendused Obinitsas 30. juunist kuni 10. juulini.

Igal lapsel oma pill

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

Lenna Kuurmaa ja Koit Toome - "Mina jään"

Eesti muusikataeva kaks tõeliselt säravat tähte Lenna Kuurmaa ja Koit Toome annavad esmakordselt ühise kontserttuuri "Mina jään"!
Mõlema artisti parimad laulud on krooninud edetabelitte tippe ning jäänud kindlalt publiku lemmikuteks: "Mina jään", "Rapunzel", "Õnnelaul", "Musta pori näkku", samuti "Kaugele siit", "Allikas", "Nädalalõpp", "Mälestused" jpt.
Augustikuistel kontsertidel ühendavad Lenna ja Koit hääled, et oma erilise karismaga üheskoos publiku meeled võluda.
Neid saadab kitarrivirtuoos Jorma Puusaag.

HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE (teised vaatavad ise, kuidas saavad)

Humoorikas tõlgendus eesti kirjanduse naiskangelannadest
 
Autor Urmas Vadi
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Kunstnik Silver Vahtre
Kostüümikunstnik Reet Aus
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades Kärt Tammjärv, Piret Laurimaa, Piret Rauk (Kuressaare Linnateater), Raivo E. Tamm
 
Lisaetendused 13., 24. ja 25. mail!

LUCIA DI LAMMERMOOR

Donizetti „Lucia di Lammermoor“ – justkui Šoti madalmaa „Romeo ja Julia“!
Gaetano Donizetti ooper


Salvadore Cammarano libreto Walter Scotti romaani „Lammermooride mõrsja“ ainetel

Muusikajuht ja dirigent
Paul Mägi
Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa)
Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa)
Valguskunstnik Ulrich Schneider (Saksamaa)
Osades: Pirjo Jonas, Henriette Bonde-Hansen (Taani), Jevgeni Chrebtov (Leedu RO), Jānis Apeinis (Läti RO), Federico Lepre (Itaalia), Reigo Tamm, Germán Gholami, Märt Jakobson, Karmen Puis, Rasmus Kull, Marika Aidla


Esietendus 2. aprillil 2016 Vanemuise väikeses majas
Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega

ÖÖS ON ASJU

„Öös on asju“ on Mati Undi samanimelisel romaanil põhinev lavastus, mille toob lavale kunagine endlakas, nüüdne Tartu Uue Teatri loominguline juht Ivar Põllu. Kui Undi kollaažromaan 1990. aastal ilmus, elektriseeris see kogu eesti kirjandusvälja. Teose üle arutleti, vaieldi, püstitati teooriaid. Millest romaan räägib, selles kokkuleppele ei jõutudki. Ühes olid ja on lugejad siiski üksmeelel – kuigi segane, on tegu väga huvitava teosega.
Ja siit alustame oma teekonda ka meie.
Hetkest, mil üks mees läheb seenele, aga seeni ei ole. On hoopis Sirmiku tänaval elav Lennart Meri, kortermajad, öö, pimedus, elektrijaam ja inimsööja. Elekter on ka. Vähemalt alguses.
Ja nagu ütleb lavastaja: „Lavastust tehes suhtume Undi romaani sama vabalt kui Unt suhtus oma lavastusi tehes teistesse klassikutesse.“  
Lavastuses mängivad osades Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Lauri Mäesepp, Sander Rebane, Tambet Seling ja Indrek Taalmaa.
Esietendus 24. märtsil.
 

LOTTE UNENÄOMAAILMAS

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Tšaikovski armastatud ballett „Uinuv kaunitar“

Kevadkuudel on Estonia laval klassikalise balleti üks parimaid näiteid, Tšaikovski võrratu muusikaga „Uinuv kaunitar“. Toomas Eduri uusredaktsioon Petipa koreograafiast ja Peter Docherty fantaasiaküllane kujundus teevad balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Päeval, mil sündis printsess Aurora, pani kuri haldjas Carabosse talle needuse: ühel päeval torkab printsess värtnaga sõrme ja sureb. Hea Sirelihaldjas pehmendab needust ja printsess vajub sajaks aastaks unne, millest suudab teda äratada vaid prints Désiré suudlus. „Uinuv kaunitar“ on Tšaikovski kolmest balletist üks armastatumaid, mistõttu on see paljude teatrite püsirepertuaaris tänaseni. Etendused toimuvad 19. märtsist 16. juunini.

