Kingi TEATER! 12 ja 8 euroga!

Just nii soodsad on Rakvere Teatri jaanuari ja veebruari piletid etendustele üle Eesti. Üllata elamuslike kinkidega sõpru, kolleege ja pereliikmeid!

Sooduskampaania kestab esmaspäevast reedeni, 5.-9. detsembrini.
12 € maksab täiskasvanute etenduse pilet ja 8 € lasteetenduste pilet.
Kampaania ajal broneeritud piletid palume välja osta hiljemalt 9. detsembriks.

 

NO99 LASTELAVASTUS “PUNANE ÕHUPALL"

3. detsembril esietendus NO99  suures saalis "NO38 Punane õhupall", mille lavastab Mart Kampus, kunstnikuks on Liina Keevallik. Lavastus on sõnadeta ja sobib lastele (alates 6. eluaastast), noortele ja täiskasvanutele. Laval Erki Laur ja Mari Abel.
Mart Kampuse lavastus on ühe mehe teekond mööda linna. Oma retkel avastab Konrad meie tänapäevast linna nii, nagu ta seda kunagi varem ei ole kogenud. Linn on salapärane ja müstiline, täis kummalisi kohtumisi, hämaraid hääli ning öösse kihutavaid valgustatud tramme. Koos kunstnik Liina Keevallikuga luuakse keskkond, kus Konrad ja tema kaaslased tajuvad linna täiesti uuena. Kuid iga retke lõpus on alati ka päralejõudmine kuhugi.

„Rinaldo“ – ooper, mis vallutas Inglismaa!

Alates 9. detsembrist on rahvusooperis taas publiku ees Händeli „Rinaldo“. Lavastaja William Relton: „Imelised aariad, muinasjutuliselt ekstravagantne sisu, dramaatilised tegelased – siin on kõik, mida hing ihkab! Vallutamine, maagia, pettus, keelatud armastus, truudusetus, seks, vägivald, röövimine, õilis eesmärk, lahingud; näib nagu oleks Händel õpikutarkuse järgi ooperisse koondanud kõik teatraalsed vahendid. „Rinaldost“ sai üks enamesitatud Händeli oopereid tema eluajal. Etenduse nimiosas astub külalisena lavale Monika-Evelin Liiv. Teistes osades Oliver Kuusik, Olga Zaitseva, Aare Saal, Kristel Pärtna, Juuli Lill jt. Dirigeerib Andres Mustonen.

Verdi „Rigoletto“ hooaja viimased kaks etendust

Veel kahel korral sellel hooajal on rahvusooperi laval Verdi üks kuulsamaid oopereid „Rigoletto“. Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Külalistena on 23. novembril laval Hertsogi rollis Luc Robert (Kanada) ja 18. detsembril Gilda rollis Elena Bražnik(Ukraina). Nimirollis on rahvusooperi solist Rauno Elp, dirigeerib Lauri Sirp.

MOZART JA SALIERI. TEATRIDIREKTOR

N. Rimski-Korsakovi ja W. A. Mozarti lühiooperid

Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull
Dirigent Endel Nõgene
Lavastaja Jaan Willem Sibul

Tänavu tähistab maailm Wolfgang Amadeus Mozarti 260. sünniaastapäeva. Meie kanname sel puhul ette kaks lühiooperit: tragöödia ja komöödia, mis mõlemad seotud Mozartiga.

Vanemuise väikeses majas 12.11.2016 – 03.03.2017.  

Õnnega koos. Lenna Kuurmaa-Koit Toome-Jorma Puusaag

8. detsembril kl 19 Tartu Pauluse kirikus

Lenna Kuurmaa
Koit Toome
Jorma Puusaag

soovivad head aasta lõppu kontserdiga
ÕNNEGA KOOS

Lenna Kuurmaa ja Koit Toome esinesid esmakordselt koos alles selle aasta suvel. Erakordselt mõnus sünergia, mis koos musitseerides neil kahel suurepärasel artistil tekkis, viis mõttele koostööd jätkata ka edaspidi. Ülihõivatud artistid tulevad sel aastal koos lavale vaid ühe korra – 8. detsembril Tartus, Pauluse kirikus, kus nad koos kitarrist Jorma Puusaagiga soovivad head aasta lõppu kontserdikavaga „Õnnega koos“.

"LÕBUSAD ESTOONLASED"

Teater VARIUS tähistab Eesti Vabariigi aastapäeva menuetendusega “ Lõbusad Estoonlased” 20. veebruaril kell 18 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Laval Paul Pinna, Benno Hansen, Alfred Sällik, Gustav Avesson jt. 
Kuulda saab omaaegset Lükati Kvartetti.
Mängivad Lii Tedre, Urmas Põldma, Peeter Kaljumäe, Priit Volmer ja René Soom Rahvusooperist Estonia.
Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu.

Lenna Kuurmaa & Vennaskond

"Jõuluturnee 2016"
Selle aasta jõuluaeg tõotab tulla veelgi erakordsem kui seni! Eesti popmuusika täht Lenna Kuurmaa ja punkrokkansambel Vennaskond on ühendanud jõud ning annavad eesootaval jõuluajal fenomenaalse muusikaelamuse. Üheskoos on kokku pandud kontsertkava, mis sisaldab midagi igale maitsele.
Punkroki fännide kõrvu paitavad Vennaskonna kaasahaaravad, ent müstilised palad. Popmuusika austajaid ootab Lenna naiselik, meloodiline ja kaunis repertuaar ja pere kõige pisematele lauldakse üheskoos ka lastelaule! Kuna tegu on siiski jõulukontserdiga, ei puudu kontserdilt ka kõige traditsioonilisemad ja ilusamad jõululaulud.

 

YASMINA REZA „BELLA FIGURA“ DRAAMATEATRIS

 6. novembril esietendus Draamateatri väikses saalis Yasmina Reza „Bella figura“. Selle näidendi on kirjutanud Yasmina Reza. Lavastaja Hendrik Toompere: „Bella figura. Esialgu võib tunduda, et pealkiri viitaks justkui modelliagentuuri suvepäevadele, aga ei. Asi on hoopis intrigeerivam. Mees lööb yleaisa kena preiliga ja jääb vahele. Ja kohe nii lollisti, et restoranis, kõigi silme all. Oma naise parimale sõbrannale. Aga siis hakkab kooruma ja koorub ja koorub nagu mereandide restoranis ikka. Koorikloomade koorimine võtab aega, kuid sees on maitsev liha. Ja jõuame ikkagi selleni, et inimeste väljapoole paistev portree on sootuks midagi muud kui tegelikud kavatsused. Bella figura seda kujundina tähendabki – katsu kena olla. Loodan, et saate naerda ja nutta.“ Lavastaja Hendrik Toompere.
Kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Inga Salurand, Hilje Murel, Ivo Uukkivi, Raimo Pass, Mari Lill.

SAATUSLIK NAHKHIIR

Teater VARIUS jätkab oma kultuurilooliste lavastuste rida ja toob lavale järjekordse loo legendaarsetest ESTONIA lauljatest. Seekordse loo peategelaseks on traagilise saatusega operetitäht GERDA MURRE, kes arreteeriti 1940. aasta detsembri lõpus ja saadeti 17-ks aastaks Siberi vanglatesse. “NAHKHIIRE” etendused on mänginud lauljanna elus tohutu suurt rolli. Gerda Murre rollis on armastatud näitleja HELGI SALLO ja LIINA VAHTRIK, teistes osades ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist), DiANA DIKSON- SOOM, RENÉ SOOM (Rahvusooperist), KASPAR GRÄZIN.
Autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU, kunstnikud KARMO MENDE ja MARE KÕRTSINI

Esietendus 6. detsembril kell 18 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis, etendused 7., 8. detsembril ja 30., 31 jaanuaril

DON JUAN

Vastupandamatult võrgutav ja provokatiivne barokklavastus nüüdisaegses vormis!

Helilooja Christoph Willibald Gluck
Lavastaja–koreograaf Giorgio Madia (Itaalia)
Kunstnik Cordelia Matthes (Saksamaa)
Kostüümikunstnik Bruno Schwengl (Austria)

Silmapaistvalt isikupärase kunstilise käekirjaga Giorgio Madia näitab meile legendi nüüdisaegses vormis – vastupandamatult võrgutava ja intiimse barokkteatrist mõjutatud lavastusena.
Lavastusel on külluslikud, isegi provokatiivsed kostüümid ja kujundus. Suur trupp laval muudab võrgutamise kauni kunsti vastupandamatuks balletikogemuseks. Elujõuline ja humoorikas commedia dell’arte traditsioon mängib pealiskaudsuse, iha ja ajalisusega ning peab ütlema, et kirest ja hetke kaduvusest kantud barokivaimu saaks vaevalt täpsemini väljendada.
Annegret Gertz, dramaturg

Esietendus 29. oktoobril 2016 Vanemuise suures majas
Maailmaesietendus 21. juunil 2014, Staatsballett Berlin, Komische Oper Berlin

MAARJA-LIIS ILUS ja KARL-ERIK TAUKAR

Jõulutähed
Lauljaid saadab ansambel koosseisus:

Reigo Ahven - löökpillid
Joel-Rasmus Remmel - klahvpillid
Peeter Rebane - kitarrid

Kaks armastatud lauljat koos oma muusikutest sõpradega võtavad ette saanisõidu läbi kogu lumise Eestimaa, et tuua ilusat muusikat ja jõulurõõmu pea igasse Eesti nurka.
Kontserdil kõlavad nii Maarja ja Karl-Eriku tuntumad lood, kui ka kõige kaunimad jõululaulud.
Ilus aeg, ilusad lood, südamest südamesse.

Dave Benton & Sissi

"Isa ja tütar" jõulukontserdid
Tule ja naudi kaunist kontserdielamust Dave Bentoni ja tema tütre Sissiga! Esmakordselt võtab Dave Benton oma kontserttuuril lavapartneriks oma tütre Sissi, kellega rännatakse jõuluajal mööda Eesti kirikuid, et pakkuda kuulajatele parimat jõulumeeleolu.
Isa ja tütar esitavad üheskoos südantsoendavaid jõululaule, mis on kõigile üle kogu maailma teada-tuntud.
Dave ja Sissi kehastavad täpselt seda, mida tuleks meile tihti jõuluajal meelde tuletada ning näitavad, et jõuluajal tuleks aeg maha võtta ning veeta oma jõuluaeg lähedastega, nende kõige kallimate inimestega, kes annavad meile energiat ülejäänud aastaks.

Aastalõpukontsert - Talveöö. Tõnis Mägi, Riho Sibul, Ain Agan

Aastalõpukontsert - Talveöö

Tõnis Mägi Riho Sibul Ain Agan

Talveöö. Kolm sõpra tekitamas helisid ja hääli, mis Põhjamaa lumisel maastikul on valminud või valmib kohapeal, kontserdil...

T. Mägi


K 28. detsember, kell 19 - Tallinn, Jaani kirik

N 29. detsember, kell 19 - Tartu, Peetri kirik

Jassi Zahharov ja Oliver Kuusik

Jõulukontsert - Jõuluooper
Klaveril saadab maestro Margus Kappel
Eesti esitenor ja esibariton kohtuvad taas laval! Jassi Zahharov ja Oliver Kuusik ühendavad eesootaval jõuluajal oma kaunid ooperihääled, et anda üheskoos kuus imeilusat ja hingepaitavat jõulukontserti. Jõulud on rahu aeg. Kui kõht on jõululauas täis söödud, on parim hetk panna soojad riided selga ning suunduda ühel ilusal jõuluõhtul koos kaaslase või terve perega kirikusse, kus veeta üks rahulik, ent kaunis ja meeliülendav õhtupoolik traditsiooniliste ja kaunimate jõululaulude seltsis.

Jäljed - Tõnis Mägi autorikontserdid

Jäljed - Tõnis Mägi autorikontserdid

Jäljed, on laulude õhtu, kus iga samm on kui samm värskel lumel.

Miks mitte ka liival, kus laine koheselt jäljed kustutab. Mandala!?

Kontserdi vaherepliikides saab teada, miks või kuidas laulud on sündinud.

T. Mägi


R 2. detsember, kell 19 - Vihula mõisa kontserdisaal

P 4. detsember, kell 18 - Tartu, ERM Jakob Hurda saal

Erilised balletiõhtud Estonias


Sügishooaja balletisündmusena toob Eesti Rahvusballett vaatajateni balletiõhtud, mille raames esietendub 4. novembril Eestis esimest korda Kenneth MacMillani lühiballett „Laul maast“ Mahleri samanimelisele kantaat-sümfooniale. Teos esitatakse orkestriga, vokaalsolistid on Helen Lepalaan ja Juhan Tralla.  Lisaks on esmakordselt Estonia laval Toomas Eduri „Vaikivad monoloogid“ eesti heliloojate teostele. Balletiõhtuid ühendavaks märksõnaks võiks olla keskendumine inimloomuse salapärastele varjatud tahkudele ja inimeseks olemise rõõmudele. 24. novembrist alates on lisaks kavas Tiit Härmi „Boléro“ ja Mihhail Fokini „Roosivaim“.

Astuge edasi!

Rakvere Teatris esietendub 21. oktoobril eestimaine komöödia "Astuge edasi!", kus uks käib kinni ja lahti kiiremas tempos kui keegi seda oodata oskab. Nii kui vanaproua Asta maale sõidab, kasutab noor remondimees Jaanus juhust ja tellib tema korterisse omale prostituudi. Siinkohal võiks see delikaatne lugu lõppeda, aga paraku otsustab sel õhtul Astat külastada mitmeid erinevaid tegelasi alates tüütust naabrist kuni Poola teadlaseni välja. See on lihtne komöödia lihtsate inimeste keerulisest elust. Kui meie ei tee otsuseid, siis teeb elu neid meie eest.

Komöödia "Astuge edasi!" läheb peagi ringreisile, lisaks Rakverele näeb sel aastal etendusi Tallinnas, Tartus, Moostes, Rannus, Valgas, Jõhvis, Haapsalus, Võrus ja Paides.

Mitte praegu, kallis!

Endla sünnipäeval 22. oktoobril esietendub Suures saalis Ray Cooney ja John Chapmani tragikomöödia „Mitte praegu, kallis!“.

Ontliku kasukameistri elu ähvardab pea peale paisata tema äripartneri liiderlikkus. Abikaasade ja armukeste lootusetult sassis armusuhted ja arusaamatused kallihinnalise kasukaga tekitavad kaose, milles korra loomine langeb aga just tema õlule.

Lavastaja Ingomar Vihmar:
"Miks me paneme end ikka ja jälle väga ebamugavatesse olukordadesse?
Miks tundub põgeneda lihtsam kui kohale jääda?
Miks tundub endale ja teistele valetada lihtsam kui tõtt rääkida?
Miks me valime pigem meelehea kui tõe?
Need on küsimused, mis mind huvitavad.
Kavatsus on sellele näidendile läheneda nii, nagu Tšehhovi või Ibseni omadele.
PS! Mu meelest karusnahaäri sakib täiega."

Estonia ball - glamuursed 30ndad



Seekordse balli meeleolu on haaratud 1930ndate glamuurist ja muretust atmosfäärist. Gerli Padari, Swingersite ning Rahvusooper Estonia solistide, koori, orkestri ja Eesti Rahvusballeti esituses on laval ajastu parimad lood, jazz-balleti numbrid ja swingimeloodiad. Ball algab Estonia teatris 31. detsembril kell 19.30. Tule ja naudi glamuurset stiilipidu Rahvusooper Estonia aastalõpuballil!

Tõde ehk Valetamise Meistriklass

Projektiteater Kell Kümme esitleb:

Prantsuse näitekirjaniku Florian Zelleri komöödia
Tõde ehk Valetamise Meistriklass

Kõik me hindame oma ala meistreid; pole midagi uhkemat kui olla mõnes valdkonnas tõeline asjatundja. Selle loo peategelane on parim sellisel alal, nagu VALETAMINE. Ta on väga, väga kaval! Ta on seda pikalt harjutanud ja on konkurentsitult tõeline virtuoos, ühesõnaga Meistervaletaja.

Aga... mis juhtub siis, kui tekib konkurent?! Kui keegi osutub veel kavalamaks!?

The Ilves Sisters - HAPPY NEW YEAR

ABBA muusika ja kaunite jõululauludega uude aastasse.
Õed Ilvesed annavad taas ühe imekauni kontserttuuri.

The Ilves Sisters kujutab endast säravaid, andekaid ja elurõõmsaid õdesid, kes on muusiku elu alustanud juba lapsepõlvest saadik, mil leidsid aset ka esimesed kontserdid. Pühadeperiood on aeg, mil tuleb oma perekond seada esikohale. Nii ka laval.
Detsembrikuus annab The Ilves Sisters kümme suurejoonelist kontserti. Repertuaari kuuluvad nii rõõmsad, energilised jõululaulud, kui ka romantiliselt aeglased ja kaunid talvehõnguga muusikapalad. Publik on siiani harjunud kuulama õdede pillimängu, ent sel detsembris toovad nad publikuni täiesti uue külje- kontserttuuril lööb kaasa ka nende viies õde, malbe, ent samal ajal jõuline sopran Damaris, kes toetab kogu pillimängu oma imeilusa häälega.

Les Bohemes (Hispaania) GRANDE AMORE

Esmakordselt Eestis
Les Bohemes (Hispaania)
GRANDE AMORE
Les Bohemes on meesvokaalide trio, kuhu kuuluvad dramaatiline tenor Víctor Guzmán ja tenorid Víctor Trejo ja Germán Gholami.
Nende kolme mehe muusikaline elu on vormitud ranges klassikalises distsipliinis. Les Bohemes pakub kuulajale vaid parimat ja hoolikalt valitud popurriid erinevate kultuuride muusikast, alustades Hispaania, Itaalia ja Inglise mõjutustega paladest, lõpetades tänapäevaste tuntud hittidega. Tenorite interpretatsioon muusikast avab aga nende enda sisemise maailma ning paneb publiku koos nendega suisa ühes rütmis hingama.
T 20. detsember, kell 19 - Tallinn, Estonia Kontserdisaal

K 21. detsember, kell 19 - Pärnu Kontserdimaja
N 22. detsember, kell 20 - Tartu, Vanemuise Kontserdimaja

Ooper „Faust“ - inimlik draama hõrgu prantsuse muusikaga

Klassikaline Fausti-lugu jõuab Estonia lavale Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele annavad ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper. „See lavastus sündis ühes minu lemmikteatris, koostöös suurepärase meeskonna ja andekate lauljatega - kõik, mis on loodud nii suure armastusega, on väärt kogemist! „Faust“ on suurepärane inimlik draama hõrgu prantsuse muusikaga - suudame tõsiseid asju paremini vastu võtta, kui neid ei väljendata õpetliku näpuvibutusega, vaid huumoriga,“ sõnab „Fausti“ lavastaja Dmitri Bertman.
Peaosades Oliver Kuusik, Pavlo Balakin ja Marie Fajtová (Tšehhi).

"MOJENS!" Benno Hansen 125

Teater Varius alustab uuslavastuse MOJENS! etendustega 4. oktoobril. Legendaarse basskaulja BENNO HANSENI rollis on meie Rahvusooperi   solist PRIIT VOLMER. Etenduses on mitmeid omaaaegse ESTONIA tegelasi nii lavalt kui lava tagant, kuulda saab põnevaid lugusid ja laule Urmas Põldma, Lii Tedre, Peeter Kaljumäe esituses. Lavalt ei puudu ka ülemus (Allan Kress), kelle käsud ja keelud määranud paljude elusaatuse.


Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu. Kunstnikud Karmo Mende  ja Mare Kõrtsini

PEREKOND LINDEN

Peredraama muutuvatest aegadest ja inimsuhetest

Osades
 Hannes Kaljujärv, Külliki Saldre, Karol Kuntsel, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Linda Kolde, Jüri Lumiste, Merle Jääger, Marian Heinat, Karl Laumets

Priestleyle iseloomulikult viib tegevus Inglise keskklassi perekonnaringi, seekord väikese ülikoolilinna ajalooprofessori Robert Lindeni koju.
Heas realistlikus laadis peredraama räägib laiemas mõttes aegade muutumisest, minevikuga leppimisest ja tuleviku määramise võimalustest.


Esietendus 1. oktoobril 2016 Vanemuise teatri väikeses majas.

PÕLENUD MÄGI

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Wagneri "Lendav hollandlane"

Ooperi lavastab Pamela Recinella Itaaliast, kunstnik on Yannis Thavoris Inglismaalt. Lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada.
Peaosades Rauno Elp, Aleksandr Krasnov (Maria teater), Aile Asszonyi ja Heli Veskus. Dirigeerib Vello Pähn, Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

MEISTER JA MARGARITA

Dramaatilis-tantsuline tõlgendus Mihhail Bulgakovi romaanist

Üllatusi on palju. Üks uustõlgendus sellisest suurteosest peab looma uusi seoseid, uusi vaatekohti. Seda värske lavastus ka teeb. /…/
Lavastajad on suutnud suurepäraselt integreerida välismaise tantsutrupi ja sõnateatri esindajad. Kõik on orgaaniline, loomulik. Tants ja sõna põimuvad ning kui Margarita avab suu ja hakkab kõnelema saksa keeles, tundub see ainuõige olevat.

Siim Lill, Tartu Ekspress

Etendused Tartus Vanemuise teatri väikeses majas alates
4. septembrist, külalisetendus Tallinnas Vene Teatris 28.02.2017.

25 000 külastajat kogunud “Viiuldaja katusel” jõuab vaatajate ette ka järgmisel suvel

Rahvusooper Estonia suvelavastus “Viiuldaja katusel” on kogunud 25 000 külastajat ja kõik 2016. aasta etendused on välja müüdud. Publiku soovile vastu tulles kuulutab teater välja 13 lisaetendust 2017. aasta suveks ja piletid on alates tänasest müügil. Etendused toimuvad 15.-31. augustini 2017. “Nii suurt menu ei osanud me oodata, eriti arvestades, et Estonia ei ole suvelavastuste turule seni trüginud,” ütles teatrijuht Aivar Mäe. “Teater tänab külastajaid ja mina tänan kogu erakordselt pühendunud lavastusmeeskonda – see kõik kokku on edu võtmeks,” lisas Mäe.

Vanemuine toob lavale kultusmuusikali MAMMA MIA!

Benny Anderssoni & Björn Ulvaeusi muusikal MAMMA MIA! esietendub 26. novembril Vanemuise teatris ja 10. detsembril Nordea Kontserdimajas.

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

Rahvusvahelise tantsupäeva gala on pühendatud Tiit Härmile

29. aprillil toimub Rahvusooperis Estonia rahvusvahelise tantsupäeva gala, mis on pühendatud Estonia kauaaegsele esitantsijale, lavastajale ja balleti kunstilisele juhile aastatel 2001–2009, Tiit Härmile.
Galal tulevad esitamisele katkendid ballettidest „Luikede järv“, „Giselle“, „Romeo ja Julia“ jt.
Galaõhtu kunstilised juhid on Toomas Edur ja Irina Härm.
Külalistena esinevad Elza Leimane-Martinova ja Arturs Sokolovs Läti Rahvusballetist, Linnar Looris Houstoni Balletist ja Maria Seletskaja Flandria Kuninglikust Balletist.

KOPSUD

Kui Sa tahad päriselt olla roheline, ära hinga.
Kolmekümnendates paar, haritud ja keskkonnateadlikud inimesed, soovivad last saada, kuid otsustamisel tuleb arvestada kõigi aspektidega - nii isiklike kui globaalsetega. Milline on õige käitumine ökoloogilise kriisi, ülerahvastatuse ja hübriidsõdade ajajärgul? Kell tiksub ja valikute tegemine on üha keerulisem. Kui kaalul on elu põhiküsimused, põimub intiimne globaalsega ja huumor tõsidusega. Mis lõpeb esimesena - maailm või suhe?Duncan Macmillani ökoloogilise armastusloo KOPSUD lavastas Taago Tubin Ugalast, mängivad Carita Vaikjärv ja Märt Avandi.

AIDA

Verdi laotab meie ette inimsuhete kirju paleti ja varem või hiljem seisavad kõik peaosalised valiku ees: kas jääda truuks kodumaale või valida armastus?
Giuseppe Verdi ooper


Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk
Lavastaja ja kunstnik Madis Nurms
Koreograaf Teet Kask
Liikumisjuht Jelena Karpova
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades: Jomante Šležaite (Leedu), Märt Jakobson, Anželina Švatška (Ukraina), Valentina Kremen, Eduard Martõnjuk (Valgevene), Samsons Izjumovs (Läti RO), Romans Polisadovs (Läti RO), Reigo Tamm, Rasmus Kull
Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor ning Tartu Noortekoor

Vanemuise teatri ja Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PROMFEST koostööprojekt.
Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega.

Igal lapsel oma pill

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

HEAD TÜDRUKUD LÄHEVAD TAEVASSE (teised vaatavad ise, kuidas saavad)

Humoorikas tõlgendus eesti kirjanduse naiskangelannadest
 
Autor Urmas Vadi
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Kunstnik Silver Vahtre
Kostüümikunstnik Reet Aus
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades Kärt Tammjärv, Piret Laurimaa, Piret Rauk (Kuressaare Linnateater), Raivo E. Tamm
 

LUCIA DI LAMMERMOOR

Donizetti „Lucia di Lammermoor“ – justkui Šoti madalmaa „Romeo ja Julia“!
Gaetano Donizetti ooper


Salvadore Cammarano libreto Walter Scotti romaani „Lammermooride mõrsja“ ainetel

Muusikajuht ja dirigent
Paul Mägi
Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa)
Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa)
Valguskunstnik Ulrich Schneider (Saksamaa)
Osades: Pirjo Jonas, Henriette Bonde-Hansen (Taani), Jevgeni Chrebtov (Leedu RO), Jānis Apeinis (Läti RO), Federico Lepre (Itaalia), Reigo Tamm, Germán Gholami, Märt Jakobson, Karmen Puis, Rasmus Kull, Marika Aidla

ÖÖS ON ASJU

„Öös on asju“ on Mati Undi samanimelisel romaanil põhinev lavastus, mille toob lavale kunagine endlakas, nüüdne Tartu Uue Teatri loominguline juht Ivar Põllu. Kui Undi kollaažromaan 1990. aastal ilmus, elektriseeris see kogu eesti kirjandusvälja. Teose üle arutleti, vaieldi, püstitati teooriaid. Millest romaan räägib, selles kokkuleppele ei jõutudki. Ühes olid ja on lugejad siiski üksmeelel – kuigi segane, on tegu väga huvitava teosega.
Ja siit alustame oma teekonda ka meie.
Hetkest, mil üks mees läheb seenele, aga seeni ei ole. On hoopis Sirmiku tänaval elav Lennart Meri, kortermajad, öö, pimedus, elektrijaam ja inimsööja. Elekter on ka. Vähemalt alguses.
Ja nagu ütleb lavastaja: „Lavastust tehes suhtume Undi romaani sama vabalt kui Unt suhtus oma lavastusi tehes teistesse klassikutesse.“  
Lavastuses mängivad osades Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Lauri Mäesepp, Sander Rebane, Tambet Seling ja Indrek Taalmaa.
 

LOTTE UNENÄOMAAILMAS

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Lugu onu Aarest Draamateatris

Lavastaja Hendrik Toompere kirjutas lavaloo oma onust, onu Aarest, kelle elutee kujunes väga värvikaks. Hendrik Toompere: „Olin maal puhkamas, kui ühel heal päeval leidsin oma kadunud onu Aare tööraamatu. Avastasin, et ta on oma elu jooksul olnud enam kui viiekümnes ametis. 1960. aastate lõpust kuni 70. aastate keskpaigani õnnestus tal 28 korda ametit vahetada. Alustas pootsmanina, ent nädala pärast oli millegipärast tehtud lihtmadruseks. Nädal hiljem oli radist, siis sai jälle pootsmaniks ja kukkus taas madruseks tagasi. Muuhulgas on ära märgitud ka selline amet nagu Rakvere teatri peanäitekunstnik. Hakkasin siis mõtlema, kui kirev ja sündmusterohke ühe inimese elu noorest peast oli ja millised võivad olla ühe lihtsa inimese suured unistused. Lõpetas kooli priimusena, siis töötas NKVDs ja veel miljon asja otsa. Nii et lugu on tavalisest lihtsast inimesest, kelle elu sellest hoolimata, et tal ei ole ümbruskonnale mitte mingisugust erilist  mõju, on erakordselt keeruline, huvitav ja sündmusterikas ning joonistab minu meelest väga hästi lahti meie lähimineviku.“ Autor ja lavastaja Hendrik Toompere. Kunstnik Ervin Õunapuu. Osades Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Priit Võigemast, Raimo Pass, Uku Uusberg, Marta Laan, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Sulev Teppart

LUMEKUNINGANNA

Kui väga tahta, siis elu võib olla kui muinasjutt ja muinasjutt ei olegi nii elukauge kui täiskasvanud arvavad.
Ballett H. Chr. Anderseni muinasjutu ainetel


Muinasjuttu Lumekuningannast on tõlgendatud erinevalt. Seekord on näha erinevus täiskasvanute „postermaailma“ ja laste siiraid tundeid ja uskumist täis maailma vahel, kus tõelised tunded võidavad külma mõistuse.
Anderseni muinasjutt võlub oma värviküllaste nüanssidega erinevate karakterite kirjeldamisel - tal on lumehelbed kui suured kanad, ringi lendavad „lumemesilased“, pisaratest tärkavad roosid ja Gerda hingeõhust tekkivad inglid…

Särav operett „Tsirkusprintsess“

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

OLGA, IRINA JA MINA

„Kolme õe“ esietendus oli täpselt kakskümmend aastat tagasi. Ka siis sadas lund… Tookord olid nad Olga, Maša ja Irina – kolm lootusrikast õde, kolm noort näitlejannat. Ja oh kuidas nad igatsesid – armastust, Moskvasse, lavale, telesse, kuulsaks.
Nüüd on nad Berit, Maria ja Liisu – inspitsient, koduperenaine ja näitleja. Kolm keskealist naist, kelle elu on üksteisest kaugele viinud. Aga täna saavad nad taas kokku, et meenutada kunagist koostööd, rääkida elust, teatrist, armastusest, lastest, tööst, igatsustest ja saladustest.
Ja siis liitub nendega Olga, Maša ja Irina kunagine Veršinin – kuulus ja armastatud näitleja Kalle. Beriti, Maria ja Liisu isiklik Don Juan.Šampuseklaasid kõlisevad, päevavalgele tulevad üha uued saladused ja väljas sajab lund…

ARKAADIA

Põnev, vaimne ja vaimukas draama, mille tegevus toimub ühes Inglise maamõisas paralleelselt 19. sajandil ja tänapäeval. 
 
Lavastaja Ain Mäeots 
Lavakunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) 
Kostüümikunstnik Gerly Tinn 
Ain Mäeots: „Mind on alati huvitanud müsteeriumid - olgu vorm või žanr milline tahes. „Arkaadia“ on mulle kui lavastajale hea võimalus olla osaline ühe igas mõttes ülimalt kõrgelennulise müsteeriumi lahtiharutamisel ja seejärel vaatajatele uuesti ülesehitamisel. See ei ole ainult lavastamine. Suurema osa sellest lahedast tööst oleme mõnuga ära teinud - veidi  jääb publikule pureda.“

KLAVER

Romantiline ballett-draama tummast klaverimängijast ja tema tütrest.
Koreograaf, lavastaja, stsenarist Marika Aidla
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Janek Savolainen
Heliloojad Michael Nyman ja Dario Marianelli
„Inimesed, kes tundsid Ada McGrath'i, jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid seda ka mehed - mõned värisedes, teised imestades, kui kaugele armastuse või kire nimel ometi võidakse minna. Loos oli midagi vastupandamatut, mis pakkus kõigile põnevust.“ 
Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger 

Giuseppe Verdi „Aida“

Põnevate ja uuenduslike lahenduste poolest tuntud saksa lavastaja Tobias Kratzer ja lavakunstnik Rainer Sellmaier toovad rahvusooperis lavale Verdi „Aida“. Tobias Kratzer: „Verdi meistriteos „Aida“ on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust.“
Nimirollis saab publik näha Heli Veskust või Aile Asszonyit. Lavastuses teevad külalistena kaasa Michael Wade Lee, George Oniani, Agnieszka Rehlis, Denis Sedov ning Monika-Evelin Liiv. Estonia solistidest laulavad veel Jassi Zahharov, Mart Laur, Olga Zaitseva, Mart Madiste, Aare Saal, Pavlo Balakin, Märt Jakobson ja Oliver Kuusik. Dirigeerib Vello Pähn. 

PILDILT KUKKUJAD

Lugu tavalistest eesti inimestest, kelle nooruspõlveunistuste ja reaalse elu vahel haigutab kuristik

Tiina Laanemi draama
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets
Kostüümikunstnik Maarja Noormets
Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal

See on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres. Meie kõigi elud koosnevad põhjuste ja tagajärgede katkematust reast, millel on tervikule määrav mõju: elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui kõik on läinud absoluutselt teisiti kui lootsid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi minemiseks?

Houellebecqi „Kaart ja territoorium“ Draamateatris

Michel Houellebecqi romaanil põhineva lavastuse keskmes on Jed, kes teeb peadpööritavat karjääri kunstnikuna, tema ümber koonduvad inimesed "kunstimaailmast". On galeristid ja kunstnikud, teiste seas ka kaunitar Olga. Koos räägitakse kunstist, ilust ning maailmast, ühiselt lähenetakse keskeale ja vanadusele. Seda rütmi katkestavad Jedi jaoks vaid ühiselt veedetud hetked pensionile läinud isaga. Kõik elavad rahulikku, kuid rõõmutut elu. Ja siis toimub mõrv. Lavastuse tegevus leiab aset Prantsusmaal, humanistliku Euroopa sünniriigis. Keset šansoone, lõputuid kohvikuvestluseid, maitsekat veini, Tour de France'i ja nüansirikast erootikat peidab ennast aga meie maailma minevik. Kõik on juba ammu tehtud. Michel Houellebecq on nüüdisaja valusaim kirjanik, kelle skalpell lõikab lahti valge keskealise eurooplase maailma ning enesepilti. Lavastus: Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater), lava: Liisi Eelmaa, muusika: Hendrik Kaljujärv, foto: Paul Kuimet, video: Emer Värk (Von Krahli Teater), kostüüm: Jaanus Vahtra, kaamera: Jekaterina Abramova, dramatiseering: Eero Epner (Teater NO99) ja Juhan UIfsak. Osades Hendrik Toompere jr, Lembit Ulfsak, Pääru Oja, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Piret Krumm, Indrek Sammul

45339 km2 raba

Kui sa oled eestlane, kes elab välismaal, siis kus on su kodu? Kas sa igatsed musta leiba? Kas sa näed unenägusid kamast ja lapsepõlvemaastikust? Kas sa tahaksid tagasi paksu metsa ja laia rabasse? Kas sa kannatad, sest sa pead elama võõral maal, või oled rõõmus mugavuspagulane ja mujal ongi parem?
Dokumentaallavastus „45 339 km² raba” on inimestest, kes on otsustanud Eestist lahkuda ja elada välismaal. Lavastus põhineb 934 välismaal elava eestlase mõtetel, kellelt küsiti, kuhu nad läksid, miks, kas nad mõtlevad Eesti peale, kas nad tulevad tagasi, kas nad on veel Eesti jaoks olemas. Vastused on väga erinevad, sest inimesed on väga erinevad, aga midagi on neis kõigis ka ühist.

"Tramm nimega Iha"

Ameerika kirjaniku Tennessee Williamsi psühholoogilise draama peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg.  „Just naiselikkuse mahasurumine on viinud maailma praegusesse olukorda – hirmust ja vihast tundmatu vastu surutakse toore jõuga alla kõik, mis ei allu süsteemile,“ arvab lavastaja Ingomar Vihmar. Lavastusega tõstab ta naised kogu oma olemuse stiihiaga au sisse.
Endla trupiga liitunud Kleer Maibaum-Vihmari ja Märt Avandi kõrval mängivad Kati Ong, Karin Tammaru, Priit Loog, Ago Anderson jt.

REHEPAPP

Tauno Aintsi ooper
Andrus Kivirähki suurepärase ja vaimuka romaani suurepärane ja vaimukas ooperiversioon Marko Matverelt!

Libreto Urmas Lennuk
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigent Taavi Kull
Lavastaja Marko Matvere
Kunstnik Iir Hermeliin

Publiku huvi erinevate „Rehepapi”- ilmingute vastu on vaibumatu. Kivirähk on romaaniga loonud suurepärase ja vaimuka üldistuse, milles ei puudu huumor ega ka ühiskonnakriitika. Väga vaimukas, teravmeelne – nagu Kivirähk ikka…
Kui ikka muusika peale hakkavad karvad tõusma, pole vahet, kas see on Metsatöll, „Rongisõidu“-laul või Vanemuise sümfooniaorkester!
Tauno Aints

Eesti keeles, inglisekeelsete tiitritega. 

Märksõnadega otsing

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri