Franz Lehári operetti „Lõbus Lesk“ on erinevatel maailma operetilavadel mängitud lugematu arv kordi. Lehári tundlik heliloojakäekiri on kokku sobitanud haarava assortii valssidest, polkadest, marssidest, masurkadest ja kankaanidest, mis viib meid särava meelelahutuse maailma.
26. mail teevad Rahvusooper Estonia lavastuses kaasa mitmed külalissolistid. Njeguse rollis astub üles üks ja ainus erakordne Katrin Karisma, Hanna Glawarina on laval Katrin Targo ning Vicomte Cascada rollis Vanemuise teatri solist Simo Breede.
Kaasa teevad: Krahv Danilo - Tamar Nugis, Parun Mirko Zeta - Jassi Zahharov, Valencienne - Kadri Kõrvek, Camille de Rosillon - Mehis Tiits, Raoul de St Brioche - Jaak Jõekallas, Kromow - Raiko Raalik, Olga - Aule Urb jt.
Dirigent: Lauri Sirp
Operett „Lõbus lesk“ etendub sel hooajal rahvusooperis 26. mail ning 4. ja 16. juunil.

Karl-Erik Taukar Band annab juulis kolm suvist kontserti Pärnus, Pangodis ja Vihulas!
Nii suurte kui väikeste lemmikartist Karl-Erik Taukar esineb suvekontsertidel koos bändiga ning kõlavad tema parimad hitid kahelt esimeselt albumilt ja ka uued lood, nagu „Ookean“, „Need read“, „Kuule“ jpt tuntud palad.
Mõnus suvemeeleolu on garanteeritud!

Tule kontserdile ja naudi suvepuhkust parima muusikaga!

10. augustil paneb Terminaator Kiivitaja talu publiku rokkima vingeimate hittide saatel!

Kõlavad nii rokipalad kui ka armastatud laulud akustilises versioonis, nii uuem muusika kui ka vanad aegumatud lood. Kontserdile on oodatud lisaks tõelistele Termika fännidele igaüks, kes oskab lõpetada fraasi „Juulikuus lumi...“, sest sel õhtul kostuvad lavalt meie oma rokilegendi repertuaari parimad palad! Ja nagu bändile kombeks, siis maiuspalana tuleb esitusele ka mõni lugu, mida kontsertidel just tihti ei kuule.
Kohtume Kiivitaja talus Terminaatori kontserdil!

Juba kaks viimast kevadet ei ole me saanud koos publiku ja lustiga oma hooaega lõpetada. Kauaoodatud võimalus on taas tulemas ja veel enne, kui algab teatrisuvi lavastusega “Kolm musketäri”, tõmbame suure kevadpeoga oma sisehooajale joone alla. Anname üle publikupreemiad Kuldõun (hääletus on avatud 24. maini), tähistame legendaarse ansambli Kukerpillid 50. juubelit, tantsime õhtu hommikuks; naudime nii kodurestode kui ka Ugala teatrikohviku hõrgutisi ning mullidega ja mullideta jooke üle terve maja ja meie avaral miljöövaatega rõduterrassil.
 
Kevadpeo programm:
20.15 Avame uksed. Külalisi tervitavad teatrijuht Garmen Tabor ja loominguline juht Tanel Jonas
20.30 Avatervitus lavalt ja ansambel The Crosslegs
21.30 Publikupreemia “Kuldõun” üleandmine suures saalis. Lavastaja Andres Noormets
22.15 Ansambel Kukerpillid
23.45 DJ Raitman ja Robin (ehk näitlejad Rait Õunapuu ja Karl Robert Saaremäe)
02.00 Peo lõpp

Pääru Oja, Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt kutsuvad meeleolukatele suvekontsertidele üle Eesti! Kontsertidel „Vala veini“ esitatakse ilusat eestikeelset muusikat, mida ilmestab meisterlik pillimäng. Lauljaid saadavad Ann Kuut ja Indrek Kruusimaa.

„Me ei tee klounaadi, aga nalja saab. Me üllatame ja üllatume ise. Me küünitame Hispaania päikese järele ja Eesti vaikuse taha. Me teeme teile ja endale väga hea kontserdi. Oldagu valmis!“  
Lauri Saatpalu

Eno Raua samanimelise jutustuse ainetel põhineva libreto alusel on lavastaja Vahur Keller (Kellerteater) loonud aktuaalse ja mitmetasandilise Eesti esimese südamliku action-ooperi. See on lugu, kus lükatakse looduse tasakaal paigast ning just naksitrallid on need, kes peavad maailma päästma.
Nüüd tuleb kangelasteks saada ka neil, kes pole selleks sündinud.
Helilooja Tõnis Kaumann on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning võitnud kammerorkestri Academy of St. Martin in the Fields kompositsioonikonkursi „European Young Composer“. 2005. aastal esietendus Estonia laval Kaumanni „Mina – Napoleon“.
Kolme naksitrallina astuvad publiku ette René Soom ja Rauno Elp (Sammalhabe), Reigo Tamm ja Mart Madiste (Kingpool), Juuli Lill ja Aule Urb (Muhv).
Muusikajuht: Kaspar Mänd, dirigendid: Jaan Ots ja Lauri Sirp, kunstnik: Jaanus Laagriküll, valguskunstnik: Margus Vaigur (Teater Endla), kostüümikunstnik: Gerly Tinn,
koreograaf: Märt Agu, videokunstnik: Rene Topolev.
Kaasa teevad rahvusooperi solistid koor ja orkester.

„Hea helimees saab vile kõlarist juba enne bändi tulekut kätte!“

KALLE SEPP mängib helimeest, kes oma bändi kontserdi ärajäämise tõttu satub publiku ette ning eneselegi ootamatult avastab endas artisti ja meelelahutaja. Näeme ja kuuleme tõestisündinud ja uskumatuid  lugusid tuntud eesti ansamblitest ja armastatud lauljatest – vähe sellest, me näeme neid artiste endid – muidugi helimehe esituses! Risti ette ei lööda ja kellelegi ei halastata – olgu ta siis Karl-Erik või Anne, Ivo või Tanja, Metsatöll või Curly Strings. Ka sellest on veel vähe – läbi astuvad  veel Tina Turner, Tom Jones, Elvis Presley  jpt. „dinosaurused“.
Saame aimu, mis tegelikult toimub ühe kontserdi eel, pärast ja ajal, millised on Artistide salajased trikid, nipid ja rituaalid. Kuidas publikuga tegelikult manipuleeritakse. Kõik see ja rohkemgi veel Kalle Sepa show-s: HELIMEHE TÄHETUND!
Lavastaja AIN MÄEOTS

Etendused Haanjamehe talus

Suvi maal. Puhkus suvitusrajoonis. Lõpuks ometi on aega, et lõõgastuda ja elu üle järele mõelda, igatseda ja otsida, armuda ja armastada, muutuda paremaks inimeseks. Just siin, just nüüd saavad kokku tahe ja aeg, et midagi muuta! Ja nemad, need noored, ilusad ja haritud inimesed selles suves räägivad nii veendunult, nii tulihingeliselt armastusest ja elust, muutuste vajalikkusest, soovist teha midagi olulist. Nad teavad, et vaidlustes sünnib tõde ja nad on valmis oma hääled kähedaks vaidlema, sest nad on kindlad, et veel pisut ja see enesega rahulolematuse tunne läheb ära, elu omandab mõtte, saabub õnn ja kogu maailm muutub paremaks!
Aga ometi ei tule neil midagi välja. Ei tule, sest nad on vaid suvitajad - argielust põgenejad, ootamatud ja ajutised. Nad söövad ja joovad, suudlevad ja kaklevad, kurdavad ja vestlevad, laulavad ja laaberdavad, igavlevad ja igatsevad. Ja kaovad siis nagu tuhk tuulde.
Mis neist järele jääb? Mis meist järele jääb?
Maksim Gorki kirjutas „Suvitajad“ 1904. aastal, lavastaja Ingomar Vihmari sõnul on tegu kirgliku ja revolutsioonilise näidendiga, milles Gorki on ära tabanud midagi inimeseks olemisele igiomast ning mis on oma traagilisuses ülikoomiline. Ja vastupidi.

Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm
Kunstnik: Ann Lumiste
Osades: Harriet Toompere (Eesti Draamateater), Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Miia Tooming

Eksabikaasad Audrey ja Tony kohtuvad pärast kolmeaastast lahusolekut oma suvemajas, et oma kraam ära jagada – kes saab mille endale. Tony on andekas dokumentalist, kuid tegeleb nüüd reklaamide filmimisega, sest see töö on palju tulusam. Ta on uuesti abiellunud verinoore Stellaga ja paar ootab last. Audreygi plaanib meheleminekut, kuid hinges on kahtlused tema väljavalitu Briani osas.
Varajagamise käigus rullub lahti nende kooselatud elu. Mälestustelt tolmu üles keerutades lendab sädemeid ja vanad haavad rebitakse lahti. Kuid kas ainult haavad? Kas nad on üldse teineteisest lõplikult üle saanud? Audrey võimukas iseloom, Tony ebapraktilisus, üksteisest mööda rääkimine ja kiivalt saladuses hoitud tõde ei lase neil avameelselt asju arutada. Öeldakse üht, kuid mõeldakse hoopis muud.

Ugala teater toob suvel publikuni kauaoodatud suvelavastuse Alexandre Dumas’ maailmakuulsa romaani „Kolm musketäri” põhjal.
Alexandre Dumas’ maailmakuulsal romaanil põhineva igahalja seikluse “Kolm musketäri” tegevus leiab aset Prantsusmaal. Noor gaskooni aadlik d’Artagnan lahkub isakodust ja suundub Pariisi, et astuda härra de Treville’i musketäride kompaniisse. Kiiresti sõbruneb ta kolme silmapaistva musketäri Athose, Porthose ja Aramisega, kuid sama kiiresti leiab ka vaenlasi kardinal Richelieu’ lähikondsete hulgast ning õige pea tuleb noorel ja tulisel gaskoonlasel sukelduda kõige ohtlikumatesse seiklustesse, et pälvida oma südamedaami armastus ning päästa kuninganna Anna au ja Prantsusmaa hea nimi. Olles kõigest etturid kuningas Louis XIII, kardinal Richelieu ja Buckinghami hertsogi vahelises malemängus, õnnestub musketäridel ja d’Artagnanil jääda truuks oma deviisile – üks kõigi ja kõik ühe eest.

Esietendus 17. juunil Õisu mõisa pargis Viljandimaal. Etendused toimuvad juunis ja augustis.

Ardo Ran Varres: Tammsaare vaatleb oma tegelasi mõruda huumoriga. Tundub, nagu oleks autor pea kõigi inimlike omaduste suhtes sarkastiline, välja arvatud armastus.
Romaan mõjub päev-päevalt üha aktuaalsemana, see näitab, kuidas ühiskonnas toimuvad protsessid on korduva iseloomuga. Täna tahaks tõesti hüüda: „Maailm on hulluks läinud!“

Mis on jääv?
Kindlasti armastus. Ja huumor.

Esietendus 6. mail 2022 Vanemuise teatri väikeses majas.

Eksklusiivne suvekontsert kodumaise soul’i tähe Rita Rayga!
Rita Ray on ainulaadne artist meie muusikalavadel - diivalikku soul’i, suitsust r&b’d ja 70ndate maiguga diskot esitav lauljatar on vaatamata oma noorele eale suutnud üllatada Eesti publikut oma jõulise vokaali, hingestatud live-kontsertide ja enda kirjutatud loomingu mõtestatud sõnade ning meeldejäävate meloodiatega.
 
Rita Ray on varasemalt öelnud, et ilma mõtteta lugusid on siin maailmas juba piisavalt. Ka oma muusikas on tal aukohal lüürika, mis kõnetab nii teda ennast kui ka publikut. Tema debüütalbum „Old Love Will Rust“ nomineeriti Eesti muusikaauhindade jagamisel koguni neljas kategoorias, aasta album ja aasta debüütalbum kaasa arvatud, ning album kogub populaarsust nii Suurbritannias kui ka USAs.

Suvekontserdil Kiivitaja talus toob Rita Ray 5-liikmelise bändiga lavale souli, vanakooli R&B ja diskomuusika.

Rahvusvaheline etenduskunstide festival Baltoscandal toimub 6.–9. juulini Rakveres. Tänasest on müügil Baltoscandali festivali piletid. 4 päeva jooksul saab festivali külastaja osa 13 lavastusest, erinevatest kunstiprojektidest ja filmiprogrammist. Tallinna ja Rakvere vahel sõidab igal festivalipäeval tasuta buss.
Pileti hind on 16 € (sooduspilet 12 € kehtib tudengitele ja pensionäridele). Lisaks saab soetada saripileti 11 € (ostes korraga 5 või enam piletit). Saripiletid on müügil ainult Rakvere Teatri kassas: kassa@rakvereteater.ee või telefonil 329 5444. Filmiseansi pilet maksab 5 €.
Festivali programmiga saab tutvuda SIIN

Iga kahe aasta tagant toimuv Baltoscandali festival leiab tänavu aset 17. korda. Baltimaade vanim ja tänaseni regiooni üks suurimaid etenduskunstide festivale toob Rakverre kokku esinejad Eestist, Euroopast ja maailmast. Festival esitleb uuenduslikke ja peavoolust erinevaid teatrivorme, mis on suunanäitajaks kogu etenduskunstide valdkonnas.

William Shakespeare’i komöödia

Lavastaja Priit Strandbergi sõnul on „Tõrksa taltsutus” teadaolevalt üks esimesi Shakespeare’i näidendeid, kust lisaks vaimukatele situatsioonidele ning karakteritele leiab üles ka kõik Shakespeare’i lemmikteemad ja -kujundid, mis autori hilisemas loomingus edasi elavad, toimetavad ja arenevad. „Shakespeare pakub rikkaliku laua: mille järele publikul parasjagu isutab, selle ta sealt ka leiab. Autor pakub väga palju koomilisi situatsioone, samal ajal räägitakse tohutult ilusas keeles ning käsitletakse kerges vormis suuri ja tähtsaid teemasid – võim, uhkus, näivus ja tegelikkus,“ rääkis Strandberg, lisades, et palju ilu kannab endas ka lavastuses kõlav elav muusika.

„Tõrksa taltsutuse“ toovad lavale näitlejad Maria Annus, Maarja Johanna Mägi, Veiko Porkanen, Oskar Seeman, Ken Rüütel, Andres Mähar, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Priit Strandberg ning külalisnäitlejad Markus Habakukk (Kuressaare teater), Kristjan Üksküla ja Janek Joost. Draamatrupi kõrval on laval ka Jakobi Mäe teatristuudio noored.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette osanud kujutada ning muutub painavaks õudusunenäoks.
 
Milliseid tingimusi me sõprusele seame? Miks me suhtleme endiselt inimestega, kes meile enam ei meeldi? Kas tõde on alati parim valik? Need südamesõbrannad räägivad küll aususest, aga tegelikult varjavad üksteise eest vägagi palju ja valetavad nii, et maa must. See alguses naljaks ja kohati absurdi kalduv tragikomöödia võtab arenedes üha põnevamaid tuure, tekitab veidi isegi õudu, nagu pime mets ikka ja kulmineerub lausa kriminaalsete sündmustega.

Lavastaja: Eero Spriit
Mängivad: Helgi Sallo, Katrin Karisma, Anne Veesaar

Näidend on kirjutatud Ugala uuslavastuse jaoks.
Lavastuse kunstnik on Arthur Arula, helilooja Taavi-Peeter Liiv, valguskunstnik Fredi Karu. Laval on Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Tabor ja Tarvo Vridolin.

Üks mees tahab jõuda kõrgele ja kaugele, olla kõige parem.
Teine mees tahab elada soojas ja armastavas idüllis.
Kolmas mees ei tea, kes ta olla tahab, aga teab täpselt, kes ta olla ei taha.
 Lavastus „Üle oma varju“ räägib loo inimestest, kes püüavad olla keegi teine ning ehitavad selle jaoks valedest kõrged müürid. See on viirastuslik teekond nende meeste peidetud siseilma, kus panused on kõrged ja jalgealune tuline. Eks me kõik oleme mingil hetkel mõtelnud, et mis tunne oleks olla kellegi teise nahas. Aga kui päriselt avaneks selline võimalus?

Eesti Draamateatri suures saalis etendub Peter Shafferi „Amadeus“, mille lavastas Karl Laumets Mait Malmsteni ja Tõnis Niinemetsaga kesksetes osades. Shafferi näidend ühest mütoloogilisemast muusikaajaloo vastasseisust kõrvutab konventsionaalse kunsti vaba jumaliku sädemega. Antonio Salieri palub noore mehena Jumalalt kuulsust ja vastutasuks tõotab elada vooruslikult ning kiita Jumalat surmatunnini. 1781. aastaks on Salierist saanud Habsburgide õukonna-helilooja ning tema karjäär liigub tõusujoones, kui Viini saabub imelaps Mozart – edev naistekütt ja ropu suuga mühakas, kelle muusika läbi kostab Jumala hääl. Pettunud Salieri ütleb lahti oma tõotusest Jumala ees ning kuulutab talle sõja. Peter Shafferi „Amadeus“ jõudis esmakordselt lavale Londonis National Theatre’is 1979. aastal. Näidendi alusel 1984. a valminud Miloš Formani film võitis 8 Oscarit.

Lavastaja Karl Laumets (Vanemuine), osades Mait Malmsten, Tõnis Niinemets, Helena Lotman, Raimo Pass, Rein Oja, Ülle Kaljuste, Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Markus Luik, Marta Laan jt. Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), grimmikunstnik Helga Aliis Saarlen, valguskunstnik Rene Liivamägi, helilooja ja muusikaline kujundaja Ann Reimann, lauluõpetaja Eda Zahharova, tõlkija Hans Luik.

Ivan Turgenevi näidendil põhinev draama

Turgenevi „Armuleivasööja” on ühe pere lugu. Lugu, mis on aastakümnete jooksul olnud perele endale teadmata. Teadmatus on ühele õnnistuseks ja teisele kannatuseks ning seetõttu muudab tõe ilmsikstulek peresuhteid tundmatuseni.
Robert Annus, lavastaja
Osades Aivar Tommingas, Lena Barbara Luhse, Külliki Saldre, Reimo Sagor, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Martin Tikk (külalisena), Saara Kaljujärv (külalisena), Anette Pärn (külalisena).

Esietendus 9. aprillil 2022 Vanemuise teatri väikeses majas.

Lugu religioossetest inimestest, meid – ja küllap ka publikut – huvitab, kes need inimesed on ja kuidas nad on oma usuni jõudnud, millist elu nad elavad, missugusena näevad oma kohta ühiskonnas ja tajuvad suhtumist endasse. Neid vaadeldes loodame õppida midagi ka enda kohta. Lavastuses mängivad Fatme Helge Leevald, Kadri Rämmeld, Liis Karpov, Ago Anderson, Nils Mattias Steinberg, lavastusdramaturg Anne-Ly Sova.
Lavastaja Laura Jaanhold: „Kuna tegu on dokumentaallavastusega, siis tuleb alati oodata ja tõesti kuulata, mida intervjueeritavad räägivad. Mind hämmastas see, mil määral inimesed on valmis enda jaoks olulist osa elust peitma, et nad ei paneks kedagi teist end ebamugavalt tundma, et keegi ei saaks võimalust nende usu üle nalja heita või oma suhtumist näidata. Uudne lavastuse juures on see, et meil on stseene, mis kasutavad recorded delivery meetodit mis eestikeeli võiks kõlada „räägin-mis-kuulen“. See tähendab, et näitleja kuuleb kõrvaklappidest salvestatud lõike intervjuudest ning räägib neid siis samal ajal publikule edasi. See tekitab omalaadse ja uudse situatsiooni, sest tekst, mida näitleja räägib, ei ole pähe õpitud, vaid jõuab kõrva vahetult enne ettekandmist.“

Balletiõhtu kahes osas

Igor Stravinski vene rahvajuttudest inspireeritud maailmakuulus ballett “Tulilind” esietendus esmakordselt aastal 1910 Pariisis kuulsa Sergei Djagilevi Les Ballets Russes’ ettekandes, Nikolai Rimski-Korsakovi orkestrisüit “Šahrazad” aga 1888. aastal Peterburis, kus esmaettekannet dirigeeris helilooja ise. Ilmeilusa muusikaga teoseid esitatakse tihti nii kontserdi- kui teatrilavadel, lugude muinasjutuline sisu leiab aga igas lavastuses uusi tähendusvälju ja vorme.
Brasiilia koreograafi ja lavastaja Ricardo Amarante neoklassikalises stiilis balletiõhtu toetub heliloojate originaalmuusikale, kuid toob vaatajateni tuntud muinasjuttude uued tõlgendused.

Esietendus 26. märtsil 2022 Vanemuise suures majas.

Pärnu ooperipäevade piletid on müügil!
14. ooperipäevade külalisteatriks on Poola Kuninglik Ooper.
Teater on pälvinud tähelepanu W.A. Mozarti ja poola heliloojate teoste esitustega. Seda pakuvad ka Pärnu ooperipäevad –  Eesti ühe parima akustikaga saalis, Pärnu kontserdimajas etenduvad Mozarti „Don Giovanni“ ja Stanisław Moniuszko „Õudne mõis“. Ooperit “Õudne mõis” ei ole varem Eestis esitatud.

Ooperipäevad lõpevad traditsiooniliselt, piduliku galakontserdi-õhtusöögiga.

Roberti Icke’i “Arst” („The Doctor“), on 2019. aastal kirjutatud „väga vaba adaptsioon“ austria näitekirjaniku Arthur Schnitzleri kuulsast näidendist „Professor Bernhardi“ (1912). Lavastuse toob publiku ette Taago Tubin. Lavastuse kunstnik on Pille Jänes, helilooja Vootele Ruusmaa.
Peaosas astub lavale Garmen Tabor.

Kliiniku juhataja ja peaarst dr Ruth Wolff on tugev isiksus, kes on tulnud toime katsumustega nii professionaalses kui isiklikus elus. Kõik muutub aga päeval, mil ühest argisena tunduvast vahejuhtumist saab alguse vastasseis arstieetika ja usuliste veendumuste vahel ning konflikt võtab kiiresti nõiajahi mõõtmed. Nii avastab tunnustatud arst end üksi keset avalikku kohtumõistmist, mille käigus tuleb tal näkku vaadata ka enda kapis leiduvatele luukeredele.

Poisiohtu Hind, keda kehastab Christoper Rajaveer, püüab 19. sajandi keskpaigas Otepää kandi kehva talukohaga üksi hakkama saada. Keisri usku minnes saaks soojale maale, kuid mõis, vald ja küla ei lase vabaks. Ega lase ka Palanumäe põlistalu põllud ja vaimud. Tartukeelses poeetilises loos peavad noored inimesed ellujäämisvõitlust maaga, tööga ja saatusega. Mats Traadi lühiromaan „Puud olid, puud olid hellad velled“ (1979) on eellugu Mats Traadi sajandipikkuse ajahaardega jõgiromaanile „Mingem üles mägedele“.
Lavastaja Priit Pedajas, osades Christopher Rajaveer, Karmo Nigula, Teele Pärn, Tõnu Oja, Tõnu Kark, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Jaan Rekkor, Hilje Murel, Kaie Mihkelson, Jan Ehrenberg. Kunstnik Pille Jänes, valguskujundaja Kaido Mikk, videokujundaja Tauno Makke.

Rosmersholm on rikas pärusmõis ja kogukonna tugisammas, kus ootavad ees pinevad valimised. Konservatiivid ja radikaalid on üle maa teineteise vastu relvi haaramas. Rosmersholmi vesiveski ratas pöörleb aga edasi ning Rosmeri raamaturiiuli kõrvale on ilmunud tumedate silmadega ahvatlev naine.

Peeter Raudsepa lavastuses mängivad Margus Grosnõi, Natali Väli, Peeter Rästas, Ülle Lichtfeldt jpt.
Lisaks Rakverele näeb sel hooajal etendusi veel Jõgeval, Haapsalus, Türil ja Tartus

Käbi Laretei autobiograafilistel raamatutel põhinev näidend erakordse kirega inimesest. Eesti diplomaadi Heinrich Laretei tütrena oli Käbi sunnitud 18-aastaselt õpingud Tallinna konservatooriumis katkestama ja pagema sõja eest Rootsi. Suure tahtejõu ja mitmete eraõpetajate abiga sai temast kõigele vaatamata silmapaistev kontsertpianist. Ta on üles astunud Euroopa ja Põhja-Ameerika suurimatel lavadel, teiste seas Royal Festival Hallis ja Carnegie Hallis. Väga eduka karjääri kõrvale mahtusid aga ka kaks last, mitmed kirglikud suhted ja kaks abielu: esimene tippdirigendi ja teine maailmakuulsa filmilavastajaga. Kuidas see kõik ühe inimese ellu ära mahub? Intervjuus Urmas Otile on ta öelnud: „Ma olen ahne inimene. Ma tahan kõike. Aga kui kõike tahad, ka kõike saad...?”

Mehis Pihla, „Solist“. Lavastaja ja kunstnik Kersti Heinloo, osades Kersti Kreismann, Märten Metsaviir, Kirke Karja, kostüümikunstnik Anu Lensment, muusikaline kujundaja Kirke Karja, valguskujundaja Triin Suvi.

Laval on psühholoogiline sisevaatlus ühe väikese kogukonna elust ja tegemistest, mille sündmustik kulgeb maalilises maamõisas, mesitarude vahel. Valdholmid on mesinikud. Amet on liikunud põlvest põlve, aegade hämarusest, kuni hetkeni, mil kaua kestnud harmooniasse tekivad mõrad. Mehe ja tema võõrastütre vastastikune kiindumus areneb millekski enamaks: kireks, armastuseks, lammutades hingetu loodusjõuna enese ümber kõik, mis näis vankumatu ja igavene.
Nikolai Baturini romaani dramatiseeris Ott Kilusk, lavastas Kaili Viidas, lavakujunduse autor on Ervin Õunapuu.
Osades Karmel Naudre, Veikko Täär, Carita Vaikjärv, Andrus Vaarik, Ruuben Joosua Palu, Jane Napp, Ireen Kennik, Karl-Andreas Kalmet, Kati Ong, Meelis Rämmeld, Carmen Mikiver jt.

Etendused Endla Teatri suures saalis.

On üks linnake või alev, või siis terve maailm, ja siin poleks midagi kahtlast, kui ei toimuks tervet rida hämaraid, isegi jaburaid juhtumeid. Tõsi, keegi neid küll otseselt näinud pole, aga väidetav kiirgus levib inimeste vahele ning tekitab lisaärevust. Sugenevad jaburad kahtlused, süveneb rahulolematus ja puutumata ei jää sellest keegi, kõik lähevad varem või hiljem närvi, olgu süütenöör pikk kui kaheksameetrine tollipulk!

Urmas Vadi, „Tund enne päikesetõusu“. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Arthur Arula, valguskujundaja Priidu Adlas, videokujundaja Epp Kubu, helikujundaja Lauri Kaldoja, koreograaf Jüri Nael. Osades Ivo Uukkivi, Raimo Pass, Gert Raudsep, Tõnis Niinemets, Markus Luik, Tiit Sukk, Marta Laan, Merle Palmiste, Ülle Kaljuste, Harriet Toompere, Mirtel Pohla, Jan Ehrenberg, Janno Jaanus, Hendrik Toompere jr.

“Kihnu Jenka” on lugu tublist eesti naisest, keda on läbi elu aidanud rõõmus meel ja laulud.  Armastuslugu, tema kohtumine ja elu koos abikaasa Jaan Kösteri ehk Kihnu Jenkaga. See pole dokumentaaljutustus, vaid fantaasiamäng, mis põhineb Virve enda meenutustel tema erakordselt sündmusterohkest elust.
See lugu on üldistus, kui soovite, siis kunstiline liialdus, kus niiditõmbajateks on Virve kaks kaitseinglit – Virveingel ja Friideingel. Neid on kaks, sest Virvel on kaks eesnime – Virve Elfriede.
Kihnu Virve osas Inga Lunge ja Karin Tammaru, Kihnu Jenka osas Mart Toome (Tallinna Linnateater). Teistes osades Jüri Vlassov, Indrek Taalmaa, Nils Mattias Steinberg (Endla), Märten Männiste, Kersti Tombak, Kaidi Soosaar.
Kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge, tantsuõpetaja Marko Kiigajaan. Autor ja lavastaja Gerda Kordemets.

Võru Kandle aed: 26., 27. juuli
Laulasmaa Spa õu: 28., 29., 30. juuli

Draamateatri väikses saalis etendub briti moodsa draamaklassiku ja nobelisti Harold Pinteri „Majahoidja“. Laval on kaks venda, kes arendavad kinnisvara. Üks on nii rikkaks saanud, et sooviks nüüd oma kätega midagi tõelist teha, näiteks kuuri ehitada. Kuigi tal on kuldklotser ja kašmiirmantel. Teine vend genereerib ideid, kuidas täiuslikult kõrghooneid sisustada. Kuna nende äri-ideoloogiad ei kattu, tuuakse majja üks kogenud inimene. Majavalitsejaks. Ja tuba saab kujundatud – no see pole enam korter, see on loss! Aga äkki… Äkki on see, kes tuli, hoopis vendade isa?
„Minu meelest on „Majahoidja” naljakas teatud piirini. Teispool seda piiri nalja ei ole, ja see piir oligi see, mis sundis mind kirjutama”, ütleb Pinter ise.
Harold Pinter, „Majahoidja“. Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Jaanus Laagriküll, helikujundaja Andrus Laansalu, videokujundaja Tauno Makke, tõlkija Irene Tiivel.
Osades Hendrik Toompere, Jüri Tiidus, Kristo Viiding.

Astrid Lindgreni muinasjutt "Vennad Lõvisüdamed", lavastaja Tiit Palu.
„Vennad Lõvisüdamed“ toovad lavale näitlejad Oskar Seeman, Kaarel Pogga, Maarja Johanna Mägi, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste, Meelis Hansing, Reigo Harkmann, Andre Luik, Sten Gussakov ja Markus Kõrkjas.
Astrid Lindgreni jutustuse on dramatiseerinud Staffan Götestam ja tõlkinud Vladimir Beekman. Lavastuse kunstnik on Maarja Meeru, muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres, laulusõnade autor Aapo Ilves, videokunstnik Juho Porila ja valguskunstnik Tõnis Järs.


Noorem teatrisõber saab kaasa elada Nangijaalas toimuvale värvikale põnevusloole Kibuvitsaoru vabastamisest kurja türanni Tengili rõhumise alt, vanem vaataja aga mõtiskleda sõprusest, vendlusest, üllusest ning inimelu kaduvusest.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn emadusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas.
„Kõik minu emast“ räägib armastusest, valust ja ka lootusest, mida me kõik – kes me ka poleks – tunneme ühtmoodi.
Lavastaja Ain Mäeots
Kunstnik Iir Hermeliin
Osades: Maria Annus, Saara Nüganen, Piret Laurimaa, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Lena Barbara Luhse, Kaia Skoblov Külalisena, Robert Annus, Reimo Sagor, Karl Kristjan Puusepp (külalisena).

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

Ole sa kirikuõpetaja või puusaagija, hauakaevaja või külahull – surma eest ei pääse meist keegi. Oma lõpmatus tarkuses on kõikvõimas Jumal otsustanud, et Österlövsta kihelkond kusagil Rootsimaa kolkas peab maamuna pealt kaduma. Kaduma nii, et sellest märkigi ei jää. Inimesed surevad nagu kärbsed, hurtsikud mädanevad lausa silmnähtavalt ja keegi ei tea, miks! Igaüks selles naeruväärses kogukonnas ootab surma omamoodi, saab sellest aru ainult nii, nagu talle sobib ja leidub neidki, kes va vikatimeest üle püüavad trumbata. Selline olukord on muidugi masendav, kuid lisaks ka naljakas, õudne, ootamatustest tulvil ja tumemeelselt erootiline.
Rootsi astronoomi ja kirjaniku Peter Nilsoni novellidel põhineva loo toob Endla Küünis lavale Taarka Pärimusteatri eestvedaja Helena Kesonen. Lavastaja visuaalsed kujundid ja lavastuslikud ideed on mõjutatud ääremaa rahvaste mütoloogiast, argielust ja rustikaalsest elutunnetusest, vastandudes otsustavalt kaasaegsele linlikule maailmanägemisele.
Kunstnik on Mailiis Laur, mängivad Sten Karpov, Tambet Seling, Nils Mattias Steinberg, Ago Anderson, Fatme Helge Leevald, Karin Tammaru, Liis Karpov ja Ott Raidmets.

Eno Raua raamatu põhjal valminud Vanemuise tantsulavastuses lastele „Naksitrallid 2: rotid ründavad“ jätkavad seiklemist kolm headuse eest võitlevat sõpra, kes peavad taastama looduse tasakaalu.
Lavastajad, koreograafid, stsenaariumi ning lava- ja kostüümikujunduse autorid on Katrin Pärn ja Janek Savolainen, videokujunduse loovad Argo Valdmaa (Endla teater) ja Janek Savolainen, valguskunstnik on Tõnis Järs.

Etendused Tartu Sadamateatris.

Rannatüdruk Lea armastab rikast noorperemeest, kes ütleb talle ära jõukama peretütre kasuks. Least on huvitatud teine, vaesem noormees, kellele Lea ise ära ütleb. Mõlemad mehed tahavad hakata riiki ümber pöörama, üks ühel, teine teisel pool riigitüüri. Sisemises segaduses Lea valib ema suunamisel kolmanda riigi, taevase kuningriigi, lootes leida lepitust ja rahu.
Lavastaja Elar Vahter.
Osades: Piret Krumm, Piret Rauk, Lee Trei, Kristjan Sarv,
Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Tanel Ting

Lavastuse „Katsed elu kallal” peategelane on Ann või õigemini Annid, sest neid võib olla mitmeid. Me elame meediaruumis, kus näivus on niisama reaalne kui tegelikkus ise ja nii võib ka Ann olla nii noor kui vana, nii kunstnik kui sõiduauto, nii prostituut kui terrorist, kõik sõltub vaatenurgast. Näidendi autor Martin Crimp on ette andnud seitseteist erinevat stsenaariumi, kes Ann olla võiks ja mis temaga juhtuma peaks. Laval on kolm naist, kes mänguliselt ja üksteiselt uusi ideid haarates kõik need võimalused kohapeal läbi mängivad.

Martin Crimp, „Katsed elu kallal“. Lavastaja Priit Võigemast, tõlkija ja dramaturg Paavo Piik, kunstnik Kairi Mändla, helilooja ja helikujundaja Veiko Tubin, valguskunstnik Priidu Adlas. Osades Helena Lotman, Hilje Murel, Inga Salurand.

Publiku rõõmuks anname teada, et suure menuga suvelavastus „Põrgupõhja Uus Wanapagan“ jõuab 2022 suvel taas Greni vanas katlamajas lavalaudadele. See on hea võimalus teha kordaminev ja sisukat koosolemist võimaldav jõulukink.

Etendused toimuvad 16., 17., 18., 21., 25. ja 30. juunil, 7., 8., 9., 13., 14. ja 15. juulil 2022 kell 19.00 Greni katlamajas (Pärnu, Ringi 56). Piletid aprilli lõpuni 20 €, alates 1. maist 25 €.

Suvelavastuse „Põrgupõhja uus Wanapagan“ teksti autor on A. H. Tammsaare ja dramatiseerija Ott Kilusk, lavastaja on Kaili Viidas, kunstnik Arthur Arula.
Lavastuses mängivad Ago Anderson, Tambet Seling, Triin Lepik, Kadri Rämmeld, Peeter Tammearu, Karin Tammaru, Sten Karpov, Liis Karpov, Ott Raidmets, Nils Mattias Steinberg, Indrek Taalmaa, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Sander Rebane, Meelis Rämmeld jt.
Lavastus ei sobi alla 14-aastastele vaatajatele.

Mozarti ooper „Don Giovanni“ on Elmo Nüganeni esimene lavastus Vanemuise teatris. Seekordses versioonis vahetatakse mõõk telefoni vastu ning tuuakse publikuni päevakajalised teemad nagu koduvägivald, ahistamine, kõrkus ja jumalapõlgus.
Elmo Nüganen: „Ma tahan jõuda tavavaatajani, et just tema mõistaks tegelaste sisemaailma ja selle peegeldust muusikas. Tahan, et lavastus mõjuks loomulikult, et vaataja oleks loo ja selle tegelastega kaasas ja mõtleks ka ooperis käsitletavatele aktuaalsetele teemadele.“

„Don Giovanni“ lavastusmeeskonda kuuluvad muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigendipuldis Taavi Kull või Martin Sildos, kunstnik ja videokunstnik Katrīna Neiburga Lätist ning kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka Läti Rahvusooperist. Valguskunstnik on Kristjan Suits Tallinna Linnateatrist, ooperi liikumisjuht Rauno Zubko.

Esietendus 27. novembril 2021 Vanemuise teatri väikeses majas.

Kui kuulus kirjanik Tšehhov 1900. aastal oma uue näidendi „Kolm õde“ esimest lugemisproovi külastas, siis lahkus ta sealt halvatujulise, nukra ja vihasena, sest enda meelest oli ta kirjutanud lõbusa komöödia, aga lugemisel pidasid kõik seda draamaks ja nutsid. Järelikult oli näitemäng arusaamatuks jäänud ja läbi kukkunud, arvas Tšehhov.
Nii et juba esimesest proovist alates on selle kuulsa autori kuulsaima ja enimmängituima näidendiga miski kamm ja kahvel lahti. Ja ometi on „Kolme õde“ viimase 120 aasta jooksul lavastanud ja mänginud sajad kuulsad ja veel kuulsamad teatrimehed ja -naised. Tegelikult isegi kuulsad robotid. Ja ikka ja alati arutletakse, millest see kuulus näitemäng siis ikkagi räägib. Nüüd võtab kuulsa kirjaniku Tšehhovi kuulsaima näidendi lavastamise ette ka kuulus lavastaja Vihmar. Ja kes teab, ehk saame just nüüd teada, millest ja miks Tšehhov kirjutas.
Kolme õde mängivad Carmen Mikiver, Kleer Maibaum, Kadri Rämmeld, teistes osades Jane Napp, Carita Vaikjärv, Priit Loog, Jaan Rekkor, Andrus Vaarik, Märt Avandi, Karl-Andreas Kalmet, Enn Keerd ja Ingomar Vihmar.

Lavastaja Karl Laumetsa sõnul on „Galilei elu“ täiesti aegumatu, sest inimesed ei muutu. „Sellised, nagu inimesed olid 17. sajandil, on nad ka praegu. Mõelgem avastusele, mille Galilei teeb: Maa keerleb ümber Päikese ja me ei asugi universumi keskpunktis. Muutus, mis selle avastuse tõttu inimeste arusaamades peab toimuma, on väga suur ja on oluline, et see arusaam peab minema massidesse,“ kirjeldas Laumets.

Eestis on August Sanga meisterlikus tõlkes näidendit seni lavastatud vaid korra: 1961. aastal tõi näidendi Vanemuises lavale Kaarel Ird, nimiosa mängis tookordses lavastuses Helend Peep. Lavastuse teisel tulemisel mängib nimiosa Hannes Kaljujärv. Laumetsa sõnul on Kaljujärv näitleja, kes tajub väga hästi elu pühadust või pühalikkust: „Temas on tohutult näitlejatarkust, temas on see saladuslik „miski“ ja selle rolli jaoks vajalik küpsus,“ selgitas Laumets peaosatäitja valikut.
Lavastuse toovad publiku ette Hannes Kaljujärv, Oskar Seeman, Piret Laurimaa, Marika Barabanštšikova, Maarja Johanna Mägi, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Karol Kuntsel, Jüri Lumiste, Veiko Porkanen, Robert Annus, Priit Strandberg ja Kaarel Pogga.

Etendused Tartu Sadamateatris.

Meile, eestlastele, meeldib rääkida lugu sellest, kuidas me laulsime ennast vabaks. Palju vähem kõneleme aga sellest, et kolmkümmend aastat tagasi, vahetult enne iseseisvuse taastamist, oli otsustajate ja rahvagi hulgas nii teravaid eriarvamusi, et kokkuleppimine tundus võimatu. Kuid ometi lepiti kokku. Ehitati üles oma riik ja kas me just sellist tahtsime, aga me tahtsime ja siin ta on. 20. novembril Draamateatri väikses saalis esietenduva lavastuse „Samad sõnad, teine viis“ tekst tugineb intervjuudele naistega, kes aitasid taastada Eesti iseseisvust. Keset tulist vastasseisu suutsid need naised säilitada rahu ja iseseisvuse väljakuulutamise tarvis ühisosa leida. Aga mida tähendavad täna meile need sõnad, mille eest siis oldi valmis surema? Kui me täna räägime vabadusest ja selle puudumisest, siis millest me õieti räägime? Ja kas kokkuleppimine on üldse võimalik, lauldes eri viisil?
„Samad sõnad, teine viis“, autor Piret Jaaks, lavastaja Mari-Liis Lill, kunstnik Emer Värk, helilooja Marten Kuningas, osades Britta Soll ja Teele Pärn.
Esietendus 20. novembril 2021 Draamateatri väikses saalis.
Loe siit lavastuse kohta lähemalt.

Ugala teatri suurele lavale jõudis 6. novembril F. Scott Fitzgeraldi suurteos “Sume on öö”, mille lavastas Kaili Viidas (Endla Teater).
Lavastus räägib ameeriklasest psühhiaatri Dick Diveri ja tema kaasmaalaste pillerkaaritavast elust 1920. aastate Euroopas.
Meie ees avaneb pilt mitmekülgse seltskonna kirevatest päevadest ja öödest, aga ka särava fassaadi taga peituvast tühjusest, kus hõljuvad nii mõnedki täitumata soovid. „Sume on öö” on mitmeplaaniline lugu täis vastandeid ja konflikte; teos, kus põrkuvad kõrged sisemised ideaalid ja välise maailma hiilgus. Selles aimub nooruslik ülemeelikkus ja varastatud suudluse lubadus. Pillava õhustikuga lavastus on täis 20ndate aastate glamuurset vaimsust, mõrkjasmagusat romantikat, hullutavat tšarlstonit, armastuse võluvat valu ja kahtlustes vaevleva südame ängi – lüüriliselt, lendlevalt ja muidugi sumedalt.

Tiit Palu fantaasia vabadussõja teemadel

Ühel päeval saabub vallavalitsusse ingelinvestor, kes tunneb huvi asustamata ääremaade vastu. Koos vallavanemaga minnakse piirkonda üle vaatama, et leppida kokku müügitingimustes. Sada aastat varem, vabadussõja ägedate lõpulahingute aegu ei pandud tähelegi, et uusim soomusrong ei jõudnud kunagi rindele. Vabadussõda lõppes ja see soomusrong ununes täiesti.
Nüüd juba sada aastat on soomusrong nr 7 seisnud metsasel kõrvalteel ning sellel teenivad mehed ja naised ei ole unustanud oma vannet ja missiooni.  
Varem või hiljem peab ajakapsel avanema. Täna see juhtub ning aru tuleb anda mõlemal poolel..

Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Jaanus Laagriküll.
Osades: Saara Nüganen, Sepo Seeman, Reimo Sagor, Ragne Pekarev, Lena Barbara Luhse, Margus Jaanovits, Andres Mähar, Ken Rüütel.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

„Ma teenindasin Inglise kuningat“ on Tšehhi kirjanduse kõige pöörasem pärl – kohutavalt koomiline ja tohutult traagiline lugu väikest kasvu, aga suurte unistustega kelnerist Dítěst, kes eelmise sajandi pöördelisematel kümnenditel seikleb Böömimaa restoranides, bordellides, pansionaatides ja koonduslaagrites. Ajaloo keeristes kord natside, kord venelaste kätte langevas Tšehhi riigis ei ole just kerge üdini graatsiliseks jääda ning vähimagi vääratuseta guljašše ja vaadiõlut lauda kanda, kuid Dítě ei ole mingi tavaline kelner - Dítě on mees, kellel on plaan!
Laura Jaanholdi lavastuse kunstnik on Illimar Vihmar ning peaosas Sten Karpov.

Viljandi Laste- ja Noorteteater Reky 39. hooaja esimeseks uuslavastuseks jõudis lavale Elar Kuusi "MEMME MUSI", mis on kujunenud tänaseks üheks Eesti lastekirjanduse klassikaks.

Südamlik lugu emaarmastusest, mis võidab suure kurjuse jõu. Armsa jänkupere aiast on jõhkardist hunt ja kaval rebane varastanud kapsapea.

Loosse sekkub korravalvur siil. Kapsast asuvad koju tooma ka jänkulapsed.

Kuidas kapsapea aga lõpuks koju jõuab, seda näete juba etendust vaatama tulles.

Ugala väikeses saalis etendub teatri loomingulise juhi Tanel Jonase lavastus “Ema”, mis põhineb prantsuse kaasaegse näitekirjaniku ja maailma ühe mängituima autori Florian Zelleri samanimelisel näidendil. 2010. aastal Pariisis esietendunud “Ema” on mõttelise näidenditriloogia esimene osa, sellele järgnenud „Isa“ ja „Poeg“ on Eestis lavale jõudnud Theatrumis.
“Näidend “Ema” on kirjutatud nii, et saal näeb toimuvat läbi peategelase silmade. Minu jaoks muudab selline võte materjali hästi värskeks, kuna ei paku vaatajatele lõplikke tõdesid. Võimalusi nähtut või toimunut üht- või teistpidi tõlgendada on mitmeid,” räägib lavastaja Tanel Jonas. “Üldse on Florian Zelleri tekstid teravalt aktuaalsed, ta kirjutab meie ajastu probleemidest.”

Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), muusikaline ja helikujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Villu Konrad, tõlkija Margus Alver. Laval on Terje Pennie, Margus Tabor, Oskar Punga ja Klaudia Tiitsmaa.
Lavastuse treileri leiab siit .
Lavastuse kohta rohkem infot leiab siit .

Endla Küünis etendub šoti näitekirjaniku David Harroweri „Must lind“, mida on alates 2005ndast aastast mängitud paljudes maailma riikides.
Eestis jõuab see armastuse tumedamaid ja keelatumaid tahke lahkav pingeline draama lavale esmakordselt. Näidendi lavastab Ott Raidmets, kunstnik on Nele Sooväli, osades Jane Napp ja Jaan Rekkor.

Armetu puhkeruum. Kaks inimest.
Hilises keskeas mees ja kolmekümnele lähenev naine.
Ühe nimi on Ray. Teise nimi Una.
Nende viimasest kohtumisest on möödas 15 aastat.
Ületamatu probleem.
Kardetud taaskohtumisel saab minevikust olevik ning teineteise pilgu läbi kogetakse olnut uuesti – kahe radikaalselt erineva versioonina minevikust ja kahe tõena ühest armastusest. Või kas oli see üldse armastus?

Maailmakuulus ballett „Luikede järv“ tuleb Vanemuise balleti ajaloos lavale esmakordselt ja seda kohe ka uuenduslikus vormis – tšehhi koreograaf ja lavastaja Petr Zuska loob neoklassikalise originaalkoreograafia Tšaikovski muusikale, lavalugu kõneleb katkisest perekonnast ja uuesti armastama õppimisest.
Rikkalik ja emotsionaalne muusika, klassikaline balletikeel segatuna rustikaal-modernsega: „Luikede järve“ ajalooline essents jõuab lavale tänapäevases teatrikeeles läbi tugeva visuaalse sümbolistika.

Etendused Vanemuise teatri suures majas alates 2. oktoobrist 2021.

Jõululaupäeval kohtuvad kaks meest: George, kes on elanud aasta koos Lauraga, naisega, kellel on eelmisest kooselust Carliga kaks väikest last. Carl on aga endiselt Laura ametlik abikaasa, kuid elab teises osariigis ja on pühade ajaks oma lastele külla tulnud. Juhuse tahtel ja meeste kimbatuseks on aga naine lastega välja läinud ning nüüd peavad rivaalid paar tundi isekeskis hakkama saama.

See on lugu, mis käsitleb perekonna olemuse muutumist ühiskonnas.

Laval Tarvo Krall ja Jürgen Gansen

3.septembril sai esimesed lavaristsed surmtõsine komöödia „Arktilised mängud“, mis on üks parajalt sõge sissevaade inimelude argikoomilistesse tagatubadesse. See mitmekihiline lavastus annab mõtteainest neist täiskasvanute liivakastimängudest, mis meie kõigi eludes toimuvad. Mängudest, kus iga öeldud sõna või tehtud tegu viib igapäevaelustsenaariumi just nii hullumeelseks, kui parasjagu võimalik on – lausa võimatult ogaraks.

Andrus Vaariku lavadebüüt Endla teatri koosseisulise näitlejana saab toimuma intrigeerivalt veenva naise Marja-Terttu Zeppelinina, kellega Endla publik on varasemalt kohtunud komöödiates „Kokkola“ ja „Külmale maale“.  Üllatavaid, siiraid, ent ka lõikavalt vahedaid, karedaid ja üldse mitte arglikke ega pelglikke tegelasi mängivad selles lavastuses veel Kadri Rämmeld, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink ja Carita Vaikjärv.

Christa, Agilo ja Michael Dangl romantiline komöödia „Lumeroos“
Lavastaja: Eero Spriit

Mängivad: Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Harry Kõrvits

Elusügisesse jõudnud mees armastab sageli istuda pargipingil, seltsiks raamatud ja lähedal tiigis prääksuvad pardid. Näib, et vanem härrasmees on oma eluga rahul. Ühel päeval aga saabub samale pingile naine, kes pole oma eluga sugugi rahul. Lesk Eliise kohtub igal kolmapäeval varjunime Lumeroos all meestega, kellega ta ajalehekuulutuste kaudu ühendust võtab. Lesestunud proua otsib endale meest, kaaslast, kellega koos saaks ehk vanaduspõlve veeta.

Perekonnasaaga kahes vaatuses

Tõlkija Linda Viiding
Lavastaja, dramaturg Tiit Palu

Hella Wuolijoki ehk Hella Murrik on Eesti päritolu Soome kirjanduse klassik, kelle loomingus on sageli esil võimsad naised. Vanemuise „Niskamäe naiste“ dramatiseering põhineb kahele Wuolijoe viiest näidendist koosnevast tsüklist: näidenditele „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“.

Lavaloo keskmes on näitleja Hendrik Höfgen, suurepärane näitleja ja seltskonnatäht, kes on laineharjale tõusnud Mefistofelese rolliga Goethe „Faustis“. Aga ajad muutuvad, võimule saavad natsionaalsotsialistid ja Höfgen peab tegema põhimõttelised valikud, kas teha natsidega koostööd või jääda oma tõekspidamistele truuks, kas ohverdada ideaalid karjääri nimel või riskida kõige, ka kõige halvemaga. Klaus Manni romaani dramatiseeris ja lavastas Kertu Moppel.

Osades Juhan Ulfsak, Lauri Kaldoja, Hendrik Toompere jr, Teele Pärn, Inga Salurand, Merle Palmiste, Sandra Ashilevi, Indrek Sammul, Guido Kangur, Karmo Nigula, Britta Soll, Aleksander Eelmaa ja Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid. Lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, koreograaf Jüri Nael, valguskujundaja Priidu Adlas, helikujundaja Lauri Kaldoja, videokujundaja Epp Kubu, tõlkija Rita Tasa.

Lavastaja Neeme Kuningas. Kunstnik Anna Kontek (Soome), valguskunstnik Rasmus Rembel ja videoprojektsioonide autor Hanna Jõers. Lavastuse muusikajuht on Arvo Volmer.

Verdit paelusid alati veidi kummalised ja omamoodi tegelaskujud. Neeme Kuningas: „„Trubaduuri“ tegelased on täiesti erandlikud, ja erandlikud on ka nende saatused. Ükski neist pole selle loo lõpus enam see, kes ta oli alguses.“ Verdi kirglik ooper võlub kiirelt areneva tegevustiku, intensiivsete emotsioonide ja särava vokaalse tulevärgiga. 

Osades: Manrico – Luc Robert või Dimitris Paksoglou (Kreeka), Leonora – Silja Aalto (Soome) või Charlotte-Anne Shipley (ÜK), Azucena – Monika-Evelin Liiv või Maria Berezovska (Ukraina), Krahv di Luna – Rauno Elp või Aare Saal, Ferrando – Priit Volmer, Märt Jakobson või Raiko Raalik, Ines – Helen Lokuta või Juuli Lill, Ruiz – Mart Madiste või Heldur Harry Põlda, Sõnumitooja – Jaak Jõekallas või Yixuan Wang, Vana mustlane – Mati Vaikmaa, Roman Chervinko või Tambet Kikas.

2006. aasta Kanada-Inglise indie-filmil „Snow Cake“ (režissöör Marc Evans, stsenarist Angela Pell) põhinev lavastus „Pimevalge“ on austusavaldus lihtsatele ja triviaalsetele väikestele hetkedele, mil elu muutub. Juhuse tahtel satub äsja vanglast vabanenud mees väikelinnas elava autistliku naise koju ning mõlema üllatuseks selgub, et nad suudavad teineteisele tuge pakkuda.
„„Pimevalge“ räägib leinast, sellest lahti laskmisest ja elu paratamatust edasiminekust. See on lugu väikeste hetkede väärtusest,“ selgitab lavastaja ja dramatiseerija Johan Elm. „Autism on miski, mis pöörab argielu tagurpidi ja näitab selle kaudu midagi unustatut. Seda, et valguse peegeldus seinal võibki olla kõik, mida hetkel vaja.“


„Pimevalge“  kunstnik on Eugen Tamberg, osades Jaan Rekkor, Jane Napp, Märt Avandi, Carmen Mikiver, Kleer Maibaum ja Volli Käro.
Etendused toimuvad Endla Küünis.

Retk unistustesse

Kui inimene ei unista, siis kaob ta argipäeva rappa – rutiini, kus võib olla väga rahulik ja ilus, ent samas ka uputavalt nüristav. Kas mitte just unistamine pole edasiviiv jõud? Millest unistavad inimesed? Eesti inimesed? Uuest majast? Ford Mustangist? Laste saamisest? Nooremast naisest? Ilusamast mehest? Motivatsioonist? Paremast tervisest? Rahust ja vaikusest? Pikemast elueast? Õndsast pensionist? Hellast puudutusest? Normidesse mahtuvast kehast? Julgusest öelda: „Ma armastan sind!“?
Reimo Sagor, lavastaja

Osades Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Jaanus Nuutre

„Üks rohutirts läks kõndima“ on inspireeritud Ernst Enno lasteluulest.
Terve maailm on täis kõiksugu vahvaid helisid. Tipa-tapa! Mmumm-mmumm-mmumm! Pirr, pirr, pirr! Tsirp, tsirp! Kõss! Need on lõbusad ja kummalised, võibolla natuke ehmatavad! Mõnikord ei saa aga üldse arugi, mis hääled need on. Kunagi ammu-ammu elas üks onu Ernst, kes need helid üles kirjutas ja oma luuletustesse pani. Meie äratasime need helid uuesti ellu! Ja oi kui naljakas on helidega vigurdada! Ja veelgi põnevam neid kuulatada ja mõistatada. Olgu siis selle hääle tegijaks rohutirts, kes läks kõndima. Hiiretips, kes võttis nõuks putru keeta. Või metsmesilased, kes sumistasid pidu pidada. Lii ja laa ja laa ja lii! Tip ja tap ja tipadii!
„Väike vaataja peab ennast teatris hästi tundma, tal peab olema mugav ja soe, et saaks naerda ja kõige olulisem on, et ta lahkuks hea tuju ja uute mõtetega. Siis tahab ta teinegi kord meile külla tulla. Loodan siiralt, et ka last saatev lapsevanem leiab siit oma iva, naudib etendust koos lapsega ja teatrikülastusest saab nende ühine kogemus või tõdemus, et loovuse ja leidlikkuse aluseks on mäng,“ kommenteerib lavastaja ja kunstnik Kaili Viidas.

Lapse esimese teatrietenduse „Üks rohutirts läks kõndima“ autorid Ernst Enno, Ott Kilusk ja Kaili Viidas. Lavastuses mängivad Karin Tammaru ja Sander Rebane.

Dostojevski esimese suure romaani „Kuritöö ja karistus“ põhjal valminud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus, mille peategelaseks on õigusteaduse üliõpilane Raskolnikov, maailmakirjanduse üks tuntumaid karaktereid. Vaesuses virelev Fjodor Raskolnikov otsib teid oma ideede teostamiseks ja ei kohku tagasi ka kahe inimese tapmise ees. Tema palavikulised mõtted kisuvad järjest enam ja enam eksi ning sellelt teelt ei suuda teda tagasi tuua ei põletav armastus ega ühiskond, sest kõik, kes Raskolnikovi ümbritsevad, on niisamuti palavikust haaratud.

Fjodor Dostojevski, „Kuritöö ja karistus“. Dramatiseerijad, lavastajad ja lavakujunduse autorid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Valgus- ja videokunstnik Petri Tuhkanen. Helilooja Jakob Juhkam. Tõlkinud A. H. Tammsaare. Osades Ursel Tilk, Hendrik Toompere, Priit Võigemast, Taavi Teplenkov, Hilje Murel, Marian Heinat, Uku Uusberg, Helena Lotman, Markus Luik.

Hoogne gospelmuusika, tempokad sündmused ja südamlik lugu inimlikkusest!

„Nunnad hoos“ on suurepärane muusikaline komöödia! Menkeni sädelevad meloodiad täidavad energiaga teatriõhtuid ja -publikut – kirikuskäimine pole iial olnud nii lõbus! Võib vist öelda küll, et „Nunnad hoos“  lööb „pühapäevahommikuse palaviku“ lakke!
Selle muusikali lavastamine on minu jaoks ühe unistuse täitumine ning mulle teeb rõõmu, et saan seda teha Eestis ja Vanemuises. Hindan ja armastan väga samanimelist mängufilmi Whoopi Goldbergiga peaosas ja olen üsna kindel, et meie versioon tuleb vähemalt sama lustakas ja energiast pakatav tänu suurepärasele meeskonnale. Mul on väga hea meel, et minu lavastatud muusikal „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja nüüd on mul au, vastutus ning suur tahtmine panna end proovile muusikalise komöödiaga – ootan väga esietendust!
Samuel Harjanne, lavastaja

 

Tragi komöödia elumuutvatest valikutest

Lavastaja Ain Mäeots: „Mart Kadastiku näidend on vaade hulludele üleminekuaegadele läbi keskmise eesti mehe. See, mis temaga selles näidendis juhtub, on mõnikord pööraselt naljakas ja kohatu ning vahel hakkab temast ka väga kahju. Usun, et sellise inimesega oskab iga vaataja end samastada, olgugi, et tegevus toimub kohati kõrgetes võimukoridorides, kuhu mees pooljuhuslikult satub.“

Etendused Sadamateatris, Tartus.

Lavastaja Andres Noormets.
„Valged põdrad” võitis nime all „Siirderiitujad“ 2019. aastal Eesti Teatriagentuuri näidendivõistlusel I preemia ja mille autoriks on Piret Jaaks.
Vanasse talumajja ühes mereäärses külas kolivad noor mees ja naine. Esimesest pilgust on selge, et nad on linnainimesed. Mees on imelik – ise elab looduskaitsealal, aga tassib püssi kaasas. Tema napisõnaline naine on aga veel imelikum. Miks nad siia tulid? Sellesse kolkasse, kus kõik tunnevad kõiki ja elutuiksoonteks on vaikselt tiksuv kauplus ja külabaar?
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding ja valguskujundaja Villu Konrad. Laval on Ilo-Ann Saarepera, Marika Palm, Laura Kalle või Marion Tammet (TÜ VKA), Liisu Krass (külalisena), Peeter Jürgens, Rait Õunapuu, Tanel Ingi ja Vallo Kirs
Lavastus “Valged põdrad” etendub lisaks Ugala kodusaalile Viljandis ka Kumu Auditoorimis Tallinnas.
Etendused Ugala teatri väikeses saalis

Üheksa-aastase Tilda ja tema tolmust koosneva sõbra seiklused!

Alusteose autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Mare Tommingas
Helilooja ja heliefektide autor Vaiko Eplik
Lava- ja kostüümikunstnik Takinada
Videograafik-animaator Taavi Varm
Valguskunstnik Priidu Adlas
Osades Vanemuise balletiartistid ning Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas, Tartus.

„Figaro pulm“ ei ole oma nime saanud mitte peategelase, vaid hoopis tegevuse järgi – see tuleb hästi välja ooperi alapealkirjast „Pöörane päev“. Selles loos paisatakse tegelased sündmuste virvarri, sest kõigest ühe ööpäeva jooksul on vaja ära korraldada Susanna ja Figaro abiellumine. Samas ei puuduta abieluteema mitte ainult neid kaht, vaid juttu tuleb ka teistest abieludest ja suhetest. Figaro alustab sotsiaalset revolutsiooni võrdsete õiguste eest võitlemiseks, esindades seega uut maailma ja uut inimest, kes usub ausatesse tunnetesse ning otsekohesusse, mis on võimalik ainult vabas ühiskonnas.

Mozarti suursuguse muusika puhtus ja lihtsus suudab ideaalselt edasi anda igatsust parema maailma järele, kus inimesed on oma eluga rahul – või nagu ooperi viimane lause ütleb: „ja kõik on õnnelikud!“.

Lavastajaks on Marco Gandini Itaaliast ning osades Kristel Pärtna, Raiko Raalik, Silja Aalto (külalisena Soomest), Rauno Elp, Helen Lokuta, Priit Volmer, Mart Madiste, Janne Ševtšenko. Dirigeerib Arvo Volmer.

psühholoogiline müsteerium

Karlova Teatris etendub ajatu Briti krimiklassika – Sir Arthur Conan Doyle´i tuntuim Sherlock Holmesi lugu "Baskerville´ide koer". Kuulsat jutustust, milles on osavalt kombineeritud detektiivi ratsionaalne ja detailne maailmakäsitlus ning müstiline ja hirmutav vaimumaailm, on korduvalt nähtud nii kinolinal kui teleekraanil, kuid veel mitte Eesti teatrilaval.Inglismaal on päevad hallid ja ööd sünged – eriti veel Dartmoori nõmmel, mille servas elutsevat Baskerville´ide suguseltsi painab sajanditepikkune needus, verejanuline fantoomlik koer. Pärast onu Charlesi mõistatuslikku surma naaseb noor pärija Henry Baskerville kodukanti. Kas tõesti surmas onu too kummituslik koer või siiski inimene? On ka Henry enda elu ohus? Kas käima on lükatud mingi suurem vandenõu? Või on kõige taga tõepoolest needus? Aga needusi pole ju olemas?!