Lugu onu Aarest Draamateatris

Lavastaja Hendrik Toompere kirjutas lavaloo oma onust, onu Aarest, kelle elutee kujunes väga värvikaks. Hendrik Toompere: „Olin maal puhkamas, kui ühel heal päeval leidsin oma kadunud onu Aare tööraamatu. Avastasin, et ta on oma elu jooksul olnud enam kui viiekümnes ametis. 1960. aastate lõpust kuni 70. aastate keskpaigani õnnestus tal 28 korda ametit vahetada. Alustas pootsmanina, ent nädala pärast oli millegipärast tehtud lihtmadruseks. Nädal hiljem oli radist, siis sai jälle pootsmaniks ja kukkus taas madruseks tagasi. Muuhulgas on ära märgitud ka selline amet nagu Rakvere teatri peanäitekunstnik. Hakkasin siis mõtlema, kui kirev ja sündmusterohke ühe inimese elu noorest peast oli ja millised võivad olla ühe lihtsa inimese suured unistused. Lõpetas kooli priimusena, siis töötas NKVDs ja veel miljon asja otsa. Nii et lugu on tavalisest lihtsast inimesest, kelle elu sellest hoolimata, et tal ei ole ümbruskonnale mitte mingisugust erilist  mõju, on erakordselt keeruline, huvitav ja sündmusterikas ning joonistab minu meelest väga hästi lahti meie lähimineviku.“ Autor ja lavastaja Hendrik Toompere. Kunstnik Ervin Õunapuu. Osades Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Priit Võigemast, Raimo Pass, Uku Uusberg, Marta Laan, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Sulev Teppart

Grace ja Glorie

See on leebe huumoriga, elujaatav, lootust ja lohutust jagav lavatükk, kus kaks põlvkonda  eri maailmadest kohtuvad. Grace Stilesi vaated elule on lihtsad nagu loodusseadused.  Grace on eluterve maanaine, kuigi oma pika elu jooksul on ta üle elanud palju valusaid kaotusi. Eluõhtul soovib vähihaige Grace saabuva lõpu vastu võtta üksinda, talle kuulunud talumaadel asuvas väikeses majakeses. Grace keeldub igasugusest kõrvalisest abist ja kaastundest. Gloria saabub talukohta vabatahtliku hospiitsina, et vana naise eest hoolt kanda ja tema elu lõppu kergendada. Ta on hüljanud oma peadpööritava karjääri suurlinnas ja asunud koos advokaadist abikaasaga elama ääremaale. Hospiitsitöö on Gloriale võimalus pikendada oma isiklikku leina ja  on teatav side kaotatud pojaga.
Mängivad Ülle Kaljuste ja Hilje Murel.

LUMEKUNINGANNA

Kui väga tahta, siis elu võib olla kui muinasjutt ja muinasjutt ei olegi nii elukauge kui täiskasvanud arvavad.
Ballett H. Chr. Anderseni muinasjutu ainetel


Muinasjuttu Lumekuningannast on tõlgendatud erinevalt. Seekord on näha erinevus täiskasvanute „postermaailma“ ja laste siiraid tundeid ja uskumist täis maailma vahel, kus tõelised tunded võidavad külma mõistuse.
Anderseni muinasjutt võlub oma värviküllaste nüanssidega erinevate karakterite kirjeldamisel - tal on lumehelbed kui suured kanad, ringi lendavad „lumemesilased“, pisaratest tärkavad roosid ja Gerda hingeõhust tekkivad inglid…

Esietendus 12. märtsil 2016 Vanemuise teatri suures majas.

Särav operett „Tsirkusprintsess“

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Estonia järgmise hooaja rikkalik gurmeevalik müügil 1. märtsist

Rahvusooper Estonia uue hooaja piletid on nüüd müügil. 111. hooaeg on nagu rikkaliku valikuga gurmeemenüü – siit leiab naudingut igale maitsele. Hooaeg algab augustis muusikaliga „Viiuldaja katusel“. Ooperitest jõuavad lavale Wagneri romantiline ooper „Lendav Hollandlane“ ja Mozarti koomiline ooper „Figaro pulm“. Balletisõpradele pakuvad rõõmu nii kaasaegsed lühiballetid MacMillani „Laul maast“, Kudelka „Aastaajad“ ja Eduri „Vaikivad monoloogid“ kui ka klassikaline „Giselle“. Rahvusooper ei ole unustanud oma sõpru ka teistes linnades, oktoobris toimub Narvas ooperi- ja balletifestival „Narva täis muusikat“, kuid teatrielamusi jagub ka Pärnusse, Tartusse, Paidesse, Jõhvi ja Viljandisse. Lapsed on oodatud novembris vaatama Sipsiku seiklusi lastelavastuses „Sipsik ja vana aja asjad“. Pühad toob publikuni „Rahvusooperi jõulutervitus“ Tallinna Jaani kirikus ja aastavahetuse ball glamuursete 1930ndate atmosfääris. Hooaja lõpetab mais 2017 Zelleri operett „Linnukaupleja“.

 

Tremeloes tuleb Tallinna

Sügisel Tallinnas esinev ansambel The Tremeloes on kindlasti üks popmuusika legende, kelle laulud lummavad mitme põlvkonna kuulajaid ja neid saab tänagi näha-kuulda elavas esituses. Ka täna kuuleb raadiokanaleilt tihti või leiab You Tube´s mitmeid Tremeloesi laule, mis saanud popi klassikaks ja kujunenud kuldsete 60-te britipopi tunnuslauludeks, mis olid väga edukad ka Eestis. 1960-te ja 70-te aastatel Eesti TV menukas telesaates „Horoskoop“ kõlasid mitmed Tremeloesi laulud, mis meil kiiresti eestikeelsed sõnad said ja rahva lemmikuiks tõusid. Meenutame laule „“See väike neiu“ Uno Loobi esituses või „Lõppenud on päevad“ mille Helgi Sallo isikupäraselt rahvani tõi. Ansambel Toomapojad tegid meil koduseks laulu „Kaunis on kevadhommik“. Mitu aastakümmet hiljem tõi ansambel „Kollane Allveelaev G“ Ivo Linna ja Jaak Joala eestvedamisel juba uue põlvkonna ette Tremeloesi kirkaks klassikaks saanud laulud „Vaikus on kuldne“ ja „Olla võib halb aeg ka hea“.
10.11.2016 Estonia kontserdisaalis

MÄGISIBUL

Üle mitme aasta on taas õitsele löönud mägisibul ehk SEMPERVIVUM MONTANUM. Tõnis Mägi ja Riho Sibul on taas koos laval. Laulud Thule repertuaarist ja laule mis mehed on loonud aastate jooksul.
T 12. juuli - Tartu, Antoniuse õu
K 13. juuli - Pärnu, Ammende Villa aed
N 14. juuli - Kõltsu mõisa aed
R 15. juuli - Padise klooster
L 16. juuli - Viinistu Kunstimuuseumi õu
P 17. juuli - Kõue mõisa aed
K 20. juuli - Vihula mõisa aed
R 22. juuli - Pangodi, Kiivitaja talu õu
R 29. juuli - Luke mõisa aed

Rahvusooperis Estonia saab jälle näha ooperit „Prints ja kerjus“

Mark Twaini põneva noortejutustuse ainetel loodud ooper „Prints ja kerjus” räägib kahe poisi uskumatutest seiklustest. Ühel ja samal päeval sündinud Walesi troonipärija Edward Tudor ja Londoni kerjuspoiss Tom Canty on sarnased nagu kaks tilka vett. Edward unistab vaheldusrikkast elust vabaduses, kus keegi teda ei käsuta, ning Tom tahaks üle kõige maailmas nautida külluslikku eluviisi, kus pole puudust maiustustest ega kuninglikust meelelahutusest. Rahvusooperis Estonia mängivad äravahetamiseni sarnaseid poisse Andres Köster ja Andero Ermel (Tallinna Linnateater). Etendusi dirigeerib Kaspar Mänd.

OLGA, IRINA JA MINA

„Kolme õe“ esietendus oli täpselt kakskümmend aastat tagasi. Ka siis sadas lund… Tookord olid nad Olga, Maša ja Irina – kolm lootusrikast õde, kolm noort näitlejannat. Ja oh kuidas nad igatsesid – armastust, Moskvasse, lavale, telesse, kuulsaks.
Nüüd on nad Berit, Maria ja Liisu – inspitsient, koduperenaine ja näitleja. Kolm keskealist naist, kelle elu on üksteisest kaugele viinud. Aga täna saavad nad taas kokku, et meenutada kunagist koostööd, rääkida elust, teatrist, armastusest, lastest, tööst, igatsustest ja saladustest.
Ja siis liitub nendega Olga, Maša ja Irina kunagine Veršinin – kuulus ja armastatud näitleja Kalle. Beriti, Maria ja Liisu isiklik Don Juan.Šampuseklaasid kõlisevad, päevavalgele tulevad üha uued saladused ja väljas sajab lund…

ARKAADIA

Põnev, vaimne ja vaimukas draama, mille tegevus toimub ühes Inglise maamõisas paralleelselt 19. sajandil ja tänapäeval. 
 
Lavastaja Ain Mäeots 
Lavakunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) 
Kostüümikunstnik Gerly Tinn 
Ain Mäeots: „Mind on alati huvitanud müsteeriumid - olgu vorm või žanr milline tahes. „Arkaadia“ on mulle kui lavastajale hea võimalus olla osaline ühe igas mõttes ülimalt kõrgelennulise müsteeriumi lahtiharutamisel ja seejärel vaatajatele uuesti ülesehitamisel. See ei ole ainult lavastamine. Suurema osa sellest lahedast tööst oleme mõnuga ära teinud - veidi  jääb publikule pureda.“

Esietendus 13. veebruaril 2016 Vanemuise teatri suures majas

Pao-Pao. Kuldse Trio lood

Juuli kaheteistkümnel õhtul toob Endla Paikuse-Reiu vabaõhulaval vaatajateni muusikalise suvelavastuse legendaarse Kuldse Trio tekkimisest ja üleliiduliseks kuulsuseks saamisest. Pao-Pao. Kuldse Trio loodlavastab Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist ning lisaks Endla teatri näitlejatele astuvad lavastuses üles ka vanameistrid Mihkel Smeljanski ja Jüri Vlassov ise ning „Su nägu kõlab tuttavalt“ viimase hooaja võitja Juss Haasma.
Kuldne Trio. Pole vist eestlast, kes Kuldset Triot ei teaks. Smeljanski, Vlassov ja ... noh, see kolmas. Tagantjärele võib arvata, et tegemist polnud kvaliteethuumoriga. Ajal, mil vabastavaks naeruks piisanuks ka väiksest vihjest, ei hoidnud Kuldne Trio värvide ja rõhkudega kunagi kokku. Kuldse Trio nali pole kunagi olnud pooltoonides, kunagi pole jäänud selgusetuks, kus see nali tehti. See kas meeldis või mitte. Et Kuldse Trio elu ja saavutused olid tihedalt seotud Endla Teatri inimeste ja tegemistega, tuleb „Pao-Pao“ tegevusse ja tegelasteringi ka palju teatriloolist Endla lavalt, garderoobist ja isegi aksilaost. Lavastaja Ivar Põllu ise on öelnud, et lavastus on äraspidine edulugu kahest Endla teatri lavapoisist, kes muudavad eesti popmuusikat samamoodi nagu Ed Wood või Quentin Tarantino ameerika kinokunsti.

PÕLEMINE - C-JAM ja Kristjan Kannukene

Gunnar Graps 65
Anno Domini 2016 suvel käärib C-JAM koos Kristjan Kannukesega käised üles ja asub järjekordsele tuurile. Meie eesmärk on meenutada ja mälestada põlisest tšellomängijate perest pärit Gunnar Grapsi tema sügisel saabuva 65. sünniaastapäeva eel. Teatavasti oli Gunnar Grapsi isa nii Tartus, Riias kui ka Cēsises tegutsenud tšellist ja pedagoog Igors Gunars Graps-Grafs. Ka väikese Gunnari muusikaline teekond algas 6-aastaselt tšelloõpingutega. Nii otsustaski Eesti kõige väärikam tšellobänd anda Gunnar Grapsi kuulsaimatele hittidele uue kuue ja kutsuda endale abiks Eesti ühe omanäolisema hõbehääle - Kristjan Kannukese. Mälestuslikus kavas tuleb esitamisele läbilõige Raudmehe loomingulisest teekonnast - alates bluusist ja lõpetades raju metal-rockiga. Samuti on kavas esitada muusikat Gunnar Grapsi lemmikbändidelt - The Rolling Stonesilt, Led Zeppelinilt, Scorpionsilt jpt.

