Kümme aastat tagasi Viljandis alguse saanud ansambel Naised Köögis peab tänavu oma juubelit! Nende kümne aasta jooksul on nad tiirutanud kontsertidega läbi ritsikatest siriseva Eesti, ujunud lugematutes järvedes ja lahesoppides, nikerdanud köökides ja taluterrassidel uusi laule, kaevanud kontserdi jooksul hange tuisanud sõiduvahendeid välja, rääkinud sadade inimestega publikust ja kuulanud pärast esinemist nende lugusid, jaganud oma laule vihmas, tormis ja kuumalaine harjal, mures ja rõõmus, rasedatena ja ühes tükis.

Suvetuuri kontsertidel toome teieni läbilõike oma kümne aasta loomingust, milles on nii elutantsu ilusat hoogu kui ka paratamatut absurdi. Esitleme ka juubeli puhul valminud vinüülplaati, millel on meie kümme parimat lugu läbi aegade. Et saaks pikalt Pipi moodi pidu ja pulli, kutsuvad naised oma juubelituurile kaasa armastatud näitlejad Elina Reinoldi ja Andrus Vaariku, kes esitavad naistega koos loodud humoorikaid vahepalu otse elust enesest.

Kaastegevad Andrus Vaarik ja Elina Reinold

Igipõline Tartu ansambel tähistab 13. augustil Tartu laululaval oma 55. sünnipäeva! FIXI koosseisus astuvad üles FIXi liikmed läbi aegade ning õhtu lõppeb tänase koosseisuga. Lavale astuvad koos FIXiga külalistena veel Koit Toome, Ivo Linna, Robert Linna, Taavi Peterson, Valter Soosalu ja nublu.

Kontserdi jooksul saab publik kuulda FIXi legendaarseid laule, mille järgi on juba aastakümneid pidusid peetud, tantsitud ja kaasa lauldud. Kõlavad palad nagu „Grammofon“, „Tsirkus“, „Jaanipäev“, „Pardike ja mooniõis“, „Vana pildiraam“, „Üksik ratsamees“, „Võrdlus“, „Räägin sinuga sinust“ jpt laulud. Tegemist on ühe fenomenaalsema bändiga eesti muusika ajaloos ning niivõrd auväärt number väärib kahtlemata tähistamist.
Tule suurele sünnipäevapeole ja veeda üks nostalgiat täis õhtu!   

Igihalja Heidy Tamme helisev hääl paneb ka eakamaid kuulajaid tundma, et nad on noored (kas endiselt või taas), sest Heidy hääl talletus nende mällu ja sai osaks nende elus juba varakult.
Nii ongi Heidy neile kui uks nooruspõlve, meenutamaks ammuseid ilusaid aegu ja mõistmaks, kui palju on läbi elatud ja kogetud - ja ikka on Heidy laul taustaks kõlanud nagu ka nüüd ja praegu.

Heidy lauldud laulud toovad meieni säravad Gerli Padar ja Nele-Liis Vaiksoo ning galantsed Kalle Sepp ja Uku Suviste koos ansambliga Horoskoop. Vürtsi lisavad Showstoppersi tantsijad ja kitarrist Paul Neitsov.
Tulge ja oleme taas noored koos Heidyga!

08.11 Vanemuise Kontserdimaja
09.11 Pärnu Kontserdimaja

Pärnu Ammende Villa hoovis 22. juulil võrratu suvekontsert.
Laval aasta naisartist Rita Ray ja New Yorgist pärit disco-soul bänd Tortured Soul!

Aasta naisartist 2023 Rita Ray
Rita Ray on Põlvast pärit laulja ja helilooja. Oma hingestatud hääle ja ausa lüürikaga on tegemist Eesti muusikamaastiku esimese tõelise soulitariga. Pealtnäha õrnast neiust õhkab tõelist femme fatale’i energiat, samaaegselt säilib tema loomingus igatsus tütarlapseliku lihtsuse järele.

Tortured Souli näol on tegemist New Yorgist pärit disco-soul’i viljeleva trioga, keda armastab palavalt ka jazz-ringkond ning kelle energiline laulev trummar John-Christian Urich koos kaaslastega juba aastast 2001 üle kogu planeedi tuuritab. Eredamad hetked bändi karjääri jooksul on olnud näiteks esinemised Big Chill Festivalil Suurbritannias, Montreal Jazz Festivalil Kanadas, Pukkelpop Festivalil Belgias.

Vanemuise teatri 154. hooajal esietendub 13 uuslavastust: seitse draamalavastust, neli muusika- ja balletilavastust ning kaks lastelavastust. Publiku ette tuuakse tagasi muusikal „Hüljatud“ ning balletilavastus „Romeo ja Julia“.

Jätkuvalt on laval mitmed publiku südame võitnud lavastused, muusikasõprade rõõmuks toimuvad arvukad kontserdid ning aset leiavad erisündmused.

Täpsema info kõigi lavastuste kohta leiate Vanemuise kodulehelt

Ainulaadsed suvekontserdid soomlasest akordionivirtuoosi Kimmo Pohjoneniga!

Juba üle 40 aasta laval olnud Kimmo Pohjonen on muusik, kelle mängustiil ja omapärane helikeel teevad temast ühe väga erilise artisti. Ta on aastakümneid ühendanud klassikalist akordionimuusikat elektroonilise muusikaga, luues sedasi täiesti uusi helimaailmu. Ta on tuntud oma avangardilise ja eksperimentaalse loomingu poolest, mida ta esitab eritellimusel valmistatud elektrilisel ja kohandatud pillil.

NB! Tegemist on enneolematu visuaalse ja helilise elamusega, mida lihtsalt peab ise kogema!

25. mail esietendub Rahvusooperis Estonia Richard Wagneri ooperi „Lohengrin“ Michiel Dijkema lavastuses.
„Lohengrin“ on Richard Wagneri romantiline ooper, mille aluseks on mitmed luigerüütli legendist jutustavad tekstid ja saksa muistendid. Kontraste, konflikte ja sümboleid täis ooper jutustab Lohengrinist, müstilisest rüütlist, kes võitleb poliitiliselt keerulisel ajal rõhutud neiu eest ainsa tingimusega, et too ei küsi kunagi tema päritolu kohta.
Osades: Lohengrin – Uwe Stickert või Cosmin Ifrim, Elsa – Charlotte-Anne Shipley või Silja Aalto, Telramund – Leonardo Neiva või Rauno Elp, Ortrud – Helen Lokuta või Helen Lepalaan või Maria Berezovska, Heinrich – Priit Volmer või Pavlo Balakin, Heerold – Jassi Zahharov või Raiko Raalik, Noor Gottfried – Robin Lucas Põld või Roland Upkin.
NB: Neljapäeval, 25. mail enne esietendust kutsume huvilisi taas osa saama sündmusest „Rambipalavik enne esietendust“, kus maitsva kolmekäigulise õhtusöögi kõrvale räägime põnevatest detailidest ja juhtumistest lavastuse sünni juures, mis võivad lavapildis märkamata jääda. Vestlust juhib Rahvusooper Estonia kirjandustoimetaja Liina Viru. Vestlusest võtavad osa lavastaja, dekoratsiooni- ja valguskunstnik Michiel Dijkema ja kostüümikunstnik Jula Reindell. Vestlus on inglise keeles tõlkega eesti keelde.

Naudi suvemelu Synne Valtri Bandi suvekontsertidel Pangodis ja Pärnus!

Saate „Tähtede täht“ finalist Synne Valtri on avalikkusele tuntud juba ammu oma tantsuliste hittidega, kuid saates näitas lauljanna, milleks kõigeks ta veel võimeline on. Augusti alguses saab kuulda Synnet koos bändiga esitamas oma suurepäraseid laule. Rahva poolt väga armastatud artist esitab nendel kontsertidel bändi parimaid hitte, sh "Saatuslik naine", "Maailmalõppu või Kuuni", "Eile veel", „Nii jääda võiks me“, „12 kuud“ jpt tuntud palad. Kontserdipaikades on ruumi ka hoogsaks jala keerutamiseks ning lava ees kaasa elamiseks.

Laupäeval, 27. mail lõpetab Ugala teater oma 103. sisehooaja, et liikuda Õisu mõisa maalilisse parki suveteatrisse “Kolme musketäri” viimaseid etendusi andma. Nagu meil kombeks, kutsume publiku sel puhul külla. Seekord pidulikumalt ja kikilipsustatult! Peol kuulutame välja ja anname pidulikult üle hooaja publikupreemiad, saab tantsida lemmikutest DJ-de muusika saatel, mõnuleda toidu ja joogiga ning kõrgendatud meeleolus kokku kõlada.
Kuldõunad jagatakse traditsiooniliselt kolmes kategoorias - publiku arvates lõppenud hooaja parim lavastus ning enam meeldinud nais- ja meesnäitleja. Eripalgelisi uuslavastusi oli sel hooajal koos suvelavastustega kokku suisa kümme. Kõik hääletajad saavad osa võtta loosimisest, mille auhinnaks on pääsmed kahele Ugala 104. hooaja avalavastusele ja hooaja avapeole. Hääletus kestab 23. maini.

Peoõhtu pileti hind on 20 eurot ning kohtade arv on piiratud.

Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette osanud kujutada ning muutub painavaks õudusunenäoks.

Milliseid tingimusi me sõprusele seame? Miks me suhtleme endiselt inimestega, kes meile enam ei meeldi? Kas tõde on alati parim valik?

Lavastaja: Eero Spriit
Mängivad: Helgi Sallo, Katrin Karisma, Anne Veesaar

13. mail esietendub Endla Suures saalis Kaili Viidase lavastatud viis Oscarit võitnud filmil põhinev Dan Gordoni näidend „Helluse keeles“. See on kaasahaaravalt koomiline ja südamlik lugu ühe ema ja tütre erakordsest sidemest, mis säilib kõigi elu ja armastuse keerdkäikude kiuste ning aitab mõlemal leida tee mõistmise ja läheduseni. Lavastuses mängivad Carmen Mikiver, Fatme Helge Leevald, Andrus Vaarik, Priit Loog, Ireen Kennik ja Sten Karpov.
Loo keskmes on kuldses keskeas lesknaine Aurora, kes võiks iga mehe ümber sõrme keerata. Kuid Auroral on teised prioriteedid – esmajärjekorras on alati olnud tema tütar Emma. Aurora on Emmat viimased kümmekond aastat üksinda kasvatanud – ikka otsekoheselt ja oma kõige paremate tõekspidamiste järgi. Nende kodus läbi sõrmede ei vaadata ja läbi lillede ei öelda. Kui aga äsja keskkooli lõpetanud Emma, kelle tärkavat eneseteadlikkust ema arusaamad kammitsema kipuvad, otsustab abielluda Aurora meelest sobimatu noormehega, tuleb peatsel vanaemal uue reaalsusega leppida ja oma senistest tõekspidamistest lahti lasta. Selles on Aurorale nii abiks kui tüliks naabermajja kolinud sarmikast seelikukütist endine astronaut.  

Stefan annab koos bändiga kolm suvist kontserti Pangodis, Pärnus ja Kõltsus!

Eesti Muusikaauhindade jagamisel ametlikult rahva lemmikuks kuulutatud Stefan on vaieldamatult üks armastatumaid meesartiste kodumaa muusikamaastikul. "Aasta meesartist" ja "Aasta laul" on vaid mõned auhinnad, millega teda hiljuti pärjatud on, kuid rahva südame võitis ta juba aastaid tagasi Eesti Laulul. Möödunud aastal esindas ta Eestit lauluga „Hope“ Eurovisioonil ning sealt edasi on tema lauljakarjäär sööstnud ainult ülespoole. Tema hitid vallutavad edetabeleid ning ta on välja andnud ka esimese albumi.

Eksabikaasad Audrey ja Tony kohtuvad pärast kolmeaastast lahusolekut oma suvemajas, et oma kraam ära jagada – kes saab mille endale. Tony on andekas dokumentalist, kuid tegeleb nüüd reklaamide filmimisega, sest see töö on palju tulusam. Ta on uuesti abiellunud verinoore Stellaga ja paar ootab last. Audreygi plaanib meheleminekut, kuid hinges on kahtlused tema väljavalitu Briani osas.
Varajagamise käigus rullub lahti nende kooselatud elu. Mälestustelt tolmu üles keerutades lendab sädemeid ja vanad haavad rebitakse lahti. Kuid kas ainult haavad? Kas nad on üldse teineteisest lõplikult üle saanud?

Osades: Harriet Toompere (Eesti Draamateater), Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Miia Tooming

Abielupaar Alice ja Paul on kutsunud õhtusöögile oma parimad sõbrad Laurence’i ja Micheli. Alice, kes nägi Micheli suudlemas võõrast naist, on nüüd dilemma ees. Kas öelda oma sõbrannale tõtt? Paul püüab igati veenda oma naist vaikima, sest „...see pole meie asi, see on ju nende elu“. Pauli meelest on olenevalt olukorrast mõnikord targem valetada ning tõe varjamine võib olla hoopis märk armastusest ja taktitundest. Ta kaitseb innukalt Michelit ja toob esile vaikimise eeliseid. Alice palub õhtusöögi ära jätta, kuid on juba hilja – uksekell heliseb ja külalised on kohal. Ebamugavust tekitavate vestlusteemadega õhtusöök areneb petmiste, tõeste ja valede väidete kaskaadiks. Raske on taibata, kes kelle usaldust kuritarvitab ning kellel on mida varjata.


Osades Argo Aadli, Hilje Murel, Andero Ermel, Harriet Toompere
Esietendus 30. juunil 2023 Teeristi Villa Teatrigaraažis

kriminaaltango
Sorgu on saar, mis asub Pärnu lahe suus. Sorgu majakavahi maja on ehitatud 1904. aastal. Sajandi tagusest ajast on Sorgu tuletorni ja selle elanike kohta teada lugusid ja legende, mis vajavad lahti rääkimist. Eriti üks lugu – lugu müstilisest mõrvast, millest omal ajal rääkisid kõik tähtsamad ajalehed. Tuletorni järelevaatajaks oli sel ajal Mihkel Adru. Mis täpselt juhtus, on seni pakkunud alust kümnetele spekulatsioonidele. Tänu pingsale uurimistööle oleme taastanud asjade käigu täpselt nii nagu see tegelikult oli.

Tere tulemast tormidest ümbritsetud Sorgu saare tuletorni aastal 1925!
Tere tulemast tantsima kriminaaltangot!
 
Sorgu tuletorni saladuse toovad teieni Sepo Seeman ja Piret Laurimaa. Musitseerib Olavi Kõrre.
Dramaturg ja lavastaja on Tiit Palu.
Etendusi mängitakse alates 6. juulist Pärnu Jahtklubi purjekakuuris aadressil Lootsi 6, Pärnu.

Muusikaline koguperelavastus „Lärmisepa tänava Lota“ räägib kiindumusest, usaldusest ja sõprusest ning tuletab igas vanuses vaatajale meelde, kui oluline on hoida südames mängulusti.
Lota on väike tüdruk, kes elab ema, isa, venna ja õega Lärmisepa tänaval. Tema kõige parem sõber ja kaaslane on kaisuloom sigakaru. Lärmisepa tänaval elab ka tädi Berg, kes on Lota jaoks väga oluline, sest temaga saab elust tõsiselt rääkida. Kui õde ja vend kiusama kipuvad või üldse maailm Lotaga ebaõiglaselt käitub, on just tädi Berg see, kes oskab kõige paremini aidata.
Aga mõnikord suudab Lota ka ise probleeme lahendada ja kui ta on juba midagi endale pähe võtnud, ei suuda keegi teda takistada.
Osades Gloria Raudjärv, Külliki Saldre (Teater Vanemuine), Kadri Lepp, Simo Breede (Teater Vanemuine), Andres Vago jt.

Esietendus 10. juuni Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu sisehoovis

Lavastuse aluseks on 2009. aasta kreeka film „Koerahammas” („Kynodontas”), mille stsenaristid on Yorgos Lanthimos ja Efthymis Filippou ning režissöör Yorgos Lanthimos. Film kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile ja võitis Cannes´i filmifestivalil programmi „Un Certain Regard” peapreemia. „Koerahamba” ainetel on Ugala lavastuse jaoks loonud teksti dramaturg Roos Lisette Parmas. Osades Klaudia Tiitsmaa, Tanel Ingi, Jass Kalev Mäe, Kadri Lepp (külalisena) ja Marika Palm

„Head lapsed“ on retk omanäolises maailmas, milles neli inimest otsivad ja igatsevad head, aga keegi neist ei tea enam kindlalt, mis on hea ja mis mitte. See on retk hämarusest valguse poole, kus ei tea, kas nutta või naerda.

Lavastust ei soovitata alla 16-aastastele.

Sel suvel kohtub Draamateatri publik oma ajastu legendi, laulja, meelelahutaja, raadiohääle ja diskori Onu Bellaga. Suvelavastuses, mida mängitakse kaheteistkümnel õhtul augustis Noblessneri valukoja Nobeli saalis, tutvustab Igor Maasik ehk Onu Bella meile oma tähestikku. Ta viib meid rännakule läbi oma tormilise karjääri ja hullu 1990ndate Eesti. Ta räägib, mis on punk ja mis on vabadus ja kuidas oleks võimalik seda viimast saavutada. Ta jutustab, kuidas ontlikust keemiaõpetajast sai seksisümbol ja vabariigi kurikuulsaim mees. Ta mõtiskleb identiteedi ja maskuliinsuse üle ning teeb seda kõike liigutades puusi eriti meeleoluka diskomuusika saatel.
„Onu Bella tähestik“. Autor ja lavastaja Kertu Moppel, laval: Tõnis Niinemets, Hilje Murel, Inga Salurand, Karmo Nigula, Lauri Kaldoja, Jüri Tiidus, Ivo Uukkivi, Anne Türnpu, Liisa Pulk, bänd: Ahto Abner, Marvin Mitt, Indrek Mällo, Ekke Västrik, kunstnik Arthur Arula, valgus- ja videokunstnik Rommi Ruttas, helikujundaja Lauri Kaldoja, koreograaf Märt Agu.

Eelmisel kontserttuuril laulis Jaan lahkudes:
"Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab.
Hakkan minema nüüd oma kitsast rada.
Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab,
kus on peidetud mu saabumise sadam.
Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb...."

Nüüd ta tuleb ja vestab meile, et kuidas tal seal läheb.

Ema, tema kolm ammu täiskasvanuks saanud last, kes just sagedasti kokku ei saa, täisealine lapselaps ja külafilosoofist naabrimees, kes üks päev parandab katust ja teine päev maailma… lisaks hulk maid ja metsi, mis järsku jagamist vajavad. Kas see kõik saab jaanilaupäeval ühte taluhoovi ära mahtuda. Või kas kõigile nende jaoks selles hoovis ruumi jätkub?

Autor ja lavastaja Aarne Mägi
Kunstnik Karmo Mende
Helilooja Martin Aulis (Temufi)
Mängivad: Lii Tedre, Arvi Mägi, Piret Rauk, Lee Trei, Jürgen Gansen ja Tanel Ting.

Esietendus 27. juulil 2023 Lause Puhketalu õuel.

Alates 21. aprillist on rahvusooperi laval taas maailma üks armastatuim ballett „Luikede järv“.

Klassikalise balleti ühe tippteosena pakub „Luikede järv“ unustamatu elamuse romantika, virtuoosse tantsukunsti ja Tšaikovski imelise muusika kooslusest. Toomas Eduri uusredaktsioon ühendab kauni tantsuklassika ning armastatud loo romantikast, nõidusest ja võitlusest hea ning kurja vahel.

Etendused rahvusooperis: 21. ja 26. aprillil, 11. mail, 3., 11. ja 17. juunil.

Soovituslik vanus 7+
Foto: Tanel Meos

Autor-lavastaja Urmas Vadi
Kunstnik Pille Jänes
Valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Videokujundaja Karl-Gustav Kello
Osades Piret Laurimaa, Lena Barbara Luhse, Reimo Sagor, Veiko Porkanen

„Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.“ /—/
Artur Alliksaare luules on läbiv teema aeg, mille kohta ta ütleb, et kõik hetked on võrdsed, aga samas on midagi, mis on tekkinud ja enam ei haju. Poeedi elust ja loomingust inspireeritud näidendi „Sada grammi taevasina“ autori ja lavastaja Urmas Vadi sõnul on selliselt ka lavastus üles ehitatud: „See ei ole kronoloogiline narratiiv ega elulugu, samas ei ole ta ka luulekava. Need on justkui pildid, read ja kujundid kellegi elust ja luulest, mis on nagu kosmosesse kuivama riputatud pesu.“

Etendused Tartu Sadamateatris.

Eesti Draamateatri suures saalis etendub Juhan Ulfsaki lavastus radikaalsetest muutustest inimeses ja ühiskonnas.

Pier Paolo Pasolini poeetilisel jutustusel põhinevas lavastuses siseneb kodanliku perekonna rahulikku idülli ühel päeval meeldiv tundmatu.
Tal tekivad kõigi perekonnaliikmetega intiimsed suhted, mis peagi ulatuvad kaugemale sõprusest. Isa, ema, poeg ja tütar tajuvad, et midagi väga olulist neis on muutumas.

Osades Liisa Saaremäel, Jaan Rekkor, Mari Abel, Ursel Tilk, Marian Eplik, Teele Pärn.

118. hooaja tippsündmuste hulka kuuluvad 22. septembril esietenduv C. Debussy ooper „Pelléas ja Mélisande“, 2. novembril algav uus kammerkontserdisari, oktoobrikuus kahel õhtul EMTA tudengid rambivalgusse toov Mozarti ooper „Võluflööt“,  helilooja René Eespere 70 aasta juubelit tähistav kontsert 4. novembril Estonia kontserdisaalis ja 1. detsembril publiku ette jõudev uus „Pähklipureja“ ning traditsioonilised hingedepäeva kontsert ja jõulukontsert ning aastavahetuse operetiball.
Sügis-talvel jõuab kammersaalis noorimate vaatajate ette vahva lastelugu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“.
Uut aastat alustame löövalt – muusikaliga „Kabaree“, mis esietendub 9. veebruaril.
Kohtumiseni Estonias!
Rohkem infot: www.opera.ee

Franz Kafka samanimelisel jutustusel põhinev „Metamorfoos” etendub Rakvere Teatri väikses majas.

Müügimees Gregor Samsa prussakaks muutumise lugu on metamorfoos, mis tegelikult toimub kõigega ja kõigiga. Edule orienteeritud ühiskonnas võib lõhe enda unistuste ja teiste ootuste vahel paisuda konfliktiks ning tagajärjeks on läbipõlemine. ”Kui palju me teeme teoks seda, millest me tegelikult unistame?” küsib lavastaja Taavi Tõnisson.
Lisaks Rakverele on sel kevadel etendused Tallinnas ja Tartus.

Tiit Palu näidend Eduard Vilde komöödia ainetel

Eduard Vilde tuntuima näidendi „Pisuhänd“ lõpus jääb õhku võimalus, et Tiit Piibelehe teeneid vajatakse veel. „Pisuhänd 2“ jätkab sealt, kus „Pisuhänd“ lõpeb. Ludvig Sanderi näilik kirjanduslik ja seltskondlik edu vajab uut võitu, mille osas saab abi osutada ainult Tiit Piibeleht.
Vilde „Pisuhänd“ valmis 1913. aastal, „Pisuhänd 2“ esietendub aastal 2023, 110 aastat hiljem.
Osades Ken Rüütel, Maarja Johanna Mägi, Karol Kuntsel, Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv, Külliki Saldre
 
Esietendus 1. aprillil 2023 Vanemuise teatri suures majas.

Ugalas esietendus Ugala teatri ajaloo esimene monolavastus. Taago Tubin tõi lavale Ian Kershaw’ "Maailma ajaloo kõige võimsama näidendi“, mis  etendub Ugala kammersaalis, mis on samuti esmakordseks mängupaigaks. Lavastuses mängib teatri raudvara Andres Tabun. Lavastuse kunstnik on Kaspar Jancis, heli- ja muusikaline kujundaja on samuti Taago Tubin. Valguskujundaja Villu Konrad ja tõlkija Pirjo Jonas.
„Maailma ajaloo kõige võimsam näidend“ on omamoodi armastuslugu, mis kulgeb nii linnatänaval kui ka ruumis ning ajas. Näidend on kirjutatud monoloogina ühele näitlejale ja esietendus 2018. aastal Edinburghi Fringe festivalil.
Noor mees ärkab keset ööd üles ja avastab, et maailm on seisma jäänud. Oma magamistoa kardinate vahelt välja vaadates ei näe ta tänaval mitte ainsatki elumärki… ainult valgust, mis tuleb vastasmajast, mille aknal seisab lohvakas David Bowie pildiga T-särgis noor naine, kes talle vastu vaatab.

Kohtade arv etendustel on väga piiratud.

Astrid Lindgren

Pipi Pikksukk tuli laev Keksutajalt maale, kaasas Härra Nilsson ja kohver kuldrahadega.
Esimese asjana ostis ta endale hobuse ja seadis end sisse oma koju Segasumma suvilasse isa ootama.
Nimelt oli Pipi isa ühel tormisel ööl üle laevaparda merre uhutud. Väike ja maailma tugevaim tüdruk on aga kindel, tema isa tuleb tagasi tema juurde, ükskõik mida teised arvavad.
Ta tuleb, on Pipi kindel arvamus.
Pipi aitab alati endast nõrgemaid ja tema õiglustunne on õigel kohal.

Viljandi Laste-ja Noorteteater Reky
Esietendus 19.04 2023 Viljandis

1. aprillil esietendub Endla Küünis Laura Jaanholdi ja Paul Piigi „25 °C ja päike“, mänguline ja humoorikas lavastus aastaajast, mida eestlased kõige rohkem ootavad ja igatsevad. Millal külastada Eestit? Suvel. Millal külastada Pärnut? Kindlasti suvel. Pärnus on nüüd kaksteist kuud suvi – kolm kuud õues ja üheksa teatris. „25 °C ja päike“ ongi suvi.
Lavastuse dramaturg Paul Piik intervjueeris erinevast soost ja vanusest Eesti inimesi ja uuris, millised hetked, tunded ja pildid seoses suvega südame kiiremini lööma panevad. Saime teada. Ja nüüd on need laval. Naabrite tüli niitmise pärast? Olemas. Ilus hetk? Olemas. Mitu korda. Autoga Pärnusse sõitmine, Karl Madise kasett taustal mängimas? Olemas. Ja rohkemgi veel.
Lavastuse kunstnik on Illimar Vihmar, mängivad Liis Karpov, Sander Rebane, Kadri Rämmeld, Tambet Seling.

Kodumaa muhedaim laulja ja laulukirjutaja Jaan Tätte kutsub kõiki muusikasõpru oma augustikuu suvekontsertidele!

Jaan Tätte on muusik, kes kirjutab laule maast ja ilmast, reisidest, loodusest ning hetkedest elust enesest. Ta võlub kuulajaid oma lihtsuses ja eheduses ning tema kontserte saadavad ka pajatused elust Vilsandil, rännakutest mujal maailmas ning mälestustest lapsepõlves. 
Need kontserdid viivad publiku tõelisele muusikalisele rännakule läbi Eestimaa ilusa looduse maailma teise otsa välja!

Saab naerda ja saab nautida ilusat eestikeelset muusikat.

Maailmakuulsa ansambli ABBA tribüütbänd ABBA Chique annab Eestis kolm suurt aastavahetuse kontserti!
ABBA Chique kontsertidel taaselustub legendaarse poppansambli ABBA lavashow, mida iseloomustab autentne muusika ja välimus. Lava täitub glamuuri ja säraga, mida ehivad võrratud kostüümid, mille detailidele on eriti hoolikalt tähelepanu pööratud.

Bändi kontserdid on ülimenukad ning nende energilised etteasted viivad kuulajad tagasi otse 70ndatesse! Kõlavad ABBA parimad hitid, teiste seas ka „Waterloo“, „Chiquitita“, „Dancing Queen“ jpt lemmikpalad.

Tule naudi ABBA kuulsaid laule ja tunne ehedat emotsiooni nende muusikast ABBA Chique esituses!

Eesti läbi aegade edukaim poistebänd Black Velvet annab juulis kolm vinget suvekontserti oma parimate hittidega!

Ansambli, kelle megahitist „17" sai 90ndate pop-hümn, koosseisu kuuluvad Sven Lõhmus, Sulev Lõhmus ja Lauri Liiv. Kontsertidel saab kogeda mõnusas koguses nostalgiat armastatud hittide näol, aga kõlavad ka uuemad palad, nagu "Sandra", "Võidusõit" jt. Samuti kuuleb publik meeleolukaid lugusid ja juhtumeid, millega bänd karjääri jooksul silmitsi on seisnud.

Ootame Teid kontsertidele Pangodis, Kõltsus ja Pärnus!

Karl-Erik Taukar Band annab juulis kaks suvist kontserti Pangodis ja Pärnus!

Nii suurte kui väikeste lemmikartist Karl-Erik Taukar esineb suvekontsertidel koos bändiga ning kõlavad tema parimad hitid kahelt esimeselt albumilt ja ka uued lood, nagu ”Silmad pärani kinni”, „Ookean” jpt tuntud palad. Mõnus suvemeeleolu on garanteeritud!

Tule kontserdile ja naudi suvepuhkust parima muusikaga!

11. märtsil esietendus Endla Suures saalis Antti Tuuri romaanil „15 meetrit vasakule“ põhinev halenaljakas lugu müügimees Einost, kes otsib argielu muserdusest väljapääsu ja võtab vastu pakkumise minna Saksamaale Soome kirjaniku raamatuid müüma. Ta ei tea midagi ei raamatutest ega Saksamaast ning ei oska õieti keeltki. Kogu tema reis Saksamaale kulgeb nii, nagu poleks pidanud ja siis, kui kõik on kiskunud lootusetult vasakule, selgub, et lõppkokkuvõttes läks kõik just nii, nagu minema pidi.
Romaani dramatiseeris Ott Kilusk, lavastas Ingomar Vihmar, osades Meelis Rämmeld, Märt Avandi, Ago Anderson, Priit Loog, Enn Keerd, Kleer Maibaum või Ireen Kennik, Jane Napp, Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald, Sten Karpov, Andrus Vaarik, Ott Raidmets, Karl-Andreas Kalmet, Arvi Mägi.

Armastuse vastu saab ainult surm või veel suurem armastus.
–  A. H. Tammsaare, „Ma armastasin sakslast”
Armastus on Anton Hansen Tammsaare loomingu üks kesksemaid teemasid. Kirjandusteadlane Maarja Vaino on selle kohta märkinud, et armastus on Tammsaare tegelastele alati probleem, mitte lahendus.
Noorsooteatri suvelavastuses kohtuvad õhtuses raudteejaamas mitmed Tammsaare lugude tegelased – mõned neist esmakordselt –, et rääkida armastusest just nii, nagu oskavad ainult nemad. Ja saavad üürikeseks kokku kaks telge: olevikuline ja igavikuline.
Lavastus põhineb Tammsaare loomingul ja kirjadel.
Dramaturgid Mirko Rajas ja Helena Läks, lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Rosita Raud, helilooja Vootele Ruusmaa.
Mängivad: Maria Ehrenberg, Anti Kobin, Laura Nõlvak, Doris Tislar, Taavi Tõnisson, Risto Vaidla.
Etendused toimuvad 2023. aasta suvel Tapa raudteejaama hoones.
Vanuseline sihtgrupp noored (vanuses 15+) ja täiskasvanud.

"ANNE PALUVER ikka veel 27!"
„Pisuhänd“, „Tabamata ime“, „Saateviga“, „Päikesepoisid“, „Kes aevastas?“, „Norman Vallutaja“, „Meelejahutaja“ – kes ei mäletaks neid legendaarseid saateid ja lavastusi. Anne on mänginud koos Jüri Järveti, Eino Baskini, Rein Areni, Aarne Üksküla, Jüri Krjukovi, Urmas Kibuspuu, Elle Kulli, Ita Everi, Helgi Sallo ja paljude teiste korüfeedega. Säravamaid hetki tema karjäärist kajastabki Toomas Kalli komöödia, mille on lavastanud Henrik Normann.

"Kui palju maksab mees?"
Lõbus, aga ka põnev lugu sellest, kuidas mees seisab valiku ees: kumba naist eelistada, kui mõlemad kallid on? Kuid siis teeb üks neist pakkumise, mis paistab algul skandaalne, aga millest on raske ära öelda. Ja lahenduse saab ka küsimus, kui palju siis maksab üks mees. Aga kas naine saab teda üldse endale osta ja mida mees ise sellest kõigest arvab? Suvel müügitabeli tippu tõusnud Komöödiateatri lavastust mängitakse nüüd suure menuga ka saalides, osades Juss Haasma, Marika Korolev ja Karmel Naudre.

2. märtsil esietendus Draamateatri suures saalis Ameerika 20. sajandi näitekirjanduse ja filmiklassika raudvara, Reginald Rose´i „12 vihast meest“ Hendrik Toompere lavastuses. See tekst jõudis esmalt televisiooni, siis teatrilavale ning 1957. a valmis Sidney Lumet´ hinnatud ja menukas film.
Paari tulise tunni jooksul tuleb 12 vandekohtunikul jõuda üksmeelsele otsusele, kas 19-aastasele noormehele esitatud mõrvasüüdistus on tõestatud ja ta läheb elektritoolile või pole põhjendused piisavad ja ta jääb ellu. Kuidas saab ühel häälel otsustada teise inimese elu üle, kui otsustajatel endil on täiesti vastandlik maailmavaade, elukogemused ja eelarvamused?
Reginald Rose, „12 vihast meest“. Osades Hendrik Toompere, Raimo Pass, Andres Puustusmaa, Jan Uuspõld, Viire Valdma, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Harriet Toompere, Ain Lutsepp, Merle Palmiste, Karmo Nigula, Markus Luik, Jüri Antsmaa. Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Ervin Õunapuu, helikujundajad Lauri Kaldoja ja Tristan Rebane, videokujundajad Hendrik Toompere ja Tristan Rebane, tõlkija Anu Lamp.

Eelmisel suvel publiku sooja vastuvõtu ja tagasiside saanud  ruumipoeetiline suurvorm jõuab publiku ette tänavu augustis kolmeteistkümnel korral. ”Ukuaru” on lugu sooja südame, targa pea ning selgete väärtustega eesti naistest. Need naised on sitked, töökad, allaandmatud, kehvad olud ja raske töö ei tumesta nende elurõõmu ega murra meelekindlust. Neile on tähtis rajada oma kodu, kus jookseksid lapsed ja mängiks lõõts. Ja armastus saadabki korda imesid. Kuid ühte ta ei suuda - hoida suure maailma hullust ohutus kauguses…
Eesti teatriauhindade sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnale on tänavu nomineeritud Ardo Ran Varres – muusikalise kujunduse eest lavastusele "Ukuaru".

Ühes linnakeses, kus aeg liigub omasoodu, tehakse tööd nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Argitoimetustele aga pakub muuhulgas vaheldust väike teater. Kui pärast pikka eemalolekut saabub oma kodulinna traagilise saatusega näitlejanna, hakkab tema tulek kütma kirgi. 19. sajandil kulgev lugu kõnetab ka tänapäeval, avades teatritöö mõtet ideaale kartmata.

Loo on lavale seadnud Eili Neuhaus, osades Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Liisa Aibel, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer, Margus Grosnõi, Imre Õunapuu ja Jaan Tristan Kolberg (külalisena).

Anne Veski annab suvel kolm kaunist kontserti „Nii valged on ööd“.

Artist, kes on armastatud nii kodu- kui välismaistel lavadel, rõõmustab Eesti publikut kontsertidel Laitses, Pangodis ja Pärnus. Esitusele tulevad tema tuntud hitid ja uuemad palad, aga ka mõned laulud, mida tihti esinemistel ei kuule. Kõlavad „Roosiaia kuninganna“, „Jätke võtmed väljapoole“, „Hea tuju laul“ jpt teised rahva lemmikud.

Laulja suudab alati oma säraga panna publiku kaasa laulma või lausa tantsima ning iga kord veendub publik, et just tema on Eesti säravaim lauljanna.
Kohtumiseni kontsertidel!

Lastemuusikal Eno Raua raamatu ja Edgar Valteri visuaalide põhjal

Anu parim sõber, rääkiv ja seiklustesse sattuv musta kahuse pea ja vahva triibulise kostüümiga nukk Sipsik on rõõmustanud lugejaid juba alates 1962. aastast. Nüüd, rohkem kui 60 aastat hiljem, astub Sipsik esmakordselt Vanemuise lavalaudadele, et lõngast häälepaelte abil taas lapsi ja vanemaid oma koerustega lõbustada.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Priit Strandbergi lavastajatööna jõudis Vanemuise teatri väikeses majas teatripubliku ette üks uuema eesti teatri klassikavaramu, Anton Tšehhovi „Kirsiaed“.
Anton Tšehhovi viimases näidendis, selles enam kui sada aastat tagasi kirjutatud „Kirsiaias“ on vaid üks suurem näiline sündmus: kirsiaia oksjon ja selle mahamüümine. Siiski peidab see materjal endas saladust, mis kõnetab täna nii lavastajaid, artiste kui teatripublikut.
Lavastaja Priit Strandbergi sõnul võib „Kirsiaiaga“ proovisaalis töötades tajuda õnne ja kurbust korraga – on haruldaselt põnev, aga lõpuni seletamatu. „Kõik, mis me proovisaalis räägime, tundub ühel hetkel liiga lihtne, liiga inimlik. Põhiline tuksub kogu aeg kusagil mujal, mingis tervikus, nagu aknast paistev viirastuslik kirsiaed, mille ilu vaataja kunagi ei näe, vaid ainult aimab,“ arutleb Strandberg.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

12. ja 13. juulil paneb Terminaator Pangodis ja Pärnus publiku rokkima oma vingeimate hittide saatel!

Sel õhtul kostuvad lavalt meie oma rokilegendi repertuaari parimad palad, millele tõenäoliselt iga eestlane kaasa laulda oskab. Kõlavad nii rokipalad kui ka armastatud laulud akustilises versioonis, nii uuem muusika kui ka vanad aegumatud lood. Ja nagu bändile kombeks, siis maiuspalana tuleb esitusele ka mõni lugu, mida kontsertidel just tihti ei kuule.
Tule kontserdile ja veeda üks mõnus suveõhtu rokkmuusika saatel!

Ansambel FIX esineb suvekontsertidega üle Eesti!

FIX on aastakümnete jooksul andnud välja palju aegumatuid hitte, mille järgi on saadud tantsida, kaasa laulda ja pidusid pidada. Ansambli erakordselt professionaalne koosseis – sealhulgas oskuslik pillimäng ning imeilus mitmehäälsus - hämmastab tänini tuntuid muusikuid ning võlub endiselt ka publikut. Kõik teavad FIXi ajatuid hitte nagu „Grammofon“, „Tsirkus“, „Jaanipäev“, „Pardike ja mooniõis“ jt tuntud palad, kuid nendel kontsertidel saab publik lisaks teada-tuntud lugudele kuulda ka FIXi uusi lugusid, nagu „Rahva tants“, ja „Peatage maa“, mida mängitakse juba nii raadiojaamades kui fännide muusikalistides.

Tule ja veendu ise, mis on FIXi fenomen ning miks ka noored muusikud neile alt üles vaatavad.

Lavastaja Toomas Saarepera: „Lavastus peaks olema nagu lahendamata ristsõna, mille vaataja peab ise ära lahendama. Lavastus püstitab küsimused, aga ei anna vastuseid. Tuleme lavale, loome situatsiooni ja meeleolu, millest saavad tekkida küsimused. Lavastuse tekst on loodud nii, et see võimaldab mõelda asju niipidi ja naapidi ning vaatajad saavad igaüks enda peas selle loo ise välja mõelda.“
Lavastaja loodu toovad publikuni Nils Mattias Steinberg, Sander Rebane, Indrek Taalmaa ja Taavi Kerikmäe.
Lavastuse kunstnik on Jaan Toomik ja helilooja Taavi Kerikmäe.

Vanemuises esietendub Martin McDonagh’ „Mägede iluduskuninganna“. Musta huumoriga vürtsitatud lugu on ühtaegu nii koomiline kui traagiline. Kahe naispeategelase duell on eluline ja valus ning publikul on võimalik kaasa elada mõlema sisemuses toimuvale.
Osades: Liina Tennosaar (külalisena), Ragne Pekarev, Oskar Seeman, Ain Mäeots või Andres Mähar.

Lavastaja Ain Mäeotsa jaoks on käesolev „Mägede iluduskuninganna“ lavastus juba teine kord seda näidendit lavale tuua. Esimene kord oli aastal 1999 ja samuti Vanemuise teatris. Tookordses lavastuses mängisid Herta Elviste, Liina Tennosaar, Indrek Taalmaa ja Margus Jaanovits. Liina Tennosaar mängis 24 aastat tagasi Maureeni rolli, seekord mängib aga Magi, keda 1999. aastal mängis Herta Elviste. Ragne Pekarev mängib aga toonast Liina Tennosaare rolli, Maureeni.

Esietendus 21. jaanuaril 2023 Sadamateatris.

Tõll on vägimees – üks paljudest. Igal rahval on keegi, kes kive kannab, maa sisse lohke magab ja sõja korral vaenlasi materdab. See tõestab järjekordselt seda, et inimesed tahavad uskuda millessegi ebareaalsesse ja imelisse, neile meeldib mõelda, et nähtava maailma varjus eksisteerib veel teinegi: salapärane.
Kuidas üleüldse sünnivad muinasjutud ja legendid? Kuidas luuakse unistusi, mis lisavad inimese elule lootust ja värvi?
Autor Andrus Kivirähk, lavastaja Aare Toikka
Mängivad Piret Rauk ja Loviise Kapper

Esietendus 21.veebruaril Kuressaare Teatris

Mitmeid nimekaid auhindu võitnud lavastust “39 astet” on saatnud tohutu menu nii Broadwayl kui West Endis.  Kui segada Hitchcocki meistriteos mahlase spiooniromaaniga, lisada killuke montypythonlikku huumorit, saamegi „39 astet“ – ülikiire spioonikomöödia kõigile teatriarmastajatele! Kiired pöörded, verdtarretavad mõrvad, kümned koomilised tegelased, lennuõnnetus otse laval, puuduvad sõrmed, meeleheitlikud põgenemised, käeraudadesse aheldatud noorpaar ning sekka pisut vanamoelist romantikat – kõik see ja enamgi nelja olümpiavormis näitleja esituses!

Lavastaja Sander Pukk
Kunstnik Annika Lindemann
Helilooja ja helikujundaja Veiko Tubin
Valguskunstnik Priidu Adlas (Draamateater)
Osades Martin Mill, Aarne Soro, Tarvo Vridolin ja Marika Palm

Vanemuise teatri ja Tartu Uue Teatri koostöölavastus

See on teada-tuntud William Shakespeare’i keelatud armastuse lugu. Aga ei ole ka. Armastus on keelatud, kuid mitte vaenutsevate perekondade poolt. Armastus on keelatud kõigi nende poolt, kes ei pea õigeks Romeo ja Julia vanusevahet, mis ületab poolt sajandit.
Osades Aivar Tommingas, Ilo-Ann Saarepera (Tartu Uus Teater), Priit Strandberg, Marika Barabanštšikova, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Maria Annus, Andres Mähar, Reimo Sagor, Ekke Hekles (Tartu Uus Teater), Jarek Kasar (külalisena).

Uno Leiese lugudel põhineva muusikalise ja seiklusliku lastelavastuse „Tipp ja Täpp“, lavastas ja kunstnikutöö tegi Kaili Viidas.
Legendaarsed telenukud Tipp ja Täpp on Endla lavastuses täies elusuuruses vahvad ja lõbusad tegelased, kelle päevad mööduvad mängides ja uusi asju välja mõeldes. TIPID on tüdrukud, keda mängivad Kati Ong ja Ireen Kennik. TÄPPIDENA on laval Tambet Seling, Sten Karpov ja Karl-Andreas Kalmet.
Lavastuses kõlava muusika ja laulude autor on Feliks Kütt.

Kui kaks päriselus nähtamatut tegelast otsustavad omale kodu ehitama hakata, ei pruugi see meeltmööda olla meile, inimestele, kellede tugevad hambad virkade ehitajate töö tõttu valutama hakkavad. Sööbik ja Pisik on vast kõigile tuntud õpetlik lugu sellest, kuidas vahel vastupandamatud ahvatlused võivad valusasti kätte maksta. Ja keda sellises olukorras süüdistada, iseennast või kedagi teist?
Thorbjørn Egneri raamatu ainetel lavale seadnud Aarne Mägi.

Tõlkija Arvo Alas
Kunstnik Karmo Mende
Videokunstnik Katre Sulane
Mängivad Tanel Ting ja Jürgen Gansen

Henrik Ibseni näidendist inspireeritud lavalugu räägib tunnustatud arhitektist Halvard Solnessist (Tõnu Oja), kes soovib oma karjääri suursuguselt lõpetada ning ehitada midagi, millest ta on unistanud kogu elu – linna kõrgeima torni. Ehitus on alanud, aga läheb plaanitust tunduvalt kallimaks ja ähvardab Solnesside pereettevõtte pankrotti ajada. Vanameister on otsustanud ehituse maksku mis maksab lõpuni viia. Solnessi poeg Ragnar (Märten Metsaviir) ihkab isa varjust välja rabeleda ja end teostada iseseisva arhitektina, Solnessi abikaasa Aline (Laine Mägi) püüab aga perekonda ühe katuse all koos hoida.

Mehis Pihla ja Siret Campbell „Meister Solness.“ Lavastaja Mehis Pihla, osades Tõnu Oja, Laine Mägi, Kersti Heinloo, Märten Metsaviir, Helena Lotman ja Guido Kangu. Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja Matis Leima.

Lavastaja Ingomar Vihmar: „Norman Vallutaja“ räägib sellest, et naistel ja meestel on põhimõtteliselt keeruline kokku saada.
Et mehed ei oska seda, mis on naiste ettekujutus ja naiste ootused meestele, ära arvata. Nad ei oska naiste mõtteid lugeda, nad ei oska nende tunnetega toime tulla. Mõlemad tahavad ühte ja sama asja, aga see kokku jõudmine on millegipärast tohutult keeruline. Ja sellest see näidend põhimõtteliselt räägibki.
Lavastuse kunstnik on Liina Unt, osades Jan Uuspõld, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum, Karin Tammaru, Priit Loog, Nils Mattias Steinberg.

Оoper kahes vaatuses

Maarja Kangro 17 aastat tagasi kirjutatud libreto ja Tõnis Kaumanni 16 aastat tagasi loodud muusika saavad Vanemuise Sadamateatris esmaettekande ooperina „Kaubamaja“. Spetsiaalselt Vanemuisele kirjutatud lisand proloogi näol valmis aga alles 2022. aastal.
Kaumanni muusika parafraseerib ja parodeerib kogu Euroopa muusika ajalugu. Tema helilooming on eklektiline, kasutades olemasolevaid ja äratuntavaid stiile erinevatest ajastutest.

Esietendus 19. augustil 2022 Sadamateatris
Esituskeel: eesti, itaalia
Tablool: inglise, eesti

Suvi maal. Puhkus suvitusrajoonis. Lõpuks ometi on aega, et lõõgastuda ja elu üle järele mõelda, igatseda ja otsida, armuda ja armastada, muutuda paremaks inimeseks. Just siin, just nüüd saavad kokku tahe ja aeg, et midagi muuta! Ja nemad, need noored, ilusad ja haritud inimesed selles suves räägivad nii veendunult, nii tulihingeliselt armastusest ja elust, muutuste vajalikkusest, soovist teha midagi olulist. Nad teavad, et vaidlustes sünnib tõde ja nad on valmis oma hääled kähedaks vaidlema, sest nad on kindlad, et veel pisut ja see enesega rahulolematuse tunne läheb ära, elu omandab mõtte, saabub õnn ja kogu maailm muutub paremaks!
Aga ometi ei tule neil midagi välja. Ei tule, sest nad on vaid suvitajad - argielust põgenejad, ootamatud ja ajutised. Nad söövad ja joovad, suudlevad ja kaklevad, kurdavad ja vestlevad, laulavad ja laaberdavad, igavlevad ja igatsevad. Ja kaovad siis nagu tuhk tuulde.
Mis neist järele jääb? Mis meist järele jääb?
Maksim Gorki kirjutas „Suvitajad“ 1904. aastal, lavastaja Ingomar Vihmari sõnul on tegu kirgliku ja revolutsioonilise näidendiga, milles Gorki on ära tabanud midagi inimeseks olemisele igiomast ning mis on oma traagilisuses ülikoomiline. Ja vastupidi.

Eesti Draamateatri suures saalis etendub Peter Shafferi „Amadeus“, mille lavastas Karl Laumets Mait Malmsteni ja Tõnis Niinemetsaga kesksetes osades. Shafferi näidend ühest mütoloogilisemast muusikaajaloo vastasseisust kõrvutab konventsionaalse kunsti vaba jumaliku sädemega. Antonio Salieri palub noore mehena Jumalalt kuulsust ja vastutasuks tõotab elada vooruslikult ning kiita Jumalat surmatunnini. 1781. aastaks on Salierist saanud Habsburgide õukonna-helilooja ning tema karjäär liigub tõusujoones, kui Viini saabub imelaps Mozart – edev naistekütt ja ropu suuga mühakas, kelle muusika läbi kostab Jumala hääl. Pettunud Salieri ütleb lahti oma tõotusest Jumala ees ning kuulutab talle sõja. Peter Shafferi „Amadeus“ jõudis esmakordselt lavale Londonis National Theatre’is 1979. aastal. Näidendi alusel 1984. a valminud Miloš Formani film võitis 8 Oscarit.

Lavastaja Karl Laumets (Vanemuine), osades Mait Malmsten, Tõnis Niinemets, Helena Lotman, Raimo Pass, Rein Oja, Ülle Kaljuste, Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Markus Luik, Marta Laan jt. Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), grimmikunstnik Helga Aliis Saarlen, valguskunstnik Rene Liivamägi, helilooja ja muusikaline kujundaja Ann Reimann, lauluõpetaja Eda Zahharova, tõlkija Hans Luik.

Astrid Lindgreni muinasjutt "Vennad Lõvisüdamed", lavastaja Tiit Palu.
„Vennad Lõvisüdamed“ toovad lavale näitlejad Oskar Seeman, Kaarel Pogga, Maarja Johanna Mägi, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste, Meelis Hansing, Reigo Harkmann, Andre Luik, Sten Gussakov ja Markus Kõrkjas.
Astrid Lindgreni jutustuse on dramatiseerinud Staffan Götestam ja tõlkinud Vladimir Beekman. Lavastuse kunstnik on Maarja Meeru, muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres, laulusõnade autor Aapo Ilves, videokunstnik Juho Porila ja valguskunstnik Tõnis Järs.


Noorem teatrisõber saab kaasa elada Nangijaalas toimuvale värvikale põnevusloole Kibuvitsaoru vabastamisest kurja türanni Tengili rõhumise alt, vanem vaataja aga mõtiskleda sõprusest, vendlusest, üllusest ning inimelu kaduvusest.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn emadusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas.
„Kõik minu emast“ räägib armastusest, valust ja ka lootusest, mida me kõik – kes me ka poleks – tunneme ühtmoodi.
Lavastaja Ain Mäeots
Kunstnik Iir Hermeliin
Osades: Maria Annus, Saara Nüganen, Piret Laurimaa, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Lena Barbara Luhse, Kaia Skoblov Külalisena, Robert Annus, Reimo Sagor, Karl Kristjan Puusepp (külalisena).

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

Mozarti ooper „Don Giovanni“ on Elmo Nüganeni esimene lavastus Vanemuise teatris. Seekordses versioonis vahetatakse mõõk telefoni vastu ning tuuakse publikuni päevakajalised teemad nagu koduvägivald, ahistamine, kõrkus ja jumalapõlgus.
Elmo Nüganen: „Ma tahan jõuda tavavaatajani, et just tema mõistaks tegelaste sisemaailma ja selle peegeldust muusikas. Tahan, et lavastus mõjuks loomulikult, et vaataja oleks loo ja selle tegelastega kaasas ja mõtleks ka ooperis käsitletavatele aktuaalsetele teemadele.“

„Don Giovanni“ lavastusmeeskonda kuuluvad muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigendipuldis Taavi Kull või Martin Sildos, kunstnik ja videokunstnik Katrīna Neiburga Lätist ning kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka Läti Rahvusooperist. Valguskunstnik on Kristjan Suits Tallinna Linnateatrist, ooperi liikumisjuht Rauno Zubko.

Maailmakuulus ballett „Luikede järv“ tuleb Vanemuise balleti ajaloos lavale esmakordselt ja seda kohe ka uuenduslikus vormis – tšehhi koreograaf ja lavastaja Petr Zuska loob neoklassikalise originaalkoreograafia Tšaikovski muusikale, lavalugu kõneleb katkisest perekonnast ja uuesti armastama õppimisest.
Rikkalik ja emotsionaalne muusika, klassikaline balletikeel segatuna rustikaal-modernsega: „Luikede järve“ ajalooline essents jõuab lavale tänapäevases teatrikeeles läbi tugeva visuaalse sümbolistika.

Etendused Vanemuise teatri suures majas alates 2. oktoobrist 2021.

Perekonnasaaga kahes vaatuses

Tõlkija Linda Viiding
Lavastaja, dramaturg Tiit Palu

Hella Wuolijoki ehk Hella Murrik on Eesti päritolu Soome kirjanduse klassik, kelle loomingus on sageli esil võimsad naised. Vanemuise „Niskamäe naiste“ dramatiseering põhineb kahele Wuolijoe viiest näidendist koosnevast tsüklist: näidenditele „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“.

Hoogne gospelmuusika, tempokad sündmused ja südamlik lugu inimlikkusest!

„Nunnad hoos“ on suurepärane muusikaline komöödia! Menkeni sädelevad meloodiad täidavad energiaga teatriõhtuid ja -publikut – kirikuskäimine pole iial olnud nii lõbus! Võib vist öelda küll, et „Nunnad hoos“  lööb „pühapäevahommikuse palaviku“ lakke!
Selle muusikali lavastamine on minu jaoks ühe unistuse täitumine ning mulle teeb rõõmu, et saan seda teha Eestis ja Vanemuises. Hindan ja armastan väga samanimelist mängufilmi Whoopi Goldbergiga peaosas ja olen üsna kindel, et meie versioon tuleb vähemalt sama lustakas ja energiast pakatav tänu suurepärasele meeskonnale. Mul on väga hea meel, et minu lavastatud muusikal „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja nüüd on mul au, vastutus ning suur tahtmine panna end proovile muusikalise komöödiaga – ootan väga esietendust!
Samuel Harjanne, lavastaja

 

psühholoogiline müsteerium

Karlova Teatris etendub ajatu Briti krimiklassika – Sir Arthur Conan Doyle´i tuntuim Sherlock Holmesi lugu "Baskerville´ide koer". Kuulsat jutustust, milles on osavalt kombineeritud detektiivi ratsionaalne ja detailne maailmakäsitlus ning müstiline ja hirmutav vaimumaailm, on korduvalt nähtud nii kinolinal kui teleekraanil, kuid veel mitte Eesti teatrilaval.Inglismaal on päevad hallid ja ööd sünged – eriti veel Dartmoori nõmmel, mille servas elutsevat Baskerville´ide suguseltsi painab sajanditepikkune needus, verejanuline fantoomlik koer. Pärast onu Charlesi mõistatuslikku surma naaseb noor pärija Henry Baskerville kodukanti. Kas tõesti surmas onu too kummituslik koer või siiski inimene? On ka Henry enda elu ohus? Kas käima on lükatud mingi suurem vandenõu? Või on kõige taga tõepoolest needus? Aga needusi pole ju olemas?!

Henry kutsub endale appi meisterdetektiiv Sherlock Holmesi ja tema truu abilise, doktor Watsoni. Kui keegi üldse nendele küsimustele vastata oskaks, siis just need kaks elavat legendi!

Osades Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula (TEMUFI), Elena Koit