Esimest korda lähevad suvisele kontserttuurile kaks palavalt armastatud Eesti lauljat - Hanna-Liina Võsa ja Koit Toome. Olles küll korduvalt kohtunud erinevates muusikalides mängides noori armunud paare, ei ole neid kahte lauljat ilma peenemate grimmide ja kostüümideta tihti koos laval nähtud. Sel suvel see viga parandatakse! Hanna-Liina ja Koidu suhtlus ja sõprus on vahetu ja lõbus ning kindlasti on paljut, mida koos publikuga meenutada. 

"Hallo Kosmos, hallo Maa" on pühendatud Eesti kustumatule estraadile ning selle tuntuimatele esitajatele läbi aastakümnete. Kõlavad soolod ja duetid, mis kuulsaks lauldud Georg Otsa, Heli Läätse, Uno Loobi, Marju Kuudi, Jaak Joala, Anne Veski ning paljude teiste legendaarsete artistide poolt. Laulud saavad oma näo ja värvi läbi Hanna-Liina heliseva hääle ja Koidu maheda tämbri. Lauljaid saadab üks Eesti rõõmsatujulisemaid ja virtuoossemaid kitarriste Marek Talts. 

Novembris esietendunud Nancy Meckleri, Annabelle Loez Ochoa ja Peter Salemi balletti „Tramm nimega Iha“ on saatnud suur menu. Selleks, et kõik soovijad uuest balletist osa saaksid, on tänasest müügil kolm lisaetendust – 31. mail, 10. ja 16. juunil.

NB! 31. mail on peaosas Luana Georg, kes tähistab 20. aastat laval!

Lavastaja ja libretist Nancy Meckler: „See on lugu naisest, kelle elu kulgeb traagilist rada pidi, mis on tema õrna loomuse jaoks ülearu karm. „Tramm nimega Iha“ peategelase Blanche’i siseelu pulbitseb fantaasiast ja karmidest mälestustest, mida Tennessee Williamsi näidendis välja ei mängita, kuid balletis on see kõik teie ees ning leiab kajastamist läbi tantsu.“

Alen Veziko esineb Kiivitaja talu suvelaval kavaga „Lõpuks leidsin sind”. Kontserdil tulevad esitusele Aleni parimad lood neljalt albumilt ning samuti üllatab muusik kuulajaid uute lugudega. Teiste seas tulevad esitusele uus lugu „Unustus”, „Ainult tänaseks ööks”, „Sinu poole teel” ning loomulikult paljude lemmiklaul „Ei ole öeldud lihtsalt tuulde”.

Alen alustas muusikukarjääriga juba lapsepõlves, kuid esimene originaalloominguga debüütalbum ilmus 2009. aastal. Muusik on tegutsemisaastate jooksul andnud välja neli albumit, esinenud mitmetel tuuridel ja jaganud lava paljude Eesti artistidega. Tema muusikat iseloomustab eelkõige hingelähedus, sest nii sõnad kui muusika tulevad otse laulja südamest.

Tanel Padar tuuritab juulis koos bändiga üle Eesti, et anda seitse suvises meeleolus kontserti kavaga „Soovin head”.
Kontsertidel kõlab nii Taneli uus muusika, kuid saab ka kogeda äratundmisrõõmu lugudest, mis inimestele juba varem sügavale hinge pugenud on.
Esitusele tulevad hitid nagu „Teineteisele”, „Parem veelgi”, „Nii siis jääbki” jpt.
Naudi mõnusaid suveõhtuid koos Tanel Padariga!

Rahvusvahelisel Suveöö balletigalal saavad Rahvusooper Estonia laval kokku noored tantsijad üle maailma (Uus-Meremaa, Ameerika, Euroopa, Venemaa) ning seda vaid kahel õhtul, et tuua teieni uus, just neile loodud, originaalkoreograafia ja esitada pärle klassikalise balleti kullafondist.

Õhtut täiendavad säravad külalissolistid Allister Madin ja Chloë Réveillon (Opéra National de Paris) ning Elisabetta Formento Cavaier ja Cristiano Principato (Dutch National Ballet)

Koreograaf Oleksii Busko (Ukraina)
Kunstiline juht: Sergei Upkin

Sündmuse koduleht: https://www.facebook.com/balletigala

Õdede ansambel The Ilves Sisters esineb suvel uue kavaga „Kodumaine viis”. Eesti 100. sünnipäeva puhul kuuleb neil kontsertidel õdede esituses just eestimaiseid palu. Kõlavad nii aegumatud meloodiad nagu Heino Elleri "Kodumaine viis" ja Arvo Pärdi "Ukuaru valss", aga ka õdede lemmiklaulud Eesti popmuusikavaramust, näiteks "Kaks kuukiirt mu toas", "Rahu", "Everybody" jpt. Kontsertidel esitab The Ilves Sisters ka oma laule, nende seas värske lugu „Elulaul”.

Tule ja naudi suveõhtutel kauneid eestimaiseid viise!

Laupäeval, 12. mail esietendus Draamateatris „Pelgan iga vihmapiiska“, Tiit Aleksejevi näidend piirisituatsioonidest. Mees ja naine on töötanud koos välismissioonidel. Üks missioonidest läheb halvasti ja tekitab küsimusi, mis nõuavad vastuseid. See on lugu armastusest, reetmisest ning sidemetest, mida niisama lihtsalt lahti ei haruta. Öeldakse, et juhuslikke kohtumisi ei ole olemas. See võib tähendada kahe teineteisele määratud inimese kohtumist. Aga ka ohvri kohtumist timukaga.

Lavastaja Madis Kalmet, osades Inga Salurand, Guido Kangur, Robert Annus, Markus Luik. Esietendus 12. mail Eesti Draamateatri väikses saalis.

10. ja 30. mail on taas publiku ees ooperiklassikasse kuuluv Wagneri „Tannhäuser“.

Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest.

Nimirollis külalissolist Jyrki Anttila, Elisabethi ja Venusena on laval Heli Veskus ja Wolframina Rauno Elp. Dirigeerib Vello Pähn või Arvo Volmer.

Eesti suurim staar ja armastatud lauljanna Anne Veski annab Pangodis, Kiivitaja talu uuel kontsertlaval ühe särava kontserdi, esitades oma suuri hitte ja parimaid pärleid, mis on teada-tuntud igale eestlasele.
Sel aastal tähistab Anne oma 40. tegutsemisaastat lauljana ning selle aja jooksul on tal olnud Eesti muusikute jaoks harukordne võimalus teha karjääri ka rahvusvahelisel areenil, esinedes nii suurtel staadionitel kui kontserdisaalides erinevates maailma otstes. Ta on kahtlemata Eesti üks edukamaid ja nimekamaid artiste, keda armastatakse nii kodumaal kui ka mujal maailmas. Tule ja näe oma silmaga Eesti säravaimat lauljannat!

2. august kl 19 – Pangodi, Kiivitaja talu

Eesti muusikamaastiku lipulaev Terminaator annab augustis Tartus, Hansa Hoovis vägeva kontserdi, et rõõmustada kuulajaid bändi parimate lugudega!
Oma tegutsemisaastate jooksul on bänd välja andnud hulga albumeid lauludega, mis on paljudele eestlastele saanud südamelähedaseks. Sellel kontserdil kõlavad sellised hitid nagu „13 sammu”, „Muinasjutu mets”, „See ei ole saladus” ja paljud teised tuntud lood. Vahvaid elamusi ja head Eesti muusikat jagub sel õhtul kuhjaga!

24.08 kl 20 – Tartu, Hansa Hoov

Itaalia koreograafi Gianluca Schiavoni ballett on rahvusooperi laval mai- ja juunikuus vaid kolmel korral.

Igor Stravinski ja Alfred Schnittke muusikale loodud ballett jutustab kaasaegse loo tuntud Kreeka müüdist. Võimukas Kolchise printsess jätab oma maa ja perekonna armastuse pärast kauni Iasoni vastu. Kui naine aga teada saab, et Iason armastab teist, otsustab ta verise kättemaksu kasuks.

Peaosades tantsivad Alena Shkatula ja Andrea Fabbri või Luana Georg ja Sergei Upkin. Etendused 12. ja 25. mail ning 2. juunil.

Kiivitaja talu õu täitub 9. augustil mõnusa mereteemalise muusikaga, kui laval kohtuvad taas kaks kamraadi - Jaan Tätte ja Marko Matvere. Head sõbrad, osavad pillimehed ja muusikud on koos loonud hulganisti laule, mis võluvad kuulajaid oma lihtsuses ja eheduses. Tätte ja Matvere hindavad pärimusmuusikat ning seda on tunda ka nende loomingus. Kontserdil saab kuulda nii tempokamaid laule kui ka rahulikumaid palu. Lisaks pajatavad muusikud lugusid oma seiklustest ümbermaailmareisilt – kuulajad saavad mõtteis minna koos meestega tiirule ümber maa, et kogeda muusika ja meeleolukate vahepalade kaudu osakest sellest, mida mehed aastate jooksul näinud ja kuulnud on.

9. august kl 19 – Pangodi, Kiivitaja talu õu

Eesti üks populaarsemaid pop-rock bände Shanon esineb augustis nelja suvise kontserdiga, et tuua publikuni nende menukamad hitid ning ka uued lood!
Shanon on Eesti raadiojaamade vaieldamatu soosik oma meloodiliste eestikeelsete lugudega, mis on pälvinud koguni aastaedetabelites kõrgeid kohti. Laulud nagu „Üksinda”, „Tuhat ja üks ööd” ning „Suvi kestab veel” jäävad iga kuulaja kõrvu kummitama ja meelitavad kaasa ümisema. Kontserdil kõlab ka bändi uus suvise kõlaga pala „Nüüd on see käes”.

Tule ja muuda oma suveõhtud veel mõnusamaks!

Suvel annab Eesti pop-rokkmuusika lipulaev Smilers kolm kaasakiskuvat kontserti, kus tulevad esitusele bändi parimad laulud läbi mitme aastakümne! Sel aastal tähistab Smilers oma 25ndat tegutsemisaastat ning nende aastate jooksul välja antud hitid on vallutanud edetabeleid ja hullutanud fänne. Bänd on jätkuvalt sõiduvees, üllitades aina uusi lugusid, mis järjest rahva lemmikuteks saavad. Kontsertidel saab kuulda vanu hitte, nagu „Mojito”, „Pimedam pool”, ning ka uuemaid palu, teiste seas „Anna mulle tuld”, „Hipisuvi” ja „Et sa teaks”.
Veeda oma suveõhtu Hendrik Sal-Salleri omapäraselt mõnusa hääle ja paeluvate meloodiate seltsis!

Augustikuu pakub midagi erakordset ühele tõelisele muusikagurmaanile - oma 60ndat juubelit tähistavad Riho Sibul ja Priit Pihlap ühise kontserdituuriga „Teeviidad”. Need kaks meest, kes on mõjutanud Eesti muusikamaastikku juba aastakümneid, on ühel laval esimest korda ühise kavaga ning koos esitatakse kuuel augustikuu õhtul laule, mis on sündinud nende endi sulest ja südamest.
Riho Sibul alustas lauljakarjääriga Ultima Thules ning on olnud ka kitarrist paljudes ansamblites. Ta on mitmekülgne helilooja ning loonud muusikat rock'n'roll'ist bluusini, lüürilistest ballaadidest filmimuusikani, teiste seas „Kuulaps”, „Talitee” ja „Liivimaa pastoraal”. Priit Pihlap on praegune liige ansamblis Fix, mis tähistab sel aastal 50ndat juubelit, ning kaasa löönud veel mitmetes koosseisudes, nagu Armaada, Apelsin jt.

See kordumatu muusikasündmus on ehe maiuspala igale eestikeelse muusika austajale, kes peab lugu sisukatest tekstidest ning headest meloodiatest.

Talvel Jäätee, suvel Jääsiider! (Virla vanasõna).
Jääääre lood ja laulud sobivad suve alustuseks nagu jääkuubik siidripokaali.
Siidrifarm on alles aastane - Jäääär juba 27.
Lisaks ajaproovile vastu pidanud mõnusalt jahedatele lauludele pakub Jäääär värsket kihisevat repertuaari. Kõik puha kodumaisest toorainest!
P.S. ettevaatust! Jääääre lood hakkavad hästi pähe!

Kontsert toimub 7.06.2018 Siidrifarmis (Virla, Harjumaa).

Imekaunis ja maagiline Disney muusikal esietendub 24. novembril 2018 Vanemuise teatris ja 11. jaanuaril 2019 Alexela Kontserdimajas.
Muusikali „Kaunitar ja koletis“ aluseks on Disney Pictures’i 1991 linastunud muusikaline mängufilm, mis omakorda on loodud Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’i klassikalise prantsuse muinasjutu ainetel.
Osades Saara Kadak või Kärt Anton, Kalle Sepp või René Soom (RO Estonia), Aivar Tommingas või Lauri Liiv, Silver Laas või Juss Haasma, Mihkel Tikerpalu (Nukuteater) või Oliver Timmusk, Andres Mähar või Simo Breede, Merle Jalakas või Ele Millistfer, Anett Viinalass või Nele-Liis Vaiksoo, Norman Salumäe või Saamuel Pilpak, Karmen Puis või Kristina Vähi, Rasmus Kull.

Piletid muusikalile KAUNITAR JA KOLETIS on nüüd müügil!

21. juulil on veel harukordne võimalus saada osa ülimenukaks osutunud kontserdist „Meestelt naistele”, kus lavale astuvad kuus armastatud Eesti meeslauljat - Koit Toome, Juss Haasma, Valter Soosalu, Kalle Sepp, Marko Matvere ja Jassi Zahharov. Muusikuid saadab Margus Kappeli ansambel.
Esitusele tulevad romantiliselt kaunid lood, mis õhkavad armastusest, naistest ning kõigest muust ilusast me ümber. Ja kui kord juba kuus andekat meest ühele lavale satuvad, siis on kindel, et nalja ja naeru saab sel kontserdil küllaga! Haara kinni viimasest võimalusest ja saa osa sellest ainulaadsest elamusest!

L 21.07 kl 19 – Pangodi, Kiivitaja talu.

On  1922. aasta suvi. Maailmakuulsuse saavutanud prantsuse näitlejanna, jumalik Sarah Bernhardt veedab suve koos poja pere ja ustava sekretäri Georges Pitou’ga, et kirjutada oma memuaaride teine osa. Selleks tuleb meenutada, sorida ajusoppides ja sündmusi uuesti läbi elada. Mälu värskendamiseks ja möödaniku elustamiseks proovib ta Pitou abiga taaslavastada ja -avastada kaugeid aegu, vestlusi ja inimesi oma väga dramaatiliselt eluteelt. Meenutused võivad olla naljakad, vihased, rõõmsad, kurvad, kuid nad aitavad meil toime tulla kaduvusega, sest isegi päike kustub kord, mis siis et “biljoni-triljoni aasta pärast!”
“Me peaksime võimalikult vähe vihkama, sest see on liiga väsitav, jääma paljuski ükskõikseks, andestama tihti ja mitte kunagi unustama.”
Sarah Bernhardt

Osades: Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Meelis Rämmeld (Teater “Endla”).

Mida teeksite teie, kui olete ootamatult töötuks jäänud? Kas osaleksite tõsielusaates, et tuhandete vaatajate silme all uus töökoht hankida? Just sellise pakkumise saavad Draamateatri uue lavastuse kaks tegelast. Muidugi pole reality show´de telgitagune sugugi nii glamuurne ja sädelev, kui telekaekraanilt paistab ning loo ajab veelgi segasemaks ühe osatäitja müstiline mõrv. Prantsuse film noir´i stiilis vaimuka, mitmekihilise ja kriminaalse loo toob Draamateatri suure saali lavale Hendrik Toompere, eseietendus 19. aprillil. Osades Hendrik Toompere, Merle Palmiste, Christopher Rajaveer, Raimo Pass, Kersti Heinloo, Taavi Teplenkov, Elina Purde (külalisena), Harriet Toompere, Hilje Murel, Maarja Mitt (külalisena), Sten-Erik Remmel.

Giacomo Puccini „Tosca“, üks enimmängituid oopereid maailmas, etendub Estonia laval 18. aprillil ja 5. mail. Ooperi muusikaliste kõrghetkede hulgas on tenorirepertuaari kuulsamaid aariaid „E lucevan le stelle“, mis on läbi aegade võlunud nii ooperigurmaane kui päris esmakordselt ooperiga tutvujaid.

Nii 18. aprillil kui ka 5. mail saab aariat kuulda silmapaistva Gruusia tenori Mikheil Sheshaberidze esituses. Nimirollis on Heli Veskus, Scarpia osas on 18. aprillil Jassi Zahharov ning 5. mail Rauno Elp. Dirigeerib Jüri Alperten.

 

Möödunud aastal oma 30. juubeliaastat tähistanud Terminaator esineb Pangodis, Kiivitaja talu õuel maagilisel 13 ja reedel ühe mõnusa kontserdiga, kus esitatakse ansambli menukamaid hitte akustilises versioonis. Terminaatori muusika on Eesti muusikamaastikku mõjutanud esimestest tegutsemishetkedest alates ning tema laulud on jätkuvalt jõudnud edetabelite tippu - „13 sammust” „Kuutõbiseni”. Kontserdil saab kuulda ka vahvaid lugusid, mis bändil aastate jooksul on ette tulnud.
Tule ja laula kaasa oma lemmiklauludele!

13.07 kl 20 - Pangodi, Kiivitaja talu

Legendaarne rokkansambel Smilers esineb Kiivitaja talus meeleoluka kontserdiga, kus esitatakse bändi parimaid lugusid! Smilersi hitid on olnud eestlaste lemmikuteks juba üle kahekümne aasta ning bändi uued lood jõuavad järjest raadiote edetabelite tippu. Sel kontserdil tulevad esitusele nii vanad lemmikud, nagu „Mojito”, „Käime katuseid mööda”, kui ka uuemad palad, teiste seas „Anna mulle tuld” ja loomulikult suviseselt mõnus lugu „Hipisuvi”.
Tule ja veeda üks mõnus õhtu täis kaasakiskuvaid meloodiaid!

K 18.07 kl 20 - Pangodi, Kiivitaja talu

Vene suurkirjaniku tuntuim näidend tegeleb küsimustega: milline on tingimusteta armastus; kas inimene on võimeline armastama ligimest rohkem kui ennast; kuidas jääda endale ausaks kellelegi liiga tegemata? Draamas kui kõige „vaimsemas“ žanris pidas Tolstoi võimalikuks kõnelda „inimese vahekorrast jumala, maailma, igavese ja lõpmatusega.“
„Elav laip“ räägib hea ja kurja võitlusest inimese sees. Peategelane Fedja Protassov on justkui Tolstoi autoportree. Süžee on näiliselt lihtne – armukolmnurk: naine ja kaks meest, kellest üks on üleliigne ning peab end teiste õnne nimel taandama.
Lavastuses saab näha ja kuulda elavat muusikat – näitlejate mustlasansamblile annavad hoogu Svjata Vatra solist Ruslan Trochinskyi ja viiuldaja Tarmo Suvisild.
Lavastaja Kristo Viiding
Kunstnik Maarja Viiding
Osades Martin Mill, Janek Vadi, Ingrid Isotamm (külalisena), Kadri Lepp, Tanel Ingi jpt.

Esietendus 21. aprillil Ugala väikeses saalis

Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust.
Mark St. Germaini romantilise komöödia lavastas Enn Keerd, osades Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson.

TANTSUTUND esietendus 21. aprillil Endla Teatri Küünis.

Esimest korda lähevad suvisele kontserttuurile kaks palavalt armastatud Eesti lauljat - Hanna-Liina Võsa ja Koit Toome. Olles küll korduvalt kohtunud erinevates muusikalides mängides noori armunud paare, ei ole neid kahte lauljat ilma peenemate grimmide ja kostüümideta tihti koos laval nähtud. Sel suvel see viga parandatakse! Hanna-Liina ja Koidu suhtlus ja sõprus on vahetu ja lõbus ning kindlasti on paljut, mida koos publikuga meenutada.
"Hallo Kosmos, hallo Maa" on pühendatud Eesti kustumatule estraadile ning selle tuntuimatele esitajatele läbi aastakümnete. Kõlavad soolod ja duetid, mis kuulsaks lauldud Georg Otsa, Heli Läätse, Uno Loobi, Marju Kuudi, Jaak Joala, Anne Veski ning paljude teiste legendaarsete artistide poolt. Laulud saavad oma näo ja värvi läbi Hanna-Liina heliseva hääle ja Koidu maheda tämbri. Lauljaid saadab üks Eesti rõõmsatujulisemaid ja virtuoossemaid kitarriste Marek Talts. 

Juulis 2018 ilmub C-JAM & Mikk Kaasiku esimene ühine album „Prints ja Kerjus”, mis sisaldab 10 spetsiaalselt arranžeeritud lugu erilises võtmes. Albumilt leiab QUEENi, MUSE, Michael Jacksoni, Pink Floydi aga ka Andres Valkoneni ja Rein Rannapi loomingut. Mikk Kaasik on noor laulja, kes naudib laval igat hetke, lisaks laulmisele rikastab ta helipilti kitarri mängu ja klaveri saatega.
Tagasiside autoritelt peale esmase versiooni kuulamist oli järgmine:
"Üllatus-üllatus!!! Minu emotsioonikeeled lõi küll helisema. Saatsin loo ka teksti autorile Jüri Leesmentile ja tema esimene kommentaar oli "väga südamlik". Tuleb kiita solisti (kas Mikk Kaasik?), sest vokaalselt ei ole see meloodia just kõige lihtsam leelotamine. Meeldis refrääni mitmehäälsus - tuli tublisti värvi juurde. Finaali kohta (nii vokaal kui eriti arrange) kasutaksin emakeelepäeval sõna "suurepärane". Olen tänulik, et minu looming on teie poogna alla sattunud ja kipun arvama, et te ise olete ka tulemusega rahul. Mina olen küll.
Parimate tervitustega orkestrile,
Andres Valkonen"

Teatri 2018/2019 hooaeg algab 14. augustil Jerry Bocki menumuusikali „Viiuldaja katusel“ etendustega. Traditsiooniline „Vana Tallinn Gala“ toob rahvusooperi solistid, koori ja orkestri koos mitmete tuntud külalissolistidega 24. augustil Tartu ja 25. augustil Tallinna publiku ette. Esimene uuslavastus, Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“ jõuab publiku ette 21. septembril. 

Tutvu kogu uue hooajaga Piletimaailmas. Parimad kohad etendustele ja kontsertidele saad just praegu!

A. Ayckbourni komöödia

Kas naisel, kes elab oma mehe ja ämmaga ühe katuse all, on võimalik mingil imekombel ellu jääda?
Kindlasti on, aga mis hinnaga!?

Mängivad: Ita Ever, Roman Baskin, Maria Peterson, Hilje Murel, Alo Kõrve.

Etendused juulis ja augustis 2018 Ohtu mõisa tallisaalis.

A. Aycbourni komöödia    

Lavastaja : Roman Baskin
Kunstnik: Anu Lensment

Mängivad: Paul Laasik või Andrus Eelmäe; Kersti Kreismann; Nele Liiis Vaiksoo; Hilje Murel; Tõnu Kilgas; Karl Kalmet; Piret Krumm; Roland Laos

4 paari, aga 3 magamistuba!  On öö ja kõik paarid klaarivad oma asju....Alati leidub üks paar, kes on justkui üleliigne ja kes jääb kuidagi valel ajal ja vales kohas teistele kaela peale või siis lihtsalt ripakile. Ise nad seda muidugi ei taju, neil on teineteisega nii palju tegemist...

Etendused juulis ja augustis 2018 Ohtu mõisa tallisaalis

Nüüd on kindel, et kaks väikest inimest suurde metsa on eksinud: Juba teist korda tulevad Kusti ja Iti suure sammaldunud kivi juurde tagasi. „Mina ei jõua enam käia!“ nuuksub Iti venna käest kinni võttes. “Aga koju peame ometi saama“, vastab Kusti. „Me ei või ometi ööseks metsa jääda, mis ütleksid isa ja ema ja vanaisa? Istume natuke, puhkame jalgu ja lähme siis ruttu; näed, pime on juba. Ma arvan, me oleme kodust kaunis kaugel.“ Õde ja vend istuvad kivi äärde maha, panevad marjakorvid kõrvale ja vaatavad otsekui nõu küsides kõrgete kuuskede poole.

Nii algab Oskar Lutsu teos „Nukitsamees“. Selline algus on ka Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY 35.nõidusliku juubelihooaja sünnipäevaks esietenduval samanimelisel lavastusel.

Ühes linnas on üks kena aed, kuhu tuleb kenale prouale kostiline Soomest ja proua annab talle lahkesti rendile oma pööningu ja aia suvitamiseks. Aga naise salapärased sugulasedki ihuvad magusale krundile hammast ja keeravad sellise sousti kokku, et vähe pole. Asi võtab kiiresti koomilised mõõtmed ja hea et aed üldse püsti jääb.

„Pulli kirves“ (autor ja lavastaja Andri Luup) esietendus 24. märtsil 2018 Endla Küünis. Lavastuses mängivad Ireen Kennik, Saara Nüganen, Kati Ong, Lii Tedre, Märt Avandi, Ott Raidmets, Meelis Rämmeld ja Tambet Seling.

Ingomar Vihmari lavastus DREAMWORKS on lugu masendusse langenud Davidist ja tema sõpradest, kes teda aidata püüavad. Kasutusele võetakse kõik sõpruskonnale teadaolevad teraapiavõtted budismist viskini, kuid miski ei aita. Siis aga kingivad sõbrad Davidile naise, kes teab erilist saladust – ta teab, kuidas unistused töötavad.

Osades Sten Karpov, Liis Karpov, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum-Vihmar, Carmen Mikiver, Jekaterina Novosjolova, Ago Anderson, Lauri Kink, Lauri Mäesepp, Ingomar Vihmar jt.

DREAMWORKS esietendus 3. märtsil Endla Teatri Suures saalis.

Tennessee Williamsi psühholoogiliselt keeruka näidendi peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley, lihtsa töömehe juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg. Ingomar Vihmari lavastuses mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Kati Ong, Priit Loog, Märt Avandi, Karin Tammaru, Ago Anderson, Ahti Puudersell jt.

 

19. jaanuaril esietendus Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöölavastus, Manfred MIMi ooper “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”.

Ooper räägib ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas “Hõbevalges” ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

Poola autori Krzysztof Bizio näidendi tõlkis Hendrik Lindepuu, lavastas Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Lii Tedre, Karin Tammaru ja Saara Nüganen. Lisaks Pärnus toimuvatele etendustele, saab „Itku“ näha ka Tartus, Tallinnas, Kuressaares ja Viljandis.

 

Euripidese tragöödia ainetel

Lavastaja, teksti autor ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Maria Annus, Külliki Saldre, Merle Jääger, Kärt Tammjärv

 

Selle Kreeka müüdi teemadeks on inimlik üllus ja väiksus, armastus ja kättemaks, ennustused ja needused. 

Esietendus 20. jaanuaril 2018 Sadamateatris.

3. veebruaril esietendus Ugala teatri ja MTÜ R.A.A.A.M. lavastus „Hipide revolutsioon“ EV 100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1970–1980. Kangelaseepos Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse.
On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi “Sopals”. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit.
„Hipide revolutsiooni" autor on Mihhail Durnenkov ja lavastaja Juri Kvjatkovski. Lavastuses teeb kaasa peaaegu kogu Ugala trupp.

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

Me kõik unistame millestki. Mõni unistab uuest nukust või muust toredast mänguasjast, mõni vahvast suvevaheajast maal vanaema juures, mõni hoopis heast seenesaagist või lumistest jõuludest. Oma unistused on ka meie seekordse lastelavastuse värvikatel tegelastel. Vapper jänkupoiss Nöps unistab kaugetest maadest ja reisimisest, tema õde Topsu aga sellest, et ema ja isa juba koju jõuaksid. Metsseaneiu Röh-Rõõsk unistab imeilusast kapsapeast, orav Nik-Näk mõistlikest sõpradest, rebane ja hunt aga maitsvast kõhutäiest. Ja ühel kenal päeval satuvad nende kõigi unistamised samale metsalagendikule kokku. Tulemuseks on pöörane ja lustlik seiklus koodnimetusega operatsioon Kintsutükk. 

Helju Rammo näidendi lavastas Enn Keerd, kunstnik oli Liina Tepand, muusika autor Feliks Kütt. Laval lustivad Ireen Kennik, Carmen Mikiver, Kati Ong, Ott Raidmets, Jaanus Mehikas ja Risto Vaidla
Esietendus 13. detsembril Endla uuenenud Suures saalis.

Lavastus on KÄBI LARETEIST (1922 - 2014) - säravast diivast, kes küsib endalt: “ Kes ma siis olin ?” ja vastab: “Ma olin kombinatsioon internatsionaalsest kosmopoliidist - pianistist ja tont teab millest,
aga õieti olin ma lihtsalt üks eesti tütarlaps“ (Sirje Endre tsitaat raamatust “Mahagonipuust tiibklaver“). Käbi on öelnud, et enne, kui ta asus raamatuid kirjutama, ei aimanud ta, kui palju on kirjandusel ja muusikal ühiseid nimetajaid. Keel võib olla niisama hajuv, aga ka niisama täpne kui muusika.

“Minu muusika on rääkimine, jutustamine, nagu kirjanduse põhi on mitte romaani kirjutamine või väljamõtlemine, vaid jutustamine “ (“Eksiil “, 1997).

Varius on lugude rääkija olnud üle kolmekümne aasta. Seekord hoiame alles ja elavdame loo erakordsest pianistist, kirjanikust, naisest, maailmakodanikust, loojast, kes inimesena ometi üksildane.

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes, on taas eesti publiku ees!
Uus lavaversioon muusikalist HÜLJATUD esietendus 25 novembril Tartus Vanemuise suures majas!

Esietendus Tallinnas Alexela kontserdimajas 8. detsembril.

Sel hooajal antakse 17 etendust Tartus ja 7 etendust Tallinnas.

Guugelmuugelpunktkomm on lugu sellest, mis hakkab juhtuma, kui mobiili välja lülitad!
Lasteooper 

“Teatri eesmärk lasteooperi pakkumisel on ju kasvatada tulevikuks muusikateatri nautlejaid. Seda tuleb hakata varakult tegema. Muusikateatri vahendid on teistsugused kui sõnateatril ja sõnumi vastuvõtmine saalis nõuab harjumist. “Guugelmuugelpunktkomm” on täis selliseid keerukaid mõttekäike, mis annavad peamurdmist ka täiskasvanutele, seega igal juhul soovitan võtta aega ja minna koos lapsega ooperisse."
Marko Matvere, lavastaja

Esietendus 28. oktoobril Vanemuise teatri väikeses majas. 
Külalisetendused Rahvusooperis Estonia 6. veebruaril kell 14 ja 18. 

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata. 

Osades Rasmus Kull, Marko Matvere, Maria Annus, Sepo Seeman, Lauri Saatpalu, Pirjo Jonas, Maria Listra, Jaanus Tepomees, Kalle Sepp, Reigo Tamm, Valter Soosalu, Priit Strandberg, Kaarel Targo, Lauri Liiv, Peeter Veltman jt. 
Kaasa teevad Vanemuise ooperikoor, balletitrupp ja sümfooniaorkester.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise teatri suures majas.
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega. 

Vana ja uhke, ent lagunev Zagrebi maja on üks lavastuse „Kolm talve“ peategelasi, temas kuhjuvad erinevad ajastud ja kihistused – aristokraatlik, fašistlik, kommunistlik, rahvuslik, kapitalistlik. Ühe pere mitme põlvkonna naised peavad siin ikka ja jälle kohanema poliitiliste muutustega ja oma elu üles ehitama, kui ajalugu nende peresuhetesse lõikub. November 1945, jaanuar 1990, november 2011, ajalugu loob ka perekonnalugu.
Autor Tena Štivičić. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Ita Ever, Kersti Heinloo, Liisa Saaremäel, Tõnu Oja, Laine Mägi, Tiit Sukk,  Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Maria Klenskaja, Britta Soll, Viire Valdma, Christopher Rajaveer.

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego.
Ingomar Vihmar: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja on Ingomar Vihmar, mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.

„Sajandi loos“ osaleb 22 teatrit. Igal kuul sünnib lavastus, mis käsitleb viimase 100 aasta ühte aastakümmet. Sari vältab 12 kuud - augustist 2017 kuni juulini 2018. Mängides läbi Eesti elulugu, teeb kõnealune projekt ise omal moel ajalugu: kahtlemata saab see nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades olema meie teatriloo suurim lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo” lavastuste etendusmaraton. Rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös jõuab lavale ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mille esietendus toimub 19. jaanuaril Estonias. Piletid on juba müügil!

Rohkem infot https://ev100.ee/et/teater ja Facebooki lehel www.facebook.com/sajandilugu/ .

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

Andres Noormetsa lastelaululavastus

Vanemuise suures majas teevad näitlejad bändi ja laulavad oma lapsepõlve lemmiklaule!
Andres Noormetsa nägemust lastebändist vahendavad Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas ja Jaanus Tepomees.

Esietendus 18.02 Vanemuise teatri suures majas

Kristian Hallbergi lugu eelarvamustest

Osades Leila Säälik, Margus Jaanovits, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova

„Näidendi autor on teksti sisse kirjutanud paljutki, rohkesti ka selliseid asju, mis on praeguses maailmas väga olulised ja aktiivselt nähtavad. Esialgu tundub, et näitemängu keskne teema on rahvastikuränne, kui aga terasemalt vaadata, siis räägitakse tavalise inimese reaalsest maailmast ja ettekujutusest, milline see tema meelest olema peaks…“
Lavastaja Andres Noormets

Etendused Sadamateatris alates 26. novembrist 2016

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert