Armastus. Kunst. Ego. A. P. Tšehhovi “Kajaka” ikoonilised tegelased paljastavad oma haavatud hinged, otsides vastust küsimusele, kuidas tuleks elada. Minevik ristub olevikuga, noorus vananemisega ja kõige selle all köeb põletav vajadus armastada ning olla armastatud.

Lavastaja Taago Tubin
Kunstnik Liisa Soolepp
Osades Martin Mill, Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Klaudia Tiitsmaa, Laura Kalle, Ringo Ramul, Janek Vadi ja Andres Tabun

Esietendus 7. oktoobril Ugala teatri väikeses saalis.

21. septembril on taas laval publiku suur lemmik - Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. aastal ning omandas 2009 samas bakalaureusekraadi. Ta on osalenud külalisena kaasaegse tantsu teatri The Chimera Project lavastustes, Opera Atelier’ ja Jeunesse Classiquel Ballet Ühingu, Alberta Ballet’ ja Ballet Jörgeni lavastustes. Alates 2017. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist.Ballett „Onegin“ jutustab kõrgist ja blaseerunud aristokraadist Oneginist, kes tõrjub noore naiivse Tatjana armastusavalduse. Alles aastaid hiljem Tatjanaga kohtudes mõistab ta, et on kaotanud võimaluse olla tõeliselt armastatud. Tatjana võitleb oma tunnetega, lükates tagasi Onegini armastusavalduse ühes kirglikumas ja hingelisemas stseenis, mida balletilavadel eales nähtud.
„Onegin“ esietendus Estonias 19. märtsil 2015. Etenduse on lavale seadnud Jane Bourne Inglismaalt, kunstnik on Thomas Mika Saksamaalt ning valguskunstnik Steen Bjarke Taanist. Dirigeerib Jüri Alperten.
Foto: Rünno Lahesoo; Alena Shkatula ja Kealan McLaughlin balletis "Giselle"

See on kõigile teada ja tuntud lugu kolmest põrsakesest ja kurjast hundist.

Dramatiseerija ja lavastaja Aarne Mägi.

Mängivad Merilin Kirbits, Rauno Kaibiainen, Jürgen Gansen.

Etendused sel sügisel: 26.09/NUKUs, 29.09/Viimsis, 05.10/Keilas, 20.10/Iisakul, 24.10/Oisus, 25.10/Rakveres, 03.11/Elvas

Ugala teatri tantsulis-visuaalne koostöölavastus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga, mille aluseks on Oskar Lutsu noorsooromaan “Kevade”, Igor Stravinski muusika balletile “Kevadpühitsus” ja Sandro Botticelli maal “Primavera. Kevade allegooria”.
 Laval põimuvad kokku ja läbi rahvalik ning kaasaegne. See on moodne Luts teatrilaval
Etendused:

16.,19.09/18.10/ 08.11 Ugala väike saal
09.10 Tartu Sadamateater
30.09 Vaba Lava

Briti talendisaate staarid The Garnett Family on mitmehäälne vokaalansambel, mille liikmeteks on kolm õde Rachel, Anna ja Abigail ning nende ema Helen. Perekond osales avalikkuse ees esmakordselt 2016. a Briti talendisaates, kus nad pälvisid nii publiku kui kohtunike tormilise aplausi oma võrratu esitusega Jess Glynne’i loost „Take Me Home”. Nende etteasted saates olid lummavad ning professionaalsed ühteaegu. Nüüd tuleb The Garnett Family esmakordselt Eestisse ning ootab kannatamatult kohtumist Eesti publikuga!
The Garnett Family võrratut kontserti on võimalik kuulata 11. detsembril Tartu Vanemuise kontserdimajas, 12. detsembril Tallinna Kaarli kirikus ja 13. detsembril Pärnu kontserdimajas. Kontsertide algus on kl 19.00.

Jäääär on vaatamata jahedale nimele soojendanud oma sõpru varsti juba 27 aastat.
Meloodilise muusika ja mõttega laulutekstide austajaid õnneks jätkub.

Suvi sai läbi - eks nüüd on paras aeg laulda sügisetüdrukust, lumevärvidest, punasest käpikust, aga etteruttavalt ka kevadistest pidudest ja oehh... paljust-paljust muust!
 

L 7. oktoober kl 17 – Vihula mõisa kontserdisaal

8. augustil tähistas oma 80. sünnipäeva Estonia armastatud solist Ivo Kuusk. Rahvusooper Estonia on juubilarile pühendanud 14. septembri "Lendava hollandlase" etenduse.
Külalisena on Eriku rollis 14. ja 17. septembril Jyrki Anttila Soomest, 17. septembril on nimirollis Aleksandr Krasnov Venemaalt.
Ooperi on lavastanud Pamela Recinella Itaaliast, kunstnik on Yannis Thavoris Inglismaalt. Lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu: ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada. 
14. septembril on peaosades Rauno Elp, Priit Volmer, Heli Veskus ja Jyrki Anttila. Dirigeerib Mihhail Gerts.

Juba üle 30 aasta lavalaudadel rokkinud Terminaator annab oktoobris Eesti Rahva Muuseumis akustilise rock-kontserdi, et tuua publikuni bändi parimad laulud tavapärasest rahulikumas võtmes. Oma tegutsemisaastate jooksul on bänd välja andnud hulga albumeid lugudega, mis on vallutanud edetabeleid ning millest on saanud paljude eestlaste lemmikpalad. Sellel kontserdil kõlavad sellised hitid nagu „Jää”, „Muinasjutu mets”, „Romula” ja akustiliselt eriti kaunis lugu „See ei ole saladus”. Lisaks saab kuulda ka põnevaid ning naljakaid juhtumisi, mis bändil 30 aasta jooksul kontserte andes ette on tulnud. Üks on kindel – elamusi jagub sel õhtul kuhjaga!

N 5. oktoober kl 19 – Tartu, Eesti Rahva Muuseum, A-sissepääs

 

Oma autorikontserdil esitab andekas muusik Stig Rästa enda kirjutatud lugusid, mis on aastate jooksul kuulsaks lauldud armastatud Eesti artistide poolt. Sel korral võtab ta mikrofoni enda kätte ning laulab neid laule ise, seltsiks vaid kitarr. Laulude sekka pajatab Stig lugusid sellest, kuidas hitid sündisid ja eestlaste südametesse pugesid.

22. september kl 19 – Tartu, Eesti Rahva Muuseum, A-sissepääs

23. september kl 17 – Vihula mõisa kontserdisaal

„unplugged”

Kahel sügisõhtul esitavad Hendrik Sal-Saller ja Erko Laurimaa koos akustilistel kitarridel ansambel Smilersi lugusid. Esitusele tulevad rahva lemmikud palad uues võtmes. Nendel kontsertidel loovad muusikud hubase ja romantilise õhkkonna kaunite laulude nautimiseks, et veeta koos publikuga üks mõnus muusikat täis õhtu.


L 4. november, kell 17 - Vihula mõisa kontserdisaal
P 19. november, kell 18 - Tartu, Eesti Rahva Muuseum

22. septembril jõuab esmakordselt vaatajate ette Jaan Kruusvalli kultusnäidendil „Pilvede värvid“ põhinev ooper, mis käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude tegelikkuse eest ning massiliselt siirdutakse välismaale ka nüüd, vabaduse päevil. Kelle jaoks vaba Eesti siis ikkagi taastati?
Helilooja Rasmus Puur sai laiemalt tuntuks 2017. aasta noorte laulupeo nimilooga „Meie“, mis puudutas paljusid oma ilu, sügavuse ja võimsusega. „Pilvede värvid“ on Puuri esimene ooper ja selle toob lavale Roman Baskin. Dirigeerib Lauri Sirp. Laulavad Rauno Elp või Jassi Zahharov, Triin Ella või Helen Lokuta, Kristel Pärtna või Janne Ševtšenko, Mati Turi, Juuli Lill või Aule Urb ja paljud teised. Vanaema rollis on laval Eesti teatri suurkujud Ita Ever ja Ester Pajusoo.
„Pilvede värvid“ on põnev ja emotsionaalne ühe pere lugu, mis pakub meenutamist vanematele ja mõtlemisainet noorematele ning peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1985–1991.

2017 aasta lõpus ja 2018 aasta alguses teevad Eesti muusikaarmastajatele rõõmu “Unión flamencana” kontserdiühingu Flamenko kitarri virtuoosid oma flamenko-rumba kontsertprogrammiga “La guitarra flamenca”.
 “Unión flamencana” rahvusvahelise projektiga liitusid sellised kitarrimeistrid nagu Aurelio Martinez (Kataloonia), Velasques da Silva (Andaluusia),  Jean-Pierre Perpignan (Prantsusmaa), Alejandro Sanchez (Andaluusia), Itaalia virtuoos - flamenko-rumba stiili kitarrimeister Valentino, Ukraina mustlasansambel ‘’Romen’’, löökpillimängija Jakof Pavlichenko, Bulgaaria vokalist “Madam Sofia” ja teised selle muusikastiili auhinnatud esindajad.  “La guitarra flamenca” ürituse külastajatel on võimalik kuulata kõige populaarsemaid Hispaania kitarri meloodiaid ja laule (sh kitarrihümn, ‘’El porompompero’’, popstar Madonna maailmahitti “La Isla Bonita”, “Cancion del Mariachi” (Tarantino filmist “Desperado”).
25.novembril Pärnu Kontserdimajas kell 19:00.

Endla sügishooaeg algab 8. septembril estraadietendusega „Mehed, meri, maa ja naised“, mis esietendub Pärnu Kontserdimajas ning mida mängitakse septembri ja oktoobri jooksul kokku vaid kuus korda. Eesti muusikat täis lavastus, milles vaadatakse maailma läbi kummalise tunnetuseakna, koos naerdes ja koos imestades. See on lavastus inimeseks olemise saladusest ilma saladust ennast reetmata.

Etendused 8., 9., 22., 23. septembril ja 20. ning 21. oktoobril Pärnu Kontserdimajas.

Kuus viimast etendust! 

Publiku suure huvi tõttu tuleb auhinnatud  "Vannutatud neitsid" taas!!!

Viimased kuus korda 18,19, 20, 24, 25, 30. septembril kell 19.00 kollases saalis Telliskivi Loomelinnakus.

Oleg Mihailovi "Vannutatud neitsid " on valustraagiline, kuid samas puhastavalt helge perekonnadraama. Näidendi tegevus toimub meie päevil Tirana - Albaania pealinna- äärelinnas. See ei ole piltpostkaartide ja turistide Tirana vaid karm, halastamatu ning reaalne Tirana, kus üks perekond võitleb oma argipäevas õnne ja parema tuleviku nimel.

Lavastaja Madis Kalmet.

Viljandi Laste-ja Noorteteater REKY uuslavastus

Kunksmoor on heasüdamlik nõid,kes elab keset merd tillukesel saarel , mis on ümbritsetud salakaridest.Temas on peidus kogu maailma tarkus aga ka plikatirts,kes armastab tuulistel öödel oma kollase õhupalliga ringi lennata ja lorilaule jorutada. Ühel maruööl leiab Kunksmoor karile jooksnud laeva ja laintest meremehe,kellele moor eluvaimu uuesti sisse puhub.
Mõne aja pärast tuleb saarele välja väänatud jalaga Kapten Trumm,kes elu jooksul on põhja ajanud seitseteist laeva kahkesateistkümmnendat talle ei antud.

Tunnustatud Läti teatritegijad toovad Ugala teatri lavale kontorimuusikali „Nagu Soomes, aga veel parem“.

Lavastus jälgib kaheksat noort inimest, kelle töö sisuks on “uus oluline leiutis”. Nad peavad looma midagi, mida veel ei ole. Neid ühendab nende töö, aga kõigil noortel on oma elud, unistused, kindlusetus ja erinevad ambitsioonid. Õnnestumine tähendaks, et neil oleks võimalus tõepoolest maailma muuta, aga kas inimesed oleksid siis ka õnnelikumad?

Lavastaja Valters Sīlis (Läti Rahvusteater)
Kunstnik Uģis Bērziņš
Helilooja Edgars Raginskis
Osades Aarne Soro, Kadri Lepp, Marika Palm, Laura Peterson (Theatrum), Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Jaana Kena ja Tarvo Vridolin

Teater VARIUS tähistab sügisel oma 30. juubelit lavastusega “PREMJÄÄR”, uue CD plaadi ja raamatu esitlusega. Kolmkümmend aastat on mängitud vaid kirjandus- ja kultuuriloolisi lavastusi. Teatri looja, tekstide autor ja lavastaja on HEIDI SARAPUU. Praegu on mängukavas lavastused Gerda Murrest ( “ Saatuslik Nahkhiir” ), peaosas Helgi Sallo ja Liina Vahtrik , “LENNUD” (President Lennart Meri mõttelennud) “Lõbusad estoonlased”, kus laval  säravad Paul Pinna, Alfred Sällik, Benno Hansen, Gustav Avesson ja teised unustatud või vähetuntud tegelased. Estonia teatri "tekkelugu", tema lauljaid on Varius vaatajateni toonud läbi kümne lavastuse, seekord kohtuvad nad pisut pidulikumas miljöös. Põhjust kokkusaamiseks jagub - üks väike teater on 100. aastases Eesti Vabariigis püsinud 30 aastat ja see on ime!
Mängivad: René Soom ja Priit Volmer Rahvusooperist Estonia, Urmas Põldma, Lii Tedre, Diana Dikson- Soom, Peeter Kaljumäe,Raivo Mets, Hain Hõlpus, Ooper- Kvartett, külalised lähedalt ja kaugelt.

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata. 

Osades Rasmus Kull, Marko Matvere, Maria Annus, Sepo Seeman, Lauri Saatpalu, Pirjo Jonas, Maria Listra, Jaanus Tepomees, Kalle Sepp, Reigo Tamm, Valter Soosalu, Priit Strandberg, Kaarel Targo, Lauri Liiv, Peeter Veltman jt. 
Kaasa teevad Vanemuise ooperikoor, balletitrupp ja sümfooniaorkester.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise teatri suures majas.
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega. 

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

Selle absurdikomöödia tegevus toimub imepisikeses kolkakülas, mis on peaaegu välja surnud. Siiski elatakse seal priskelt igasuguste eurotoetuste najal, mida osavalt välja petetakse: kuritegelike jõukude vastu võitlemiseks, banaaniistanduse rajamiseks, olematult kiirteelt mahasõitude ehitamiseks, iibe tõstmiseks, olümpiastaadioni püstitamiseks jne. Petuskeem töötab ideaalselt, kuni üks Brüsseli ametnik saabub asja kontrollima, kuhu see raha kõik läheb ja mida selle eest tehtud on. Komöödiateatri suvetuuril mängivad Anne Paluver, Raivo Mets, Hannes Võrno, ja Peeter Kaljumäe. Kujunduse tegi Riina Vanhanen, prantsuse keelest tõlkis Hannes Villemson.

Tantsulavastus Eugène Ionesco samanimelise näidendi ainetel

Lavastaja-koreograaf Mai Murdmaa
Helilooja ja live-muusik Rainer Jancis

Mõnusas tantsulises absurdivaimus lugu inimese karjainstinktist ja sellele vastandumisest.

Meelis Friedenthali anatoomiline teater ühes vaatuses

Georg Friedrich Parrot oli Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor.
Tema valgustuslik optimism, julgus suurelt mõelda ning soov oma tegudes pürgida inimkonna hüvangu poole mõjuvad inspireerivalt tänapäevani.

Georg Friedrich Parrotina tuleb vaataja ette Merle Jääger.

Lavastus valmib Vanemuise ja Tartu Ülikooli muuseumi koostöös.
Etendused Tartu Ülikooli muuseumi vanas anatoomikumis Toomemäel (Lossi 38).

Vana ja uhke, ent lagunev Zagrebi maja on üks lavastuse „Kolm talve“ peategelasi, temas kuhjuvad erinevad ajastud ja kihistused – aristokraatlik, fašistlik, kommunistlik, rahvuslik, kapitalistlik. Ühe pere mitme põlvkonna naised peavad siin ikka ja jälle kohanema poliitiliste muutustega ja oma elu üles ehitama, kui ajalugu nende peresuhetesse lõikub. November 1945, jaanuar 1990, november 2011, ajalugu loob ka perekonnalugu.
Autor Tena Štivičić. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Ita Ever, Kersti Heinloo, Liisa Saaremäel, Tõnu Oja, Laine Mägi, Tiit Sukk,  Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Maria Klenskaja, Britta Soll, Viire Valdma, Christopher Rajaveer.

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego.
Ingomar Vihmar: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja on Ingomar Vihmar, mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.

7. aprillil esietendus Estonias Mary Skeapingi (1902–1984) versioon Adolphe Adami romantilisest balletist „Giselle“. See romantilise balleti tippteos on alates esietendusest inspireerinud mitmeid koreograafide põlvkondi. Mitte asjata ei tunnistatud seda „oma ajastu parimaks balletiks“ ja vääriliseks järglaseks kümme aastat varem esietendunud „Sülfiidile“. „Giselle’is“ sulanduvad imeliseks tervikuks suurepärane süžee, muusika ja ebamaiselt õhuline liikumine. Balleti aluseks on kaks kummituslugu: Victor Hugo luuletus „Fantoomid“ ja Heinrich Heine poeem „Saksamaa: talvemuinasjutt“, millest sündis müstiline ja ülev libreto.
Esietendusel on peaosades Alena Shkatula, Denis Klimuk, Anatoli Arhangelski, Elisabetta Formento, Marta Navasardyan ja Eneko Amoros. Dirigeerib Vello Pähn.

Teater Varius mängib vaid kultuuriloolisi lavastusi. Viimastel aastatel on kesksel kohal olnud ESTONIA teater ja tema legendaarsed artistid. Seekordse lavastuse peategelaseks on traagilise saatusega operetitäht GERDA MURRE, kes pidi oma parimad loomeaastad ülekohtuselt veetma  Siberi vanglates. Visadus, töökus ja tahtejõud lubasid tal  1957. aastal uuesti lavale tulla NAHKHIIRE Rosalindena. Gerda Murre oli tõeline, andekas, suure hingega kunstnik, keda saatus paraku ei hellitanud. Peaosas armastatud näitleja  HELGI SALLO ja LIINA VAHTRIK, teistes osades René Soom (Rahvusooperist), Alo Kõrve (Tallinna Linnateatrist), Diana Dikson- Soom, Kaspar Gräzin.
22.01 ja 23.01.2018 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis

„Sajandi loos“ osaleb 22 teatrit. Igal kuul sünnib lavastus, mis käsitleb viimase 100 aasta ühte aastakümmet. Sari vältab 12 kuud - augustist 2017 kuni juulini 2018. Mängides läbi Eesti elulugu, teeb kõnealune projekt ise omal moel ajalugu: kahtlemata saab see nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades olema meie teatriloo suurim lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo” lavastuste etendusmaraton. Rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös jõuab lavale ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mille esietendus toimub 19. jaanuaril Estonias. Piletid on juba müügil!

Rohkem infot https://ev100.ee/et/teater ja Facebooki lehel www.facebook.com/sajandilugu/ .

10. märtsil esietendus Draamateatri suures saalis Hendrik Toompere kirjutatud ja lavastatud „Üle piiri“, tekst ja lavastus reisimisest endas, ajas ning laia maailma eksootikas. Lugu algab sellest, kuidas üks seltskond, kus on kirjanikke, kunstnikke, ettevõtjaid ja muidu ilusaid inimesi plaanib erakordset reisi Nepaali läbi India. Igal on omad huvid: kes tahab mõnusat reisi, kes kloostrikultuuri uurida, kes kangaid osta. Siis aga, Frankfurti lennujaama transfeeris, kui nad vahetavad liftiga korruseid, kaob äkki vool. See kestab paar sekundit. Kuid pärast seda on nad paisatud üle ilma laiali: kes Sydneysse, kes New Yorki, kes Stockholmi, kes Kathmandusse, kes Peterburi, kes Calcuttasse. Veidrad reisikirjeldused sellest, kuidas kõik, mis plaaniti ja ometi teisiti läks, pakitakse kokku ühte väga tihkesse turmaliinist kohvrisse, kus on ainult kosmeetika. See on kohver,  mis pidevalt laulab ühte küsimust – kuhu see maailm mahub? Lõpuks saab ka sellele vastuse. Need lood on kõik elust enesest.
Autor ja lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes. Osades Hendrik Toompere jr, Merle Palmiste, Uku Uusberg, Harriet Toompere, Marta Laan, Jüri Tiidus, Kristo Viiding, Piret Krumm, Kaie Mihkelson, Tõnu Kark, Raimo Pass, Sulev Teppart.

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

Selle loo peategelasteks on kunagised filmikunsti superstaarid Bette Davis ja Joan Crawford, kes on mõlemad ka Oscari pälvinud. Alles oma karjääri lõpus mängivad nad esimest korda samas filmis ja muidugi puhkeb halastamatu konkurents. Selles sõjas on kõik vahendid lubatud. Mõlemad kiristavad hambaid, aga peidavad selle teeseldud naeratuse taha. Rafineeritud solvangud ja vaimukused lendavad mõlemas suunas ja kumbki ei kavatse alla anda. Paratamatult tekib küsimus, kas meie eesti primadonnad on ka midagi taolist läbi elanud? Olid ju nemadki Estonia teatris nii kolleegid kui konkurendid. Sellele küsimusele oskavad vastata ainult nemad ise, meie võime ainult oletada vastavalt oma rikutuse tasemele. Ja nautida mõlema kirglikult esitatud rolle ning otsustada, kumb siis ikkagi seekord peale jäi, kas Helgi Sallo või Katrin Karisma? Inglase Anton Burge’ tragikomöödia (originaalis „Bette ja Joan“) maailmaesietendus oli 2011 Londoni Arts Theatre’s. Meil lavastas selle Erki Aule ja kujundas Riina Vanhanen. Pühendatud Katrin Karisma 70. juubelile.

Andres Noormetsa lastelaululavastus

Vanemuise suures majas teevad näitlejad bändi ja laulavad oma lapsepõlve lemmiklaule!
Andres Noormetsa nägemust lastebändist vahendavad Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas ja Jaanus Tepomees.

Esietendus 18.02 Vanemuise teatri suures majas

Kristian Hallbergi lugu eelarvamustest

Osades Leila Säälik, Margus Jaanovits, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova

„Näidendi autor on teksti sisse kirjutanud paljutki, rohkesti ka selliseid asju, mis on praeguses maailmas väga olulised ja aktiivselt nähtavad. Esialgu tundub, et näitemängu keskne teema on rahvastikuränne, kui aga terasemalt vaadata, siis räägitakse tavalise inimese reaalsest maailmast ja ettekujutusest, milline see tema meelest olema peaks…“
Lavastaja Andres Noormets

Etendused Sadamateatris alates 26. novembrist 2016

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Ooperi lavastab Pamela Recinella Itaaliast, kunstnik on Yannis Thavoris Inglismaalt. Lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada.
Peaosades Rauno Elp, Aleksandr Krasnov (Maria teater), Aile Asszonyi ja Heli Veskus. Dirigeerib Vello Pähn, Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Benny Anderssoni & Björn Ulvaeusi muusikal MAMMA MIA! esietendub 26. novembril Vanemuise teatris ja 10. detsembril Nordea Kontserdimajas.

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Lugu neljast mehest ja salapärase minevikuga naisest 

Tõlkija Erkki Sivonen
Lavastaja Tiit Palu
Osades Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Andres Mähar, Veiko Porkanen 

„Öörändurid“ on Iiri meisterjutuvestja Conor McPhersoni uusim näidend. See on lugu elust kriimustatud inimestest, kes ei karda üksteisele näidata tundeid ja rääkida lugusid.
Need väikesed, tähtsusetud inimesed rändavad oma eluteel. Ja tulevik tuleb neile vastu.

Romantiline ballett-draama tummast klaverimängijast ja tema tütrest.
Koreograaf, lavastaja, stsenarist Marika Aidla
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Janek Savolainen
Heliloojad Michael Nyman ja Dario Marianelli
„Inimesed, kes tundsid Ada McGrath'i, jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid seda ka mehed - mõned värisedes, teised imestades, kui kaugele armastuse või kire nimel ometi võidakse minna. Loos oli midagi vastupandamatut, mis pakkus kõigile põnevust.“ 
Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger 

Lugu tavalistest eesti inimestest, kelle nooruspõlveunistuste ja reaalse elu vahel haigutab kuristik

Tiina Laanemi draama
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets
Kostüümikunstnik Maarja Noormets
Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal

See on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres. Meie kõigi elud koosnevad põhjuste ja tagajärgede katkematust reast, millel on tervikule määrav mõju: elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui kõik on läinud absoluutselt teisiti kui lootsid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi minemiseks?