Shanon „Nüüd on see käes”

Eesti üks populaarsemaid pop-rock bände Shanon esineb augustis nelja suvise kontserdiga, et tuua publikuni nende menukamad hitid ning ka uued lood!
Shanon on Eesti raadiojaamade vaieldamatu soosik oma meloodiliste eestikeelsete lugudega, mis on pälvinud koguni aastaedetabelites kõrgeid kohti. Laulud nagu „Üksinda”, „Tuhat ja üks ööd” ning „Suvi kestab veel” jäävad iga kuulaja kõrvu kummitama ja meelitavad kaasa ümisema. Kontserdil kõlab ka bändi uus suvise kõlaga pala „Nüüd on see käes”.

Tule ja muuda oma suveõhtud veel mõnusamaks!

Smilers „Anna mulle tuld”

Suvel annab Eesti pop-rokkmuusika lipulaev Smilers kolm kaasakiskuvat kontserti, kus tulevad esitusele bändi parimad laulud läbi mitme aastakümne! Sel aastal tähistab Smilers oma 25ndat tegutsemisaastat ning nende aastate jooksul välja antud hitid on vallutanud edetabeleid ja hullutanud fänne. Bänd on jätkuvalt sõiduvees, üllitades aina uusi lugusid, mis järjest rahva lemmikuteks saavad. Kontsertidel saab kuulda vanu hitte, nagu „Mojito”, „Pimedam pool”, ning ka uuemaid palu, teiste seas „Anna mulle tuld”, „Hipisuvi” ja „Et sa teaks”.
Veeda oma suveõhtu Hendrik Sal-Salleri omapäraselt mõnusa hääle ja paeluvate meloodiate seltsis!


Mehis Tiits pakub esmakordselt Estonia publikule „Armujooki“

26. aprillil on Rahvusooper Estonia stipendiaat Mehis Tiits esmakordselt Donizetti ooperi „Armujook“ ühes peaosas. Tiits sõnab: „Uhke tunne on laulda peaosa Rahvusooper Estonia laval. Eestis ju enam paremaks minna ei saa! Üks minu unistus saab seega teoks! Samuti olen alati soovinud laulda Nemorino rolli, mistõttu on mul väga suur au, et just antud tegelaskuju on Estonias minu jaoks üks esimestest.“

Lisaks 26. aprillile on võimalik tuleviku ooperitähte kuulata ka 13. mail.

Tiitsu partneritena astuvad üles Kadri Kipper ja Kristel Pärtna Adinana, Dulcamarat laulavad Raiko Raalik ja Rauno Elp.

Riho Sibul ja Priit Pihlap „Teeviidad”

Augustikuu pakub midagi erakordset ühele tõelisele muusikagurmaanile - oma 60ndat juubelit tähistavad Riho Sibul ja Priit Pihlap ühise kontserdituuriga „Teeviidad”. Need kaks meest, kes on mõjutanud Eesti muusikamaastikku juba aastakümneid, on ühel laval esimest korda ühise kavaga ning koos esitatakse kuuel augustikuu õhtul laule, mis on sündinud nende endi sulest ja südamest.
Riho Sibul alustas lauljakarjääriga Ultima Thules ning on olnud ka kitarrist paljudes ansamblites. Ta on mitmekülgne helilooja ning loonud muusikat rock'n'roll'ist bluusini, lüürilistest ballaadidest filmimuusikani, teiste seas „Kuulaps”, „Talitee” ja „Liivimaa pastoraal”. Priit Pihlap on praegune liige ansamblis Fix, mis tähistab sel aastal 50ndat juubelit, ning kaasa löönud veel mitmetes koosseisudes, nagu Armaada, Apelsin jt.

See kordumatu muusikasündmus on ehe maiuspala igale eestikeelse muusika austajale, kes peab lugu sisukatest tekstidest ning headest meloodiatest.

Nooruslik sära ning Raveli ja Dvořáki teosed kantakse ette erakordse koosseisuga

ERSO muusikutega koos astuvad üles Eesti Muusikaakadeemia parimad instrumentalistid ning EMTA sümfooniaorkestri instrumentaalsolistide konkursi võitja pianist Auli Lonks.
Eesti pianist  Auli Lonks on end juba maailma kontserdilavadel tõestanud. Praegune EMTA magistrant on viimase EMTA sümfooniaorkestri instrumentaalsolistide konkursi võitja ning tema muusikutee üheks oluliseks tähiseks olid säravad ülesastumised populaarse telekonkursi “Klassikatähed” esimese hooaja saadetes. Tema esituses kõlab Raveli klaverikontserdi solistipartii, mida pianist on kirjeldab järgmiselt: "Raveli klaverikontsert on vaieldamatult üks minu lemmikuid selles žanris. See on mind alati võlunud oma särava valguse- ja värvidekülluse, lausa hüpnotiseerivate aeglaste lõikude ning ebamaiselt ilusa teise osaga.". 
Kontserdi avab EMTA kompositsioonitudengi, Uus-Meremaalt pärit Joshua Micheal Taskeri uudisteos “Desolation”.

JÄÄÄÄR

Talvel Jäätee, suvel Jääsiider! (Virla vanasõna).
Jääääre lood ja laulud sobivad suve alustuseks nagu jääkuubik siidripokaali.
Siidrifarm on alles aastane - Jäääär juba 27.
Lisaks ajaproovile vastu pidanud mõnusalt jahedatele lauludele pakub Jäääär värsket kihisevat repertuaari. Kõik puha kodumaisest toorainest!
P.S. ettevaatust! Jääääre lood hakkavad hästi pähe!

Kontsert toimub 7.06.2018 Siidrifarmis (Virla, Harjumaa).

Vanemuise teater toob sügisel lavale Disney muusikali „Kaunitar ja koletis“

Imekaunis ja maagiline Disney muusikal esietendub 24. novembril 2018 Vanemuise teatris ja 11. jaanuaril 2019 Alexela Kontserdimajas.
Muusikali „Kaunitar ja koletis“ aluseks on Disney Pictures’i 1991 linastunud muusikaline mängufilm, mis omakorda on loodud Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’i klassikalise prantsuse muinasjutu ainetel.
Osades Saara Kadak või Kärt Anton, Kalle Sepp või René Soom (RO Estonia), Aivar Tommingas või Lauri Liiv, Silver Laas või Juss Haasma, Mihkel Tikerpalu (Nukuteater) või Oliver Timmusk, Andres Mähar või Simo Breede, Merle Jalakas või Ele Millistfer, Anett Viinalass või Nele-Liis Vaiksoo, Norman Salumäe või Saamuel Pilpak, Karmen Puis või Kristina Vähi, Rasmus Kull.

Piletid muusikalile KAUNITAR JA KOLETIS on nüüd müügil!

Romantiline suveõhtu „Meestelt naistele”

21. juulil on veel harukordne võimalus saada osa ülimenukaks osutunud kontserdist „Meestelt naistele”, kus lavale astuvad kuus armastatud Eesti meeslauljat - Koit Toome, Juss Haasma, Valter Soosalu, Kalle Sepp, Marko Matvere ja Jassi Zahharov. Muusikuid saadab Margus Kappeli ansambel.
Esitusele tulevad romantiliselt kaunid lood, mis õhkavad armastusest, naistest ning kõigest muust ilusast me ümber. Ja kui kord juba kuus andekat meest ühele lavale satuvad, siis on kindel, et nalja ja naeru saab sel kontserdil küllaga! Haara kinni viimasest võimalusest ja saa osa sellest ainulaadsest elamusest!

L 21.07 kl 19 – Pangodi, Kiivitaja talu.

“Sarah Bernhardt’i viimane suvi”

On  1922. aasta suvi. Maailmakuulsuse saavutanud prantsuse näitlejanna, jumalik Sarah Bernhardt veedab suve koos poja pere ja ustava sekretäri Georges Pitou’ga, et kirjutada oma memuaaride teine osa. Selleks tuleb meenutada, sorida ajusoppides ja sündmusi uuesti läbi elada. Mälu värskendamiseks ja möödaniku elustamiseks proovib ta Pitou abiga taaslavastada ja -avastada kaugeid aegu, vestlusi ja inimesi oma väga dramaatiliselt eluteelt. Meenutused võivad olla naljakad, vihased, rõõmsad, kurvad, kuid nad aitavad meil toime tulla kaduvusega, sest isegi päike kustub kord, mis siis et “biljoni-triljoni aasta pärast!”
“Me peaksime võimalikult vähe vihkama, sest see on liiga väsitav, jääma paljuski ükskõikseks, andestama tihti ja mitte kunagi unustama.”
Sarah Bernhardt

Osades: Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Meelis Rämmeld (Teater “Endla”).

DRAAMATEATRIS NÄEB KRIMINAALSET „SAADET“

Mida teeksite teie, kui olete ootamatult töötuks jäänud? Kas osaleksite tõsielusaates, et tuhandete vaatajate silme all uus töökoht hankida? Just sellise pakkumise saavad Draamateatri uue lavastuse kaks tegelast. Muidugi pole reality show´de telgitagune sugugi nii glamuurne ja sädelev, kui telekaekraanilt paistab ning loo ajab veelgi segasemaks ühe osatäitja müstiline mõrv. Prantsuse film noir´i stiilis vaimuka, mitmekihilise ja kriminaalse loo toob Draamateatri suure saali lavale Hendrik Toompere, eseietendus 19. aprillil. Osades Hendrik Toompere, Merle Palmiste, Christopher Rajaveer, Raimo Pass, Kersti Heinloo, Taavi Teplenkov, Elina Purde (külalisena), Harriet Toompere, Hilje Murel, Maarja Mitt (külalisena), Sten-Erik Remmel.

„Toscas“ saab Cavaradossi rollis kuulda Gruusia tenorit Mikheil Sheshaberidzet!

Giacomo Puccini „Tosca“, üks enimmängituid oopereid maailmas, etendub Estonia laval 18. aprillil ja 5. mail. Ooperi muusikaliste kõrghetkede hulgas on tenorirepertuaari kuulsamaid aariaid „E lucevan le stelle“, mis on läbi aegade võlunud nii ooperigurmaane kui päris esmakordselt ooperiga tutvujaid.

Nii 18. aprillil kui ka 5. mail saab aariat kuulda silmapaistva Gruusia tenori Mikheil Sheshaberidze esituses. Nimirollis on Heli Veskus, Scarpia osas on 18. aprillil Jassi Zahharov ning 5. mail Rauno Elp. Dirigeerib Jüri Alperten.

 

Terminaator „13 sammu”

Möödunud aastal oma 30. juubeliaastat tähistanud Terminaator esineb Pangodis, Kiivitaja talu õuel maagilisel 13 ja reedel ühe mõnusa kontserdiga, kus esitatakse ansambli menukamaid hitte akustilises versioonis. Terminaatori muusika on Eesti muusikamaastikku mõjutanud esimestest tegutsemishetkedest alates ning tema laulud on jätkuvalt jõudnud edetabelite tippu - „13 sammust” „Kuutõbiseni”. Kontserdil saab kuulda ka vahvaid lugusid, mis bändil aastate jooksul on ette tulnud.
Tule ja laula kaasa oma lemmiklauludele!

13.07 kl 20 - Pangodi, Kiivitaja talu

Smilers „Hipisuvi”

Legendaarne rokkansambel Smilers esineb Kiivitaja talus meeleoluka kontserdiga, kus esitatakse bändi parimaid lugusid! Smilersi hitid on olnud eestlaste lemmikuteks juba üle kahekümne aasta ning bändi uued lood jõuavad järjest raadiote edetabelite tippu. Sel kontserdil tulevad esitusele nii vanad lemmikud, nagu „Mojito”, „Käime katuseid mööda”, kui ka uuemad palad, teiste seas „Anna mulle tuld” ja loomulikult suviseselt mõnus lugu „Hipisuvi”.
Tule ja veeda üks mõnus õhtu täis kaasakiskuvaid meloodiaid!

K 18.07 kl 20 - Pangodi, Kiivitaja talu

Ugala teatris jõuab lavale Lev Tolstoi „Elav laip“

Vene suurkirjaniku tuntuim näidend tegeleb küsimustega: milline on tingimusteta armastus; kas inimene on võimeline armastama ligimest rohkem kui ennast; kuidas jääda endale ausaks kellelegi liiga tegemata? Draamas kui kõige „vaimsemas“ žanris pidas Tolstoi võimalikuks kõnelda „inimese vahekorrast jumala, maailma, igavese ja lõpmatusega.“
„Elav laip“ räägib hea ja kurja võitlusest inimese sees. Peategelane Fedja Protassov on justkui Tolstoi autoportree. Süžee on näiliselt lihtne – armukolmnurk: naine ja kaks meest, kellest üks on üleliigne ning peab end teiste õnne nimel taandama.
Lavastuses saab näha ja kuulda elavat muusikat – näitlejate mustlasansamblile annavad hoogu Svjata Vatra solist Ruslan Trochinskyi ja viiuldaja Tarmo Suvisild.
Lavastaja Kristo Viiding
Kunstnik Maarja Viiding
Osades Martin Mill, Janek Vadi, Ingrid Isotamm (külalisena), Kadri Lepp, Tanel Ingi jpt.

Esietendus 21. aprillil Ugala väikeses saalis

TANTSUTUND Endlas

Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust.
Mark St. Germaini romantilise komöödia lavastas Enn Keerd, osades Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson.

TANTSUTUND esietendus 21. aprillil Endla Teatri Küünis.

LÕÕTSAVÄGILASED

Lõõtsavägilased ansamblisse kuuluvad kolm noort lõõtsameest Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae ja ansambli juhendaja Margus Põldsepp. Mängitakse põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid võõrad ei ole ka teised muusikastiilid. Lugusid valitakse koos ja kirjutatakse ise.

2014 jaanuaris loodud bänd on üles astunud nii mitmelgi tähtsamal ja suuremal festivalil ja üritusel - Viru Folk, Hiiu Folk, Viljandi Hansapäevadel ja Pärimusmuusika festival, Harku Kantri, Grillfest jne. Lava on jagatud Untsakate ja Zetodega, osaleti Seelikuküttide 30 juubelikontsertidel.

2015 võideti ETNO KULP - Uustulnuk pärimusmuusikas.

Koit Toome ja Hanna-Liina Võsa

Esimest korda lähevad suvisele kontserttuurile kaks palavalt armastatud Eesti lauljat - Hanna-Liina Võsa ja Koit Toome. Olles küll korduvalt kohtunud erinevates muusikalides mängides noori armunud paare, ei ole neid kahte lauljat ilma peenemate grimmide ja kostüümideta tihti koos laval nähtud. Sel suvel see viga parandatakse! Hanna-Liina ja Koidu suhtlus ja sõprus on vahetu ja lõbus ning kindlasti on paljut, mida koos publikuga meenutada.
"Hallo Kosmos, hallo Maa" on pühendatud Eesti kustumatule estraadile ning selle tuntuimatele esitajatele läbi aastakümnete. Kõlavad soolod ja duetid, mis kuulsaks lauldud Georg Otsa, Heli Läätse, Uno Loobi, Marju Kuudi, Jaak Joala, Anne Veski ning paljude teiste legendaarsete artistide poolt. Laulud saavad oma näo ja värvi läbi Hanna-Liina heliseva hääle ja Koidu maheda tämbri. Lauljaid saadab üks Eesti rõõmsatujulisemaid ja virtuoossemaid kitarriste Marek Talts. 

Mikk Kaasik ja C-JAM

Juulis 2018 ilmub C-JAM & Mikk Kaasiku esimene ühine album „Prints ja Kerjus”, mis sisaldab 10 spetsiaalselt arranžeeritud lugu erilises võtmes. Albumilt leiab QUEENi, MUSE, Michael Jacksoni, Pink Floydi aga ka Andres Valkoneni ja Rein Rannapi loomingut. Mikk Kaasik on noor laulja, kes naudib laval igat hetke, lisaks laulmisele rikastab ta helipilti kitarri mängu ja klaveri saatega.
Tagasiside autoritelt peale esmase versiooni kuulamist oli järgmine:
"Üllatus-üllatus!!! Minu emotsioonikeeled lõi küll helisema. Saatsin loo ka teksti autorile Jüri Leesmentile ja tema esimene kommentaar oli "väga südamlik". Tuleb kiita solisti (kas Mikk Kaasik?), sest vokaalselt ei ole see meloodia just kõige lihtsam leelotamine. Meeldis refrääni mitmehäälsus - tuli tublisti värvi juurde. Finaali kohta (nii vokaal kui eriti arrange) kasutaksin emakeelepäeval sõna "suurepärane". Olen tänulik, et minu looming on teie poogna alla sattunud ja kipun arvama, et te ise olete ka tulemusega rahul. Mina olen küll.
Parimate tervitustega orkestrile,
Andres Valkonen"

Estonia uue hooaja piletid on nüüd müügil

Teatri 2018/2019 hooaeg algab 14. augustil Jerry Bocki menumuusikali „Viiuldaja katusel“ etendustega. Traditsiooniline „Vana Tallinn Gala“ toob rahvusooperi solistid, koori ja orkestri koos mitmete tuntud külalissolistidega 24. augustil Tartu ja 25. augustil Tallinna publiku ette. Esimene uuslavastus, Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“ jõuab publiku ette 21. septembril. 

Tutvu kogu uue hooajaga Piletimaailmas. Parimad kohad etendustele ja kontsertidele saad just praegu!

OMADE VAHEL

A. Ayckbourni komöödia

Kas naisel, kes elab oma mehe ja ämmaga ühe katuse all, on võimalik mingil imekombel ellu jääda?
Kindlasti on, aga mis hinnaga!?

Mängivad: Ita Ever, Roman Baskin, Maria Peterson, Hilje Murel, Alo Kõrve.

Etendused juulis ja augustis 2018 Ohtu mõisa tallisaalis.

MAGAMISTUBADES

A. Aycbourni komöödia    

Lavastaja : Roman Baskin
Kunstnik: Anu Lensment

Mängivad: Paul Laasik või Andrus Eelmäe; Kersti Kreismann; Nele Liiis Vaiksoo; Hilje Murel; Tõnu Kilgas; Karl Kalmet; Piret Krumm; Roland Laos

4 paari, aga 3 magamistuba!  On öö ja kõik paarid klaarivad oma asju....Alati leidub üks paar, kes on justkui üleliigne ja kes jääb kuidagi valel ajal ja vales kohas teistele kaela peale või siis lihtsalt ripakile. Ise nad seda muidugi ei taju, neil on teineteisega nii palju tegemist...

Etendused juulis ja augustis 2018 Ohtu mõisa tallisaalis

Lastelavastus „Tuul kuu pealt“ Ugala teatris

6. aprillil jõuab Ugala lavale Marika Palmi mänguline lastelavastus „Tuul kuu pealt“.
Briti kirjaniku Eric Linklateri romaanil põhinev lugu jutustab kahest õest, Keskeltläbi külas elavatest Dinah'st ja Dorindast, kelle isa suundub Bombardiasse sõjaretkele ja manitseb tütreid enda äraolekul kenasti käituma.
Tüdrukud aga avastavad, et hoopis lihtsam on olla sõnakuulmatu kui viks ja viisakas.

Äpardusterohke lavastuse peaosades on Laura Peterson ja Laura Kalle.

 

„JAANIPÄEV“ – LUGU SIBERI-EESTLASTEST DRAAMATEATRIS

2016. aasta suvel käisid Mari-Liis Lill ja Paavo Piik Ülem-Suetuki külas Siberis. See on üks viimaseid püsiasustusega eesti külasid Venemaal ning seal tegutseb kool, kus on võimalik ka eesti keelt õppida. Intervjuudes nii nooremate kui vanemate kohalikega püüti aru saada sellest, kuidas ühes Siberi-eesti külas tänapäeval elatakse. Kui palju veel eesti keelt osatakse? Kellena ennast defineeritakse? Ja kui eestlasena, siis mis see on, millest „eestlane“ koosneb? On see ennekõike keel? Kultuur? Veri? Hoolimata järjest kahanevast elanike arvust peitus Ülem-Suetukis üsnagi tegus ja ühtehoidev kogukond, rääkimata ilusast loodusest ja säilinud vanast eesti keelemurrakust. Nüüd on sellest retkest valmis saamas dokumentaalne teatrilavastus, lavastajaks Tõnn Lamp.
Mari-Liis Lill, Paavo Piik „Jaanipäev“. Lavastaja Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater). Osades Ester Pajusoo, Laine Mägi, Martin Veinmann, Markus Luik, Karmo Nigula. Kunstnik Martin Mikson. Kostüümikunstnik Anna-Liisa Pärt. Muusikaline kujundaja Riina Roose (Tallinna Linnateater). Valguse kujundaja Priidu Adlas (Vaba Lava).
Esietendus 29. märtsil Draamateatri väikeses saalis.

NUKITSAMEES

Nüüd on kindel, et kaks väikest inimest suurde metsa on eksinud: Juba teist korda tulevad Kusti ja Iti suure sammaldunud kivi juurde tagasi. „Mina ei jõua enam käia!“ nuuksub Iti venna käest kinni võttes. “Aga koju peame ometi saama“, vastab Kusti. „Me ei või ometi ööseks metsa jääda, mis ütleksid isa ja ema ja vanaisa? Istume natuke, puhkame jalgu ja lähme siis ruttu; näed, pime on juba. Ma arvan, me oleme kodust kaunis kaugel.“ Õde ja vend istuvad kivi äärde maha, panevad marjakorvid kõrvale ja vaatavad otsekui nõu küsides kõrgete kuuskede poole.


Nii algab Oskar Lutsu teos „Nukitsamees“. Selline algus on ka Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY 35.nõidusliku juubelihooaja sünnipäevaks esietenduval samanimelisel lavastusel.

PULLI KIRVES [komeedia del norte]

Ühes linnas on üks kena aed, kuhu tuleb kenale prouale kostiline Soomest ja proua annab talle lahkesti rendile oma pööningu ja aia suvitamiseks. Aga naise salapärased sugulasedki ihuvad magusale krundile hammast ja keeravad sellise sousti kokku, et vähe pole. Asi võtab kiiresti koomilised mõõtmed ja hea et aed üldse püsti jääb.

„Pulli kirves“ (autor ja lavastaja Andri Luup) esietendus 24. märtsil 2018 Endla Küünis. Lavastuses mängivad Ireen Kennik, Saara Nüganen, Kati Ong, Lii Tedre, Märt Avandi, Ott Raidmets, Meelis Rämmeld ja Tambet Seling.

VÄIKEKODANLASED VALLUTAVAD DRAAMATEATRI

„Väikekodanlased“ on Maksim Gorki 1901. aastal kirjutatud näidend, mis mõjub oma probleemipüstituselt nagu see oleks kirjutatud eile. Põlvkondade vahelised konfliktid ei kao kuhugi ja noorte ülesanne on teha vanadele selgeks, kuidas on kõige õigem elada. Noored on alati hukas ja vanad klammerduvad liialt oma mineviku külge. Gorki ennustab oma tekstiga ette 1905. aasta revolutsiooni. Mis järgneb meie ajastule, kas ka revolutsioon? See küsimus on õhus.
Maksim Gorki „Väikekodanlased“.
Lavastaja Kertu Moppel. Osades Indrek Sammul, Kaie Mihkelson, Liisa Saaremäel, Robert Annus, Hendrik Toompere jr, Ivo Uukkivi, Liisa Pulk, Marta Laan, Liis Haab, Lauri Kaldoja, Jüri Tiidus.
Esietendus 16. märtsil 2018 Draamateatri suures saalis.

Koit Toome – Aegumatu Jaak Joala

 „Jaak Joala on muusikaliselt mind kõige rohkem mõjutanud," on öelnud Koit Toome oma suurima muusikalise eeskuju ja õpetaja kohta.
Koit on aastate jooksul korduvalt suurematel ja väiksematel lavadel Joala repertuaari laulnud ning Eesti publik on alati need kontserdid väga soojalt vastu võtnud. Jaak Joala kaunis eestikeelne muusika kõlab Koidu esituses eriti hingestatult. See eriline muusikaline side, mis kahe laulja vahel on, kumab igast Koidu lauldud noodist ja öeldud tekstist tugevalt läbi ning puudutab kuulajaid sügavalt.

Tule ja naudi sel kevadel Koit Toome esituses suurmeister Jaak Joala lauldud laule!
 

Tõnis Mägi autorikontsert "Jäljed”

Jäljed, on laulude õhtu, kus iga samm on kui samm värskel lumel.
Miks mitte ka liival, kus laine koheselt jäljed kustutab. Mandala!?
Kontserdi vaherepliikides saab teada, miks või kuidas laulud on sündinud.
T. Mägi
End eestlaste südametesse laulnud laulja ja helilooja Tõnis Mägi annab maikuus kolm autorikontserti pealkirjaga „jäljed”. See on laulude õhtu, mille jooksul saab kuulaja nautida muusiku tuntuid ja vähemtuntuid laule ning kuulata laulude sündimise lugusid ja mälestusi tema erakordselt värvikast elust, mis ei jäta külmaks ühtki kaasaelajat.

04.05 kl 19 – Tartu, ERM, Hurda saal, A-sissepääs
05.05 kl 17 – Vihula mõisa kontserdisaal
07.05 kl 19 – Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja

Endlas esietendub Ivan Võrõpajevi DREAMWORKS

Ingomar Vihmari lavastus DREAMWORKS on lugu masendusse langenud Davidist ja tema sõpradest, kes teda aidata püüavad. Kasutusele võetakse kõik sõpruskonnale teadaolevad teraapiavõtted budismist viskini, kuid miski ei aita. Siis aga kingivad sõbrad Davidile naise, kes teab erilist saladust – ta teab, kuidas unistused töötavad.

Osades Sten Karpov, Liis Karpov, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum-Vihmar, Carmen Mikiver, Jekaterina Novosjolova, Ago Anderson, Lauri Kink, Lauri Mäesepp, Ingomar Vihmar jt.

DREAMWORKS esietendus 3. märtsil Endla Teatri Suures saalis.

KINOLINA KANGELANE

See lavastus on eelkõige teile, romantiliste muusikali- ja tummfilmide austajad!

Ballett-komöödia

Balleti tegevus leiab aset 1927. aastal, ajal mil tummfilmiajastu andis teed helifilmidele ning kinokunstist sai romantiliste lugude ja suurte unistuste sümbol. 

„Kinolina kangelane“ on rõõmsameelne tõlgendus filmiajaloo suurteostest tuttavatest stseenidest ja maailmast MGM muusikalifilmide võtmes, kus omal kohal on ilu, elu ning unenäolised seiklused. 

Esietendus 17. veebruaril 2018 Vanemuise teatri väikeses majas.

TRAMM NIMEGA IHA taas Endla Teatri laval

Tennessee Williamsi psühholoogiliselt keeruka näidendi peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley, lihtsa töömehe juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg. Ingomar Vihmari lavastuses mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Kati Ong, Priit Loog, Märt Avandi, Karin Tammaru, Ago Anderson, Ahti Puudersell jt.

 

Ooperi "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas"

19. jaanuaril esietendus Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöölavastus, Manfred MIMi ooper “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”.

Ooper räägib ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas “Hõbevalges” ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Esietendub Madis Kalmeti lavastus ITK

Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

Poola autori Krzysztof Bizio näidendi tõlkis Hendrik Lindepuu, lavastas Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Lii Tedre, Karin Tammaru ja Saara Nüganen. Lisaks Pärnus toimuvatele etendustele, saab „Itku“ näha ka Tartus, Tallinnas, Kuressaares ja Viljandis.

 

MEDEIA

Euripidese tragöödia ainetel

Lavastaja
, teksti autor ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Maria Annus, Külliki Saldre, Merle Jääger, Kärt Tammjärv
 
Selle Kreeka müüdi teemadeks on inimlik üllus ja väiksus, armastus ja kättemaks, ennustused ja needused. 

Esietendus 20. jaanuaril 2018 Sadamateatris.

Teatrisarja „Sajandi lugu“ raames etendub Ugalas „Hipide revolutsioon“

3. veebruaril esietendus Ugala teatri ja MTÜ R.A.A.A.M. lavastus „Hipide revolutsioon“ EV 100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1970–1980. Kangelaseepos Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse.
On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi “Sopals”. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit.
„Hipide revolutsiooni" autor on Mihhail Durnenkov ja lavastaja Juri Kvjatkovski. Lavastuses teeb kaasa peaaegu kogu Ugala trupp.

LENNUD

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

Muusikaline lastelavastus OPERATSIOON KINTSUTÜKK taas Endla laval

Me kõik unistame millestki. Mõni unistab uuest nukust või muust toredast mänguasjast, mõni vahvast suvevaheajast maal vanaema juures, mõni hoopis heast seenesaagist või lumistest jõuludest. Oma unistused on ka meie seekordse lastelavastuse värvikatel tegelastel. Vapper jänkupoiss Nöps unistab kaugetest maadest ja reisimisest, tema õde Topsu aga sellest, et ema ja isa juba koju jõuaksid. Metsseaneiu Röh-Rõõsk unistab imeilusast kapsapeast, orav Nik-Näk mõistlikest sõpradest, rebane ja hunt aga maitsvast kõhutäiest. Ja ühel kenal päeval satuvad nende kõigi unistamised samale metsalagendikule kokku. Tulemuseks on pöörane ja lustlik seiklus koodnimetusega operatsioon Kintsutükk. 

Helju Rammo näidendi lavastas Enn Keerd, kunstnik oli Liina Tepand, muusika autor Feliks Kütt. Laval lustivad Ireen Kennik, Carmen Mikiver, Kati Ong, Ott Raidmets, Jaanus Mehikas ja Risto Vaidla
Esietendus 13. detsembril Endla uuenenud Suures saalis.

KAARNAKIVI PERENAINE

Eesti vabariigi 100. juubelile pühendatud teatrisarja "Sajandi lugu" raames Endlas 1. detsembril lavale tulnud Andrus Kivirähki kirjutatud näidend KAARNAKIVI PERENAINE loob pildikese 1950ndate Eestist. Maailmast, kus  suur osa endisest on õhku haihtunud, aga ometi on mingid asjad endised - need kõige iidsemad, kõige varjatumad. Ja see annab lootust, et ka kurjad ajad õnnestub siiski üle elada. Lavastus on Endla ja Kuressaare Linnateatri koostööprojekt, esietendus Kuressaares toimub 6. detsembril.
KAARNAKIVI PERENAINE lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Liina Unt, laval Lauli Otsar, Piret Rauk, Markus Habakukk (Kuressaare Linnateatrist), Ago Anderson, Märt Avandi ja Lauri Kink.

VIHMAPIISAD JA KUUPAISTE

Lavastus on KÄBI LARETEIST (1922 - 2014) - säravast diivast, kes küsib endalt: “ Kes ma siis olin ?” ja vastab: “Ma olin kombinatsioon internatsionaalsest kosmopoliidist - pianistist ja tont teab millest,
aga õieti olin ma lihtsalt üks eesti tütarlaps“ (Sirje Endre tsitaat raamatust “Mahagonipuust tiibklaver“). Käbi on öelnud, et enne, kui ta asus raamatuid kirjutama, ei aimanud ta, kui palju on kirjandusel ja muusikal ühiseid nimetajaid. Keel võib olla niisama hajuv, aga ka niisama täpne kui muusika.

“Minu muusika on rääkimine, jutustamine, nagu kirjanduse põhi on mitte romaani kirjutamine või väljamõtlemine, vaid jutustamine “ (“Eksiil “, 1997).

Varius on lugude rääkija olnud üle kolmekümne aasta. Seekord hoiame alles ja elavdame loo erakordsest pianistist, kirjanikust, naisest, maailmakodanikust, loojast, kes inimesena ometi üksildane.

DRAAMATEATRIS KISUB SUMUSEKS

„Sumu“ on komöödia Soome teadlastest ja ärimeestest, kes satuvad Venemaaga äri ajades mitmete küsimuste otsa. Kui paslik on äri teha riigiga, kes on äsja tunginud Ukrainasse? Kas müüa oma vinge meditsiinitehnikaleiutis vallutajate armee sõdurite ravimiseks? Ühelt poolt sanktsioonide all olev riik, teiselt poolt toredad inimesed. Ühelt poolt oma riigi diplomaatilised huvid, teisalt oma firma ärihuvid. Need dilemmad on väga tuttavad kõigile Venemaaga suhtlevatele riikidele, ka Eestile. Näidendi esmalavastuse kohta Soome Rahvusteatris kirjutas Helsingin Sanomat, et Jokela tegelased kobavad nagu paksus udus, kuid vaatajate jaoks avaneb lugu nagu klaar sügispäev – ja pisut näpistav, nagu komöödia olema peabki.
Juha Jokela  „SUMU“. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Riina Vanhanen. Tõlkinud Maimu Berg. Osades Ivo Uukkivi, Martin Veinmann, Taavi Teplenkov, Laine Mägi, Jekaterina Novosjolova, Jaan Rekkor või Aleksander Eelmaa, Kersti Kreismann, Kaie Mihkelson. Esietendus 1. detsembril 2017 suures saalis.

HÜLJATUD

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes, on taas eesti publiku ees!
Uus lavaversioon muusikalist HÜLJATUD esietendus 25 novembril Tartus Vanemuise suures majas!

Esietendus Tallinnas Alexela kontserdimajas 8. detsembril.


Sel hooajal antakse 17 etendust Tartus ja 7 etendust Tallinnas.

Ingomar Vihmar lavastab Ugala teatris „Orpheus allilmas“

Lavastab Ingomar Vihmar, kelle jaoks on see kolmas kohtumine ameerika 20. sajandi klassiku Tennessee Williamsiga. 2014. aastal lavastas ta Laitse Graniitvillas näidendi „Kass tulisel plekk-katusel“ ja aasta hiljem Endla teatri suurel laval „Tramm nimega Iha“. Novembris saab Ugala teatris näha tema lavaversiooni Williamsi näidendist „Orpheus allilmas“. Lavastuse tegevustik on asetatud väikelinna, mille rahuliku argielu lööb kihama võõra noormehe saabumine. Noor ja elujõuline muusik Val asub tööle Lady kaupluses. Nende vahel tekib suhe, mis trotsib kirglikult naise kahtlase minevikuga põdurat abikaasat ja kogu linna.

Peaosades on Triinu Meriste, Rait Õunapuu ja Adeele Sepp. Teistes rollides astub üles pea kogu Ugala näitetrupp.

GUUGELMUUGELPUNKTKOMM

Guugelmuugelpunktkomm on lugu sellest, mis hakkab juhtuma, kui mobiili välja lülitad!
Lasteooper 

“Teatri eesmärk lasteooperi pakkumisel on ju kasvatada tulevikuks muusikateatri nautlejaid. Seda tuleb hakata varakult tegema. Muusikateatri vahendid on teistsugused kui sõnateatril ja sõnumi vastuvõtmine saalis nõuab harjumist. “Guugelmuugelpunktkomm” on täis selliseid keerukaid mõttekäike, mis annavad peamurdmist ka täiskasvanutele, seega igal juhul soovitan võtta aega ja minna koos lapsega ooperisse."
Marko Matvere, lavastaja

Esietendus 28. oktoobril Vanemuise teatri väikeses majas. 
Külalisetendused Rahvusooperis Estonia 6. veebruaril kell 14 ja 18. 

BEATRICE

Siret Campbelli tulevikuromanss
 
Vaatemänguline ja filmilik armastuslugu, mille tegevus leiab aset mõnekümne aasta pärast.
Loo tegelased on tavalised noored inimesed, kes armuvad, loovad pere ja püüavad oma ainukest elu elada võimalikult hästi ja õnnelikult. Ootamatu sündmus paiskab nende õnneliku elu segi, ent tulevikumaailmas leidub ka sellele olukorrale lahendus..

Osades Priit Strandberg, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Liina Tennosaar, Karol Kuntsel, Silver Kaljula (Must Kast) ja Nora Ann Lunge või Eliise Mustkivi.
 
Esietendus 21 oktoobril Vanemuise teatri suures majas.

PINTERI „VANAD AJAD“ DRAAMATEATRIS

Kas mäletate esimest kohtumist oma Armastatuga? Milline oli sel päeval ilm, mida ta seljas kandis, mis muusika mängis... Kas ta naeratas kuidagi eriliselt, tegi ainult talle omase liigutuse, tegi midagi sellist, mis kuulub ainult teie Mälestustesse? Olge valmis – kõik võis olla täiesti teisiti!
Heal järjel abielupaar kohtub üle kahekümne aasta naise endise sõbrannaga, kes elab nüüd Sitsiilias. Idüllilises maamajas, akna taga kohisemas sügisene meri, kandub jutt loomuldasa vanadele aegadele. Nukrad meloodiad juhatavad neid aga tundmatusse, sest minevik on tegelikult sama lahtine kui tulevik. Mälu keerdkäike, võimu, armastuse ja sõpruse puntraid ning põimumisi avab ainult talle omasel pöörasel moel briti näitekirjanduse suur uuendaja ja stiilimeister Harold Pinter. Või oli see keegi teine kirjanik? On see näidend hoopis millestki muust? Kes tuli meile külla?
Autor Harold Pinter. Lavastaja Peeter Raudsepp (Rakvere Teater), kunstnik Riina Degtjarenko. Osades Hilje Murel, Kersti Heinloo, Tiit Sukk. Esietendus 13. oktoobril Draamateatri väikses saalis.

TEINETEISETA

Intelligentne suhtedraama 
 
Briti hinnatud dramaturgi David Hare’i 1995. aastal kirjutatud emotsionaalselt intelligentne suhtedraama on saavutanud peale Londoni ja Broadway menulavastusi rahvusvahelise tuntuse ning noppinud ridamisi auhindu. Eesti laval on varem mängitud sama autori näidendeid „Amy seisukoht“,  „Vertikaaltund“ ja „Eluhingus”.
Lavastaja Jüri Lumiste, osades Maria Annus, Tõnu Oja (Eesti Draamateater) ja Karl Laumets.
 
Esietendus 7. oktoobril 2017 Sadamateatris.

Väike nõid

Maailmas saab olla kasvõi üks ainuke hea nõid ja see saan olla mina- väike nõid.
Olen sada kakskümmend seitse ja pool aastat vana ja suured nõiad ei võta mind veel sugugi tõsiselt ega taha Walpurgi ööl Blocksbergi mäele pidussegi lasta. Kuigi ma oskan tuult teha, müristada, punast kivi nõmmelt minema nõiduda, vihma ja rahet välja kutsuda, mis ühele õigele nõiale sugugi raske töö ei ole, ei meeldi vanadele nõiamooridele, et ma inimestele lausa head tegema olen hakanud. Ja mis kõige hullem, ma nõidusin ka reedel... Kuigi ma ei ole veel suur nõid, tahan ma olla vähemalt hea ja see peab ometi midagi lugema.
Selle otsusega vallandub põnevuslugu.
 
Esietendus 6.november 2017 Võru kultuurimajas Kannel

„Krdi loll lind“ ehk Tšehhovi “Kajakas” unplugged Ugala teatris

Armastus. Kunst. Ego. A. P. Tšehhovi “Kajaka” ikoonilised tegelased paljastavad oma haavatud hinged, otsides vastust küsimusele, kuidas tuleks elada. Minevik ristub olevikuga, noorus vananemisega ja kõige selle all köeb põletav vajadus armastada ning olla armastatud.

Lavastaja
Taago Tubin
Kunstnik Liisa Soolepp
Osades Martin Mill, Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Klaudia Tiitsmaa, Laura Kalle, Ringo Ramul, Janek Vadi ja Andres Tabun

Esietendus 7. oktoobril Ugala teatri väikeses saalis.

Kontorimuusikal „Nagu Soomes, aga veel parem“ Ugala teatris

Tunnustatud Läti teatritegijad toovad Ugala teatri lavale kontorimuusikali „Nagu Soomes, aga veel parem“.

Lavastus jälgib kaheksat noort inimest, kelle töö sisuks on “uus oluline leiutis”. Nad peavad looma midagi, mida veel ei ole. Neid ühendab nende töö, aga kõigil noortel on oma elud, unistused, kindlusetus ja erinevad ambitsioonid. Õnnestumine tähendaks, et neil oleks võimalus tõepoolest maailma muuta, aga kas inimesed oleksid siis ka õnnelikumad?

Lavastaja Valters Sīlis (Läti Rahvusteater)
Kunstnik Uģis Bērziņš
Helilooja Edgars Raginskis
Osades Aarne Soro, Kadri Lepp, Marika Palm, Laura Peterson (Theatrum), Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Jaana Kena ja Tarvo Vridolin

SWEENEY TODD

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata. 

Osades Rasmus Kull, Marko Matvere, Maria Annus, Sepo Seeman, Lauri Saatpalu, Pirjo Jonas, Maria Listra, Jaanus Tepomees, Kalle Sepp, Reigo Tamm, Valter Soosalu, Priit Strandberg, Kaarel Targo, Lauri Liiv, Peeter Veltman jt. 
Kaasa teevad Vanemuise ooperikoor, balletitrupp ja sümfooniaorkester.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise teatri suures majas.

Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega. 

Elagu eurotoetused!

Selle absurdikomöödia tegevus toimub imepisikeses kolkakülas, mis on peaaegu välja surnud. Siiski elatakse seal priskelt igasuguste eurotoetuste najal, mida osavalt välja petetakse: kuritegelike jõukude vastu võitlemiseks, banaaniistanduse rajamiseks, olematult kiirteelt mahasõitude ehitamiseks, iibe tõstmiseks, olümpiastaadioni püstitamiseks jne. Petuskeem töötab ideaalselt, kuni üks Brüsseli ametnik saabub asja kontrollima, kuhu see raha kõik läheb ja mida selle eest tehtud on. Komöödiateatri suvetuuril mängivad Anne Paluver, Raivo Mets, Hannes Võrno, ja Peeter Kaljumäe. Kujunduse tegi Riina Vanhanen, prantsuse keelest tõlkis Hannes Villemson.

NINASARVIK

Tantsulavastus Eugène Ionesco samanimelise näidendi ainetel

Lavastaja-koreograaf Mai Murdmaa
Helilooja ja live-muusik Rainer Jancis

Mõnusas tantsulises absurdivaimus lugu inimese karjainstinktist ja sellele vastandumisest.


KOLM TALVE, KOLM INIMPÕLVE.

Vana ja uhke, ent lagunev Zagrebi maja on üks lavastuse „Kolm talve“ peategelasi, temas kuhjuvad erinevad ajastud ja kihistused – aristokraatlik, fašistlik, kommunistlik, rahvuslik, kapitalistlik. Ühe pere mitme põlvkonna naised peavad siin ikka ja jälle kohanema poliitiliste muutustega ja oma elu üles ehitama, kui ajalugu nende peresuhetesse lõikub. November 1945, jaanuar 1990, november 2011, ajalugu loob ka perekonnalugu.
Autor Tena Štivičić. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Ita Ever, Kersti Heinloo, Liisa Saaremäel, Tõnu Oja, Laine Mägi, Tiit Sukk,  Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Maria Klenskaja, Britta Soll, Viire Valdma, Christopher Rajaveer.

HÜLJATUD

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

TULLEMINEK

Märt-Matis Lille ooper

„Tulleminek“ on lugu sõjast. Miks just sõjast? Tahame või mitte, sõda on ajatu, ikka ja alati aktuaalne teema. Teose loojad huvitas ennekõike sõja psühholoogia, selle väljendumine indiviidis, inimese valmisolek sõjaks. Sõda pole kunagi vaid relvade kõne – olgu relvadeks siis pommid või arvutiviirused.
„Tulleminekut“ saab kirjeldada suuri sõnu kasutades – see vastne teos on teatrisündmus.

Esietendus 22. aprillil 2017 Sadamateatris.

SURMATANTS

August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego.
Ingomar Vihmar: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja on Ingomar Vihmar, mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.

SAATUSLIK NAHKHIIR

Teater Varius mängib vaid kultuuriloolisi lavastusi. Viimastel aastatel on kesksel kohal olnud ESTONIA teater ja tema legendaarsed artistid. Seekordse lavastuse peategelaseks on traagilise saatusega operetitäht GERDA MURRE, kes pidi oma parimad loomeaastad ülekohtuselt veetma  Siberi vanglates. Visadus, töökus ja tahtejõud lubasid tal  1957. aastal uuesti lavale tulla NAHKHIIRE Rosalindena. Gerda Murre oli tõeline, andekas, suure hingega kunstnik, keda saatus paraku ei hellitanud. Peaosas armastatud näitleja  HELGI SALLO ja LIINA VAHTRIK, teistes osades René Soom (Rahvusooperist), Alo Kõrve (Tallinna Linnateatrist), Diana Dikson- Soom, Kaspar Gräzin.
16. ja 17. aprillil ning 16.mail Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis

Endlas jõudsid lavale maagilised armastuslood

Need on lood armastusest. Peaaegu.
Ühel kargel ja selgel talveõhtul, kui virmalised helklevad taevas ja tähed langevad, seisavad vaikse põhjamaa nurgakese elanikud kõige kummalisemal viisil silmitsi oma tunnetega. Südamed purunevad ja paranevad, lootus tärkab ja kaob, armastust leitakse ja kaotatakse, suhted algavad ja lõppevad. Võõrastest saavad sõbrad, sõpradest armsamad ja armsamatest võõrad. Igatahes pole kellegi elu pärast seda pealtnäha tavalist reede õhtut enam päris endine.
Maagilised lood on kirjutanud John Cariani, need toob lavale lavastaja Enn Keerd, kunstnikutöö on teinud Liina Tepand, muusikaline kujundaja on Feliks Kütt. Erinevaid tegelasi kehastavad Kati Ong, Liis Karpov, Lauri Mäesepp ja Sten Karpov.

Teatrid kingivad Eesti Vabariigile sünnipäevaks 12 uuslavastust

„Sajandi loos“ osaleb 22 teatrit. Igal kuul sünnib lavastus, mis käsitleb viimase 100 aasta ühte aastakümmet. Sari vältab 12 kuud - augustist 2017 kuni juulini 2018. Mängides läbi Eesti elulugu, teeb kõnealune projekt ise omal moel ajalugu: kahtlemata saab see nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades olema meie teatriloo suurim lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo” lavastuste etendusmaraton. Rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös jõuab lavale ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mille esietendus toimub 19. jaanuaril Estonias. Piletid on juba müügil!

Rohkem infot https://ev100.ee/et/teater ja Facebooki lehel www.facebook.com/sajandilugu/ .

LAINEID MURDES

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

Hollywoodi filmitähed

Selle loo peategelasteks on kunagised filmikunsti superstaarid Bette Davis ja Joan Crawford, kes on mõlemad ka Oscari pälvinud. Alles oma karjääri lõpus mängivad nad esimest korda samas filmis ja muidugi puhkeb halastamatu konkurents. Selles sõjas on kõik vahendid lubatud. Mõlemad kiristavad hambaid, aga peidavad selle teeseldud naeratuse taha. Rafineeritud solvangud ja vaimukused lendavad mõlemas suunas ja kumbki ei kavatse alla anda. Paratamatult tekib küsimus, kas meie eesti primadonnad on ka midagi taolist läbi elanud? Olid ju nemadki Estonia teatris nii kolleegid kui konkurendid. Sellele küsimusele oskavad vastata ainult nemad ise, meie võime ainult oletada vastavalt oma rikutuse tasemele. Ja nautida mõlema kirglikult esitatud rolle ning otsustada, kumb siis ikkagi seekord peale jäi, kas Helgi Sallo või Katrin Karisma? Inglase Anton Burge’ tragikomöödia (originaalis „Bette ja Joan“) maailmaesietendus oli 2011 Londoni Arts Theatre’s. Meil lavastas selle Erki Aule ja kujundas Riina Vanhanen. Pühendatud Katrin Karisma 70. juubelile.

LAPSEPÕLVEBÄND

Andres Noormetsa lastelaululavastus

Vanemuise suures majas teevad näitlejad bändi ja laulavad oma lapsepõlve lemmiklaule!
Andres Noormetsa nägemust lastebändist vahendavad Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas ja Jaanus Tepomees.

Esietendus 18.02 Vanemuise teatri suures majas

SULUSEIS

Kristian Hallbergi lugu eelarvamustest

Osades 
Leila Säälik, Margus Jaanovits, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova

„Näidendi autor on teksti sisse kirjutanud paljutki, rohkesti ka selliseid asju, mis on praeguses maailmas väga olulised ja aktiivselt nähtavad. Esialgu tundub, et näitemängu keskne teema on rahvastikuränne, kui aga terasemalt vaadata, siis räägitakse tavalise inimese reaalsest maailmast ja ettekujutusest, milline see tema meelest olema peaks…“
Lavastaja Andres Noormets

Etendused Sadamateatris alates 26. novembrist 2016

PÕLENUD MÄGI

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

MAMMA MIA!


Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

Igal lapsel oma pill

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

LOTTE UNENÄOMAAILMAS

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Särav operett „Tsirkusprintsess“

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Märksõnadega otsing

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri

Piletimaailma haldab

SA Eesti Draamateater
Pärnu mnt. 5
Tallinn, 10148
Eesti