Selle aasta oodatuim jõulutuur koosneb kahtlemata kolmest vingest ja šikist meesterahvast – Koit Toome, Uku Suviste ja Jaagup Tuisk ühendavad sel talvel oma muusikalised jõud ning toovad rahvani jõulumeeleolu koos parima muusikaga!
Kui Koitu ja Ukut võib pärast aastatepikkust karjääri lavalaudadel juba omamoodi legendiks pidada, siis trio noorim liige Jaagup, kes võitis rahva poolehoiu paariaastataguses superstaarisaates, on just viimastel aastatel toonud mõnusat värskust kodumaa muusikamaailma. Muuseas on Jaagup nii Uku kui Koiduga varemgi koostööd teinud ning omavaheline klapp on meestel tõesti viimasepeal, sest üks asi ühendab neid kõiki – nad armastavad muusikat luua ja laulda! Pole küsimustki selles, et tegu on tõepoolest andekate ja mitmekülgsete muusikutega, kes juba mitmeid kordi oma hittlugude, erinevate teleprojektide ja ka Eesti Laulu kaudu enda talenti on suutnud tõestada.

Jõulukontsertidel üle Eesti toovad Koit, Uku ja Jaagup publikuni imeilusad jõululood ning samuti ka valiku enda loomingust, mis kaunisse jõuluaega nagu valatult sobivad. Tule kuulama ja võid kindel olla, et jõulutunne jääb pärast seda kontserti saatma Sind veel kauaks!

Laupäeval, 24. oktoobril soleerib ERSO ees Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid tšelliste Marcel Johannes Kits. ERSOt juhatab legendaarne Vassili Sinaiski, kes on muuhulgas olnud Moskva Suure Teatri kunstiline juht ja peadirigent ning BBC Filharmoonikute peakülalisdirigent.

Pärast esimest ühist proovi jagus Vassili Sinaiskil tšellist Marcel Johannes Kitse kohta vaid ülivõrdes kiidusõnu. Ta nimetas noort tšellisti väga-väga andekaks ja tõstis esile tema arusaamist Šostakovitši muusikast. Marcel Johannes Kits omakorda hindab väga kõrgelt koostöövõimalust Vassili Sinaiskiga, kuna tegemist on dirigendiga, kes on Šostakovitši esimest tšellokontserti esitanud ka omal ajal helilooja endaga tihedat koostööd teinud Mstislav Rostropovitšiga.

Homme  kõlab Estonia kontserdisaalis lisaks Dmitri Šostakovitši esimesele tšellokontserdile ka Johannes Brahmsi esimese serenaad.

Laste- ja Noorteteater REKY esitleb

NUUSIKHIIRTE JÕULUD
Jõulumuinasjutt

Lavastaja Kadri Paldra
Osades Krete Paldra, Kadri Paldra, Tauno Paulus, Margus Christopher Kalda, Triinu Paabut või Liisa Ojaviir

Muinasjutulise jõululavastuse idee autor on kuueaastane Krete Paldra. Armas lugu sellest, millisena kujutab hiirekeste jõule ette väike tüdruk. Loo peategelasteks on hiirepere, kus pisike hiirepreili hirmsasti päkapikke ja jõule ootab. Loomulikult on jõululoos oma osa ka päkapikul, ulakal rotipoisil ja hamster Hamsul.
Mõnus jõuluootus on see, mis etenduselt koju minnes kaasa võetakse.

Esietendus 29.11.2020

„Läbi aegade 20 parimat jõululaulu instrumentaalis“

C-Jam kutsub kuulajaid kaunitele jõulukontsertidele, kus instrumentaalis kõlavad läbi aegade parimad jõululaulud.
C-Jam on tuntud oma headuses – neli meest tšellodel esitamas populaarseid lugusid, mille seaded on ainulaadsed ja mida saab nautida vaid C-Jami esituses. Sel aastal soovib bänd tuua armastatud jõululaulud publikuni eriti õdusas õhkkonnas, kus kuulajate ning esinejate vahele jääb mahe küünlavalgus ning südantsoojendavad helid pillikeeltel. Sellises meeleolus poeb jõulutunne igaühe põue.
Tule kontserdile ja naudi imeilusat pühademuusikat!

20. ja 21. oktoobril kell 10 ja kell 12 saab Estonia teatri laval kohtuda nii Sipsiku, Anu kui Mardiga.

Eno Raua jutustuse lõpus tabab Sipsik end mõttelt, et äkki Anu ei tahagi suureks kasvades enam temaga mängida… suured ju millegipärast ei mängi nukkudega. Ta palub Anu, et too teda ei unustaks ega minema viskaks. Kõige parem oleks, kui Anu Sipsiku tühja kingakarpi paneks, et päris suure tüdrukuna teda taas välja võtta ja nende ühiseid seiklusi meelde tuletada. Kui suureks sirgunud Anu ja Mart ühel päeval oma lapsepõlvekoju naasevad, leiavad nad pööningult vanade asjade hulgast oma kalli Sipsiku. Sellest taaskohtumisest algabki meie lavastus ja mäng!

Lavastaja Kati Kivitar: „Et imesid juhtuks, tuleb aeg korraks maha võtta. Kutsume Estonia teatrimajja kõiki lapsi, kes tahaksid leida vanadest kallitest mänguasjadest sadu uusi seiklusi. Ootame ka vanemaid ja vanavanemaid, kes tahaksid taaskohtuda oma lapsepõlvemälestustega."

Osades Külli Teetamm ja Andero Ermel Tallinna Linnateatrist.

Iga päev läksid ema ja isa tehasesse tööle ja Bertil jäi üksi koju. Ta polnud mitte alati üksi olnud. Varem oli tal õde, kelle nimi oli Märta. Aga ühel päeval tuli Märta koolist koju ja jäi haigeks. Ta oli nädal aega haige. Ja siis ta suri. Pisarad hakkasid iseenesest voolama kui Bertil mõtles Märtale ja sellele kui üksi ta nüüd on. Just siis ta seda kuuliski. Ta kuulis oma voodi alt tasaseid tippivaid samme. Ta nägi midagi kummalist. Seal voodi all seisis keegi. “Mina olen pöialpoiss Nils Karlsson,” ütles väike poiss. Nii leiabki Bertil endale sõbra, kelle eest hoolt kanda ja kellega koos vahvaid asju ette võtta ning päevad ei tundu enam nii igavad ega üksildased.

Osades: Mart Toome (Tallinna Linnateater) ja Kristo Toots

11. detsember kell 11.00 Viimsi Huvikeskuses

23. oktoobril esietendub Endla Küünis lugu raamatutest ja armastusest „Abort“, mille lavastaja on Kaili Viidas.
Richard Brautigani „Abort“ on kummaline, võiks koguni öelda, nõiduslik lugu: mida rohkem me sellest räägime, seda kaugemale nihkume mõttest, mida tegelikult öelda tahame. Me ihkame olla vabad, kuid takerdume kaitsvatesse ruumidesse ja kohmakatesse kehadesse. Maailm meie ümber on suur ja valmis ning kipub meid kodustama, lahterdama. Kuidas leida oma väike õnn ja kui suur on loobumise hind, kui soovime, et asjad jääksid igavesti nii, nagu nad just parasjagu on?
Lavastuses mängivad Jane Napp, Nils Mattias Steinberg, Ago Anderson, Sten Karpov ja Carmen Mikiver. Teksti tõlkis Juhan Habicht ja dramatiseeris Ott Kilusk, lavastuse kunstnik on Arthur Arula.

Aastalõpu eel annab Tõnis Mägi neli kaunist kontserti Tallinnas, Laitses, Tartus ja Vihulas.

Aastad mööduvad, kuid publik armastab endiselt Tõnis Mägi imeilusaid laule, mille sõnad kõnetavad ja meloodiad võluvad.

Neil aastalõpukontsertidel kõlavad Tõnise esituses tema tuntud ja vähemtuntud talvehõngulised palad, saatjaks vaid klaver. Suurepärane võimalus luua hingepaitav mälestus, mida uuel aastal meenutada!

Pühapäeval, 25. oktoobril kell 14 toimub Ugala teatris ainukordne kontsert „See on tõeline võlujõud“, kus kõlavad tuntud laulud 100-aastase Ugala teatri lastelavastustest.
 Ugala teatris on lastelavastusi välja toodud juba üsna algusaastatest saati. Suuresti tänu teatri muusikajuhile Peeter Konovalovile on paljud Ugala viimaste aastakümnete lastelavastused lauluderohked ning valminud on hulgaliselt originaalloomingut.
Kontserdil esitavad Ugala näitlejad Laura Kalle, Jaana Kena ja Ringo Ramul valitud laule teatri lastelavastustest ja sekka räägivad nii mõnegi lõbusa seiga, mis nende endi või nende kolleegidega laulude ja lavastuste juures juhtunud on.
Klaveril saadavad näitlejaid Peeter Konovalov ja Lauri Lüdimois, kitarril Andre Maaker. Kontserdi lavastab Oleg Titov ja dramaturg on Liis Aedmaa.
Kontserdiga esitletakse ühtlasi Ugala 100. hooajaks välja antud laulikut, mis kannab sama pealkirja nagu kontsert – „See on tõeline võlujõud“. Laulik koondab oma kaante vahele 26 laulu 13 lavastusest. Lauliku koostaja on Peeter Konovalov, kujundaja Eve Valper ja illustratsioonid on joonistanud Klaudia Tiitsmaa.

Rakvere Teatri väikses saalis esietendus laupäeval, 17. oktoobril absurdimeister Samuel Becketti "Lõppmäng", mis on omamoodi nali maailma kadumisest. "Lõppmäng tähendab males viimaste lauale jäänud malenditega võidu või kaotuse poole liikumist," selgitas lavastaja Peeter Raudsepp. Becketti "Lõppmäng" uurib musta komöödia võtmes seda, mis juhtub, kui maailm ise on üks suur lõppev malemäng.

Mängivad Margus Grosnõi, Märten Matsu, Helgi Annast ja Volli Käro.

Novembris teevad hinnatud kodumaa muusikud kummarduse Tarmo Pihlapile galakontsertidega „Oled puudu vaid Sa“ üle Eesti.

Varalahkunud Tarmo Pihlap oli laulja, keda paljude arvates pole siiani keegi suutnud asendada. Oma professionaalsuse, andekuse ja lavakogemusega oli ta eeskujuks teistelegi muusikutele. Tema ilusate sõnade ja meloodiatega laule hoitakse au sees ning aastaid hiljemgi on laulja repertuaari paremikust antud välja mitmeid kogumikke. Tarmo Pihlap oli tohutult mitmekülgne muusik, kes lisaks laulmisele oskas mängida erinevaid pille ja võis üksi terve ansambli partiid lindistada. Lisaks edukale soolokarjäärile mängis ta ansamblites Varjud, Jüngrid, Melodica, Vana Toomas, Laine, Fix ja Palderjan.

Galakontsertidel esitavad Tarmo Pihlapi laule Koit Toome, Ivo Linna, Kalle Sepp, Jan Uuspõld, Dagmar Oja, Priit Pihlap, Meelis Punder, Evald Raidma, Viktor Vassiljev, Margus Kappel. Neil õhtutel kõlavad tema poolt kuulsaks lauldud palad, mida rahvas tänaseni mäletab ja armastab.

Ugala teatris jõudis lavale Soome lavastaja ja näitekirjaniku Antti Mikkola näidend „Sorri, ei saa aidata“, mis räägib keskikka jõudnud mehe ummikaastatest. Lavastab Tanel Ingi ning peaosas on esimest korda külalisnäitlejana Ugala lavastuses kaasa tegev Ott Sepp. Teistes osades on Tarvo Vridolin, Kadri Lepp ja Terje Pennie.
See on lugu kaduvast mehelikkusest, tugevast ja tahtejõulisest naiselikkusest, isekusest ja andestamise raskusest, millesse on põimitud vabastavat nalja ja huumorit.
„Üldiselt on nii, et ega mehed oma asjust just eriti ei räägi. Sellest, mis hingel. Mis ei meeldi või haiget teeb. Nendest asjadest ei räägita sageli isegi oma naisega. Harva, kui on mõni sõber, kellele paotada oma südame ust. Nii jääb palju enda sisse ja koguneb tasahilju. Ega see hea ei ole. Aga kellega oma muredest siis rääkida?“ küsib lavastaja Tanel Ingi.

Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Taago Tubin, valguskujundaja Laura Maria Mäits ning videokujundaja Margo Siimon.
„Sorri, ei saa aidata“ etendub sügishooajal lisaks Ugala teatrile ka Rakvere teatris, Endla teatris, Aruküla rahvamajas, KUMU auditooriumis ja Vanemuise väikeses majas.

17. oktoobril esietendus Endla Suures saalis Arthur Milleri draama „Vaade sillalt“, mille lavastaja on Priit Pedajas.
Arthur Milleri ühe tuntuima näidendi jõuliste karakterite ja kirglike inimsuhete kaudu avaneb vaade kirjutamata seadustele inimese elus – aule, armastusele, armukadedusele, ihale ja lojaalsusele.
„Vaade sillalt“ on igihaljas peredraama ja oma karakterite poolest on näitlejatel seda huvitav ja hea mängida – Miller nagu teisedki tolle aja ameerika näitekirjanikud oli karakterite loomises väga tugev,“ selgitab lavastaja Priit Pedajas. „Ja selles näidendis on üks konks, mis on meile täna tuttavam, kui oli varem, mil seda on Eestis lavastatud – see puudutab illegaalset immigratsiooni. Neid immigrante, kes tulevad tööle. Miller loob siin sellega dramaatilise pinge ja küsimuse peresuhetes – kas peretütar võib illegaalse immigrandiga abielluda või mitte. Lisaks on näidendis hästi suurelt ja oluliselt sees ka reetmise teema – raske eetiline küsimus, mis mitte kuidagi ei vanane.“

Lavastuses mängivad Meelis Rämmeld, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Fatme Helge Leevald, Karl Andreas Kalmet, Priit Loog ja Sander Rebane. Näidendi tõlkis Anne Lange, lavastuse kunstnik on Liina Unt, valguskunstnik Margus Vaigur.

Kui Steven Spielberg lavastas 1975ndal aastal filmi „Lõuad“, tuli see nii äge, et filmistuudio otsustas vändata järje: “Lõuad 2“.

Kui andsime mullu oma aastalõpukontserte, oli see nii hirmus tore, et rumalus oleks jätta kasutamata võimalus seda lusti ja rõõmu taas pakkuda nii publikule kui muidugi ka endale.

Lood on kõik teised, aga ikka hingest tulevad ja meile tähtsad. Armastame ilusaid laule, millede

sõnadesse on mõte kätketud. Jutud on teised, sest ikka on juhtunud ja juhtub veel. Ja nalja peab saama ja ka saab! Aga mehed on samad. Ja muidugi Ann oma viiuli ja tšelloga teeb kõik veelgi ägedamaks.

Kohtumiseni kontsertidel!

Lavale astuvad 10 Eesti prominenti: Edgar Savisaar, Erik Orgu, Marina Kaljurand, Brigitte Susanne Hunt, Mart Helme, Synne Valtri, Yana Toom, Urmas Sõõrumaa, Doktor Vassiljev ja (last but not least) Liis Haavel. Pille valmistub juba aegsasti oma peoks ja see kõik algab otse vaatajate pilgu all. Keda kutsuda Eesti kuulsustest, kui lauas on vaid viimased vabad kohad jäänud? Selles on küsimus. Pille avab nii mõnegi külje ka endast ja räägib, milline ta juubel välja peaks nägema, kes sinna peaks tulema ja keda ta iialgi sinna ei kutsuks – olgu kingitus ümbrikus kui suur tahes.
See etendus värskendab nii keha kui vaimu! Pange oma naeruhääled valmis!

„Figaro pulm“ ei ole oma nime saanud mitte peategelase, vaid hoopis tegevuse järgi – see tuleb hästi välja ooperi alapealkirjast „Pöörane päev“. Selles loos paisatakse tegelased sündmuste virvarri, sest kõigest ühe ööpäeva jooksul on vaja ära korraldada Susanna ja Figaro abiellumine. Samas ei puuduta abieluteema mitte ainult neid kaht, vaid juttu tuleb ka teistest abieludest ja suhetest. Figaro alustab sotsiaalset revolutsiooni võrdsete õiguste eest võitlemiseks, esindades seega uut maailma ja uut inimest, kes usub ausatesse tunnetesse ning otsekohesusse, mis on võimalik ainult vabas ühiskonnas.

Mozarti suursuguse muusika puhtus ja lihtsus suudab ideaalselt edasi anda igatsust parema maailma järele, kus inimesed on oma eluga rahul – või nagu ooperi viimane lause ütleb: „ja kõik on õnnelikud!“.

Lavastajaks on Marco Gandini Itaaliast ning osades Kristel Pärtna, Raiko Raalik, Silja Aalto (külalisena Soomest), Rauno Elp, Helen Lokuta, Priit Volmer, Mart Madiste, Janne Ševtšenko. Dirigeerib Arvo Volmer.

7. ja 14. oktoobril Rahvusooperis Estonia.

psühholoogiline müsteerium

Karlova Teatris esietendub ajatu Briti krimiklassika – Sir Arthur Conan Doyle´i tuntuim Sherlock Holmesi lugu "Baskerville´ide koer". Kuulsat jutustust, milles on osavalt kombineeritud detektiivi ratsionaalne ja detailne maailmakäsitlus ning müstiline ja hirmutav vaimumaailm, on korduvalt nähtud nii kinolinal kui teleekraanil, kuid veel mitte Eesti teatrilaval.Inglismaal on päevad hallid ja ööd sünged – eriti veel Dartmoori nõmmel, mille servas elutsevat Baskerville´ide suguseltsi painab sajanditepikkune needus, verejanuline fantoomlik koer. Pärast onu Charlesi mõistatuslikku surma naaseb noor pärija Henry Baskerville kodukanti. Kas tõesti surmas onu too kummituslik koer või siiski inimene? On ka Henry enda elu ohus? Kas käima on lükatud mingi suurem vandenõu? Või on kõige taga tõepoolest needus? Aga needusi pole ju olemas?!

Henry kutsub endale appi meisterdetektiiv Sherlock Holmesi ja tema truu abilise, doktor Watsoni. Kui keegi üldse nendele küsimustele vastata oskaks, siis just need kaks elavat legendi!

Osades Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula (TEMUFI), Elena Koit
Esietendus 23. oktoobril 2020 Karlova Teatris

Laupäeval, 10. oktoobril toob Kuressaare Teater vaatajate ette kõik Shakespeare’i teosed. Lühendatult. Parandatult. Ühe teatriõhtuga.
Aeg-ajalt ikka mängitakse mõnda Shakespeare’i näitemängu, „Hamletit“ või „Romeot ja Juliat“, vahel jõuab ka mõni Shakespeare’i komöödia lavale. Seda on vähe ja just seetõttu oleme võtnud eesmärgiks mängida ühe õhtuga ära kogu Shakespeare’i loomingu, mida on rohkem kui 30 näidendit ja lisaks 154 sonetti! Nalja hakkab saama..

Autorid Adam Long, Daniel Singer, Jess Winfield
Lavastaja Sander Pukk

Laval: Tanel Ting, Jürgen Gansen ja Markus Habakukk

Reedel, 25. septembril esietendub Rahvusooperis Estonia Gaetano Donizetti koomiline ooper „Don Pasquale“ Giorgio Bongiovanni lavastuses.

See on teater teatris, mäng mängus, naer läbi pisarate ja ooper maailma kauneimate aariatega, kus kõik valetavad ning situatsioonikoomika võtab võimust. Ebatavaline ooper „Don Pasquale“ on vallutanud lavasid ligi 200 aastat ning publikumenu ei ole seda siiani maha jätnud. Mis selle ooperi nii eriliseks teeb, selgub – nagu ikka – teatrisaalis.

Osades Priit Volmer või Pavlo Balakin, Tamar Nugis või Aare Saal, Kristel Pärtna või Mirjam Mesak, Mehis Tiits või Nico Darmanin ja Aare Kodasma või Mati Vaikmaa.

Rakvere Teatri uuslavastus, Selma Lagerlöfi romaanil põhinev "Charlotte Löwensköld” alustab ringreise.
Põhjamaises armastusloos avaneb müstiline Skandinaavia kõigi oma kaduma kippuvate väärtustega: au, uhkus, väärikus, eneseohverdus ning õilsameelsus.

Dramaturg ja lavastaja Urmas Lennuk, osades Grete Jürgenson, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Madis Mäeorg, Eduard Salmistu, Natali Väli, Imre Õunapuu.

Sügishooajal on etendused lisaks Rakverele veel Paides, Tartus, Haapsalus, Tallinnas, Raplas ja Valgas.

Jez Butterworthi draama „Jõgi“ on kummastavalt veetlev ja lummavalt salapärane armastuslugu. Butterworthi peetakse kaasaegse briti dramaturgia üheks omapärasemaks autoriks, kriitikud on tema kohta öelnud, et ta näeb välja nagu piraat ja kirjutab nagu ingel.
 „„Jõgi“ viib meid tumedatesse paikadesse ja mingi kraadini on ta kummituslugu, aga mitte tavapärases mõistes,“ selgitab lavastaja Taago Tubin. „Oma südamikus räägib see lugu katsetest jõuda armastuseni. Kuid kas me tegelikult oleme võimelised pääsema oma minevikukogemuste eest ja selle eest, et need kogemused ei mõjutaks olevikusuhteid? Et kui me armume kellessegi, siis kas me mitte ei ürita taas püüda kedagi, kelle me kunagi kaotasime?“

„Jõgi“, mille esietendus on 11. septembril Endla Küünis, on kolmas Jez Butterworthi näidend Eesti teatrilaval. Lavastuse kunstnik on Kaspar Jancis, mängivad Jane Napp, Carita Vaikjärv, Märt Avandi ja Sänni Noormets.

Farss pangaröövist, mille käigus tuleb ette enam kui üks ootamatus.

Autorid Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields
Lavastaja Ain Mäeots
Osades Jaanus Tepomees, Karl Robert Saaremäe, Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas või Sepo Seeman (Pärnu Endla), Jüri Lumiste, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Karol Kuntsel, Veiko Porkanen, Karl Kristjan Puusepp, Jürgen Gansen (Kuressaare Teater)

Etendused Vanemuise teatri suures majas, Tartus.

Uus vene näidend, milles noored ja mitte enam nii noored isad kohtuvad ühe sünnitusmaja ooteruumis.

Autor Jevgeni Griškovets
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Reimo Sagor

Etendused Sadamateatris, Tartus.

Lavastaja Peeter Volkonski ning Paide Teatri ja Musta Kasti "CARMEN" paneb nii näitlejad kui publiku tundmatusse olukorda. Mis juhtub, kui ooperit esitavad draamanäitlejad, kellel puudub klassikalise laulu kool? "CARMEN" on G. Bizet´ ooper, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil. Vaatamata sellele, et esietendusel vilistati see teos välja on tänaseks sellest saanud maailma tuntuim ja kõige rohkemates dušikabiinides lauldud ooper!
 
lavastaja Peeter Volkonski / kunstnik Iir Hermeliin / muusikajuht Ele Sonn / valguskunstnik Karolin Tamm / liikumisjuht Jaanika Tammaru / helitehnik Kenn-Eerik Kannike / muusik-etendaja Kaarel Kuusk / laval Laura Niils, Kaarel Targo, Joosep Uus, Karl Robert Saaremäe, Birgit Landberg, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, Jaanika Tammaru, Kaija M Kalvet, Karl Edgar Tammi
 
Etendused 26.11 - 20.12 Paides, Pärnus, Tallinnas, Tartus - lisainfo www.paideteater.ee/kalender

Armas ja südamlik lugu vahvast poisiklutist Emilist, kes elab Vahtramäel Kassisalu talus koos väikese õe Ida, isa Antoni, ema Alma, sulase Alfredi ja tüdruk Liinaga. Emil on sõbralik poiss, kes aitab hea meelega kõiki, kuid mõnikord tuleb tal aitamise asemel hoopis pahandus välja. Siis saadab isa Emili puutöötuppa, kus ta vaikselt istub ja kujukesi nikerdab. See väike rüblik on juuksejuurtest varbaotsteni koerust täis nagu kõik Astrid Lindgreni sulest tulnud vahvad tegelased.
Näitemängule annab hoogu juurde Kroosu-Maaja, kelle jutte lapsed ammulisui kuulavad.

Tegevus toimub maalilises Rootsi väikekülas, ristikheinalõhnalises Kassisalu talus, kus hommikuti on tunda isuäratavat pannkoogilõhna ning õues siblivad ringi kanad ja kassipojad. See on just selline koht, kuhu tahaksime oma unistustes minna.
Viljandi Lasteteater REKY lavastus toob teile selle tunde lähemale.

Ugala teatri 101. hooaja avab Ray Cooney pöörane komöödia „Võrku püütud“, mille lavastab teatri loominguline juht Tanel Jonas ning peaosas näeb värskelt Ugala trupiga liitunud Margus Taborit.

Kaheksateist aastat on taksojuht John Smith nautinud täiuslikku õnne. Tal on hubane kodu, kus teda ootavad armastav naine ja ilus tütar. Ning siis veel ka teine kodu, kus ootamas sama armastav naine ja tore poeg. Loomulikult ei tea perekonnad teineteise olemasolust midagi ja rahuloleva Johni arvates võiks see nii ka jääda. Ühel ilusal päeval kohtuvad tema lapsed ootamatult internetis ja jõuavad arusaamisele, et nende isad on väga sarnased. Sündmuste ahel, mille see tutvus käivitab, on nii hullumeelne, et päeva lõpus on John nõus kasvõi vanakuradi vanaemaga tantsu lööma, selleks et tema saladus päevavalgele ei tuleks.
Ray Cooney komöödia „Võrku püütud“ on järg tema menunäidendile „Run for Your Wife!“, mida eesti publik tunneb nime all „Oi, Johnny!“.

Esietendus 12. septembril Ugala teatri suures saalis.

Valss on loodud täitma hinge naeru, rõõmu ning magusa hurmaga…

Hea publik – meid innustas seda õhtut looma muusika universaalne ilu. Soovime, et XX sajandi alguse kaunite meloodiate õrna võlujõudu nautides unustate mõneks ajaks argimured. Tulge koos meiega kaasa elama tulistele tunnetele, meeliköitvatele meloodiatele ja sümfooniaorkestri vahetule ja värvikale esitusele, sest valss on loodud täitma hinge naeru, rõõmu ning magusa hurmaga…
Endel Nõgene ja Fabrice Gibert

Operetiõhtu „Õhtu Leháriga“ Vanemuise teatri väikeses majas alates 21. augustist!

„Nagu süldikeeduvesi“ on sooja huumori ja lummava muusikaga algupärand, mille kirjutas eriolukorra ajal Ott Kilusk ja lavastab Kaili Viidas.

„Kui omavahel põimuvad tragikomöödia, säästuesoteerika, ulmeromantika, kööginaturalism, kodune operett ja jumal-teab-mis, siis saab kokku sellise mahlase lavastuse, kus enam ei saagi täpset žanrit määratleda. Tundub, et see lavastus võiks meeldida nii nalja armastajatele kui ka neile, kes tahavad asjade sügavama olemuse üle mõtiskleda; kindlasti sellistele vaatajatele, kellele läheb korda psühholoogiline inimesekäsitlus. Ja oi kuidas ta räägib armastusest, selle erinevatest vormidest ja tasanditest. Paras gemüüse kõigest, mis tundub inimhingele söödav ja huvitav,“ selgitab lavastaja Kaili Viidas.
Ott Kiluski verivärske näidendi esmalavastuses mängivad Peeter Tammearu, Sten Karpov, Tambet Seling, Karin Tammaru, Fatme Helge Leevald, Ireen Kennik, Kleer Maibaum, Ott Raidmets, Nils Mattias Steinberg ja Sander Rebane.

7. märtsil esietendus Endla Teatri Suures saalis mõrvakomöödia „Hotell laibaga“, mille autoriteks on kaheksa tuntud saksa krimikirjanikku,  kes selle mõrvakomöödia kaheksapäevases loomelaagris välja mõtlesid ja üheskoos kirja panid. Sama meetodiga on nad varem loonud kaks kriminaalromaani.
Mõrvarite eneseabigrupi viis liiget sööstavad oma elu suurimasse seiklusse. Nad avavad hotelli Õnnelik Viis, millele loodavad hotelliliidult saada viis tärni. Avamisärevusele lisab vürtsi tõsiasi, et hotelli esimesteks külastajateks on eneseabigrupi endine psühholoog ja tema abikaasa, aga tõeliselt läheb olukord üle käte siis, kui tärnide arvu üle otsustava inspektori saabudes avastatakse fuajeest laip. Järgneb tempokas peitusemäng, kus igaüks on mõrvarina kahtluse all, kuid ühise eesmärgi nimel tuleb siiski kokku hoida!
Lavastaja on Enn Keerd, kunstnik Liina Unt.
Etendused Endla Teatri Suures saalis, külalisetendused kevadel Eesti Draamateatris, Ugalas, Haapsalu Kultuurikeskuses ning Paide Muusika- ja Teatrimajas.

4. märtsil jõudis Ugala suures saalis publiku ette Kanada menukirjaniku Alan Bradley krimilugu „Piruka magus põhi“, kus väikeses Inglise külakeses toimunud mõrvalugu lahendab 11-aastane detektiiv Flavia de Luce. Põnev, tume ja huumoriga vürtsitatud detektiivilugu toimub paralleelselt mitmes ajas ja kus ükski tegelane ei ole päriselt selline, nagu ta alguses paistab.

Romaani on teatri jaoks dramatiseerinud Siret Campbell. Taavi Tõnissoni lavastatud ja Marion Unduski kujundatud lavalugu pakub rohkelt põnevust, aga kindlasti ka omajagu nalja.

Lavastus sobib vaatamiseks alates 9. eluaastast ja seda mängitakse sel kevadel ainult Ugala teatri suures saalis Viljandis.

Eesti saatkonnahoone Berliinis on kõige laiemas ja sügavamas mõttes kasvanud koos Eesti Vabariigiga. Tema kujunemisloos mängisid olulist rolli ka meie kultuuriloos sellised olulised tegelased nagu EDUARD VILDE, KARL MENNING, GEORG MERI jpt.
Ajaloolist kontinuiteeti, silda erinevate ajastute vahel on Berliini saatkonna loo kaudu kehastanud president LENNART MERI. Selle aasta maikuus tähistab saatkond oma 100. sünnipäeva.

Lavastuses mängivad EGON NUTER (Tallinna Linnateater), PEETER KALJUMÄE, PRIIT VOLMER (Rahvusooper ESTONIA), RENÉ SOOM (Rahvusooper ESTONIA), TOOMAS TROSS ("PIIP ja TUUT”). Klaveril Hain Hõlpus. Teksti autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU. Kunstnikud KARMO MENDE ja MARE KÕRTSINI.

Sõbrapäeval, 14. veebruaril esietendus Ugala teatris mõru armastuslugu „Triller“, mille lavastab Taago Tubin ning kus mängivad Kadri Lepp, Janek Vadi, Tarvo Vridolin ja esimest korda Ugala teatris külalisena kaasa tegev Mirtel Pohla.

Ühel õhtul saabub naine koju ja avastab juhtumisi oma mehe kohta midagi väga ehmatavat.
Ta ei oska teha muud, kui paluda appi enda hea sõbranna. See on esimene samm nelja inimese elusid puudutavas sündmuste jadas. Iga järgmine samm toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Kuhumaani võib viia üks esmapilgul kergekaalulisena näiv tegu, kui mängus on armastus?

Lisaks Ugala teatrile saab uuslavastust „Triller“ sel kevadel näha Rakvere teatris, KUMU auditooriumis ning NUKU teatri Ferdinandi saalis.

Rakvere Teatri selle aasta esimene uuslavastus, tunnustatud prantsuse näitekirjaniku Florian Zelleri "Ilma sinuta" on detektiivse süžeega draama ühe naise poeetilisest rännakust armastuse ja vihkamise lätete juurde.

Lavastaja Peeter Raudsepa sõnul oleme me haavatavad kui kujutlused ja mälestused segi lähevad. Osades Ülle Lichtfeldt, Jaune Kimmel, Peeter Raudsepp ja Eduard Salmistu. Esietendus 31. jaanuaril Rakvere Teatri väikses saalis.

25. jaanuaril esietendus Endla Teatri Küünis ideeline draamateos „Tango“, mille autor on Sławomir Mrožek, lavastaja Ingomar Vihmar ja kunstnik Illimar Vihmar.

Artur: „Ma lähen hulluks! Tuled koju, leiad eest mingid kahtlased tüübid, moraalse laostumise, kaose, kahemõttelised vahekorrad, ja nüüd tuleb välja, et ema ka ... Ei, ei, millest see ometi tuleb, ja kuhu see kõik viib ...“
Kui miski pole enam võimalik, sest kõik on võimalik, siis läheb raskeks, tunneb Artur. Väga raskeks. Eriti, kui sa oled noor, andekas ja paljutõotav mees, kelle soontes pulbitsev veri lausa nõuab mässamist kõige seniolnu vastu. Aga mille vastu mässata siis, kui maailm on juba uueks loodud, kui su enda vanemad on juba purustanud kõik sotsiaalsed normid ja ühiskondlikud konventsioonid?
Lavastuses mängivad Ott Raidmets, Saara Nüganen, Kleer Maibaum, Peeter Tammearu, Lii Tedre, Jaan Rekkor ja Nils Mattias Steinberg.

Teater VARIUS vaatab ajas tagasi ja keskendub sündmustele, mis leidsid aset 102 aastat tagasi, läbime kümnendid (1920-2020). Piilume Estonia teatri lavale ja lava taha, teeme tiiru raadiomaja stuudiotes, meenutame olnut.
Etenduses osalevad estoonlased RENĒ SOOM, PRIIT VOLMER, URMAS PÕLDMA, kes on tuttavad ka lavastusest “SADA JA ÜKS” , PEETER KALJUMÄE ja ELE RAIK, klaveril HAIN HÕLPUS.

Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu.

Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis.

11. detsembril esietendus Endla Teatri Suures saalis lastelavastus „Onu Remuse jutte“, mille autor on Joel Chandler Harris, dramatiseerija Urmas Lennuk, lavastaja Peep Maasik ja kunstnik Jaanus Laagriküll.
Sellest saab lustlik kohtumine Rebase- ja Jänkuonu, Opossumi, Kilpkonnapreili ja paljude teiste metsaloomadega ning küllap selgub seegi, millised loomateod väärivad Mägraemanda keedetud koorekompvekke, milliste puhul aga võib Karuemandalt pragada saada.
„Kindlasti ei ole see lavastus ainult lastele,“ täpsustab lavastaja Peep Maasik. „Ma arvan, et küllalt palju nostalgilist on meie lavastuses ka lapsevanematele. Sealjuures loodan ma, et ka tänased lapsed saavad siit endale kaasa positiivse pisiku, mille nimeks on „Onu Remuse jutte“ ning kannavad seda põlvest põlve edasi.“
Lavastuses mängivad Meelis Rämmeld, Sten Karpov, Carmen Mikiver, Jane Napp, Ireen Kennik, Kadri Rämmeld ja Ando Loosaar.

100. hooaega tähistavas Ugala teatris jõudis lavale lauluderohke uuslavastus „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“, mis taaselustab 83 aasta taguse teatrielu seigad ja suhted. Meeleolukas lavastus kutsub vaatajad koos Ugala omaaegse kireva teatritrupiga seiklema ning osa saama sekeldustest, armumistest ja nöökamistest teatrieesriide taga. Nooreohtu Eesti vabariigi õhus on vajadus vabaduse ja muretuse järele. Nii elustubki teatrisaalis 30ndatele omane maailm, kus aukohal on tants, heategevuslikud ballid, kohvikukultuur ja teater.

Lavastajad ning autorid Liis Aedmaa ja Laura Kalle. Helilooja ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Kunstnik Liina Unt (Endla teater). Valguskujundaja Sander Aleks Paavo.

Mängivad Jaana Kena, Laura Kalle, Martin Mill, Ringo Ramul, Tarvo Vridolin, Peeter Konovalov ja Aili Nohrin.

Vanemuises esietendus teatri 150. hooajale pühendatud lavastus “W”

Lavastuse peategelane on teater, mis on sama vana kui Vanemuine. Ka paljud inimesed, faktid ja sündmused tulevad Eesti teatriloo tundjatele tuttavad ette, ükski kokkulangevus pole juhuslik. On aga hetki, mil spetsialist tahaks kindlasti hüüatada: „See ei olnud ju nii!“. Ärge karjatage, sest teil on ilmselgelt õigus: nii see polnudki.
Näidendi autorid on võtnud endale voli segada tuntud ja tundmatuid fakte oma fantaasiaga, et tuua välja ajastutele omane. Et aru saada ja mõista, miks nii on läinud. Mismoodi kõik tegelikult oli, ei tea ju õigupoolest päris täpselt keegi, sest mälu on valikuline ja elu näitab, et sageli mäletavad inimesed ka üht ja sama sündmust väga erinevalt.

Lugu on pühendatud suure austuse ja armastusega kõigile, kelle teod ja tegemised minevikus Vanemuise lava ja lava ümbrust on täitnud.
„W“ on lugu armastusest ja teatrist, milles on palju elulist huumorit ja mõistmiseks pole tingimata vaja tunda teatriajalugu. Monumentaalse loo omakeelse teatri sünnist lavastab Ain Mäeots.

Esietendus 16. novembril Vanemuise teatri suures majas.

Vendade Grimmide ainetel põhinev Undi ja Aguri „Punamütsike“ on justkui väikese teatraalse vindiga mõttemäng. Mis juhtub siis, kui Hunti ei tulegi? Mis siis kui Punamütsike on hea laps, kes ema sõna kuulab ja läheb otse vanaema juurde? Mis siis kui vanaema ei ole haige, vaid rõõmus ja kraps? Mis siis kui kedagi ära ei sööda ja keegi päästmist ei vaja? Vastuseid hakatakse üheskoos lavastaja Auri Jürnaga rahvusooperi kammersaalis otsima juba õige pea…

Osades: Airike Kolk (Punamütsike), Aare Kodasma (Jutustaja), Lydia Roos (Ema/Vanaema/Hea tädi), Mart Madiste (Hunt/Jänes/Hea onu). Kaastegev kammeransambel.

„Linnade põletamise“ peategelase Tiina lapsepõlv möödub sõjajärgses Tartus. Põlenud linnas mustavad veel Pauluse kiriku ja Vanemuise teatrimaja varemed, vaid Tiina kodumaja kõrval asuv korporatsiooni Fraternitas Estica maja püsib kui miski aegade ülene. Sõja ja hävitustöö rusudel üritavad inimesed oma elu uuesti üles ehitada. Tiina püüab mõista, mis tema perekonnas tegelikult sel rõhuva vaikuse ajastul juhtus. See on õrn lugu täis armastust, kirge ja kaotusevalu.
Kai Aareleiu „Linnade põletamine” avaldati romaanina 2016. aastal ning sellest sai kiirelt nii lugejate kui kriitikute lemmik. Romaani põhjal kirjutas Kai Aareleid näidendi spetsiaalselt Eesti Draamateatrile.

Kai Aareleid, „Linnade põletamine“. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, osades Teele Pärn, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Maria Klenskaja, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Laine Mägi.
Esietendus 9. novembril Draamateatri väikses saalis.

9. novembril esietendus Endla Teatri Küünis Henrik Ibseni maailmakuulus draama „Kummitused“.

Lavastaja ja muusikalise kujundaja Ingomar Vihmari sõnul on loo olulisim sõnum oma südamehäält kuulata.
Draama „Kummitused“ tõlkija on Henrik Sepamaa, kunstnik Jaanus Vahtra, valguskunstnik Elerin Tammel.

Lavastuses mängivad Kleer Maibaum, Nils Mattias Steinberg, Tambet Seling, Priit Loog ja Fatme Helge Leevald.

Mis juhtub, kui kokku saavad kuus pohmeluses vaevlevat Vana-Kreeka meest? Nad hakkavad veini jooma ja armastusest rääkima. Või nagu ütleb Sokrates, üks pidulistest: „Iga mees peaks abielluma – hea naine teeb ta õnnelikuks, halb naine teeb tast filosoofi."
Ajal, mil arvamusliidritele meeldib rääkida sadu ja tuhandeid aastaid kehtinud tavadest ja väärtustest, lähevad Endla Teater ja Kinoteater tagasi kõige algusesse – lääne tsivilisatsiooni ja demokraatia hälli Ateenasse aastal 416 eKr.
„Pidusöök“ on ajalooline komöödia, mille aluseks on kaks lääne mõtteloo kullafondi kuuluvat teost: Platoni „Symposion“ (ca 385-370 eKr) ja Xenophoni „Symposion“ (ca 360 eKr).
„Pidusöögi“ autorid ja lavastaja on Kinoteater: Henrik Kalmet, Paavo Piik ja Paul Piik, kunstnik Illimar Vihmar, osades Sepo Seeman, Märt Avandi, Ago Anderson, Sander Rebane, Sten karpov, Meelis Rämmeld ja Carmen Mikiver.

Wang Yuanyuani ballett Tõnu Kõrvitsa muusikale

„Lageda laulud“ on Tõnu Kõrvitsa üheksaosaline tsükkel koorile ja keelpillidele. Tekstina kasutatud Emily Brontë’i pea gootilikult tumeda poeesia, mis siiski kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid, on valinud ja tõlkinud Doris Kareva.

“Lageda laulude” luule ja muusika tiivustasid Pekingi Tantsuteatri koreograafi Wang Yuanyuani looma kooritsüklist balletti: “Kui kuulsin Tõnu loomingut esmakordselt, tundus see nagu kaugete silmapiiride poeesia. See ühtaegu ettevaatlik ja külluslik muusika peidab endas nii rõõmu kui kurbust, nii teatraalsust kui ka pühadust – kõike, mis puudutab inimeste südameid.”

Lavastuses teevad kaasa sopran Karmen Puis, Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.

Esietendus 28. septembril Vanemuise suures majas.

Jüri Lumiste lastelavastus

Paberist saab teha kõiksugu vahvaid asju. Paber on imeline. Mängime muusika, valguse ja varjuga. Mängime hiirt ja lõvi, ema, isa ja kaelkirjakut. Kokku on see paras segadus, aga kõiges selles peitub ka kord. Kõik on justnagu VIRVARR.

Tekstis kasutatud autorid ja teosed: Andrus Kivirähk “Kaelkirjak”, Kadri Lepp “Lugu hiirest, kellel polnud kelku”, Samuil Maršak, Aisopos jt

Esietendus 26. septembril Teatri Kodus

Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus

Ugala 100. hooaja avas teatri väärikale vanusele pühendatud lavastus „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“, mida mängitakse vaid Viljandis Ugala teatri suures saalis, kasutades selleks ära pea kõik lavatehnilised võimalused.

Loo keskmes on äsja 100-aastaseks saanud Allan Karlsson, keda kehastab Aarne Soro. Oma 100. sünnipäeval otsustab Allan jätta seljataha elu Viljandi eakatekodus ning akna kaudu põgeneda. Algab peadpööritav ja plahvatusterohke tagaajamine läbi suvise Viljandimaa, aga ühtlasi ka rännak läbi Allan Karlssoni elu ja maailma lähiajaloo sõlmpunktide. Rootsi kirjaniku Jonas Jonassoni 2009. aastal ilmunud esikromaanil põhineva lavastuse dramaturg on Priit Põldma ning lavastab Ringo Ramul.

Rakvere Teatri 80. juubelihooaja esimene uuslavastus, Ingmar Bergmani "Nagu peeglis" esietendus 13. septembril väikses saalis.
Lavastaja Madis Kalmet: „Läbi läbi katsumuste ja tihti ka läbi ohverdamiste jõutakse äratundmisele, et elu ainus vundament ja põhitõde on armastus! See on Bergmani " Nagu peeglis" peamine ja oluliseim teema.”

Mängivad Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer.

Molière’i komöödia

“Minu jaoks tähendab oskus inimese üle naerda ka võimet teda armastada, kuna teatavasti saab ligimesele (sealhulgas loomulikult ka iseendale) tema puuduste ja naeruväärsuse pärast ainult kaasa tunda,” leiab lavastaja Priit Strandberg.

“Naiste kooli” muusikaline kujundaja on Priit Strandberg, tõlkija August Sang, stsenograaf Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn.
Osades: Marian Heinat, Linda Kolde, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Karl Laumets, Jaanus Tepomees, Viktor Lukawski või Priit Strandberg.

Esietendus 27. aprillil Sadamateatris.

Ugala teatris esietendus 27. aprillil Eno Raua samanimelisel romaanil põhinev põnevusdraama „Etturid“, mille tegevustik leiab aset Teise maailmasõja järel Eestis.
Loo kesksed tegelased on kolm noort meest – Agu, Heiki ja Valdur, kes sõjas olid sakslaste poolel ning nüüd peavad varjama end metsas. Kuidas jääda iseendaks, samal ajal kui ümbritsev tegelikkus seda üha vähem võimaldab? Romaani dramatiseeris ja lavastab Taago Tubin.

Osades Karl Robert Saaremäe (külalisena), Ringo Ramul, Martin Mill, Ilo-Ann Saarepera, Laura Kalle, Janek Vadi, Aarne Soro, Vallo Kirs, Jaana Kena, Gerda Sülla ja Siim Saarsen

Eugene O’Neilli perekonnadraama

See 1912. aasta augustipäev pole just parim perekond Tyrone’i elus. Ometi algas kõik nii lootustandvalt – täna hommikul ja ka palju aastaid tagasi. Lõpuni rääkimata minevikuvalud ja varjatud saladused, sõltuvused, haigused, enesehinnanguprobleemid – kõik masendav ja kurvastav, mis inimeste elus saab juhtuda, on järsku kohal ja esil ning tõest pole enam kuidagi võimalik mööda vaadata.

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe, kunstnik Marion Undusk. Osades Hannes Kaljujärv, Piret Laurimaa, Rasmus Kaljujärv või Reimo Sagor, Veiko Porkanen, Kärt Tammjärv.

Esietendus 20. aprillil 2019 Vanemuise teatri väikeses majas.

Igavikutango, mille lõpp on ainult leppeline. See võiks jätkuda, kuni on tantsijatel jaksu ja Piazzolla tangodel töötlusi!

Mai Murdmaa Gabriel Garcia Marqueze loomingust inspireeritud tantsulavastus Astor Piazzolla muusikale.

Fermina ja Florentino kohtuvad Fermina abikaasa matustel eakate inimestena. Leinatalituse jooksul tajuvad nad oma nooruses kaotatud armastust. Aeg pöördub tagasi. Nüüd elavad nad uuesti läbi kogu möödunud elu, teostades surma taustal taasleitud armastuse…


Esietendus Vanemuise suures majas 06.04.2019
Maailmaesietendus Vanemuise suures majas 8.12.2002

23. märtsil esietendus Eesti Draamateatri suures saalis Henrik Ibseni „Rahvavaenlane“, mis lavastaja Kertu Moppeli kinnitusel on pesuehtne komöödia, must komöödia. Tulemas on kohaliku omavalitsuse valimised. Väikelinna linnapea on valmis kõigeks, et saada tagasivalituks. Tema rajatud spaa on edukas ja sellest on saamas linna kullaauk. Paraku teeb linnapea arstist vend spaa kohta ühe avastuse. Siis lähevad asjad huvitavaks. Sündmustesse sekkuvad ajakirjanikud, ärimehed ja linnaelanikud. Ja neil kõigil on kõik mängus.

Henrik Ibsen, „Rahvavaenlane“. Lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, valguskunstnik Rommi Ruttas, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Tõlkinud Ülev Aaloe. Osades Ivo Uukkivi, Inga Salurand, Liisa Saaremäel, Markus Truup, Anne Türnpu, Tõnu Kark, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Lauri Kaldoja, Toomas Täht.

29. märtsil esietendus Estonias Sergei Prokofjevi muusika ja Toomas Eduri koreograafiaga ballett „Romeo ja Julia“, mis põhineb Shakespeare’i ajatul armastuslool. Kahest vaenutsevast suguvõsast pärit armastaja traagilises loos ühinevad armastus esimesest silmapilgust ja keelatud kirg – joovastav sulam, mis jätab noored armastajad võimukate perekondade ja oma südametarkuse meelevalda.

Balleti „Romeo ja Julia“ seab lavale koreograaf-lavastaja Toomas Edur. Kunstnik on Iir Hermeliin ning valguskunstnik Rasmus Rembel. Juhatavad Kaspar Mänd, Lauri Sirp ja Vello Pähn.

Puccini kaunis ooper armastusest ja aust

Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigendid Taavi Kull, Martin Sildos
Lavastaja Robert Annus (Eesti Draamateater)
Osades Hiromi Omura (Jaapan), Aleksandra Kovalevich (Ooperiteater Helikon, Moskva) või Karmen Puis, Rafal Bartminski (Poola), Janis Apeinis (Läti RO) või Tamar Nugis, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Märt Jakobson, Simo Breede, Anu-Mari Uuspõld jt.
Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor


Esituskeel: itaalia
Tiitrid tablool: inglise, eesti
Tiitrid nutiseadmes: eesti, inglise, vene

Esietendus 16.03.2019 Vanemuise väikeses majas

9. märtsil esietendus Endla Teatri uhiuus muusikal „Oliver Twist“, mille lavastaja ja dramatiseerija on Peep Maasik, helilooja Jarek Kasar, laulusõnade autorid Jarek Kasar ja Olavi Ruitlane ning kunstnik Rosita Raud. Charles Dickensi ühe tuntuima romaani värske lavaversioon viib vaatajad 1830. aastate Inglismaale ning vaatab selle põhja- ja pealiskihtide elu vaestemajas kasvanud 11-aastase orvu Oliver Twisti silmade kaudu. Salapärase päritoluga Oliver on sõnaosav ja nutikas poiss, kelle seiklused ja tee õnnele saavad alguse hetkel, mil vaestemaja hooldaja ta surnumatjale abiliseks müüb. Saatusel on poisi jaoks varuks aga mitmeid keerdkäike. Londoni tänavail õnne otsides puutub poiss kokku erinevate ühiskonnakihtidega ning lõpuks selgub tõde ka tema päritolu kohta.

Oliver Twisti kehastavad Hans-Martti Mägar või Paul Samuel Vihmar, Fagini rollis astub lavale Jüri Vlassov, kes on üle mitme aasta taas Endlas, teistes rollides on Silver Kaljula, Meelis Rämmeld, Ott Raidmets, Priit Loog, Carmen Mikiver, Tambet Seling, Lauri Kink, Nils Mattias Steinberg, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Carita Vaikjärv jpt.

Kaunis ja poeetiline lugu õigusest ja õiglusest

“Selles Bertold Brechti ilusas ja karmis näidendis otsitakse seda, mis on kõige tähtsam. Kõige tähtsam on jääda inimeseks. Keerulistel aegadel on see valikute küsimus, mille eest igaüks ise vastutab. Minu jaoks tõuseb esile just vastutuse teema; on olukordi, kus igaüks peab olema valmis võtma vastutuse endast nõrgema eest. Ja just see annab meie elule mõtte.”
Tiit Palu (lavastaja)

Osades: Marian Heinat, Merle Jääger, Piret Krumm, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karl Laumets, Ott Sepp, Jaanus Tepomees, Reimo Sagor ja bänd.

Eesti teatris jõuab maailmakuulus näidend lavale esmakordselt.
Esietetndus 23. veebruaril 2019 Vanemuise teatri suures majas.

Ajutise korterivahetuse käigus kohtuvad kaks paari – Hannah ja Sebastian ning Roman ja Magdalena. Edukas karjäärinaine Hannah peab mõneks kuuks Zürichisse kolima, et sealsetele stressis pankuritele hingamiskursusi korraldada. Tema sõber Sebastian, tundliku hinge ja mitte eriti eduka kirjanikukarjääriga kultuuriajaloolane läheb temaga kaasa. Nende korterisse kolivad selleks ajaks IT-karjääri tegev Roman ja tema naine Magdalena, kes lisaks paari koduse elu korraldamisele töötab loomade füsioterapeudina.
Lihtsast võtmete üleandmisest saab kiirelt absurdseid mõõtmeid võttev humoorikas draama, milles löövad lõõmama pikalt välise pinna all hõõgunud suhtekriisid ning põrkuvad nelja inimese maailmavaated ja elueesmärgid.

Moritz Rinke suhetekomöödia lavastaja on Enn Keerd, kunstnik Liina Unt. Osades Elina Reinold ja Külli Reinumägi (külalistena) ning Ago Anderson ja Sten Karpov.

Esietendus 26. jaanuaril Endla Teatri Küünis.

26. jaanuaril esietendub Ugala teatris Iiri muusikal „Once“. John Carney mängufilmil põhinev “Once” (“Ükskord”) on isemoodi lugu üksindusest, kirest, lootustest ning muusika rollist meie elus. Ugalas toob muusikali lavale Taago Tubin, muusikajuhid on Peeter Konovalov ja Andre Maaker. Peaosades astuvad üles Priit Võigemast ja Laura Kalle. Muusikali libreto autoriks on tuntud Iiri näitekirjanik Enda Walsh, muusika ja laulusõnad on loonud filmis peaosi mänginud Glen Hansard ja Markéta Irglová.

Loo lavaversiooni muudab eriliseks, et näitetrupp toimib ühtlasi ka bändina ja kogu muusika sünnib elavas ettekandes. Nii mõnelgi näitlejal tuleb laval mängida suisa kolme-nelja erinevat instrumenti. Ugala teatrist teevad kaasa lisaks Laura Kallele Tarvo Vridolin, Martin Mill, Karl Kena, Terje Pennie ja Margus Vaher. Külalistena astuvad publiku ette Priit Võigemast, Jaanus Mehikas, Maarja Mitt, Garmen Tabor, Sänni Noormets ja Mihkel Kuusk. Oma näitlejadebüüdi teeb hinnatud kitarrivirtuoos Andre Maaker.

Kevadhooajal saab muusikali „Once“ näha Viljandis, Tallinnas ja Tartus.