KLAVER

Romantiline ballett-draama tummast klaverimängijast ja tema tütrest.
Koreograaf, lavastaja, stsenarist Marika Aidla
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Janek Savolainen
Heliloojad Michael Nyman ja Dario Marianelli
„Inimesed, kes tundsid Ada McGrath'i, jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid seda ka mehed - mõned värisedes, teised imestades, kui kaugele armastuse või kire nimel ometi võidakse minna. Loos oli midagi vastupandamatut, mis pakkus kõigile põnevust.“ 
Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger 

Esietendus 30. jaanuaril 2016 Sadamateatris 

"MOJENS!" Benno Hansen 125

Teater Varius jätkab Rahvusooper  ESTONIA teatrilegendide tutvustamist. BENNO HANSENI 125. sünniaastapäeva tähistatakse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis rõõmsameelse tervitusega  “MOJENS!”Nii tervitas kuulus bass kõiki oma sõpru.
Peaosalist mängib praegu  Bonni Ooperis töötav PRIIT VOLMER, kes leiab oma tiheda töögraafiku kõrvalt ka mahti Variusega koostööks.
Laval kohtab mitmeid ESTONIA teatri ja muuseumiga seotud tegelaste prototüüpe.
Osades LII TEDRE, URMAS PÕLDMA, PEETER KALJUMÄE, ALLAN KRESS.

Miljonite lemmik

A. Ayckbourni   komöödia
Miljonite lemmik

Saatejuht teeb skandaalset tele-showd „Nende teed ristusid“. Vastandatakse endine pankur ja pangaröövel. Üks on vajunud põhja, teisest saanud miljonite lemmik!

Lavastaja: Roman Baskin
Mängivad: Marko Matvere, Hendrik Norman , Merle Palmiste jpt.
Etendused suvel 2016 Otepääl Kaarna järve ääres Villa Müllerbecki õuel

 

UHKUS JA EELARVE

22. jaanuaril esietendus Endlas EMTA Lavakunstikooli 27. lennu diplomilavastus „Uhkus ja eelarve“, mille tekst on valminud trupi ühistööna ning inspireeritud nii Eesti tänasest elust kui 1920. aastate vene absurdistidest. Tulemuseks on tempokas absurdidramöödia täis nooruslikku energiat, musta huumorit, kalambuure ning ootamatuid süžeepöörakuid. Koos näitlejatega on laval Noor Muusik 2014 tiitliga pärjatud andekas pianist Johan Randvere. Lavastajaks on lavakunstikooli 27. lennu üliõpilane, Panso preemia laureaat Mehis Pihla.
Lavastust mängitakse 13 korda. Lisaks 9 etendusele Endlas näeb lavastust sel talvel ja kevadel ka Tallinnas, Tartus ja Paides.

Giuseppe Verdi „Aida“

Põnevate ja uuenduslike lahenduste poolest tuntud saksa lavastaja Tobias Kratzer ja lavakunstnik Rainer Sellmaier toovad rahvusooperis lavale Verdi „Aida“. Tobias Kratzer: „Verdi meistriteos „Aida“ on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust.“
Nimirollis saab publik näha Heli Veskust või Aile Asszonyit. Lavastuses teevad külalistena kaasa Michael Wade Lee, George Oniani, Agnieszka Rehlis, Denis Sedov ning Monika-Evelin Liiv. Estonia solistidest laulavad veel Jassi Zahharov, Mart Laur, Olga Zaitseva, Mart Madiste, Aare Saal, Pavlo Balakin, Märt Jakobson ja Oliver Kuusik. Dirigeerib Vello Pähn. 

PILDILT KUKKUJAD

Lugu tavalistest eesti inimestest, kelle nooruspõlveunistuste ja reaalse elu vahel haigutab kuristik

Tiina Laanemi draama
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets
Kostüümikunstnik Maarja Noormets
Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal

See on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres. Meie kõigi elud koosnevad põhjuste ja tagajärgede katkematust reast, millel on tervikule määrav mõju: elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui kõik on läinud absoluutselt teisiti kui lootsid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi minemiseks?

Houellebecqi „Kaart ja territoorium“ Draamateatris

Michel Houellebecqi romaanil põhineva lavastuse keskmes on Jed, kes teeb peadpööritavat karjääri kunstnikuna, tema ümber koonduvad inimesed "kunstimaailmast". On galeristid ja kunstnikud, teiste seas ka kaunitar Olga. Koos räägitakse kunstist, ilust ning maailmast, ühiselt lähenetakse keskeale ja vanadusele. Seda rütmi katkestavad Jedi jaoks vaid ühiselt veedetud hetked pensionile läinud isaga. Kõik elavad rahulikku, kuid rõõmutut elu. Ja siis toimub mõrv. Lavastuse tegevus leiab aset Prantsusmaal, humanistliku Euroopa sünniriigis. Keset šansoone, lõputuid kohvikuvestluseid, maitsekat veini, Tour de France'i ja nüansirikast erootikat peidab ennast aga meie maailma minevik. Kõik on juba ammu tehtud. Michel Houellebecq on nüüdisaja valusaim kirjanik, kelle skalpell lõikab lahti valge keskealise eurooplase maailma ning enesepilti. Lavastus: Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater), lava: Liisi Eelmaa, muusika: Hendrik Kaljujärv, foto: Paul Kuimet, video: Emer Värk (Von Krahli Teater), kostüüm: Jaanus Vahtra, kaamera: Jekaterina Abramova, dramatiseering: Eero Epner (Teater NO99) ja Juhan UIfsak. Osades Hendrik Toompere jr, Lembit Ulfsak, Pääru Oja, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Piret Krumm, Indrek Sammul

45339 km2 raba

Kui sa oled eestlane, kes elab välismaal, siis kus on su kodu? Kas sa igatsed musta leiba? Kas sa näed unenägusid kamast ja lapsepõlvemaastikust? Kas sa tahaksid tagasi paksu metsa ja laia rabasse? Kas sa kannatad, sest sa pead elama võõral maal, või oled rõõmus mugavuspagulane ja mujal ongi parem?
Dokumentaallavastus „45 339 km² raba” on inimestest, kes on otsustanud Eestist lahkuda ja elada välismaal. Lavastus põhineb 934 välismaal elava eestlase mõtetel, kellelt küsiti, kuhu nad läksid, miks, kas nad mõtlevad Eesti peale, kas nad tulevad tagasi, kas nad on veel Eesti jaoks olemas. Vastused on väga erinevad, sest inimesed on väga erinevad, aga midagi on neis kõigis ka ühist.

"Tramm nimega Iha"

Ameerika kirjaniku Tennessee Williamsi psühholoogilise draama peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg.  „Just naiselikkuse mahasurumine on viinud maailma praegusesse olukorda – hirmust ja vihast tundmatu vastu surutakse toore jõuga alla kõik, mis ei allu süsteemile,“ arvab lavastaja Ingomar Vihmar. Lavastusega tõstab ta naised kogu oma olemuse stiihiaga au sisse.
Endla trupiga liitunud Kleer Maibaum-Vihmari ja Märt Avandi kõrval mängivad Kati Ong, Karin Tammaru, Priit Loog, Ago Anderson jt.

KESKÖÖ PARIISIS

Ballett George Gershwini muusikale

Koreograaf-lavastaja Michael Shannon (USA)
Libreto autorid Mare Tommingas, Michael Shannon
Videokunstnik Taavi “Miisu” Varm

Lavastus „Kesköö Pariisis“ sai tekkimiseks algse impulsi Gershwini muusikalt ja silmapaistvatelt isiksustelt, kes tegutsesid 1920ndate – 50ndate Pariisi kujutavas kunstis, teatri- ja moelavadel. Romain Erté, Elsa Chiaparelli, Josephine Baker ja Salvador Dali – oma ajastu ja tuleviku kujundajad – on põimitud kunstilisse tervikusse. Mänguline lähenemine andis lavastusmeeskonnale tegutsemiseks palju vabadust ja eelpoolmainitud suurkujud andsid inspiratsiooni lavastuse visuaalide ja tegelasliinide lahtimõtestamiseks.
Mare Tommingas

Esietendus 24. oktoobril 2015 Vanemuise väikeses majas 

Athol Fugardi draama „Siin elavad inimesed“

„Mulle lubati hoopis muud. Lubati elu, mida tasub elada. Kus see on? Mind peteti,“ jõuab majaomanik Milly viiekümnenda juubeli õhtul järeldusele. Pärast pikka suhet, millele olid rajatud kõik tulevikulootused, tunneb mahajäetud naine end kui kõrvale heidetud kasutu asi. Meelitades noori üürilisi korraldama sünnipäevapidu, püüab ta tõestada, et pole juhtunust sugugi häiritud. Kentsaka pidulaua ümber kogunenud seltskonda ühendab hirm elu ja tuleviku ees. Nad kõik on justkui ebavajalikud, üksi jäetud, elu poolt hüljatud. Enn Keerdi lavastus on meid kõiki painavast hirmust, et elu läheb mööda meid tõeliselt puudutamata, et me pole kellelegi vajalikud. Nagu eluski, pehmendavad lavastuse rõhuvat meeleolu humoorikad situatsioonid eluterve pöörasus ja absurditunnetus. Eelmise hooaja Endla Publikulemmiku Carmen Mikiveri kõrval mängivad noored näitlejad Fatme Helge Leevald, Lauri Mäesepp ja Sander Rebane

 

REHEPAPP

Tauno Aintsi ooper
Andrus Kivirähki suurepärase ja vaimuka romaani suurepärane ja vaimukas ooperiversioon Marko Matverelt!

Libreto Urmas Lennuk
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigent Taavi Kull
Lavastaja Marko Matvere
Kunstnik Iir Hermeliin

Publiku huvi erinevate „Rehepapi”- ilmingute vastu on vaibumatu. Kivirähk on romaaniga loonud suurepärase ja vaimuka üldistuse, milles ei puudu huumor ega ka ühiskonnakriitika. Väga vaimukas, teravmeelne – nagu Kivirähk ikka…
Kui ikka muusika peale hakkavad karvad tõusma, pole vahet, kas see on Metsatöll, „Rongisõidu“-laul või Vanemuise sümfooniaorkester!
Tauno Aints

Etendused Tartus Vanemuise teatri väikeses majas 04.10.2015 – 09.03.2016.
02.03.2016 - külalisetendus Tallinnas!

Eesti keeles, inglisekeelsete tiitritega. 

„Tartuffe“

Pühapäeval, 4. oktoobril esietendus Eesti Draamateatri suures saalis Molière´i surematu „Tartuffe“. Lavastaja Lembit Peterson: „Klassikalise dramaturgiaga on ju nii, et mida suurem ja  sisurikkam tekst, seda enam on sellest võimalik leida tänapäeva inimese jaoks huvitavad aspekte. Kõige rohkem intrigeerib mind teema, millest Molière näidendi eessõnas räägib – silmakirjalikkus. Ta oskab meile näidata silmakirjalikkust meis endis ja annab jõudu seda välja naerda. Et pahe on pahe, teavad kõik. Parim pahe vastu võitlemise viis oli Molière’ile ja on tänapäevani näidata selle naeruväärsust. Et pettus on koomiline, silmakirjalikkus on naljakas. Petised on nõus, kui neid noomitakse, on nõus tunnistama, et nad on halvad, aga ei taha enamasti välja naerdud saada!“ Molière „Tartuffe“. Lavastaja Lembit Peterson (Theatrum), kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Triin Suvi, liikumisjuht Tiina Mölder, muusikaline kujundaja Marius Peterson. Osades Marius Peterson (Theatrum), Maria Klenskaja, Rein Oja, Liina Olmaru (külalisena), Uku Uusberg, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Indrek Sammul, Hilje Murel, Tõnu Aav või Aleksander Eelmaa, Tarmo Song (Theatrum).

PEETER PAAN JA VALGE LIND WENDY

Endla teatris esietendus muusikaline suurlavastus, mis põhineb lastekirjanduse klassikaks saanud lool Peeter Paanist. Juba üle saja aasta nii lapsi kui ka täiskasvanuid lummanud muinasjutu tõi lavale Oleg Titov, kelle nägemuses on see eelkõige Wendy lugu – tema kohtumisest Peetriga ning esimesest armastusest. Seetõttu peitub seiklusliku fantaasialoo pinna all ka kurvameelsusnoot ja nostalgia kadunud lapsepõlvesüütuse järele. Sander Rebane nimiosas on lavastaja sõnul justkui Peeter Paani rolli loodud. Wendyt kehastab tema kursuseõde Fatme Helge Leevald. Lisaks teeb lavastuses kaasa peaaegu kogu Endla näitetrupp ning kadunud poiste ja indiaanlastena saab näha Pärnumaa koolide õpilasi. Lavastus pakub palju avastamisrõõmu ka täiskasvanutele – peitub ju igaühes meist väikene laps.

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri