Lauri Saatpalu, Pääru Oja ja Jaan Sööt "Vala veini"

Pääru Oja, Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt astuvad üles viiel meeleolukal aastalõpukontserdil üle Eesti. Kontsertidel „Vala veini“ vaadatakse tagasi möödunud aastale ning üheskoos luuakse mõnus aastavahetuse meeleolu ilusa muusika seltsis.
Lauljaid saadavad Ann Kuut ja Indrek Kruusimaa.

„Me ei tee klounaadi, aga nalja saab. Me üllatame ja üllatume ise.
Me küünitame Hispaania päikese järele ja Eesti vaikuse taha.
Me teeme teile ja endale väga hea kontserdi. Oldagu valmis!“  
Lauri Saatpalu

Soomusrong nr 7

Tiit Palu fantaasia vabadussõja teemadel

Ühel päeval saabub vallavalitsusse ingelinvestor, kes tunneb huvi asustamata ääremaade vastu. Koos vallavanemaga minnakse piirkonda üle vaatama, et leppida kokku müügitingimustes. Sada aastat varem, vabadussõja ägedate lõpulahingute aegu ei pandud tähelegi, et uusim soomusrong ei jõudnud kunagi rindele. Vabadussõda lõppes ja see soomusrong ununes täiesti.
Nüüd juba sada aastat on soomusrong nr 7 seisnud metsasel kõrvalteel ning sellel teenivad mehed ja naised ei ole unustanud oma vannet ja missiooni.  
Varem või hiljem peab ajakapsel avanema. Täna see juhtub ning aru tuleb anda mõlemal poolel..

Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Jaanus Laagriküll.
Osades: Saara Nüganen, Sepo Seeman, Reimo Sagor, Ragne Pekarev, Lena Barbara Luhse, Margus Jaanovits, Andres Mähar, Ken Rüütel.

Etendused
Vanemuise teatri väikeses majas.

Endla kingitus teatrisõpradele

Endla Teatri sünnipäeva puhul maksavad 18.-24. oktoobrini piletid 13 eurot kõigile 2021. aasta lõpuni toimuvatele Endla Teatri etendustele nii Endlas kui ka mujal. 

Soodushinnaga pileteid on piiratud koguses.
Soodushinnaga piletid ei kehti 23. oktoobril toimuvale „Ma teenindasin Inglise kuningat“ esietendusele ja sellele järgnevale Endla 110. sünnipäevapeole.

Pakkumine ei kehti eelnevalt broneeritud piletitele ja kampaaniapileteid ei ole võimalik broneerida.

Endla Teatri 110. sünnipäeval esietendub pöörane epopöa "Ma teenindasin Inglise kuningat"

„Ma teenindasin Inglise kuningat“ on Tšehhi kirjanduse kõige pöörasem pärl – kohutavalt koomiline ja tohutult traagiline lugu väikest kasvu, aga suurte unistustega kelnerist Dítěst, kes eelmise sajandi pöördelisematel kümnenditel seikleb Böömimaa restoranides, bordellides, pansionaatides ja koonduslaagrites. Ajaloo keeristes kord natside, kord venelaste kätte langevas Tšehhi riigis ei ole just kerge üdini graatsiliseks jääda ning vähimagi vääratuseta guljašše ja vaadiõlut lauda kanda, kuid Dítě ei ole mingi tavaline kelner - Dítě on mees, kellel on plaan! Laura Jaanholdi lavastuse kunstnik on Illimar Vihmar ning peaosas Sten Karpov.

Esietendusele 23. oktoobril järgneb sünnipäeva tähistamine koos tervituste, õnnitluste, suupistete, tervitusjoogiga ja ansambliga Lexsoul Dancemachine. Kõigil, kes soovivad Endla Teatri sünnipäeva tähistada koos endiste ja praeguste endlalastega, on võimalik esietendusele ja peole pääsetähed soetada Piletimaailmast.

Ugala toob lavale armastatud lastelavastuse uued seiklused

7. detsembril jõuab Ugalas suurele lavale Andres Noormetsa „Jälle need Lumejänesed“. 19 aastase pausi järel on armastatud lumejänesed oma uute seiklustega publiku ees. Lumejänesed sündisid 2002. aastal ja elasid kõige nooremate teatrivaatajate rõõmuks Ugala suurel laval. Pisut hiljem liikusid nad Raadioteatrisse kuuldemängu sisse ja lõpuks jõudsid tele-ekraanile välja. Vahvate jäneste tele-elu saab tänaseni Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist vaadata, kuid siiski on see vaid piltides väljenduv ajalugu.
Detsembris 2021 tulevad jänespoisid jälle lavale ja me näeme oma silmaga, kuidas nad tänasel päeval elavad ning millega tegelevad.
 Nii nagu varem, ootavad nad nüüdki vaatama kõige väiksemaid teatrisõpru – alates neist, kes veel lasteaias käivad ja lõpetades nendega, kes juba kooli algklassides tarkusi omandavad. Aga julgelt võivad tulla needki, kes lapsepõlves jäneste tegemistele kaasa elasid, aga vahepealsetel aastatel juhuslikult suureks on saanud.
Mängivad Tarvo Vridolin, Martin Mill, Tanel Ingi, Oskar Punga, Lauli Koppelmaa, Margus Tabor, Luule Komissarov ja Peeter Jürgens.

METAMORFOOSID

Balletiõhtu kolmes osas
Kolme noore ja andeka koreograafi eriilmelised mõttemaailmad jõuavad publikuni läbi improvisatsiooni ja kaasaegse balleti, stepptantsu, džässi, flamenko ning neoklassikalise kehakeele.

Nähtamatud küünised / Little Claws
Koreograaf-lavastaja Jack Traylen (Austraalia)

Rütm & Sära / Rhythm & Flair

Koreograaf-lavastaja Matthew James Jordan (Vanemuine)

Metamorfoosid / Metamorphoses
Koregraaf-lavastaja ja kunstnik Jevgeni Grib (RO Estonia)

Esietendus 15. oktoobril Vanemuise teatri suures majas.

Rolf Roosalu „Tribute to Bee Gees“

Esmakordselt saab Eestis suurel laval kuulda kodumaise artisti esituses maailmakuulsa diskoansambli Bee Gees tantsuhitte! Neljal sügisõhtul taaselustab Rolf Roosalu koos suurepärase livebändiga diskokuningate muusika lavalaudadel ning kõlavad ansambli aegumatud hitid, mis juba aastakümneid tantsuplatse on vallutanud.
Bee Gees oli kolme venna bänd, kes on ajalukku kirjutanud laulud nagu „Stayin' Alive“, „How Deep Is Your Love“, „Tragedy“, „You Should be Dancing“, „Words“, „To Love Somebody“ jne... Nende edukas karjäär sai aga erilise hoo sisse pärast „Saturday Night Fever“ filmi ja soundtracki.
Rolf Roosalu, kes on varemgi väiksematel kontsertidel Bee Geesi laule esitanud, on suurepärane artist esitamaks nende muusikat ülima professionaalsuse ja säraga just nii, nagu need laulud omal ajal kõlasid. Nendel neljal kontserdil saab iga kuulaja viia end mõneks ajaks tagasi otse 70ndate ja 80ndate diskopalavikku, nautida glamuurset showd ja legendaarset muusikat!
Kohtumiseni kontsertidel Pärnus ja Tartus!

"Memme musi"

Viljandi Laste- ja Noorteteater Reky 39. hooaja esimeseks uuslavastuseks tuleb lavale Elar Kuusi "MEMME MUSI", mis on kujunenud tänaseks üheks Eesti lastekirjanduse klassikaks.

Südamlik lugu emaarmastusest, mis võidab suure kurjuse jõu. Armsa jänkupere aiast on jõhkardist hunt ja kaval rebane varastanud kapsapea.

Loosse sekkub korravalvur siil. Kapsast asuvad koju tooma ka jänkulapsed.

Kuidas kapsapea aga lõpuks koju jõuab, seda näete juba etendust vaatama tulles.

“Ema”

Ugala väikeses saalis etendub teatri loomingulise juhi Tanel Jonase lavastus “Ema”, mis põhineb prantsuse kaasaegse näitekirjaniku ja maailma ühe mängituima autori Florian Zelleri samanimelisel näidendil. 2010. aastal Pariisis esietendunud “Ema” on mõttelise näidenditriloogia esimene osa, sellele järgnenud „Isa“ ja „Poeg“ on Eestis lavale jõudnud Theatrumis.
“Näidend “Ema” on kirjutatud nii, et saal näeb toimuvat läbi peategelase silmade. Minu jaoks muudab selline võte materjali hästi värskeks, kuna ei paku vaatajatele lõplikke tõdesid. Võimalusi nähtut või toimunut üht- või teistpidi tõlgendada on mitmeid,” räägib lavastaja Tanel Jonas. “Üldse on Florian Zelleri tekstid teravalt aktuaalsed, ta kirjutab meie ajastu probleemidest.”

Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), muusikaline ja helikujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Villu Konrad, tõlkija Margus Alver. Laval on Terje Pennie, Margus Tabor, Oskar Punga ja Klaudia Tiitsmaa.
Lavastuse treileri leiab siit .
Lavastuse kohta rohkem infot leiab siit .

„Must lind“ esmalavastus Eestis, Endla Küünis

Endla Küünis etendub šoti näitekirjaniku David Harroweri „Must lind“, mida on alates 2005ndast aastast mängitud paljudes maailma riikides.
Eestis jõuab see armastuse tumedamaid ja keelatumaid tahke lahkav pingeline draama lavale esmakordselt. Näidendi lavastab Ott Raidmets, kunstnik on Nele Sooväli, osades Jane Napp ja Jaan Rekkor.

Armetu puhkeruum. Kaks inimest.
Hilises keskeas mees ja kolmekümnele lähenev naine.
Ühe nimi on Ray. Teise nimi Una.
Nende viimasest kohtumisest on möödas 15 aastat.
Ületamatu probleem.
Kardetud taaskohtumisel saab minevikust olevik ning teineteise pilgu läbi kogetakse olnut uuesti – kahe radikaalselt erineva versioonina minevikust ja kahe tõena ühest armastusest. Või kas oli see üldse armastus?

Luikede järv

Maailmakuulus ballett „Luikede järv“ tuleb Vanemuise balleti ajaloos lavale esmakordselt ja seda kohe ka uuenduslikus vormis – tšehhi koreograaf ja lavastaja Petr Zuska loob neoklassikalise originaalkoreograafia Tšaikovski muusikale, lavalugu kõneleb katkisest perekonnast ja uuesti armastama õppimisest.
Rikkalik ja emotsionaalne muusika, klassikaline balletikeel segatuna rustikaal-modernsega: „Luikede järve“ ajalooline essents jõuab lavale tänapäevases teatrikeeles läbi tugeva visuaalse sümbolistika.

Etendused Vanemuise teatri suures majas alates 2. oktoobrist 2021.

"Maestro" piletid nüüd soodushinnaga!

Miksteatri 15. hooaja avab juba 28. septembril esietenduv Kaido Ranniku autorilavastus "Maestro", mis on sel sügisel mängukavas vaid neljal korral. Algselt juba jaanuaris, siis aprillis esietenduma pidanud lavastus jõuab nüüd lõpuks publiku ette. Oma debüüdi Miksteatris teevad Karl Robert Saaremäe ja Karl Edgar Tammi. Kuni oktoobri lõpuni kehtib tavahinnaga piletitele soodushind 15€!

Dirigent ja helilooja Maestro (Karl Robert Saaremäe) ning tema teener (Karl Edgar Tammi) valmistuvad õhtuseks kontserdiks. Sel õhtul ei lähe aga kõik nii nagu tavaliselt. Lisaks muudele sekeldustele käivad Maestrol aeg-ajalt tohutud peavaluhood. Need on nii piinavad, et viivad ta justkui teise maailma, kus reaalsus on pea peale pööratud. Maestro saab teada, et tal on ajukasvaja. Ning siis külastab Maestrot...
Olgugi, et lugu on ühe mehe meeleheitlikust võitlusest elu eest, ei ole see üdini traagiline ja masendusse laskuv, vaid pigem vastupidi: humoorikas ja lennukas, üllatusi ja ootamatuid pöördeid täis lavastus, kus vahelduvad reaalne elu ja äraspidine maailm, justkui sürrealistlik maal, milles on mingi reaalsuse nihestus, mingi kummalisuse atmosfäär.

Viimane võimalus näha VAT Teatri valitud lavastusi

Elu nagu festival!

VAT Teater läbib sel hooajal suure elumuutuse – kolime Rahvusraamatukogust Sakala 3 Teatrimajja. Maha jääb aukartustäratav osa meie repertuaarist.
Seetõttu korraldame oktoobris-novembris uhke mahamängimise-kampaania ja jätame hüvasti lavastustega “Dekameron”, “Kiskja”, “Müller peab lahkuma!”, “Sõjasõltlane”, “Kolm versiooni elust”, “Kas kalad magavad?”, “Blow-up”. Veel ühe Eesti-ringreisi jõuab teha “Pariisitar” ja jõuab piduliku lõpuni uue aasta veebruaris.
Festivalimeeleolu tõstavad soodushinnad nii etenduste piletitele kui töötoa-pakettidele.
Soodushinnaga pileteid saab soetada oktoobri lõpuni!
Uuri lisa meie kodulehelt www.vatteater.ee

Kolm meest, naine ja 90ndad

Märt Avandi, Lauri Liiv, Johan Randvere ja Nele-Liis Vaiksoo tulevad taas, et tuua teieni enda tutikas KONTSERT. Sõna “tutikas” sobib uut kava kirjeldama ideaalselt, sest et seda kasutati palju 1990ndatel. Peamiselt küll asjade kontekstis. Kuid mis see kontsertki lõppeks muud on, kui üks suur hea asi. Käega katsuda ei saa, kuid erinevatele meeltele teeb pai. Meeled said puudutatud ja lahutatud juba sama seltskonna eelmise ehk esimese ja väga publikumenuka ühise kavaga - 3 MEEST, NAINE JA KONTSERT. Kuna omavaheline olemine laval, aga ka selle taga, sai tookord nii mõnus, siis otsustatigi, et tuleb teha veel midagi ühist. Uut nimetajat polnud vaja väga pikalt otsida sest et, rohkem või vähem ühendab seda seltskonda möödunud sajandi kõige rajum kümnend 90ndad.

Issid

Jõululaupäeval kohtuvad kaks meest: George, kes on elanud aasta koos Lauraga, naisega, kellel on eelmisest kooselust Carliga kaks väikest last. Carl on aga endiselt Laura ametlik abikaasa, kuid elab teises osariigis ja on pühade ajaks oma lastele külla tulnud. Juhuse tahtel ja meeste kimbatuseks on aga naine lastega välja läinud ning nüüd peavad rivaalid paar tundi isekeskis hakkama saama.

See on lugu, mis käsitleb perekonna olemuse muutumist ühiskonnas.

Laval Tarvo Krall ja Jürgen Gansen

„Arktilised mängud“

3.septembril sai esimesed lavaristsed surmtõsine komöödia „Arktilised mängud“, mis on üks parajalt sõge sissevaade inimelude argikoomilistesse tagatubadesse. See mitmekihiline lavastus annab mõtteainest neist täiskasvanute liivakastimängudest, mis meie kõigi eludes toimuvad. Mängudest, kus iga öeldud sõna või tehtud tegu viib igapäevaelustsenaariumi just nii hullumeelseks, kui parasjagu võimalik on – lausa võimatult ogaraks.

Andrus Vaariku lavadebüüt Endla teatri koosseisulise näitlejana saab toimuma intrigeerivalt veenva naise Marja-Terttu Zeppelinina, kellega Endla publik on varasemalt kohtunud komöödiates „Kokkola“ ja „Külmale maale“.  Üllatavaid, siiraid, ent ka lõikavalt vahedaid, karedaid ja üldse mitte arglikke ega pelglikke tegelasi mängivad selles lavastuses veel Kadri Rämmeld, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink ja Carita Vaikjärv.

Nuta või naera

Henrik Normanni juubelituur

Teleintervjuuks valmistuv saatejuht Brigitte Susanne Hunt on enam kui veendunud, et kõik laabub nagu tavaliselt – saabubki saatekülaline ja ettevalmistatud küsimused leiavad vastuse. Seekord otsustab aga külaline Henrik Normann korraldada oma juubeliaasta raames sensatsioonilise etenduse televisiooni otse-eetris. Ta on pähe võtnud, et mind ei huvitagi, mida Hunt küsib, ma tean täpselt, mida ma vastan ja mida vastu pärin. Normann tuleb stuudiosse suure kohvriga, mis peidab endas enneolematuid üllatusi – ja asi väljub kontrolli alt!

Tekst: H. Normann ja B. S. Hunt
Lavastaja: H. Normann

Muusikaline armastuslugu „Tavaline ime”

Rakvere Teatri suures saalis on valmimas muusikaline armastuslugu „Tavaline ime”, mille peaosades mängivad Saara Pius ja Ott Lepland. Lugu räägib inimeseks olemise imelisest kergusest ja imekspandavast raskusest. Etendusi mängitakse vaid valitud kordadel augustis, septembris ja novembris Rakvere Teatri suures saalis.
Inimesed armuvad – see on nii tavaline. Lähevad tülli – selles pole midagi iseäralikku. Mõned peaaegu et surevad armastuse kätte – täiesti tavaline. Aga vahel harva, kuid siiski mõnikord, saavutab tunnete jõud sellise täiuse, et tavaline armastus võib korda saata imesid. See on niihästi tavaline kui ka ebatavaline.

Jevgeni Švartsi teksti on lavastuse tarbeks kohandanud Eili Neuhaus. Muusikalise loo on orkestrile komponeerinud Hando Põldmäe. Lavastuse kunstnik on Reili Evart ning valguskujundaja Märt Sell. Osades Saara Pius, Ott Lepland (külalisena), Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu ja Toomas Suuman.

"Lumeroos"

Christa, Agilo ja Michael Dangl romantiline komöödia „Lumeroos“
Lavastaja: Eero Spriit

Mängivad: Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Harry Kõrvits


Elusügisesse jõudnud mees armastab sageli istuda pargipingil, seltsiks raamatud ja lähedal tiigis prääksuvad pardid. Näib, et vanem härrasmees on oma eluga rahul. Ühel päeval aga saabub samale pingile naine, kes pole oma eluga sugugi rahul. Lesk Eliise kohtub igal kolmapäeval varjunime Lumeroos all meestega, kellega ta ajalehekuulutuste kaudu ühendust võtab. Lesestunud proua otsib endale meest, kaaslast, kellega koos saaks ehk vanaduspõlve veeta.

Niskamäe naised

Perekonnasaaga kahes vaatuses

Tõlkija Linda Viiding
Lavastaja, dramaturg Tiit Palu

Hella Wuolijoki ehk Hella Murrik on Eesti päritolu Soome kirjanduse klassik, kelle loomingus on sageli esil võimsad naised. Vanemuise „Niskamäe naiste“ dramatiseering põhineb kahele Wuolijoe viiest näidendist koosnevast tsüklist: näidenditele „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“.

„Mefisto“ Draamateatris

Lavaloo keskmes on näitleja Hendrik Höfgen, suurepärane näitleja ja seltskonnatäht, kes on laineharjale tõusnud Mefistofelese rolliga Goethe „Faustis“. Aga ajad muutuvad, võimule saavad natsionaalsotsialistid ja Höfgen peab tegema põhimõttelised valikud, kas teha natsidega koostööd või jääda oma tõekspidamistele truuks, kas ohverdada ideaalid karjääri nimel või riskida kõige, ka kõige halvemaga. Klaus Manni romaani dramatiseeris ja lavastas Kertu Moppel.

Osades Juhan Ulfsak, Lauri Kaldoja, Hendrik Toompere jr, Teele Pärn, Inga Salurand, Merle Palmiste, Sandra Ashilevi, Indrek Sammul, Guido Kangur, Karmo Nigula, Britta Soll, Aleksander Eelmaa ja Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid. Lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, koreograaf Jüri Nael, valguskujundaja Priidu Adlas, helikujundaja Lauri Kaldoja, videokujundaja Epp Kubu, tõlkija Rita Tasa.

Giuseppe Verdi kirglik „Trubaduur“

Lavastaja Neeme Kuningas. Kunstnik Anna Kontek (Soome), valguskunstnik Rasmus Rembel ja videoprojektsioonide autor Hanna Jõers. Lavastuse muusikajuht on Arvo Volmer.

Verdit paelusid alati veidi kummalised ja omamoodi tegelaskujud. Neeme Kuningas: „„Trubaduuri“ tegelased on täiesti erandlikud, ja erandlikud on ka nende saatused. Ükski neist pole selle loo lõpus enam see, kes ta oli alguses.“ Verdi kirglik ooper võlub kiirelt areneva tegevustiku, intensiivsete emotsioonide ja särava vokaalse tulevärgiga. 

Osades: Manrico – Luc Robert või Dimitris Paksoglou (Kreeka), Leonora – Silja Aalto (Soome) või Charlotte-Anne Shipley (ÜK), Azucena – Monika-Evelin Liiv või Maria Berezovska (Ukraina), Krahv di LunaRauno Elp või Aare Saal, Ferrando – Priit Volmer, Märt Jakobson või Raiko Raalik, Ines – Helen Lokuta või Juuli Lill, Ruiz – Mart Madiste või Heldur Harry Põlda, Sõnumitooja – Jaak Jõekallas või Yixuan Wang, Vana mustlane – Mati Vaikmaa, Roman Chervinko või Tambet Kikas.

Pimevalge Endlas

2006. aasta Kanada-Inglise indie-filmil „Snow Cake“ (režissöör Marc Evans, stsenarist Angela Pell) põhinev lavastus „Pimevalge“ on austusavaldus lihtsatele ja triviaalsetele väikestele hetkedele, mil elu muutub. Juhuse tahtel satub äsja vanglast vabanenud mees väikelinnas elava autistliku naise koju ning mõlema üllatuseks selgub, et nad suudavad teineteisele tuge pakkuda.
„„Pimevalge“ räägib leinast, sellest lahti laskmisest ja elu paratamatust edasiminekust. See on lugu väikeste hetkede väärtusest,“ selgitab lavastaja ja dramatiseerija Johan Elm. „Autism on miski, mis pöörab argielu tagurpidi ja näitab selle kaudu midagi unustatut. Seda, et valguse peegeldus seinal võibki olla kõik, mida hetkel vaja.“


„Pimevalge“  kunstnik on Eugen Tamberg, osades Jaan Rekkor, Jane Napp, Märt Avandi, Carmen Mikiver, Kleer Maibaum ja Volli Käro.
Etendused toimuvad Endla Küünis.

Ulmlejad

Retk unistustesse

Kui inimene ei unista, siis kaob ta argipäeva rappa – rutiini, kus võib olla väga rahulik ja ilus, ent samas ka uputavalt nüristav. Kas mitte just unistamine pole edasiviiv jõud? Millest unistavad inimesed? Eesti inimesed? Uuest majast? Ford Mustangist? Laste saamisest? Nooremast naisest? Ilusamast mehest? Motivatsioonist? Paremast tervisest? Rahust ja vaikusest? Pikemast elueast? Õndsast pensionist? Hellast puudutusest? Normidesse mahtuvast kehast? Julgusest öelda: „Ma armastan sind!“?
Reimo Sagor, lavastaja

Osades Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Jaanus Nuutre

Lapse esimene teatrielamus Endlas

„Üks rohutirts läks kõndima“ on inspireeritud Ernst Enno lasteluulest.
Terve maailm on täis kõiksugu vahvaid helisid. Tipa-tapa! Mmumm-mmumm-mmumm! Pirr, pirr, pirr! Tsirp, tsirp! Kõss! Need on lõbusad ja kummalised, võibolla natuke ehmatavad! Mõnikord ei saa aga üldse arugi, mis hääled need on. Kunagi ammu-ammu elas üks onu Ernst, kes need helid üles kirjutas ja oma luuletustesse pani. Meie äratasime need helid uuesti ellu! Ja oi kui naljakas on helidega vigurdada! Ja veelgi põnevam neid kuulatada ja mõistatada. Olgu siis selle hääle tegijaks rohutirts, kes läks kõndima. Hiiretips, kes võttis nõuks putru keeta. Või metsmesilased, kes sumistasid pidu pidada. Lii ja laa ja laa ja lii! Tip ja tap ja tipadii!
„Väike vaataja peab ennast teatris hästi tundma, tal peab olema mugav ja soe, et saaks naerda ja kõige olulisem on, et ta lahkuks hea tuju ja uute mõtetega. Siis tahab ta teinegi kord meile külla tulla. Loodan siiralt, et ka last saatev lapsevanem leiab siit oma iva, naudib etendust koos lapsega ja teatrikülastusest saab nende ühine kogemus või tõdemus, et loovuse ja leidlikkuse aluseks on mäng,“ kommenteerib lavastaja ja kunstnik Kaili Viidas.

Lapse esimese teatrietenduse „Üks rohutirts läks kõndima“ autorid Ernst Enno, Ott Kilusk ja Kaili Viidas. Lavastuses mängivad Karin Tammaru ja Sander Rebane.

"KRIUH-VA-TŚIUH!"

Lavastuse tegevus toimub "ESTONIA" teatris aastal 1925, mil Estonia Selts tähistas oma 60. juubelit.
Tol aastal oli teatris mitmeid tähelapanuväärseid sündmusi, mille ajendil otsiti ka uut direktorit. Estoonlaste (Toomas Tondu, Sergius Lipp, Sergei Mamontov, Nikolai Põlluaas) kõrval on laval ka Eesti- Soome laulusilla rajaja Väino Sola. Legendaarsed estoonlased (Paul Pinna, Alfred Sällik, Benno Hansen, Agu Lüüdik, Gerda Murre jpt.) on olnud tegelasteks üheteistkümnes erinevas Variuse lavastuses.
Seekordses, arvult kaheteistkümnendas, saame tuttavaks vähemtuntud või unustatud artistidega. Laval on praegused estoonlased RENÉ SOOM, PRIIT VOLMER, URMAS PÕLDMA ja PEETER KALJUMÄE. Variuse töös on kõik need mehed osalenud 10-20 aastat.
Kontsertmeistriks on KLASSIKATÄHTEDEST tuttav akordionisolist HENRI ZIBO.
Autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU
Kunstnikud KARMO MENDE ja MARE KÕRTSINI

ABBA Chique – Suur aastavahetuse kontsert "Happy New Year" 2021

Maailmakuulsa ansambli ABBA tribüütbänd ABBA Chique annab Eestis neli suurt aastavahetuse kontserti!
ABBA Chique kontsertidel taaselustub legendaarse poppansambli ABBA lavashow, mida iseloomustab autentne muusika ja välimus. Lava täitub glamuuri ja säraga, mida ehivad võrratud kostüümid, mille detailidele on eriti hoolikalt tähelepanu pööratud.
Bändi kontserdid on ülimenukad ning nende energilised etteasted viivad kuulajad tagasi otse 70ndatesse! Kõlavad ABBA parimad hitid, teiste seas ka „Waterloo“, „Chiquitita“, „Dancing Queen“ jpt lemmikpalad.
Tule naudi ABBA kuulsaid laule ja tunne ehedat emotsiooni nende muusikast ABBA Chique esituses!

Toimumiskohad ja -ajad:
27.12.2021 - Pärnu kontserdimaja
28.12.2021 - Tartu, Vanemuise kontserdimaja
29.12.2021 - Mooste Folgikoda

„Kuritöö ja karistus“ Draamateatris

Dostojevski esimese suure romaani „Kuritöö ja karistus“ põhjal valminud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus, mille peategelaseks on õigusteaduse üliõpilane Raskolnikov, maailmakirjanduse üks tuntumaid karaktereid. Vaesuses virelev Fjodor Raskolnikov otsib teid oma ideede teostamiseks ja ei kohku tagasi ka kahe inimese tapmise ees. Tema palavikulised mõtted kisuvad järjest enam ja enam eksi ning sellelt teelt ei suuda teda tagasi tuua ei põletav armastus ega ühiskond, sest kõik, kes Raskolnikovi ümbritsevad, on niisamuti palavikust haaratud.

Fjodor Dostojevski, „Kuritöö ja karistus“. Dramatiseerijad, lavastajad ja lavakujunduse autorid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Valgus- ja videokunstnik Petri Tuhkanen. Helilooja Jakob Juhkam. Tõlkinud A. H. Tammsaare. Osades Ursel Tilk, Hendrik Toompere, Priit Võigemast, Taavi Teplenkov, Hilje Murel, Marian Heinat, Uku Uusberg, Helena Lotman, Markus Luik.

Marvini tütred

Scott McPhersoni peredraama, mille keskmes on õdede keerulised suhted

Tõlkija Kalle Hein
Lavastaja Tiit Palu
Osades Piret Laurimaa, Maria Annus, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Saara Nüganen, Ken Rüütel, Oskar Seeman, Tiit Palu

Elu võib olla mõnikord nii pööraselt kiire, et norutamiseks aega ei jäägi. Ameerika näitekirjaniku Scott McPhersoni näidend pakub psühholoogiliselt meisterlikku sissevaadet oma eluvõitlust pidavate inimeste muredesse ja lootustesse.

Nunnad hoos

Hoogne gospelmuusika, tempokad sündmused ja südamlik lugu inimlikkusest!

„Nunnad hoos“ on suurepärane muusikaline komöödia! Menkeni sädelevad meloodiad täidavad energiaga teatriõhtuid ja -publikut – kirikuskäimine pole iial olnud nii lõbus! Võib vist öelda küll, et „Nunnad hoos“  lööb „pühapäevahommikuse palaviku“ lakke!
Selle muusikali lavastamine on minu jaoks ühe unistuse täitumine ning mulle teeb rõõmu, et saan seda teha Eestis ja Vanemuises. Hindan ja armastan väga samanimelist mängufilmi Whoopi Goldbergiga peaosas ja olen üsna kindel, et meie versioon tuleb vähemalt sama lustakas ja energiast pakatav tänu suurepärasele meeskonnale. Mul on väga hea meel, et minu lavastatud muusikal „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja nüüd on mul au, vastutus ning suur tahtmine panna end proovile muusikalise komöödiaga – ootan väga esietendust!

Samuel Harjanne, lavastaja

 

HEAD INIMESED

Tragi komöödia elumuutvatest valikutest

Lavastaja Ain Mäeots: „Mart Kadastiku näidend on vaade hulludele üleminekuaegadele läbi keskmise eesti mehe. See, mis temaga selles näidendis juhtub, on mõnikord pööraselt naljakas ja kohatu ning vahel hakkab temast ka väga kahju. Usun, et sellise inimesega oskab iga vaataja end samastada, olgugi, et tegevus toimub kohati kõrgetes võimukoridorides, kuhu mees pooljuhuslikult satub.“

Etendused Sadamateatris, Tartus.

“Valged põdrad”

Lavastaja Andres Noormets.
„Valged põdrad” võitis nime all „Siirderiitujad“ 2019. aastal Eesti Teatriagentuuri näidendivõistlusel I preemia ja mille autoriks on Piret Jaaks.
Vanasse talumajja ühes mereäärses külas kolivad noor mees ja naine. Esimesest pilgust on selge, et nad on linnainimesed. Mees on imelik – ise elab looduskaitsealal, aga tassib püssi kaasas. Tema napisõnaline naine on aga veel imelikum. Miks nad siia tulid? Sellesse kolkasse, kus kõik tunnevad kõiki ja elutuiksoonteks on vaikselt tiksuv kauplus ja külabaar?
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding ja valguskujundaja Villu Konrad. Laval on Ilo-Ann Saarepera, Marika Palm, Laura Kalle või Marion Tammet (TÜ VKA), Liisu Krass (külalisena), Peeter Jürgens, Rait Õunapuu, Tanel Ingi ja Vallo Kirs
Lavastus “Valged põdrad” etendub lisaks Ugala kodusaalile Viljandis ka Kumu Auditoorimis Tallinnas.
Etendused Ugala teatri väikeses saalis

Tilda ja tolmuingel

Üheksa-aastase Tilda ja tema tolmust koosneva sõbra seiklused!

Alusteose autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Mare Tommingas
Helilooja ja heliefektide autor Vaiko Eplik
Lava- ja kostüümikunstnik Takinada
Videograafik-animaator Taavi Varm
Valguskunstnik Priidu Adlas
Osades Vanemuise balletiartistid ning Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas, Tartus.

Endla laval lugu raamatutest ja armastusest „Abort“

"Abort" on lugu raamatutest ja armastusest, mille lavastaja on Kaili Viidas.
Richard Brautigani „Abort“ on kummaline, võiks koguni öelda, nõiduslik lugu: mida rohkem me sellest räägime, seda kaugemale nihkume mõttest, mida tegelikult öelda tahame. Me ihkame olla vabad, kuid takerdume kaitsvatesse ruumidesse ja kohmakatesse kehadesse. Maailm meie ümber on suur ja valmis ning kipub meid kodustama, lahterdama. Kuidas leida oma väike õnn ja kui suur on loobumise hind, kui soovime, et asjad jääksid igavesti nii, nagu nad just parasjagu on?
Lavastuses mängivad Jane Napp, Nils Mattias Steinberg, Ago Anderson, Sten Karpov ja Carmen Mikiver. Teksti tõlkis Juhan Habicht ja dramatiseeris Ott Kilusk, lavastuse kunstnik on Arthur Arula.

Pöörane „Figaro pulm“

„Figaro pulm“ ei ole oma nime saanud mitte peategelase, vaid hoopis tegevuse järgi – see tuleb hästi välja ooperi alapealkirjast „Pöörane päev“. Selles loos paisatakse tegelased sündmuste virvarri, sest kõigest ühe ööpäeva jooksul on vaja ära korraldada Susanna ja Figaro abiellumine. Samas ei puuduta abieluteema mitte ainult neid kaht, vaid juttu tuleb ka teistest abieludest ja suhetest. Figaro alustab sotsiaalset revolutsiooni võrdsete õiguste eest võitlemiseks, esindades seega uut maailma ja uut inimest, kes usub ausatesse tunnetesse ning otsekohesusse, mis on võimalik ainult vabas ühiskonnas.

Mozarti suursuguse muusika puhtus ja lihtsus suudab ideaalselt edasi anda igatsust parema maailma järele, kus inimesed on oma eluga rahul – või nagu ooperi viimane lause ütleb: „ja kõik on õnnelikud!“.

Lavastajaks on Marco Gandini Itaaliast ning osades Kristel Pärtna, Raiko Raalik, Silja Aalto (külalisena Soomest), Rauno Elp, Helen Lokuta, Priit Volmer, Mart Madiste, Janne Ševtšenko. Dirigeerib Arvo Volmer.

"Baskerville´ide koer"

psühholoogiline müsteerium

Karlova Teatris etendub ajatu Briti krimiklassika – Sir Arthur Conan Doyle´i tuntuim Sherlock Holmesi lugu "Baskerville´ide koer". Kuulsat jutustust, milles on osavalt kombineeritud detektiivi ratsionaalne ja detailne maailmakäsitlus ning müstiline ja hirmutav vaimumaailm, on korduvalt nähtud nii kinolinal kui teleekraanil, kuid veel mitte Eesti teatrilaval.Inglismaal on päevad hallid ja ööd sünged – eriti veel Dartmoori nõmmel, mille servas elutsevat Baskerville´ide suguseltsi painab sajanditepikkune needus, verejanuline fantoomlik koer. Pärast onu Charlesi mõistatuslikku surma naaseb noor pärija Henry Baskerville kodukanti. Kas tõesti surmas onu too kummituslik koer või siiski inimene? On ka Henry enda elu ohus? Kas käima on lükatud mingi suurem vandenõu? Või on kõige taga tõepoolest needus? Aga needusi pole ju olemas?!

Henry kutsub endale appi meisterdetektiiv Sherlock Holmesi ja tema truu abilise, doktor Watsoni. Kui keegi üldse nendele küsimustele vastata oskaks, siis just need kaks elavat legendi!

Osades Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula (TEMUFI), Elena Koit

Shakespeare’i kogutud teosed

Kuressaare Teater toob vaatajate ette kõik Shakespeare’i teosed. Lühendatult. Parandatult. Ühe teatriõhtuga.
Aeg-ajalt ikka mängitakse mõnda Shakespeare’i näitemängu, „Hamletit“ või „Romeot ja Juliat“, vahel jõuab ka mõni Shakespeare’i komöödia lavale. Seda on vähe ja just seetõttu oleme võtnud eesmärgiks mängida ühe õhtuga ära kogu Shakespeare’i loomingu, mida on rohkem kui 30 näidendit ja lisaks 154 sonetti! Nalja hakkab saama..

Autorid Adam Long, Daniel Singer, Jess Winfield
Lavastaja Sander Pukk

Laval: Tanel Ting, Jürgen Gansen ja Markus Habakukk

„Don Pasquale“

See on teater teatris, mäng mängus, naer läbi pisarate ja ooper maailma kauneimate aariatega, kus kõik valetavad ning situatsioonikoomika võtab võimust. Ebatavaline ooper „Don Pasquale“ on vallutanud lavasid ligi 200 aastat ning publikumenu ei ole seda siiani maha jätnud. Mis selle ooperi nii eriliseks teeb, selgub – nagu ikka – teatrisaalis.

Osades Priit Volmer või Pavlo Balakin, Tamar Nugis või Aare Saal, Kristel Pärtna või Mirjam Mesak, Mehis Tiits või Nico Darmanin ja Aare Kodasma või Mati Vaikmaa.

Pangarööv

Farss pangaröövist, mille käigus tuleb ette enam kui üks ootamatus.

Autorid Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields
Lavastaja Ain Mäeots
Osades Jaanus Tepomees, Karl Robert Saaremäe, Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas või Sepo Seeman (Pärnu Endla), Jüri Lumiste, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Karol Kuntsel, Veiko Porkanen, Karl Kristjan Puusepp, Jürgen Gansen (Kuressaare Teater)

Etendused Vanemuise teatri suures majas, Tartus.

Kaalud

Uus vene näidend, milles noored ja mitte enam nii noored isad kohtuvad ühe sünnitusmaja ooteruumis.

Autor Jevgeni Griškovets
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Reimo Sagor

Etendused Sadamateatris, Tartus.

Pöörane komöödia „Võrku püütud“

Ray Cooney pöörane komöödia „Võrku püütud“, mille lavastas teatri loominguline juht Tanel Jonas ning peaosas näeb värskelt Ugala trupiga liitunud Margus Taborit.

Kaheksateist aastat on taksojuht John Smith nautinud täiuslikku õnne. Tal on hubane kodu, kus teda ootavad armastav naine ja ilus tütar. Ning siis veel ka teine kodu, kus ootamas sama armastav naine ja tore poeg. Loomulikult ei tea perekonnad teineteise olemasolust midagi ja rahuloleva Johni arvates võiks see nii ka jääda. Ühel ilusal päeval kohtuvad tema lapsed ootamatult internetis ja jõuavad arusaamisele, et nende isad on väga sarnased. Sündmuste ahel, mille see tutvus käivitab, on nii hullumeelne, et päeva lõpus on John nõus kasvõi vanakuradi vanaemaga tantsu lööma, selleks et tema saladus päevavalgele ei tuleks.
Ray Cooney komöödia „Võrku püütud“ on järg tema menunäidendile „Run for Your Wife!“, mida eesti publik tunneb nime all „Oi, Johnny!“.

"TREFFPUNKT - BERLIIN!"

Eesti saatkonnahoone Berliinis on kõige laiemas ja sügavamas mõttes kasvanud koos Eesti Vabariigiga. Tema kujunemisloos mängisid olulist rolli ka meie kultuuriloos sellised olulised tegelased nagu EDUARD VILDE, KARL MENNING, GEORG MERI jpt.
Ajaloolist kontinuiteeti, silda erinevate ajastute vahel on Berliini saatkonna loo kaudu kehastanud president LENNART MERI. Selle aasta maikuus tähistab saatkond oma 100. sünnipäeva.

Lavastuses mängivad EGON NUTER (Tallinna Linnateater), PEETER KALJUMÄE, PRIIT VOLMER (Rahvusooper ESTONIA), RENÉ SOOM (Rahvusooper ESTONIA), TOOMAS TROSS ("PIIP ja TUUT”). Klaveril Hain Hõlpus. Teksti autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU. Kunstnikud KARMO MENDE ja MARE KÕRTSINI.

Naiste kool

Molière’i komöödia

“Minu jaoks tähendab oskus inimese üle naerda ka võimet teda armastada, kuna teatavasti saab ligimesele (sealhulgas loomulikult ka iseendale) tema puuduste ja naeruväärsuse pärast ainult kaasa tunda,” leiab lavastaja Priit Strandberg.

“Naiste kooli” muusikaline kujundaja on Priit Strandberg, tõlkija August Sang, stsenograaf Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn.
Osades: Marian Heinat, Linda Kolde, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Karl Laumets, Jaanus Tepomees, Viktor Lukawski või Priit Strandberg.

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri

Piletimaailma haldab

SA Eesti Draamateater
Pärnu mnt. 5
Tallinn, 10148
Eesti