Miljonite lemmik

A. Ayckbourni   komöödia
Miljonite lemmik

Üks teleshow tahab tekitada eriti skandaalse konfliktiga saadet...

Lavastaja: Roman Baskin

Mängivad:
Marko Matvere, Hendrik Norman , Merle Palmiste jpt.

Esietendus:  16. juuli.  2015 

Otepääl, Kaarna järve ääres,  Villa Müllerbecki õuel

Riho Sibul

Eesti üks hinnatuimaid muusikuid Riho Sibul annab sellel suvel viis intiimset kontserti "Keeles ja meeles", kus kuulaja kantakse võluva kitarrimängu saatel justkui teise maailma. Riho vahetud kontserdid mõjuvad lausa hüpnotiseerivalt. Meisterlikkus, millega Riho Sibul kitarri valdab, puudutab palsamina publiku hingesid ning laulutekstides peituvad tunded ja mõtted kajavad kuulajais veel kaua. Aastakümneid legendaarsetes koosseisudes ja projektides kaasa löönud viljakas muusik on pärjatud mitmete auhindadega, sealhulgas Panus Eesti Muusikasse. Kõige intiimsemad muusikalised hetked ongi aga need, kus Riho avab publikule oma hinge läbi kitarrimängu ja sumeda hääle üksinda laval musitseerides.

Benton | Karl Madis | Kappel

Suvetuuriga "Pärlipüüdjad" antakse lausa 23 meeleolukat kontserti üle riigi, et pakkuda muusikapärleid ka kõige kaugemates kodumaa kaunites paikades. Dave Benton on eestimaalastele tuntud oma maheda lauluhääle poolest, aga kas teadsite, et Dave tunneb end suurepäraselt ka perkussioonidel? Karl Madis mängib lisaks laulmisele ka saksofoni ja valdab meisterlikult suupilli. Margus Kappel on aga tuntud klaverivirtuoos, kuid sõrmitseb ka kitarri ning kes veel pole kuulnud Marguse lauluhäält, siis selleks on nüüd võimalus.
Need kolm meest toovad lavale mitmekülgse muusikalise kõlabuketi oma häälte ja erinevate instrumentidega. Esitatakse armastatud palasid nii Dave'i kui Karl Madise repertuaarist, samuti saab publik nautida parimaid eesti levimuusikapärle triovõtmes.
Tule ja saa osa selle suve suurimast kontserttuurist!

"Tund aega, et hinge minna" viimased etendused!

Veel vaid kahel õhtul saab Draamateatri Maalisaalis vaadata Kristel Leesmendi kirjutatud ja lavastatud mononäidendit "Tund aega, et hinge minna".  Viire Valdma kehastab lavastuses naist, kel seisab ees kohtumine tema elu oluliselt mõjutanud inimesega. See kohtumine nõuab ettevalmistust, enese kogumist. Naine võtab mõned hetked aega, et vaadata otsa oma segastele tunnetele ning käia läbi seniste kohtumiste naljakad, viha tekitavad ja liigutavad seigad. Neid hetki koguneb just circa tunni jagu. Näidend "Tund aega, et hinge minna" võitis preemia festivali "Monomaffia" ja Eesti Teatri Agentuuri korraldatud mononäidendite võistlusel 2012. aastal.   
"Tund aega, et hinge minna" viimased etendused  28. aprillil ja 9. mail kl 19 Eesti Draamateatri Maalisaalis.

Tšehhi Kammerfilharmoonia orkester

Meiegi kontserdikülastajale tuttav dirigent Peter Feranec toob kaasa tipporkestri Tšehhimaalt. Orkester on esinenud lisaks kogu Euroopale ka Jaapanis ja USA-s, nüüd siis esmakordselt Eestis. Meie muusikasõpradele tuttav ooperitäht Marina Schaguch esineb koos Dali Gutserievaga, noore andeka tšellistiga Moskvast. Konstantin Boyarsky on mitmekülgne kunstnik, kes tunnistati 2010. aasta parimaks nooreks heliloojaks Inglismaal, tegutsedes veel aktiivselt solistina, kammeransamblites, pedagoogina ja Covent Gardeni vioolarühma kontsertmeistrina.
See kontsert järgneb laupäeval 9. mail toimuvale ooperigala kontserdile Pärnu Kontserdimajas, olles kui kummardus Arvo Pärdile ja külaliste endi suurkujude Dvořáki ja Smetana muusikale.

10. mai kell 19 Estonia kontserdisaal

Ooperigala “Marina Shaguch ja sõbrad”

Tõeline ooperi pidu. Seekord ei pea Marina Schaguchit sõitma kuulama Peterburi Maria teatrisse, mis on tema koduteater, ega ka mitte Londonisse või New Yorki. Kaasa on ta võtnud oma noored ukraina sõbrad, tõusvad tähed ooperimaailmas.
Marina Shaguchi akadeemia Ukraina noorte ooperilauljate koolituseks ja toetuseks alustas tegevust möödunud aastal IMGArtist Agency ja ZavArteClassic Agency initsiatiivil ja finantseerimisel. Marina Shaguchit assisteerivad vokaalpedagoog ja kontsertmeister Massimiano Bullo Teatro alla Scalast Milanost ja tuntud leedu lavastaja ja filmiressizöör Raimondas Banionis.

9. mai kell 19 Pärnu kontserdimaja

Karl-Erik Taukar ja Eric Kammiste

Aasta Meesartist ja Aasta Popalbum 2015 - just nende auhindadega pärjati Eesti Muusikaauhindade Galal noor ja andekas täht - Karl Erik Taukar. Tuntuse on Taukar saavutanud nt. lugudega "Vastupandamatu" ja "Kell kuus", mis publiku poolt soojalt vastu võetud. "Seitsme tuule poole" mängib siiani paljude eestlaste autoraadiotes, et kanda publik värske suvetuule laines Karl Eriku kontsertidele. Superstaarisaatest alguse saanud muusiku tähelend on kandnud ta raadioedetabelite tippu ja sel aastal on just Karl Erik ise see, kes samas telesaates noori oma unistusi püüdma innustab. Taukari vastupandamatud hitid ja intelligentne lavašarm naelutab lava ette suure hulga kuulajaid, et veeta soojad suveõhtud mõnusa muusika seltsis. Koos andeka kitarristi Eric Kammistega antakse neli vahetut akustilist kontserti, et tuua suvesse hea meeleolu, mida üheskoos sõpradega jagada.

Tanel Padar & The Sun

Akustilised rock-kontsertid
Veidi valjem kui vaikus
Eesti rockmuusika lipulaev Tanel Padar & The Sun on läbi seilanud kõik Eesti suurimad festivalid ja lavad, pannes tuhandeid eestimaalasi andunult oma muusikat nautima. Ansambel on korjanud arvukalt säravaid muusikaauhindu, mis igati auga välja teenitud. The Sun surfab jätkuvalt laineharja tipus ja kontsertsarjaga "Veidi valjem kui vaikus" tulevad teiste seas esitamisele ka lood "Kuu on päike", "Nii siis jääbki" ja "Võta aega", mis on paljude armastatud hittide seas kindlal kohal Eesti muusika kullafondis. Lisaks bändi raudvarale saab kindlasti kõlama ka nende uuem kraam eesotsas värskeima looga "Võit nagu valatud". Tanel Padar & The Sun loob alati oma publikuga mõnusa sünergia ja meelitab kohale nii tulihingelised rockifännid kui ka need, kes mahedas suvetuules naudiksid hea meelega muusikat, mis on ainult veidi valjem kui vaikus.

Rannap ja Maarja

Rein Rannapi parimad laulud
Tuulekandle viis
Suvetuur "Tuulekandle viis" toob kuulajani imeilusa koosluse õrnast, aga samal ajal võimsast naisvokaalist ja jõulisest klaverimängust, mis moodustavad üheskoos lausa külmavärinaid tekitava terviku.
Maarja ja Rannap esitavad üheskoos parimaid palasid Rein Rannapi loomingust, mis on kindlasti tuttavad igaühele.
Maarja ja Rein Rannapi muinasjutulise kooskõla mõistmiseks peab seda oma kõrvaga kuulama!

Ott Lepland & live band

POP-kontsert Oti parimatest lauludest
Ajaga võidu
Võimsa häälega Ott Lepland annab koos oma suurepärase live-bandiga neli mõnusalt suvist kontserti "Ajaga võidu", et tuua publikuni kõik oma parimad hitid ja armastatuimad palad.
"Kuula", "Süte peal sulanud jää", "Imede öö" ja "Ajaga võidu" on vaid osake tervelt 3 stuudioalbumit ilmutanud Eesti ühe nõutuima meesartisti loomingust. Kõige säravama osa Oti lauludest toovad juulikuise muusikalainena tema ansambli mahedad unplugged kontserdid.
28. augustil keeratakse aga kütet juurde ja Tartu Hansahoovi suvehooajale paneb vägeva punkti justnimelt Ott Leplandi energiast tulvil kontsert koos oma livebandiga!

Maria Listra ja Sandra Nurmsalu

Suvi on täis üllatusi! Esmakordselt suunduvad ühisele kontserttuurile "Päikese poole" kaks armastatud eesti naislauljatari - Maria Listra ja Sandra Nurmsalu! Helisevad hõbehääled on leidnud viisi, kuidas luua põnev helidemaailm, milles sulavad kokku armastatud poplaulud ja klassikalise muusika elemendid.
Suvistel kontsertidel kõlab eesti muusika paremik, nt. "Laula mu laulu helisev hääl", "Vaiki kui võid", "Sa haara kinni mu käest", "Rändajad" jpt. Sandra ansambliga luuakse neile uued värsked seaded. Sillerdav klaverimäng, kirglik tšello ja mitmekülgsed löökpillid toetavad lauljaid ning kavasse põimitakse nii üllatavaid duette, säravaid ballaade kui ka energilisemaid lugusid eesti muusika paremikust.

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Smilers'i unplugged suvetuur
Eesti muusika elav legend Smilers annab igal aastal tuhandetele fännidele sadu kontserte ja nii juba üle kahekümne aasta! Smilersi fenomeniks on kindlasti Hendriku mõnusalt laisk ja käre hääl ning muidugi suurepäraste meloodiate ja tekstidega laulud.
Aasta Esitaja 2015 ehk järjekordse Kuldse Plaadi pälvinud Hendrik Sal-Saller on eestlaste hulgas nii populaarne, et tema lugusid mängitakse raadiotes keskmiselt 50 korda päevas! Sinnani küündivad vaid vähesed. Ka kontsertidel saab kuulda parimaid hitte nagu "Käime katuseid mööda", "Tantsin sinuga taevas", "Asi on maitses" ja "Mojito".
See on Smilersi selle suve ainus kontserttuur. Unplugged kavaga jõutakse üheksasse kaunisse Eestimaa paika, et veeta mõnusad suveõhtud oma publikuga!

Indrek ja Paul Kristjan Kalda

Südasuvised pillilood ja laulud
Kaugel, kaugel kus on minu kodu
Indrek Kalda - laul, viiul, klaver
Paul Kristjan Kalda - kitarrid

Isa ja poeg ehk Indrek ja Paul Kristjan Kalda on koos musitseerinud juba mõnda aega. Indrek Kalda ebamaiselt osav viiuli- ning klaverimäng pole üllatuseks kellelegi, kuid muusikageeniuse ande on pärinud ka tema poeg Paul Kristjan, kelle südamlik ning kaunilt kõlav kitarrimäng jääb kõrvu kõlama veel päevadeks.

Tõnis Mägi

Soolokontsert HETK

"Enamasti on hetked need, mis meelde jäävad. Vaid silmapilk, viiv, võib olla elus kõige olulisem mälestus. Nii võib hetk olla ajatu. Ja aeg ajatu." T.Mägi

R 7. august - Pärnu, Ammende Villa aed, kell 19
L 8. august - Tallinn, Restoran Al Bastione suveaed, kell 19
P 9. august - Vihula mõisa aed, kell 19

CARMEN

Georges Bizet’ ooper
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Lavastaja-koreograaf Giorgio Madia (Itaalia)
Kunstnik Maarja Meeru

Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Püvi, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul jt.
Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor, balletitrupp, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased ja Tartu Poistekoor

Giorgio Madia:
Juba lavastuse kavandamisel sean endale eesmärgiks muusika, esinejate, lavakujunduse, valguse ja kostüümide dünaamilise ühendamise. Tahan alati luua midagi erakordset, mis kutsuks vaatajates esile tõelise, poeetilise ja sensuaalse kogemuse. Bizet’ ooper on selleks erakordselt hea võimalus!

Esietendus 22. aprillil 2015 Vanemuise suures majas
Prantsuse keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega

Püha Johannese Kool kutsub heategevuskontserdile

OMA KOOLIMAJA RAJAMISE TOETUSEKS
Üles astuvad:
Tõnis Mägi
Johanson ja vennad
Ursula Ratasepp
Jan Uuspõld
Neeva Aleksandri Peakiriku väike koor
Püha Johannese kooli õpilased

Püha Johannese Kool on 2013. aasta sügisel kahe esimese klassiga avatud kodanikualgatuslik üldhariduskool, mis kasvad igal aastal uue klassi vastuvõtuga. Nii alustab sel sügisel oma kooliteed PJK's juba kolmas lend. Iga pisemgi annetus Püha Johannese Kooli Sihtasutuse kontole EE571700017003217508 viib meid lähemale päris oma koolimajale.
Kooli koduleht: www.pjk.ee

NAERU AKADEEMIA

Koki Mitani komöödia

Tõlkija Margit Juurikas
Lavastaja Aare Toikka (VAT teater)
Kunstnik Iir Hermeliin
Kostüümikunstnik Eve Ormisson
Osades Hannes Kaljujärv ja Riho Kütsar

Jaapani kaasaegse kirjaniku Koki Mitani mitmekihiline kahemehelugu on vaatajaid naerutanud õige mitmel kontinendil. Tartu lavale seab selle pööraselt vaimuka duelli VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka.

Esietendus 17. aprillil 2015 väikeses majas

TESTAMENDITÄITJAD

Sel sügisel kogunevad nad läänerannikule, Räganuka tallu.
On Janne-tädi esimene surma-aastapäev.
Aga lõks on laetud, püünise vedru on vinnas.
Ja õhtuhämaraks on saanud neist testamenditäitjad!
Indrek Hargla esimene kriminaalnäidend TESTAMENDITÄITJAD.
Hulk Tallinna Linnateatri näitlejaid ka sel suvel Kuressaare Linnateatris.
Ja legendaarne Leila Säälik!
Lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Riina Vanhanen, muusika Feliks Kütt (Endla).

Osades: Leila Säälik, Piret Rauk, Piret Kalda (Tallinna Linnateater), Maiken Schmidt (Tallinna Linnateater), Andres Raag (Tallinna Linnateater), Allan Noormets (Tallinna Linnateater).

Etendused 2.- 6. juunini  kell 19 Tallinna Linnateatri Taevalaval ning 27.- 30. juunini kell 19.00 Kuressaare Sadamaaidas, Veski tn 9

BOHEEM

Vaid kolmel korral, 9. ja 23. aprillil ning 9. mail etendub Rahvusooperis Estonia Giacomo Puccini ooper „Boheem“. Kõigis etendustes astub Rodolfo rollis lavale külalissolist. 9. aprillil laulab seda Itaalia tenor Carlo Barricelli, 23. aprillil ja 9. mail aga laulab sama osa Luc Robert Kanadast. Teistes osades teevad kaasa Heli Veskus, Kadri Kipper, Aare Saal jt. Etendusi dirigeerib Lauri Sirp.
Noored, rõõmsameelsed, muretud ja kirgedest pakatavad boheemlased naudivad täiel rinnal elu ja selle keerdkäike, mida vürtsitavad armastus, lootus, meeleheide ning Pariisi pöörane elurütm. 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud julgeid kõlavärvinguid ja meeldejäävaid meloodiaid kasutades Pariisist kauni ja romantilise pildi.

"SYLVIA"

Ameerika näitekirjaniku A. R. Gurney näidend "Sylvia" räägib paarist, kes on lapsed üles kasvatanud ja seisab nüüd silmitsi täiesti uue olukorraga. Nad tunnevad, et omavaheline side on kadunud ja enese töösse matmine ei korva sisemist üksindust. Kuidas uuesti teineteiseni jõuda? Teise mõistmiseks tuleb kõigepealt aru saada endast. Ja selleks ei piisa eneseotsingust looduses. Inimene on sotsiaalne olend ning näeb ennast peegli kaudu; selleks peegeldajaks on inimesed, keda ta oma lähedusse laseb. Aga kui „juhus” toob ühe mehe teele siira, vahetu ja jäägitult armastava olendi, kes on... Jah, kes ta siis on?
Lavastaja Teet Kask, kunstnik Ülar Mark, kostüümikunstnik Triinu Pungits, helilooja Thomas Strønen, valguskunstnik Margus Vaigur (Endla). Osades Inga SalurandEgon NuterKaie Mihkelson, Markus Luik.

Põhjas

„Parem läbi põleda kui hääbuda. Üksindus. Tean, aga ei mäleta. Mäletan, aga ei tea. Oli, on ja ei tea. Iseenda eest ei saa põgeneda. Life is a limbo.“ Need on mõned märksõnad Soome lavastaja Jussi Sorjaneni suust enne lähenevat Gorki „Põhjas“ esietendust Rakvere Teatris. Jussi Sorjanen reisib koos trupiga läbi „Põhjas“ üksinduse ja teeb seda Gorki vaimus. Tee peal läbitakse erinevaid võimalusi sattuda lõksu, olgu selleks lõksuks rootsi laud, disko, alkohol, narkootikumid või armastus. Algteksti vaeste öömaja asendab kruiisilaev, mis seilab kahe sadama – lootuse ja meeleheite, kohutava pohmelli ja õnneliku purjusoleku – vahel. Reisi teeb eluliseks, et sealt laevalt pole võimalik lahkuda.

Esietendus 26. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Pileteid on veel saadaval 26. märtsi, 2. aprilli ja 7. mai koduetendustele ning 13. ja 27. aprilli Tallinna etendustele.

Ugala tähistab viimast õhtut vanas teatrimajas suure peoga

16. mail toimub vabariigi uhkeim pidu Viljandis Ugala teatris. See on viimane õhtu vanas teatrimajas enne remonti – see on U-Gala. Kahevaatuselisel galaõhtul astub lavale kogu Ugala kollektiiv ning antakse üle publikupreemiad Kuldõun. Koos publikuga vaadatakse tagasi 34 aastale, kui Valuoja tiigi kaldal on kõrgunud see punasest tellisest maja. Laval meenutatakse tipplavastusi „Kolmest apelsinist“ „Helesinise vagunini“ ja „Kihnu Jõnnist“ „Ukuaruni“. Terve maja on sel õhtul külastajatele avatud – kõige kaugematest keldrisoppidest kuni päikeselise terrassini, puiduosakonnast harjakapini, suurest saalist direktor Enn Kose salakambrini. Kõikjal majas toimub õhtu jooksul erinevaid aktsioone ning esinemisi. Võib juhtuda, et kõige põnevam sündmus leiab aset just kõige kaugema ukse taga. Pärast galaõhtut muutub Ugala teatri suur lava tantsuplatsiks. Muusikat teevad ansambel Estraadiraadio ja Kaire Vilgats, kellega koos astuvad solistidena üles praegused ja endised ugalalased. Adeele Sepa kureeritavas meelelahutusprogrammis esinevad teile Ugala teatri laulvad näitlejad ning oma laulunumbriga astuvad üles ka paljud teised ugalalased alates teatrijuht Kristiina Alliksaarest. Oma debüütesinemise suure publiku ees teeb revüütantsutrupp „Ugala“.

Lõbusad ahvipärdikud Vembu ja Tembu seiklevad nüüd teatrilaval

Lahe ja lustlik lugu valmis 1970 aastal Uno Leiese sulest ning on saanud eesti laste lugude klassikaks.

Vembu ja Tembu, tädi Prill, korravalvur, tüdruk ja teised vahvad tegelased ootavad Teid teatrisse.

Esietendus 5. märts Viljandi Sakala Keskuses
Lavastaja Kadri Paldra

27.aprill kell 11.00 Rakvere Teater
28.aprill kell 11.00 ja 13.00 Teater Vanemuine
13.mai kell 11.00 Paide Kultuurikeskus
18.mai kell 11.00 Kuressaare Kultuurikeskus

DOSTOJEVSKI "VENNAD KARAMAZOVID" DRAAMATEATRIS

Fjodor Dostojevski suurromaani "Vennad Karamazovid" põhjal sündinud lavastus, mida lavastaja ja dramatiseeringu autor Hendrik Toompere iseloomustab kui suurt kiredraamat. Süžee on kriminaalse iseloomuga, seal hargneb nimelt armudraama. Nagu selliste asjade puhul ikka, on asjaosalistel silme eest must ja olukord surmtõsine, kõrvaltvaatajad saavad aga kord peenikest, kord laia naeru lasta. Kõik see oleks iseenesest tähtsusetu, kui kysimuse alla ei kerkiks olulised teemad. Kas armastus on olemas? Kas jumal on olemas? Kas kõik on armastuse nimel lubatud? Kui palju solvanguid suudab uhke hing taluda, enne kui plahvatus olukorra tykkideks rebib?
Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes. Osades Mait Malmsten, Hendrik Toompere jr, Mait Joorits, Pääru Oja, Jüri Tiidus, Lembit Ulfsak, Taavi Teplenkov, Sulev Teppart, Tõnu Kark, Jüri Antsmaa, Marta Laan, Merle Palmiste, Kersti Heinloo.

Ugala uuslavastus „Äärelinna bluus“ vaatleb moraalselt vananenud abielu

14. märtsil jõudis Taago Tubina lavastajakäe all Ugala teatris lavale „Äärelinna bluus“. See on musta huumoriga vürtsitatud draama inimestest, kes leiavad end ühel hetkel olukorrast, kus täitmata unistused on asendunud kõhedusega tuleviku ees. Õhkimisekspert Ned ja tema abikaasa Joy elavad äärelinna uusasumis, tavalises moodulmajas koos selle juurde kuuluva moodul-elustiiliga. Nende 11 aastat kestnud abielu on jõudnud punkti, kus nad seisavad küsimuse ees – kas nende ühiselt ehitatud kooselu õhku lasta nagu tehakse moraalselt vananenud majadega või piisab mõningasest parandustööst. „Tervikuna on see lugu omamoodi meditatsioon inimeseks olemisest keset peresuhete pingeid ja haprust. Ja „äärelinn“ on siin kui mitmeski mõttes piiri peal olek, meeleseisund, kus inimesed on vangistunud oma ühenäolistesse eludesse. Moodulmajad ja moodul-elud. Ja kogu aeg on tunne, et parem elu on kusagil mujal,“ kirjeldab Taago Tubin. Abielupaar Nedi ja Joy’d kehastavad Meelis Rämmeld ja Kadri Lepp, nende naabrimees Dale’i mängib Janek Vadi. Lavastuse kunstnik on Liisa Soolepp ning valguskunstnik Kristjan Suits.

 

Preili Julie

Krahv on mõisast lahkunud ja tema jaaniöö lummusest joobunud tütar Julie tantsitab kõiki, kes ette juhtuvad; ta kutsub tantsule isegi oma tallipoisi.... see tants jääb kauaks lainetama ja karta on, et see ei jää selle öö viimaseks meeletuseks...
Lavastaja: Roman Baskin
Kunstnik : Ann Lumiste

Mängivad:  Kersti Heinloo, Andres Mähar, Kati Ong

Etendused suvel 2015 Kõue mõisa õuel

Endla Noortestuudio „Kolm torukübarat“

Endla teatri Valge saali laval esietendus Endla Noortestuudio „Kolm torukübarat“. Hispaania kirjaniku Miguel Mihura näidendi keskne kujund torukübar sümboliseerib üheltpoolt keskklassi auväärset elu, teisalt kuulus see music halli tantsijate vormiriietuse juurde, viidates vabameelsemale ja muretumale elule. Absurdikomöödia peategelane Dionisio on nende kahe maailma vahel lõksus.  Dionisio peab oma pulmaeelsel õhtul langetama keerulise otsuse, millist oma kolmest torukübarast pulmas kanda. Äkki siseneb Paula, tsirkusetrupi tantsijanna, kes haarab noormehe endaga kaasa kõrvaltoas toimuvale peole. Pärast tsirkusetrupi liikmeks olemise pöörasuse kogemist ei tundu tavaline elu ega abielu Dionisiole enam kuigi meelitav. Lavastaja ja Noortestuudio juhendaja Enn Keerd. Noorte stuudiolaste kõrval särab lavastuses vanameister Feliks Kark.  „Kolm torukübarat“ etendub vaid sellel kevadel 14 korral.

ONEGIN

19. märtsil jõuab vaatajate ette John Cranko “Onegin” – Estonia kõige kallim ballett. “Onegini” puhul on tegu erakordse sündmusega Estonia balleti ajaloos. Puškini ajatut poeemi teab ilmselt igaüks. Balleti koreograaf John Cranko on aga üks tuntumaid nimesid balletimaailmas. Tema terav tantsudramaturgiline vaist ja hea karakteritunnetus panid teda haarama maailmaklassika teoste järele. Tšaikovski muusikale loodud balletti “Onegin” on saatnud edu esietendusest alates. 50 aastat tagasi loodud teost tuleb esitada muutmata kujul, esitusõigus antakse pärast trupiga tutvumist ja kindlaks tegemist, et sobivad – nii tehnika kui loomu poolest – tantsijad on olemas. “Onegini” dekoratsioonid ja kostüümid on ajastutruud, nii saab laval näha mitmeid tõeseid ja kauneid pilte 19. sajandi lõpu oludest. Kostüümides on kasutatud palju ehedat siidi, mis paneb balletikostüümi laval elama. Lavastuses kõlab Kurt-Heinz Stolze meisterlik arranžeering Tšaikovski muusikakatketest.
Esietendus Rahvusooperis Estonia 19. märtsil, etendused sel hooajal veel 22. märtsil, 1. ja 15. aprillil ning 2. ja 15. mail.

PEETER PAAN JA VALGE LIND WENDY

Endla teatris esietendus muusikaline suurlavastus, mis põhineb lastekirjanduse klassikaks saanud lool Peeter Paanist. Juba üle saja aasta nii lapsi kui ka täiskasvanuid lummanud muinasjutu tõi lavale Oleg Titov, kelle nägemuses on see eelkõige Wendy lugu – tema kohtumisest Peetriga ning esimesest armastusest. Seetõttu peitub seiklusliku fantaasialoo pinna all ka kurvameelsusnoot ja nostalgia kadunud lapsepõlvesüütuse järele. Sander Rebane nimiosas on lavastaja sõnul justkui Peeter Paani rolli loodud. Wendyt kehastab tema kursuseõde Fatme Helge Leevald. Lisaks teeb lavastuses kaasa peaaegu kogu Endla näitetrupp ning kadunud poiste ja indiaanlastena saab näha Pärnumaa koolide õpilasi. Lavastus pakub palju avastamisrõõmu ka täiskasvanutele – peitub ju igaühes meist väikene laps.

Kaunimate Aastate Vennaskond „Kaunimad laulud kinolinalt“

Kaunimate Aastate Vennaskonna traditsioonilised naistepäeva- ja kevadkontserdid koosnevad sel kevadel maailma filmimuusika kaunimatest muusikalistest kaadritest. Elustuvad nii lõbusate semude 17 kevadist hetke hommikueinel Tiffany juures kui meeliülendavad momendid Cherbourgi vihmavarjude all suurlinna tuledes, mil võid end ristiisa, võlur Ozi ja doktor Živagoga Ukuaru valssi keerutades tunda nii ilusana kui noor kevad! Lisaks naerutavad Hannes Kaljujärv, Indrek Kalda, Andres Dvinjaninov, Jüri Lumiste ja Toomas Lunge publikut humoorikate lugudega kaadritagustest juhtumustest.
„Kaunimad laulud kinolinalt“ on legendaarsel Kaunimate Aastate Vennaskonnal juba 8. kevadine üle-eestiline kontserttuur.

MEISTER JA MARGARITA

Dramaatilis-tantsuline tõlgendus Mihhail Bulgakovi romaanist

Muusika Elliot Goldenthal, Alfred Schnittke, Pjotr Tšaikovski, Howard Shore, Hector Berliozi, Igor Stravinski jt.
Lavastaja-koreograaf, heli- ja videokujundaja Janek Savolainen
Lavastaja-dramaturg Katrin Pärn (külalisena)
Lava- ja kostüümikunstnik Liina Unt (Pärnu Endla)
Osades: Jüri Lumiste, Katrin Pärn, Ragne Pekarev, Helgur Rosenthal, Maria Engel, Janek Joost, Aivar Kallaste ja Vanemuise balletitrupp

Klassikaline teos võib olla võimaluste lõputu allikas – seda tõlgendavad, avastavad,  improviseerivad, vaatlevad, käsitlevad, võrdlevad, fantaseerivad, komponeerivad, heroiseerivad, analüüsivad ja sünteesivad kõik soovijad. Ja sellegipoolest on "Meistri ja Margarita" erinevate tõlgendustega alati jäänud veel midagi ütlemata. Materjal on tekitanud lavastajas, ja tekitab tingimata ka vaatajas, teatud aupaklikkuse, huvi ning uudishimu, millega seletub ka uue lavaversiooni sünd. Raamatut maksab muidugi kõigil lugeda. Seekord tuleb esitamisele tantsu ja draama sümbioos, müstika ja armastus, mustkunst, piiride paljusus ja paigalpüsimatus, dekoratsiooniks video ja valgus, paraku hästi visuaalne lavastus.

Esietendus 7. märtsil 2015 Vanemuise väikeses majas.

110 ELAMUST ROHKEM

Alates 2. märtsist on müügil Rahvusooper Estonia uue, 110. hooaja piletid. Estonia hooaeg algab tavapärasest varem – avaetenduseks on operett „Tsirkusprintsess“ juba 26. augustil. Vana Tallinn Gala toimub uuel hooajal kahel korral – 29. augustil Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 5. septembril Estonia teatrisaalis. Mõlemal kontserdil esineb külalisena armastatud bass Ain Anger. Kohe hooaja algul, 27. augustil ja 3. septembril lööb Anger kaasa ka „Fausti“ etendustes. Uuslavastustest jõuavad 110. hooajal lavale balletid „Kratt“ ja „Luikede järv“, ooperitest „Aida“ ning lastelavastustest Astrid Lindgreni jutu „Karlsson katuselt“ põhjal valminud samanimeline muusikal. Lisaks toimub esimest korda Eestis Richard Straussi koomilise ooperi „Arabella“ kontsertettekanne. Lapsi ootame taas vaatama eelmisel hooajal menukalt esietendunud Maria Suomineni muusikalist näidendit „Väike prints Hamlet“. Toimuvad juba traditsiooniks saanud Estonia ball, jõulu- ja naistepäevakontsert, rahvusvahelise tantsupäeva gala ja Tallinna Balletikooli gala ning palju muudki. Lisainfo: http://www.opera.ee/lavastus/rahvusooper-estonia-110-hooaeg/

BURATINO

Rakvere Teatri muusikalises teatriseikluses kõlavad Olav Ehala tuntud laulud ning seikleb Buratino – tavalisest puuhalust voolitud eriline laps. Buratino on koerusi täis ja talle meeldib oma pikka nina igale poole toppida. Samas on ta heasüdamlik, talle meeldib laulda ja ta tahab saada näitlejaks, sest näitleja toob inimestele rõõmu. Aga enne tuleb koolis käia ja just kooliminekust algavad Buratino seiklused. 

Esietendus 6. märtsil Rakvere Teatris, kevadhooajal mängitakse „Buratinot“ veel Tallinnas, Pärnus, Tartus, Räpinas, Lihulas, Võrus, Jõgeval ja Rannus.

Autorid Aleksei Tolstoi ja Adolf Šapiro, laulusõnade autor Juhan Viiding, lavastaja Üllar Saaremäe.

Endlas selgub kogu tõde naistest

Elulise, lõbusa ja üllatusi pakkuva südamliku komöödia lavastab Kaili Viidas. Kolm näitlejannat – Carmen Mikiver, Karin Tammaru ja Liina Tennosaar – kehastavad viitteist tegelaskuju ja toovad vaatajani viis omavahel põimunud lugu. Kõigil naistel alates lasteaiatüdrukutest kuni soliidses eas prouadeni vanadekodus on kõrged väärtushinnangud ja selge maailmapilt. Paraku takistavad elu pisiasjad neil ideaalide järgi elamast. Armastust ei ole vihkamiseta, sõprust konkurentsita, vabadust sõltuvuseta ega andestamist reetmiseta. Lisaks Pärnule saab „Kõik naistest“ külalisetendusi saabuval kevadel näha ka Tallinnas, Türil, Märjamaal, Kuressaares, Rakveres, Jõgeval.

MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS

Urmas Lennuki ja Tanel Jonase tõlgendus Anton Hansen Tammsaare "Tõest ja õigusest"
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnik Kristina Lõuk
Muusikaline kujundaja Priit Strandberg
Valguskujundaja Tõnis Järs
Osades: Veiko Porkanen, Karol Kuntsel, Kärt Tammjärv, Jaanika Arum, Maria Soomets, Riho Kütsar, Priit Strandberg, Aivar Tommingas

Vanemuise teatri selle sajandi esimene Tammsaare alustab “Tõe ja õiguse” esimesest osast. Noor Andres ja tema noor naine Krõõt jõuavad Vargamäele, kõik on veel ees, kõik on veel võimalik. Aga millisel määral? Kui oleks võimalik kõike uuesti läbi elada, teades oma tegude hinda ja tagajärgi – kas oleksime valmis midagi teisiti tegema? Või vähemasti olnut ümber hindama?

Esietendus 19. veebruaril 2015 Sadamateatris

Cipollino seikleb alates veebruarist Ugala teatri laval

Nimiosas on Martin Mill ning tema põhivaenlast rüütel Tomatit kehastab Tarvo Vridolin.
Lõbusas koguperelavaloos tegutseb uljas sibulapoiss koos oma kaaslastega ühes tavalises toidupoes. Sellises, nagu neid igas linnakeses ikka leidub. Toidupoes ei ole aga lood üldse tavalised. Puu- ja köögiviljaletis on haaranud võimu enda kätte vürst Sidrun ja ahned puuviljad.
Tuntud lastekirjaniku Gianni Rodari jutustuse põhjal on lauludega lastenäidendi kirjutanud Donald Tomberg, lavastab Kristo Toots ning kunstnik on Rosita Raud. Lauludele lõi viisid Üllo Kaur ning liikumise seadis Oleg Titov.
Lavastus sobib lastele alates 6. eluaastast ja lapsemeelsetele täiskasvanutele.

Saaremaa ooperipäevad 2015 20.07.15 – 26.07.15

Kaheksandate Saaremaa ooperipäevadega jõuab Eesti Kontsert viimaks oma külalisteatrite nimistuga ooperi sünnimaale Itaaliasse – tänavuste ooperipäevade peakülaline on Teatro di Milano.

10.02.15 avaneb piletimüük sooduspakkumisena EMT ja Elioni klientidele Piletimaailma müügikohtades ning lisaks kummardusena saarlastele Kuressaares Arensburgi hotelli kassas.
Piletite avalik  müük algab 13.02.15 kell 9.00. Kohtade arv on piiratud!

Lisainfo ooperipäevade kodulehel: http://saaremaaopera.eu/

MEREÄÄRSED LOOD DRAAMATEATRIS

„Laulud halli mere äärest” on pildirida väikeste inimeste elust mereäärses Soome väikelinnas. Neis piltides on avamere avarust ja aega. Jõuab enesesse vaadata ja rahulikult sisse hingata varakevadist õhku. Kuid vesi tõuseb pikkamööda, kõik teavad, et linn jääb peagi vee alla.  Linnakesse on jäänud vaid mõned vanainimesed ja elu äärealadel hulkujad. Kodud on väikesed ja inimesed paistavad nende sees suured, supermarket on aga jälle nii suur, et inimesed näivad selles kübemesuurused. Kuid suurim tegelane laval on loomulik ja rikkumata Läänemeri, mis tasapisi kõik endasse matab.
Lavastaja Ingomar Vihmar. Osades Kersti Kreismann, Viire Valdma, Guido Kangur, Hilje Murel, Jaan Rekkor, Ivo Uukkivi, Martin Veinmann, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Mari Lill, Tiit Sukk, Ester Pajusoo.

„PÄIKESETÕUSUTUND“

Mis võiks inimest armastuse leidmisel või selle tunnistamisel takistada? Tundub see ju lihtne, arusaadav ja iseenesest mõistetav, kuid ometi on see teema üks tähtsamaid, millega inimene terve oma elu tegeleb, kas teadlikult või kaudselt –kuid siiski.
Kuidas äratada esimene armastus või leida see taas üles, kui aeg hakkab lõppema? Lugu kahest noorest ja kahest vanast inimesest, kes teineteist kaudselt ja lähedalt mõjutades püüavad jõuda armastuseni, andestuseni. Kogu lavaline tegevus on loodud tegutsemisele atmosfääris, situatsioonis,
dialoogile näitlejate, publiku ja tegelaskujude vahel, luues erinevaid metafüüsilisi ning füüsilisi ruume.
Lavastaja Mirko Rajas. Kunstnik Ann Mirjam Vaikla. Kostüümid Kristel Maamägi. Helilooja Ekke Västrik. Osades: Johanna Aus, Jonathan Peterson, Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Anna Kristin Peterson või Katre Pekri, Jakob Tulve.

„DELHI“ TANTS

Kuus inimest istuvad linnahaigla ooteruumi rahus ja kõnelevad loomingust, inspiratsioonist ja surmast, samuti ka tantsust, mille on välja mõelnud baleriin Katja oma India reisi ajal. „Delhi“ tants“, mille järgi loo autor on teinud ka samanimelise filmi, on üks tema  lemmiknäidenditest. Näidendi ülesehitus on ebatavaline, koosneb seitsmest miniatuurist ehk novellist, mida ühendavad tegevuspaik ja tegelased. Igas miniatuuris saabub parajasti laval viibivate tegelastele teade kellegi surmast. Surma palge ees olek paneb inimesed teravdatumalt vaatama minevikku, iseendasse, oma suhetesse lähedastega. Oluline osa on siin elu, kannatuse ja kunsti suhetel, kaotuse-ja süütundel. Tegelased kõnelevad igas pildis baleriin Katja Delhi turul „Mein Bazaril“ nähtud inimeste viletsuse, räpasuse ja kannatuse kogetu põhjal loodud ülendavast tantsust.
Lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Andri Luup, helilooja Helena Tulve.
Osades Laura Peterson, Ott Aardam (Ugala), Maria Peterson, Maria Klenskaja (Draamateater), Mare Peterson, Eva Eensaar.
Etendused 5. ja 6.mail

Skandaalisalu

J. Patricku koomiline triller
Lavastaja: Roman Baskin
Kunstnik: Ann Lumiste
Mängivad:
Marta Laan, Roman Baskin, Alo Kõrve, Mart Toome

Kuidas avastada painavat saladust?
Teate ju küll tunnet kui miski on nagu viltu, aga mis, seda täpselt ei tea... Sarnase mõistatuse ees on ka selle loo peategelane, mees, kes on äsja amnestiaga vangist vabanenud ja kelle noor naine käitub kuidagi kummaliselt; ainus kellest võiks mõistatuse lahendamisel abi olla, on perekonna advokaat, aga temagi põikleb kõrvale...

PÖIAL-LIISI

Muinasjutt haprast ja armsast lilleneiust Pöial-Liisist, kes läbi seikluste jõuab oma unistuste maale.

Lavastaja Kadri Paldra

1.vaatuses

55 min.

Soovitav lastele vanuses 3-10 eluaastat

Etendused: 11.märts Vanemuise Teatris
23.märts Rakvere Teatris
24.märts Pärnu Teatris Endla
15.aprill Kuressaare Linnateatris

 

Orav ja Ilves

Autor: Andrus Kivirähk
Osades: Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg (Tallinna Linnateater)
Jant ühes vaatuses, kestab üle ühe tunni
„Pühendatud Wabariigi aastapäevale ja Riigikogu valimistele, ja see ei ole orava- ega ilvesepartei reklaam. Oled eestlane või ei ole!“ Ivan Orav
On öö. President Ilves on Kadriorgu külla kutsunud  Ivan Orava – otse põrgust.  Talle teeb muret, et Evelin on korduvalt rääkinud kahest venelasest, kes teda elevile ajavad. Ja kes oleks tibladega paremini kursis kui Ivan ise! Ta ilmubki otse maa alt ja avardab presidendi silmaringi nõukaja teemadel, mille nüansid on väliseestlasele tabamatuks jäänud.

"Õnnenumbrid"

Pealkirja järgi on lihtne järeldada, et tükis on tegu loteriiga. Ja nii ongi. Perekond on pühendunud loteriil mängimisele. Kõik pereliikmed loodavad võita ja seeläbi igaüks omal viisil oluliselt oma elukvaliteeti parandada. Eeskätt vähemalt väliselt ikka juba päris dementses eas vanaema (mängib Helgi Sallo), kes loodab oma viimased päevad võiduraha eest luksusvanadekodus veeta. Aga ka tema tütar (Katrin Valkna), kes ainsana perele elatist teenib, ja väimees (Raivo Rüütel), kelle sissetulek on juba mõnda aega vaid töötu abiraha. Rääkimata hilisteismelisest tütretütrest (Merilin Kirbits) ja varateismelisest tütrepojast (Rauno Kaibiainen), kelle soovid vastavad päris täpselt nende eale.
Esietendus on 7.veebruaril 2015 ja sellega tähistatakse Vana Baskini Teatri 10. sünnipäeva!
Mängivad: HELGI SALLO, KATRIN VALKNA, RAIVO RÜÜTEL, MERILIN KIRBITS, RAUNO KAIBIAINEN, MADIS MILLING ja MIHKEL TIKERPALU (SA NUKU)

SALASELTSI RAMPS UUED SEIKLUSED DRAAMATEATRIS!

Ühel ilusal päeval on Eesti Spordimuuseumis toimunud müstiline vargus. Suure saladuskatte all valmistatud Georg Lurichi kullast kuju on kinnisest ruumist kadunud! Surmkindlalt pole teda sealt välja toodud ja otseseid kahtlusaluseidki ei paista olevat. Et aga salaseltslased on oma seniste edukate uurimislugudega Tartu peal kõvasti kuulsust kogunud, siis kutsutakse Mari, Reilika, Sadu, Olav ja Anton nüüdki appi. Kulub kõvasti koostööd, julgust ja nutikust – ning kaunis kodulinn Tartu avaneb laste ees täiesti ootamatust vaatekohast…
Lavastaja Ingomar Vihmar. Osades Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Pääru Oja, Robert Annus, Mari Lill, Kersti Kreismann, Ester Pajusoo, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Ingomar Vihmar, Markus Luik, Kleer Maibaum-Vihmar.

ARMASTUS EI HÜÜA TULLES

lavastaja: Roman Baskin
kunstnik: Ann Lumiste
mängivad: Priit Pius ja Linda Vaher

Armastuse puhul ei käi asjad nii. Armastus on tomat, mis lärtsatab sulle näkku. See on banaanikoor, mille peale sa astud. See on rong, mis sust üle sõidab. Sa ei saa sättida seda sobivale ajale nagu äratuskella. Armastus ei hüüa tulles. Sa ärkad lihtsalt üles, kui see käes on...  

www.kell10.ee

Märt Avandi ja Volli Käro „Lepingus“

Rakvere Teatri selle hooaja esimese lavastusena läheb Eesti ringreisile Slawomir Mrožeki absurdidraama „Leping“. Lavastusega sai teoks Märt Avandi ja Volli Käro ammune unistus võrdsete partneritena koos laval mängida. See unistus ei jõudnud täituda, kui mõlemad veel Rakvere truppi kuulusid, kuid nüüd said mehed lavastaja Indrek Apinise käe all kokku ja „Lepingust“ kujunes vana ja noore näitleja nauditav duett. Septembris mängitakse „Lepingut“ Kuressaares, Raes, Tartus, Raplas, Arukülas, Viimsis ja muidugi Rakveres.

MERE MÄRGID

Lavastajaks on Margus Kasterpalu ja näitlejatena teevad kaasa Meelis Rämmeld ja Kadri Adamson (Endla teater).
Ameerikast pärit näitekirjaniku Gardner McKay näidend jutustab loo Colmist, kalurist, kes elab ühel väiksel Iiri saarel. Selliseid väikseid saari leidub maailma eri nurkades kindlasti palju, need on paigad, mis keelduvad muutumast, kuigi maailm nende ümber muutub järjest kiiremini. Ühel pulmapeol näeb Colm ilusat linnatüdrukut, kelle sarnast muidu sel saarel juba ei kohta. Aasta hiljem kirjutab Colm talle kirja. Ilusama, kui temasugusest lihtsast kalurist ealeski võiks oodata. Kirjale järgneb teine ja kolmaski, kuni ühes nendest kirjadest seisab kutse taaskord kohtuda. Lavastust „Mere märgid“ mängitakse Saueaugu Teatritalus augustis seitsmel korral, edaspidi näeb seda lavastust Ugala teatri väikses saalis. Lavastuse kunstnikuks on Liina Tepand, muusikalise kujunduse teeb Toomas Lunge ning valguskujunduse Rene Liivamägi.

„Mandel ja merihobu“

Lavastus jutustab puudutava loo ajutrauma üle elanud inimestest, kellel on probleeme mälu ja mälestustega. Kuidas mõjutab see nende lähisuhteid ja igapäevast elu, mis toetuvad suuresti just jagatud mälestustele ja mäletamisele? Kuidas tulla toime olukorras, kus mälu kaotanud lähedane sind ei mäleta? Lavastaja, Andres Noormetsa, sõnul räägib „Mandel ja merihobu“ meie igapäevaelust, kus oleme tihedalt seotud oma mälu ja mäletamisega. Tegemist on realistlikku olukorraga, mis võib tabada meist igaüht igal ajahetkel. Wales'i autori Kaite O'Reilly näidendis on palju elujaatavat huumorit ja helgust, sest inimestele on ka keerulises olukorras omane säilitada lootus. „Mandel ja merihobu“ on tõlgitud meile kõigile tuttavasse Eesti olustikku. Osades mängivad Karin Tammaru, Lii Tedre (külalisena), Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter (külalisena).

„Aiamajas“, lugu emadest ja tütardest

Kui Ivan Turgenevi kuulsa romaani pealkiri on „Isad ja pojad“, siis uut lavastust võiks lavastaja Priit Pedajase sõnutsi tutvustada kui „Emad ja tütred“. Ema-tütre paare on näidendis kolm. Keskealised emad püüavad oma elu elada tütarde kaudu, teismeea lõpus tütred nii ihaldavad kui ka kardavad vabadust ja iseseisvust. Vastandlikud tunded – kokkukuuluvuse ja sõltumatuse vajadus, armastus ja armukadedus, jumaldamine ja vihkamine, truuduse nõudmine ja truuduse murdmine – on nii läbi põimunud, et mõlemal poolel on raske iseseisev olla.
Autor Jane Bowles. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Viire Valdma, Marta Laan, Ester Pajusoo, Mari Lill.

FANNY JA ALEKSANDER

Autor Ingmar Bergman
Lavastaja Ain Mäeots
Osades: Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev, Riho Kütsar, Aivar Tommingas jt
Ingmar Bergmani poolautobiograafiline meistriteos maalib värvika pildi rootslaste perekonnaelust eelmise sajandi alguse Uppsalas. Pärast elurõõmsa isa Oscari surma muutub Fanny ja Alexandri elu kardinaalselt, sest nende ema Emilie abiellub range ja tundetu piiskopi Vergerusega. (Lavastuses käsitletavad teemad ei ole eakohased alla 14-aastastele).

Ray Cooney tempokas komöödia „Topeltelu“.

Londoni taksojuht John Smith on juba mitukümmend aastat elanud topeltelu. Nimelt on tal linna erinevates piirkondades kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Kumbki perekond ei tea teineteise olemasolust mitte kui midagi. Ühel heal päeval kohtuvad Johni teismelised poeg ja tütar aga juhuslikult internetis ja plaanivad päriselus kokku saada.
Tõlkija Hannes Villemson
Lavastaja Enn Keerd
Kunstnik Kristina Lõuk (külalisena)
Osades Karin Tammaru, Liina Tennosaar (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Feliks Kark, Oskar Seeman või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena).
Vaata lisaks www.endla.ee

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri