Imelisel jõuluajal toovad Alika ja Koit Toome pühadetunnet inimeste südametesse kaunite jõulukontsertidega üle Eesti.

Kui Koidul on varasemalt olnud au jõulukontserte anda mitmete Eesti muusikutega, siis Alika jaoks on tegu tema esimese jõulutuuriga. See duo soovib pakkuda publikule parimat kontserdielamust ning kahtlemata suudavad nad kuulajaid võluda oma võrratu vokaaliga.

Kontsertidel kõlavad tuntud ja vähemtuntud jõululaulud ning lood artistide enda repertuaarist; lauldakse nii armastusest, pühadeajast kui talverõõmudest. Lauljaid saadab suurepärane Koit Toome bänd (Peter Põder, Hannes Agur Vellend, Ralf Erik Kollom).

Detsembrikuu kaunitel talveõhtutel paitab kontserdipubliku kõrvu Eesti säravaima vokaalansambli Estonian Voicesi muusika.

Ansambli muusika hõlmab jazzi, klassikalist muusikat ja folki ning repertuaar koosneb nii originaalloomingust kui ka rahvamuusikast, teiste hulgas isegi paarist pop-hitist. Nendel kontsertidel saab kuulda eriti lumiseid lugusid, et garanteerida igas kuulajas vähemalt grammike rohkem jõulumeeleolu.

Tule veeda üks õdus kontserdiõhtu koos talendika vokaalkuuiku suurepärase jõulumuusikaga!

Neil Simoni komöödia

Tõlkija Mihkel Mutt
Lavastaja Robert Annus
Kunstnik Liina Tepand
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Muusikaline kujundaja Arno Tamm
Osades Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Veiko Porkanen, Marika Barabanštšikova, Aivar Kallaste, Iris Viru (külalisena), Martin Tikk (külalisena)


Kaks küpses keskeas meesnäitlejat plaanivad üle pikema aja üht oma leivanumbrit uuesti esitada. Nad on aastaid oma sketšidega vaimustanud publikut, kes pole osanud aimatagi, et lava taga on nende lemmikute suhted olnud täis pingeid, süüdistusi ja rivaalitsemist.

Esietendus 30. septembril 2023 Vanemuise teatri väikeses majas.

29. septembril etendub Tiit Härmi ballett „Õhtused majad“, mis räägib baltisaksa põlistes mõisates valitsevast eleegilisest ilust eelmise sajandi vahetusel. Ballett kõneleb tunnetest, nende ilust ja valust ning hingelisest ja meelelisest armastusest.
Gustav Mahleri muusikale loodud lavateos räägib Dietzi ja Fastrade traagilisest armastusloost ja pakub sügavalt puudutava balletielamuse.

Osades: Laura Maya, Ali Urata, Anna Roberta, Marcus Nilson ja teised Eesti Rahvusballeti tantsijad

See suurepärane seltskond muhedaid muusikuid saab taas aastalõpus kokku, et tuua publikuni üks mõnus kontserdielamus! 20.-30. detsembrini annavad Mikk Saar, Jaan Sööt, Pääru Oja ja Allan Vainola 10 aastalõpukontserti üle Eesti. Lauljaid saadavad pillidel Indrek Kruusimaa ning Jaak Lutsoja.

Neid mehi seob ühine armastus ja kirg muusika vastu. Kontsertidel põimuvad iga muusiku hääl ja pillimäng üheks tervikuks ning tuntud lood saavad hoopis uue hõngu, kui lauldakse ka teineteise laule. Nendel õhtutel saab kuulda paremikku artistide enda repertuaarist ning koos esitatakse ka lugusid, mis on esinejatele südamelähedased.

Detsembris ühendavad oma jõud Ivo Linna, Robert Linna, Kalle Sepp ja C-Jam, et tuua rahvani kaunis jõulumuusika!

Ivo Linna, Robert Linna ja Kalle Sepp kutsuvad neljal talveõhtul kuulajaid oma ühistele jõulukontsertidele. Selle võimsa meeskoosluse esituses kõlavad armastatud eestikeelsed jõulupalad ja ilusad laulud esinejate enda repertuaarist. Lauljaid saadab tšellokvartett C-Jam, kes on ise teinud lugudele seaded ning kelle kaunis pillimäng on justkui kirsiks tordil nendel õdusatel talveõhtutel. Klaveril saadab lauljaid maestro Margus Kappel.

Ootame teid nautima jõulumuusikat kontsertidel Tallinnas, Laitses, Tartus ja Nõmmel!

Ainulaadne kontsert soomlasest akordionivirtuoosi Kimmo Pohjoneniga!

Juba üle 40 aasta laval olnud Kimmo Pohjonen on muusik, kelle mängustiil ja omapärane helikeel teevad temast ühe väga erilise artisti. Ta on aastakümneid ühendanud klassikalist akordionimuusikat elektroonilise muusikaga, luues sedasi täiesti uusi helimaailmu. Ta on tuntud oma avangardilise ja eksperimentaalse loomingu poolest, mida ta esitab eritellimusel valmistatud elektrilisel ja kohandatud pillil.
Kimmo Pohjonen on avaldanud 9 heliplaati ja andnud kontserte üle maailma. Tema kontserdid pakatavad ürgsest ja metsikust energiast, millest õhkab soomeugri päritolu. Kimmo muusikas on elemente nii rockist, jazzist kui folgist, ületades piire ning jättes ruumi ka improvisatsioonile. Iga kontsert on täiesti unikaalne ning paelub nii tema fänne kui ka neid, kes kontserdil on esimest korda.

NB! Tegemist on enneolematu visuaalse ja helilise elamusega, mida lihtsalt peab ise kogema!

Jõuluajaks jõuab lavalaudadele uus jõulumuinasjutt "Päkapiku unistus".
Etendus tuuakse lavale vaid 12 mängukorraks, kuna tegu on läbinisti jõululooga.
Aga seda üks õige jõululavastus ju peabki olema.
Lugu räägib jõuluajast ja sellest, et me kõik vajame üht unistust, millesse uskuda.
Milline on päkapiku unistus, see selgub juba saalis olles.

See on lugu kõigile, kes armastavad jõuluootust ja tahavad piiluda päkapikkude koju.

Draamateatri Muusikud Draamas kontserdisarja hooaja avab Tõnu Naissoo trio kontsert 10. oktoobril kl 19 teatri väikeses saalis koosseisus Tõnu Naissoo (klaver, süntesaator), Taavo Remmel (kontrabass), Ahto Abner (trummid). Trio on olnud Tõnu Naissool lemmik ansambliformaadiks alates 1967. aastast, mil ta debüteeris oma esimese trioga 1967. a. Tallinna rahvusvahelisel džässifestivalil. Kuigi Tõnu on mänginud ka avangard-jazzi ja jazz-rocki, on ta selle trio koosseisuga, kuhu kuuluvad Taavo Remmel kontrabassil ja Ahto Abner trummidel, mänginud jazzi põhivoolu ehk mainstream jazzi valdkonda kuuluvat muusikat. Esinetud on ka Venemaal ning Jaapanis tehtud 6 minituuri. Viimati oldi Jaapanis 2022. a. detsembris, kus esineti suure eduga Hyogo jõulujazzi festivalil. Trio on Jaapanis välja andnud ka 10 albumit. Käesoleval kontserdil kuuletegi palasid trio viimati ilmunud plaatidelt, mis sisaldavad jazzstandardeid, omaloomingut ja klassikaliste pop- ja rocklugude töötlusi.

24. novembril kl 19 annavad Muusikud Draamas sarja raames Draamateatri suures saalis kontserdi Vaiko Eplik ja Priit Võigemast.
Vanad sõbrad muusikas esitavad õhtu jooksul oma noorpõlvebändi Joyguns hitte ning pakuvad eredamaid killukesi eesti kergemuusika kullafondist.

Anne Veski annab kaks kaunist aastalõpukontserti Tartus ja Laitses!

Alati särav Anne naudib kontsertide andmist sama palju kui tema fännid Anne muusikat. Seepärast on tal tõesti suur rõõm kutsuda kõiki oma aastalõpukontsertidele, et veeta üheskoos üks imeline õhtu aastavahetuse eel.

Neil kontsertidel esitab ta oma tuntuid hitte ja uuemaid palu ning saab kuulda ka laule, mis tihti just esitusele ei tule. Kuid loomulikult kõlavad neil õhtuil ka publiku lemmikud lood, nagu „Roosiaia kuninganna“, „Jätke võtmed väljapoole“, „Hea tuju laul“ jpt.

Tule naudi aastalõppu armastatud lauludega!

Tenorite ansambel Les Bohemes Hispaaniast on tagasi, et anda aasta lõpus Eestis viis võrratut kontserti pühendusega kolmele võimsale tenorile - Jose Carreras, Placido Domingo ja Luciano Pavarotti.

Oma lõunamaise temperemendiga toob Les Bohemes pühadeaega mõnusat vaheldust. Lisaks lugudele kolme tenori repertuaarist kõlab kontsertidel ka maailma jõuluklassika ning laulud Hispaania kultuurist. Nende võimsad hääled toovad kananaha ihule ning tekitavad tõelist imetlust!

Suurepärane võimalus kogeda ilusat muusikaelamust, et saata aasta ära parimate mälestustega!

22. septembril esietenduva Claude Debussy ooperi „Pelléas ja Mélisande” lavastaja Albert-André Lheureux’ sõnul on ooperi näol tegemist erakordse rituaaliga, mis toob lavale salapärase maailma, mis asub meie sees ja meie ümber. 20. sajandi algul, mil inimeste pilgud olid pööratud tundmatute maailmade poole, kirjutas Maurice Maeterlinck müstilise draamateose „Pelléas ja Mélisande“. Debussyl kulus kaksteist aastat, et muusika kirjaniku sõnadega ühte põimida – nii sündis suurteos, mis esitab saatuse enda draamat.
Ooperi toob lavale prantslane Albert-André Lheureux, kunstnik on Liina Keevallik ja valguskunstnik Rasmus Rembel. Lavastuse muusikajuht on rahvusooperi loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer.
Osades: Pelléas – Heldur Harry Põlda või Samy Camps, Mélisande – Karis Trass või Helen Lokuta, Golaud – Raiko Raalik või Stephan Loges, Geneviève – Aule Urb või Juuli Lill, Arkel – Priit Volmer või Julien Veronese, Yniold – Elena Brazhnyk, Merit Kraav või Carol Männamets, Le Medecin, La Berger – Mart Laur, Kim Sargsyan.

Doktor, appi!
Eestlane kannatab lõputult valu ja vaeva, enne kui viimases hädas arsti juurde läheb. Aga siis on asi juba nii hull, et tema suust kostab karjatus: „Doktor, appi, ma enam ei suuda!“. Ja arst mõtleb endamisi: „Kus te varem olite, nüüd on juba hilja!“, aga välja öelda ta seda muidugi ei saa. Etenduses tahavad mitmed patsiendid doktori jutule pääseda, aga kas ja kuidas nad abi saavad, see selgub ehtsa huumori vaimus.

ANNE PALUVER ikka veel 27!
"Pisuhänd“, „Tabamata ime“, „Saateviga“, „Päikesepoisid“, „Kes aevastas?“, „Norman Vallutaja“, „Meelejahutaja“ – kes ei mäletaks neid legendaarseid saateid ja lavastusi. Anne on mänginud koos Jüri Järveti, Eino Baskini, Rein Areni, Aarne Üksküla, Jüri Krjukovi, Urmas Kibuspuu, Elle Kulli, Ita Everi, Helgi Sallo ja paljude teiste korüfeedega. Säravamaid hetki tema karjäärist kajastabki Toomas Kalli komöödia, mille on lavastanud Henrik Normann.

''Kuidas huumor meid elus edasi kannab?''

Jan Uuspõllu stand-up kava "Kuidas huumor meid elus edasi kannab?"
õpetab kuidas aitab huumor meil eluga toime tulla, kuidas rahateenimine mänguliseks muuta ja kummad on targemad - kas vanad või noored.

See naistepäev tuleb rajumalt kui kunagi varem, sest neli fantastilist lauljat koos saatebändiga teevad kummarduse läbi aegade ühele kuulsaimale ning edukaimale bändile Queen.

See kõmuline, kuid kahtlemata erakordne bänd on aastakümnete jooksul loonud palju hitte, mis tänaseni on rahva seas au sees ning neid teavad nii vanad kui noored. “Bohemian Rhapsody”, “We Will Rock You”, "Don't Stop Me Now", “We Are The Champions”, "Another One Bites the Dust" ja "Somebody to Love" on vaid mõned pealkirjad Queeni repertuaarist, mis on hullutanud publikut.

Märtsis esitavad Queeni loomingut Pärnus, Moostes, Tartus ja Tallinnas meie oma suurepärased artistid Alika, Koit Toome, Ott Lepland ja Madis Arro koos professionaalse livebändiga. Kõlab valik legendaarse rokkbändi repertuaarist ning laulud saavad kodumaiste muusikute esituses uue ja omanäolise kõla nii sooloetteastetes, duettides kui ühise bändina.

Ansambel FIX esineb kahe kontserdiga 9. novembril Tartus ja ja 22. detsembril Tallinnas! Külalisena astub lavale ka Valter Soosalu.

FIX on aastakümnete jooksul andnud välja palju aegumatuid hitte, mille järgi on saadud tantsida, kaasa laulda ja pidusid pidada. Ansambli erakordselt professionaalne koosseis – sealhulgas oskuslik pillimäng ning imeilus mitmehäälsus - hämmastab tänini tuntuid muusikuid ning võlub endiselt ka publikut. Kõik teavad FIXi ajatuid hitte nagu „Grammofon“, „Tsirkus“, „Jaanipäev“, „Pardike ja mooniõis“ jt tuntud palad, kuid nendel kontsertidel saab publik lisaks teada-tuntud lugudele kuulda ka FIXi uusi lugusid, nagu „Rahva tants“, ja „Peatage maa“, mida mängitakse juba nii raadiojaamades kui fännide muusikalistides.

Tule ja veeda mõnus kontserdiõhtu väärt muusikaga!

"Kabaree.Põrgu" on füüsilis-tantsuline lavastus inspireerituna Eduard Wiiralti kahest gravüürist. Wiiralti aegne enesepõletamine võib küll tänasest melust näiliselt erineda, kuid tulemus on ikka sama: pidu on riitus, mil inimene tunneb end hetkeks vabana. Vabana millest – eks seda teab iga piduline ise kõige paremini. Kuid valusalt saab selgeks, et oma isklikke deemoneid ei suuda lõpuni taltsutada ükski jook, tantsukava ega kiresööst. Paradiisist põrgusse on alati vaid kõigest üks pisike samm.

NB! Lavastus on ilma kõneldava tekstita ning sobib seetõttu ka eesti keelt mitteoskavale publikule.
Esietendus 20. septembril 2023 Sakala 3 teatrimajas

Kontseptsiooni autor ja lavastaja Tanel Saar
Koreograaf Hanna Maria Saar
Kunstnik Joel Väli
Valguskunstnik Rommi Ruttas
Helilooja ja muusik Madis Muul
Osades Karolin Jürise, Maria Paiste, Ago Soots, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Rasmus Järvesaar, Hanna Maria Saar ja Tanel Saar

„Korsaar“ on osa tantsuajaloo ühe imelisema perioodi pärandist. Klassikaliste ballettide pärliks tituleeritud teos räägib loo kirglikust piraadist Conradist, kes armub imekaunisse orjatari Medorasse. Seiklused algavad, kui Conrad koos piraatidega röövib Medora orjaturult ja viib ta oma koopasse …
Balleti lõi Joseph Mazillier 1856. aastal ja mõni aasta hiljem tegi Marius Petipa sellest oma versiooni.
„Korsaar“ kuulub XIX sajandil loodud eksootiliste ballettide hulka.
„Korsaar“ tõi publiku ette Pariisi Ooperi uus balletijuht José Martinez. Kujunduse ja kostüümide autor on Iñaki Cobos (Hispaania), valguskunstnik Rasmus Rembel, videokunstnik Taavi Varm, muusikajuht Lauri Sirp.

Etendused sel hooajal: 17. ja 21. septembril, 7. ja 28. oktoobril ning 11. novembril.

Näidendi “Unistus” tegevus toimub peamiselt 1947. aasta kevadel Kuressaare teatris, kus tehakse parajasti proove Hugo Raudsepa komöödiaga “Tagatipu Tiisenoosen”. Proovidesse kutsutakse isetegevuse olümpiaadil silma paistnud tehnikumiõpilane Ester, kes saab näidendis ühe peaosadest. Ülejäänud kirju trupp koosneb huvitavate saatustega näitlejatest.
Põhineb Ester Reinarti (hiljem Purje) (1927-2020) mälestustel, kes oli Kuressaare teatri näitleja 1946-1949.

Laval: Luisa Lõhmus, Andres Raag (TLT), Merilin Kirbits, Allan Noormets (TLT) ja Markus Habakukk.
Esietendus 26. oktoobril 2023 Kuressaare Teatri suures saalis.

40-aastase Kataloonia Ooperi (Òpera Catalunya) missioon on mängida lavastusi kogu Kataloonias, nii esineb trupp arvukates teatrimajades üle regiooni. Mängukavas on palju lastele ja noortele mõeldud lavastusi, teatri kunstilised eesmärgid on suunatud Katalooniast pärit või seal elavate loovisikute esitlemisele ja noorte talentide karjääri toetamisele.

Kataloonia Ooper Barcelonast toob 2024. aasta Saaremaa ooperipäevadele Puccini ooperid „Tosca“ ja „Manon Lescaut“, Verdi „Trubaduuri“ – viimased kaks ooperit esmakordselt Saaremaa ooperipäevadel, katalaanidele omase kirgliku flamenkoballeti Bizet’ „Carmeni“ muusikale ning piduliku ooperigala. Teater soovib oma lavastustega tuua imelisele Eesti saarele killuke Vahemere valgust ja helisid ning segada neid siin Läänemere värvidega.

Suurel laval jõuab publiku ette Tennessee Williamsi maailmakuulus näidend “Tramm nimega Iha” Karl Koppelmaa lavastajakäe all. Koppelmaa jaoks on see esimene lavastus Ugala teatris.
Ameerika kirjaniku Tennessee Williamsi ühe kuulsaima näidendi „Tramm nimega Iha“ keskmes on kunagine iludus Blanche, kes sõidab külla oma võõraks jäänud õele ja õemehele. Põrkuvad kokku kaks erinevat maailma. Blanche’i illusioonis elatud elu ei sobitu õe ja õemehe julma reaalsusega ja sealt saab alguse kaose ja muutumiste teekond, mis ei jäta ühtegi tegelast puudutamata.

Lavastaja Karl Koppelmaa
Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Osades Lauli Koppelmaa, Janek Vadi, Marika Palm, Vallo Kirs, Adeele Jaago, Vilma Luik, Oskar Punga, Tanel Ingi ja Theodor Tabor.

Võimsad hääled ja ainulaadne elamus maailmakuulsa gospelkooriga!

40. tegutsemisaastat tähistav London Community Gospel Choir annab Eestis ühe võrratu kontserdi 17. detsembril Tartus, Vanemuise kontserdimajas.

London Community Gospel Choir on Euroopa parim gospelkoor ning üks nõutumaid koore terves maailmas, kes on teinud koostööd paljude kuulsate artistidega, teiste seas nt Madonna, Elton John, Tina Turner, Paul McCartney, Justin Timberlake, Kylie Minogue, George Michael, James Brown, Mariah Carey, Rod Stuart, Sam Smith, Ellie Goulding, Adele jpt.

17. detsember Tartu, Vanemuise kontserdimaja

Igihalja Heidy Tamme helisev hääl paneb ka eakamaid kuulajaid tundma, et nad on noored (kas endiselt või taas), sest Heidy hääl talletus nende mällu ja sai osaks nende elus juba varakult.
Nii ongi Heidy neile kui uks nooruspõlve, meenutamaks ammuseid ilusaid aegu ja mõistmaks, kui palju on läbi elatud ja kogetud - ja ikka on Heidy laul taustaks kõlanud nagu ka nüüd ja praegu.

Heidy lauldud laulud toovad meieni säravad Gerli Padar ja Nele-Liis Vaiksoo ning galantsed Kalle Sepp ja Uku Suviste koos ansambliga Horoskoop. Vürtsi lisavad Showstoppersi tantsijad ja kitarrist Paul Neitsov.
Tulge ja oleme taas noored koos Heidyga!

08.11 Vanemuise Kontserdimaja
09.11 Pärnu Kontserdimaja

Autor-lavastaja Urmas Vadi
Kunstnik Pille Jänes
Valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Videokujundaja Karl-Gustav Kello
Osades Piret Laurimaa, Lena Barbara Luhse, Reimo Sagor, Veiko Porkanen

„Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.“ /—/
Artur Alliksaare luules on läbiv teema aeg, mille kohta ta ütleb, et kõik hetked on võrdsed, aga samas on midagi, mis on tekkinud ja enam ei haju. Poeedi elust ja loomingust inspireeritud näidendi „Sada grammi taevasina“ autori ja lavastaja Urmas Vadi sõnul on selliselt ka lavastus üles ehitatud: „See ei ole kronoloogiline narratiiv ega elulugu, samas ei ole ta ka luulekava. Need on justkui pildid, read ja kujundid kellegi elust ja luulest, mis on nagu kosmosesse kuivama riputatud pesu.“

Etendused Tartu Sadamateatris.

118. hooaja tippsündmuste hulka kuuluvad 22. septembril esietenduv C. Debussy ooper „Pelléas ja Mélisande“, 2. novembril algav uus kammerkontserdisari, oktoobrikuus kahel õhtul EMTA tudengid rambivalgusse toov Mozarti ooper „Võluflööt“,  helilooja René Eespere 70 aasta juubelit tähistav kontsert 4. novembril Estonia kontserdisaalis ja 1. detsembril publiku ette jõudev uus „Pähklipureja“ ning traditsioonilised hingedepäeva kontsert ja jõulukontsert ning aastavahetuse operetiball.
Sügis-talvel jõuab kammersaalis noorimate vaatajate ette vahva lastelugu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“.
Uut aastat alustame löövalt – muusikaliga „Kabaree“, mis esietendub 9. veebruaril.
Kohtumiseni Estonias!
Rohkem infot: www.opera.ee

Tiit Palu näidend Eduard Vilde komöödia ainetel

Eduard Vilde tuntuima näidendi „Pisuhänd“ lõpus jääb õhku võimalus, et Tiit Piibelehe teeneid vajatakse veel. „Pisuhänd 2“ jätkab sealt, kus „Pisuhänd“ lõpeb. Ludvig Sanderi näilik kirjanduslik ja seltskondlik edu vajab uut võitu, mille osas saab abi osutada ainult Tiit Piibeleht.
Vilde „Pisuhänd“ valmis 1913. aastal, „Pisuhänd 2“ esietendub aastal 2023, 110 aastat hiljem.
Osades Ken Rüütel, Maarja Johanna Mägi, Karol Kuntsel, Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv, Külliki Saldre
 
Esietendus 1. aprillil 2023 Vanemuise teatri suures majas.

1. aprillil esietendus Endla Küünis Laura Jaanholdi ja Paul Piigi „25 °C ja päike“, mänguline ja humoorikas lavastus aastaajast, mida eestlased kõige rohkem ootavad ja igatsevad. Millal külastada Eestit? Suvel. Millal külastada Pärnut? Kindlasti suvel. Pärnus on nüüd kaksteist kuud suvi – kolm kuud õues ja üheksa teatris. „25 °C ja päike“ ongi suvi.
Lavastuse dramaturg Paul Piik intervjueeris erinevast soost ja vanusest Eesti inimesi ja uuris, millised hetked, tunded ja pildid seoses suvega südame kiiremini lööma panevad. Saime teada. Ja nüüd on need laval. Naabrite tüli niitmise pärast? Olemas. Ilus hetk? Olemas. Mitu korda. Autoga Pärnusse sõitmine, Karl Madise kasett taustal mängimas? Olemas. Ja rohkemgi veel.
Lavastuse kunstnik on Illimar Vihmar, mängivad Liis Karpov, Sander Rebane, Kadri Rämmeld, Tambet Seling.

Maailmakuulsa ansambli ABBA tribüütbänd ABBA Chique annab Eestis kolm suurt aastavahetuse kontserti!
ABBA Chique kontsertidel taaselustub legendaarse poppansambli ABBA lavashow, mida iseloomustab autentne muusika ja välimus. Lava täitub glamuuri ja säraga, mida ehivad võrratud kostüümid, mille detailidele on eriti hoolikalt tähelepanu pööratud.

Bändi kontserdid on ülimenukad ning nende energilised etteasted viivad kuulajad tagasi otse 70ndatesse! Kõlavad ABBA parimad hitid, teiste seas ka „Waterloo“, „Chiquitita“, „Dancing Queen“ jpt lemmikpalad.

Tule naudi ABBA kuulsaid laule ja tunne ehedat emotsiooni nende muusikast ABBA Chique esituses!

Lastemuusikal Eno Raua raamatu ja Edgar Valteri visuaalide põhjal

Anu parim sõber, rääkiv ja seiklustesse sattuv musta kahuse pea ja vahva triibulise kostüümiga nukk Sipsik on rõõmustanud lugejaid juba alates 1962. aastast. Nüüd, rohkem kui 60 aastat hiljem, astub Sipsik esmakordselt Vanemuise lavalaudadele, et lõngast häälepaelte abil taas lapsi ja vanemaid oma koerustega lõbustada.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Priit Strandbergi lavastajatööna jõudis Vanemuise teatri väikeses majas teatripubliku ette üks uuema eesti teatri klassikavaramu, Anton Tšehhovi „Kirsiaed“.
Anton Tšehhovi viimases näidendis, selles enam kui sada aastat tagasi kirjutatud „Kirsiaias“ on vaid üks suurem näiline sündmus: kirsiaia oksjon ja selle mahamüümine. Siiski peidab see materjal endas saladust, mis kõnetab täna nii lavastajaid, artiste kui teatripublikut.
Lavastaja Priit Strandbergi sõnul võib „Kirsiaiaga“ proovisaalis töötades tajuda õnne ja kurbust korraga – on haruldaselt põnev, aga lõpuni seletamatu. „Kõik, mis me proovisaalis räägime, tundub ühel hetkel liiga lihtne, liiga inimlik. Põhiline tuksub kogu aeg kusagil mujal, mingis tervikus, nagu aknast paistev viirastuslik kirsiaed, mille ilu vaataja kunagi ei näe, vaid ainult aimab,“ arutleb Strandberg.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

Lavastaja Toomas Saarepera: „Lavastus peaks olema nagu lahendamata ristsõna, mille vaataja peab ise ära lahendama. Lavastus püstitab küsimused, aga ei anna vastuseid. Tuleme lavale, loome situatsiooni ja meeleolu, millest saavad tekkida küsimused. Lavastuse tekst on loodud nii, et see võimaldab mõelda asju niipidi ja naapidi ning vaatajad saavad igaüks enda peas selle loo ise välja mõelda.“
Lavastaja loodu toovad publikuni Nils Mattias Steinberg, Sander Rebane, Indrek Taalmaa ja Taavi Kerikmäe.
Lavastuse kunstnik on Jaan Toomik ja helilooja Taavi Kerikmäe.

Vanemuises esietendub Martin McDonagh’ „Mägede iluduskuninganna“. Musta huumoriga vürtsitatud lugu on ühtaegu nii koomiline kui traagiline. Kahe naispeategelase duell on eluline ja valus ning publikul on võimalik kaasa elada mõlema sisemuses toimuvale.
Osades: Liina Tennosaar (külalisena), Ragne Pekarev, Oskar Seeman, Ain Mäeots või Andres Mähar.

Lavastaja Ain Mäeotsa jaoks on käesolev „Mägede iluduskuninganna“ lavastus juba teine kord seda näidendit lavale tuua. Esimene kord oli aastal 1999 ja samuti Vanemuise teatris. Tookordses lavastuses mängisid Herta Elviste, Liina Tennosaar, Indrek Taalmaa ja Margus Jaanovits. Liina Tennosaar mängis 24 aastat tagasi Maureeni rolli, seekord mängib aga Magi, keda 1999. aastal mängis Herta Elviste. Ragne Pekarev mängib aga toonast Liina Tennosaare rolli, Maureeni.

Esietendus 21. jaanuaril 2023 Sadamateatris.

Tõll on vägimees – üks paljudest. Igal rahval on keegi, kes kive kannab, maa sisse lohke magab ja sõja korral vaenlasi materdab. See tõestab järjekordselt seda, et inimesed tahavad uskuda millessegi ebareaalsesse ja imelisse, neile meeldib mõelda, et nähtava maailma varjus eksisteerib veel teinegi: salapärane.
Kuidas üleüldse sünnivad muinasjutud ja legendid? Kuidas luuakse unistusi, mis lisavad inimese elule lootust ja värvi?
Autor Andrus Kivirähk, lavastaja Aare Toikka
Mängivad Piret Rauk ja Loviise Kapper

Esietendus 21.veebruaril Kuressaare Teatris

Uno Leiese lugudel põhineva muusikalise ja seiklusliku lastelavastuse „Tipp ja Täpp“, lavastas ja kunstnikutöö tegi Kaili Viidas.
Legendaarsed telenukud Tipp ja Täpp on Endla lavastuses täies elusuuruses vahvad ja lõbusad tegelased, kelle päevad mööduvad mängides ja uusi asju välja mõeldes. TIPID on tüdrukud, keda mängivad Kati Ong ja Ireen Kennik. TÄPPIDENA on laval Tambet Seling, Sten Karpov ja Karl-Andreas Kalmet.
Lavastuses kõlava muusika ja laulude autor on Feliks Kütt.

Kui kaks päriselus nähtamatut tegelast otsustavad omale kodu ehitama hakata, ei pruugi see meeltmööda olla meile, inimestele, kellede tugevad hambad virkade ehitajate töö tõttu valutama hakkavad. Sööbik ja Pisik on vast kõigile tuntud õpetlik lugu sellest, kuidas vahel vastupandamatud ahvatlused võivad valusasti kätte maksta. Ja keda sellises olukorras süüdistada, iseennast või kedagi teist?
Thorbjørn Egneri raamatu ainetel lavale seadnud Aarne Mägi.

Tõlkija Arvo Alas
Kunstnik Karmo Mende
Videokunstnik Katre Sulane
Mängivad Tanel Ting ja Jürgen Gansen

Lavastaja Ingomar Vihmar: „Norman Vallutaja“ räägib sellest, et naistel ja meestel on põhimõtteliselt keeruline kokku saada.
Et mehed ei oska seda, mis on naiste ettekujutus ja naiste ootused meestele, ära arvata. Nad ei oska naiste mõtteid lugeda, nad ei oska nende tunnetega toime tulla. Mõlemad tahavad ühte ja sama asja, aga see kokku jõudmine on millegipärast tohutult keeruline. Ja sellest see näidend põhimõtteliselt räägibki.
Lavastuse kunstnik on Liina Unt, osades Jan Uuspõld, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum, Karin Tammaru, Priit Loog, Nils Mattias Steinberg.

Оoper kahes vaatuses

Maarja Kangro 17 aastat tagasi kirjutatud libreto ja Tõnis Kaumanni 16 aastat tagasi loodud muusika saavad Vanemuise Sadamateatris esmaettekande ooperina „Kaubamaja“. Spetsiaalselt Vanemuisele kirjutatud lisand proloogi näol valmis aga alles 2022. aastal.
Kaumanni muusika parafraseerib ja parodeerib kogu Euroopa muusika ajalugu. Tema helilooming on eklektiline, kasutades olemasolevaid ja äratuntavaid stiile erinevatest ajastutest.

Esietendus 19. augustil 2022 Sadamateatris
Esituskeel: eesti, itaalia
Tablool: inglise, eesti

Suvi maal. Puhkus suvitusrajoonis. Lõpuks ometi on aega, et lõõgastuda ja elu üle järele mõelda, igatseda ja otsida, armuda ja armastada, muutuda paremaks inimeseks. Just siin, just nüüd saavad kokku tahe ja aeg, et midagi muuta! Ja nemad, need noored, ilusad ja haritud inimesed selles suves räägivad nii veendunult, nii tulihingeliselt armastusest ja elust, muutuste vajalikkusest, soovist teha midagi olulist. Nad teavad, et vaidlustes sünnib tõde ja nad on valmis oma hääled kähedaks vaidlema, sest nad on kindlad, et veel pisut ja see enesega rahulolematuse tunne läheb ära, elu omandab mõtte, saabub õnn ja kogu maailm muutub paremaks!
Aga ometi ei tule neil midagi välja. Ei tule, sest nad on vaid suvitajad - argielust põgenejad, ootamatud ja ajutised. Nad söövad ja joovad, suudlevad ja kaklevad, kurdavad ja vestlevad, laulavad ja laaberdavad, igavlevad ja igatsevad. Ja kaovad siis nagu tuhk tuulde.
Mis neist järele jääb? Mis meist järele jääb?
Maksim Gorki kirjutas „Suvitajad“ 1904. aastal, lavastaja Ingomar Vihmari sõnul on tegu kirgliku ja revolutsioonilise näidendiga, milles Gorki on ära tabanud midagi inimeseks olemisele igiomast ning mis on oma traagilisuses ülikoomiline. Ja vastupidi.

Eesti Draamateatri suures saalis etendub Peter Shafferi „Amadeus“, mille lavastas Karl Laumets Mait Malmsteni ja Tõnis Niinemetsaga kesksetes osades. Shafferi näidend ühest mütoloogilisemast muusikaajaloo vastasseisust kõrvutab konventsionaalse kunsti vaba jumaliku sädemega. Antonio Salieri palub noore mehena Jumalalt kuulsust ja vastutasuks tõotab elada vooruslikult ning kiita Jumalat surmatunnini. 1781. aastaks on Salierist saanud Habsburgide õukonna-helilooja ning tema karjäär liigub tõusujoones, kui Viini saabub imelaps Mozart – edev naistekütt ja ropu suuga mühakas, kelle muusika läbi kostab Jumala hääl. Pettunud Salieri ütleb lahti oma tõotusest Jumala ees ning kuulutab talle sõja. Peter Shafferi „Amadeus“ jõudis esmakordselt lavale Londonis National Theatre’is 1979. aastal. Näidendi alusel 1984. a valminud Miloš Formani film võitis 8 Oscarit.

Lavastaja Karl Laumets (Vanemuine), osades Mait Malmsten, Tõnis Niinemets, Helena Lotman, Raimo Pass, Rein Oja, Ülle Kaljuste, Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Markus Luik, Marta Laan jt. Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), grimmikunstnik Helga Aliis Saarlen, valguskunstnik Rene Liivamägi, helilooja ja muusikaline kujundaja Ann Reimann, lauluõpetaja Eda Zahharova, tõlkija Hans Luik.

Astrid Lindgreni muinasjutt "Vennad Lõvisüdamed", lavastaja Tiit Palu.
„Vennad Lõvisüdamed“ toovad lavale näitlejad Oskar Seeman, Kaarel Pogga, Maarja Johanna Mägi, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste, Meelis Hansing, Reigo Harkmann, Andre Luik, Sten Gussakov ja Markus Kõrkjas.
Astrid Lindgreni jutustuse on dramatiseerinud Staffan Götestam ja tõlkinud Vladimir Beekman. Lavastuse kunstnik on Maarja Meeru, muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres, laulusõnade autor Aapo Ilves, videokunstnik Juho Porila ja valguskunstnik Tõnis Järs.


Noorem teatrisõber saab kaasa elada Nangijaalas toimuvale värvikale põnevusloole Kibuvitsaoru vabastamisest kurja türanni Tengili rõhumise alt, vanem vaataja aga mõtiskleda sõprusest, vendlusest, üllusest ning inimelu kaduvusest.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn emadusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas.
„Kõik minu emast“ räägib armastusest, valust ja ka lootusest, mida me kõik – kes me ka poleks – tunneme ühtmoodi.
Lavastaja Ain Mäeots
Kunstnik Iir Hermeliin
Osades: Maria Annus, Saara Nüganen, Piret Laurimaa, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Lena Barbara Luhse, Kaia Skoblov Külalisena, Robert Annus, Reimo Sagor, Karl Kristjan Puusepp (külalisena).

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

Perekonnasaaga kahes vaatuses

Tõlkija Linda Viiding
Lavastaja, dramaturg Tiit Palu

Hella Wuolijoki ehk Hella Murrik on Eesti päritolu Soome kirjanduse klassik, kelle loomingus on sageli esil võimsad naised. Vanemuise „Niskamäe naiste“ dramatiseering põhineb kahele Wuolijoe viiest näidendist koosnevast tsüklist: näidenditele „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“.

Hoogne gospelmuusika, tempokad sündmused ja südamlik lugu inimlikkusest!

„Nunnad hoos“ on suurepärane muusikaline komöödia! Menkeni sädelevad meloodiad täidavad energiaga teatriõhtuid ja -publikut – kirikuskäimine pole iial olnud nii lõbus! Võib vist öelda küll, et „Nunnad hoos“  lööb „pühapäevahommikuse palaviku“ lakke!
Selle muusikali lavastamine on minu jaoks ühe unistuse täitumine ning mulle teeb rõõmu, et saan seda teha Eestis ja Vanemuises. Hindan ja armastan väga samanimelist mängufilmi Whoopi Goldbergiga peaosas ja olen üsna kindel, et meie versioon tuleb vähemalt sama lustakas ja energiast pakatav tänu suurepärasele meeskonnale. Mul on väga hea meel, et minu lavastatud muusikal „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja nüüd on mul au, vastutus ning suur tahtmine panna end proovile muusikalise komöödiaga – ootan väga esietendust!
Samuel Harjanne, lavastaja