On  1922. aasta suvi. Maailmakuulsuse saavutanud prantsuse näitlejanna, jumalik Sarah Bernhardt veedab suve koos poja pere ja ustava sekretäri Georges Pitou’ga, et kirjutada oma memuaaride teine osa. Selleks tuleb meenutada, sorida ajusoppides ja sündmusi uuesti läbi elada. Mälu värskendamiseks ja möödaniku elustamiseks proovib ta Pitou abiga taaslavastada ja -avastada kaugeid aegu, vestlusi ja inimesi oma väga dramaatiliselt eluteelt. Meenutused võivad olla naljakad, vihased, rõõmsad, kurvad, kuid nad aitavad meil toime tulla kaduvusega, sest isegi päike kustub kord, mis siis et “biljoni-triljoni aasta pärast!”
“Me peaksime võimalikult vähe vihkama, sest see on liiga väsitav, jääma paljuski ükskõikseks, andestama tihti ja mitte kunagi unustama.”
Sarah Bernhardt

Osades: Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Meelis Rämmeld (Teater “Endla”).

Mida teeksite teie, kui olete ootamatult töötuks jäänud? Kas osaleksite tõsielusaates, et tuhandete vaatajate silme all uus töökoht hankida? Just sellise pakkumise saavad Draamateatri uue lavastuse kaks tegelast. Muidugi pole reality show´de telgitagune sugugi nii glamuurne ja sädelev, kui telekaekraanilt paistab ning loo ajab veelgi segasemaks ühe osatäitja müstiline mõrv. Prantsuse film noir´i stiilis vaimuka, mitmekihilise ja kriminaalse loo toob Draamateatri suure saali lavale Hendrik Toompere, eseietendus 19. aprillil. Osades Hendrik Toompere, Merle Palmiste, Christopher Rajaveer, Raimo Pass, Kersti Heinloo, Taavi Teplenkov, Elina Purde (külalisena), Harriet Toompere, Hilje Murel, Maarja Mitt (külalisena), Sten-Erik Remmel.

Giacomo Puccini „Tosca“, üks enimmängituid oopereid maailmas, etendub Estonia laval 18. aprillil ja 5. mail. Ooperi muusikaliste kõrghetkede hulgas on tenorirepertuaari kuulsamaid aariaid „E lucevan le stelle“, mis on läbi aegade võlunud nii ooperigurmaane kui päris esmakordselt ooperiga tutvujaid.

Nii 18. aprillil kui ka 5. mail saab aariat kuulda silmapaistva Gruusia tenori Mikheil Sheshaberidze esituses. Nimirollis on Heli Veskus, Scarpia osas on 18. aprillil Jassi Zahharov ning 5. mail Rauno Elp. Dirigeerib Jüri Alperten.

 

Möödunud aastal oma 30. juubeliaastat tähistanud Terminaator esineb Pangodis, Kiivitaja talu õuel maagilisel 13 ja reedel ühe mõnusa kontserdiga, kus esitatakse ansambli menukamaid hitte akustilises versioonis. Terminaatori muusika on Eesti muusikamaastikku mõjutanud esimestest tegutsemishetkedest alates ning tema laulud on jätkuvalt jõudnud edetabelite tippu - „13 sammust” „Kuutõbiseni”. Kontserdil saab kuulda ka vahvaid lugusid, mis bändil aastate jooksul on ette tulnud.
Tule ja laula kaasa oma lemmiklauludele!

13.07 kl 20 - Pangodi, Kiivitaja talu

Legendaarne rokkansambel Smilers esineb Kiivitaja talus meeleoluka kontserdiga, kus esitatakse bändi parimaid lugusid! Smilersi hitid on olnud eestlaste lemmikuteks juba üle kahekümne aasta ning bändi uued lood jõuavad järjest raadiote edetabelite tippu. Sel kontserdil tulevad esitusele nii vanad lemmikud, nagu „Mojito”, „Käime katuseid mööda”, kui ka uuemad palad, teiste seas „Anna mulle tuld” ja loomulikult suviseselt mõnus lugu „Hipisuvi”.
Tule ja veeda üks mõnus õhtu täis kaasakiskuvaid meloodiaid!

K 18.07 kl 20 - Pangodi, Kiivitaja talu

Vene suurkirjaniku tuntuim näidend tegeleb küsimustega: milline on tingimusteta armastus; kas inimene on võimeline armastama ligimest rohkem kui ennast; kuidas jääda endale ausaks kellelegi liiga tegemata? Draamas kui kõige „vaimsemas“ žanris pidas Tolstoi võimalikuks kõnelda „inimese vahekorrast jumala, maailma, igavese ja lõpmatusega.“
„Elav laip“ räägib hea ja kurja võitlusest inimese sees. Peategelane Fedja Protassov on justkui Tolstoi autoportree. Süžee on näiliselt lihtne – armukolmnurk: naine ja kaks meest, kellest üks on üleliigne ning peab end teiste õnne nimel taandama.
Lavastuses saab näha ja kuulda elavat muusikat – näitlejate mustlasansamblile annavad hoogu Svjata Vatra solist Ruslan Trochinskyi ja viiuldaja Tarmo Suvisild.
Lavastaja Kristo Viiding
Kunstnik Maarja Viiding
Osades Martin Mill, Janek Vadi, Ingrid Isotamm (külalisena), Kadri Lepp, Tanel Ingi jpt.

Esietendus 21. aprillil Ugala väikeses saalis

Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust.
Mark St. Germaini romantilise komöödia lavastas Enn Keerd, osades Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson.

TANTSUTUND esietendub 21. aprillil Endla Teatri Küünis.

Esimest korda lähevad suvisele kontserttuurile kaks palavalt armastatud Eesti lauljat - Hanna-Liina Võsa ja Koit Toome. Olles küll korduvalt kohtunud erinevates muusikalides mängides noori armunud paare, ei ole neid kahte lauljat ilma peenemate grimmide ja kostüümideta tihti koos laval nähtud. Sel suvel see viga parandatakse! Hanna-Liina ja Koidu suhtlus ja sõprus on vahetu ja lõbus ning kindlasti on paljut, mida koos publikuga meenutada.
"Hallo Kosmos, hallo Maa" on pühendatud Eesti kustumatule estraadile ning selle tuntuimatele esitajatele läbi aastakümnete. Kõlavad soolod ja duetid, mis kuulsaks lauldud Georg Otsa, Heli Läätse, Uno Loobi, Marju Kuudi, Jaak Joala, Anne Veski ning paljude teiste legendaarsete artistide poolt. Laulud saavad oma näo ja värvi läbi Hanna-Liina heliseva hääle ja Koidu maheda tämbri. Lauljaid saadab üks Eesti rõõmsatujulisemaid ja virtuoossemaid kitarriste Marek Talts. 

Juulis 2018 ilmub C-JAM & Mikk Kaasiku esimene ühine album „Prints ja Kerjus”, mis sisaldab 10 spetsiaalselt arranžeeritud lugu erilises võtmes. Albumilt leiab QUEENi, MUSE, Michael Jacksoni, Pink Floydi aga ka Andres Valkoneni ja Rein Rannapi loomingut. Mikk Kaasik on noor laulja, kes naudib laval igat hetke, lisaks laulmisele rikastab ta helipilti kitarri mängu ja klaveri saatega.
Tagasiside autoritelt peale esmase versiooni kuulamist oli järgmine:
"Üllatus-üllatus!!! Minu emotsioonikeeled lõi küll helisema. Saatsin loo ka teksti autorile Jüri Leesmentile ja tema esimene kommentaar oli "väga südamlik". Tuleb kiita solisti (kas Mikk Kaasik?), sest vokaalselt ei ole see meloodia just kõige lihtsam leelotamine. Meeldis refrääni mitmehäälsus - tuli tublisti värvi juurde. Finaali kohta (nii vokaal kui eriti arrange) kasutaksin emakeelepäeval sõna "suurepärane". Olen tänulik, et minu looming on teie poogna alla sattunud ja kipun arvama, et te ise olete ka tulemusega rahul. Mina olen küll.
Parimate tervitustega orkestrile,
Andres Valkonen"

Teatri 2018/2019 hooaeg algab 14. augustil Jerry Bocki menumuusikali „Viiuldaja katusel“ etendustega. Traditsiooniline „Vana Tallinn Gala“ toob rahvusooperi solistid, koori ja orkestri koos mitmete tuntud külalissolistidega 24. augustil Tartu ja 25. augustil Tallinna publiku ette. Esimene uuslavastus, Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“ jõuab publiku ette 21. septembril. 

Tutvu kogu uue hooajaga Piletimaailmas. Parimad kohad etendustele ja kontsertidele saad just praegu!

A. Ayckbourni komöödia

Kas naisel, kes elab oma mehe ja ämmaga ühe katuse all, on võimalik mingil imekombel ellu jääda?
Kindlasti on, aga mis hinnaga!?

Mängivad: Ita Ever, Roman Baskin, Maria Peterson, Hilje Murel, Alo Kõrve.

Etendused juulis ja augustis 2018 Ohtu mõisa tallisaalis.

A. Aycbourni komöödia    

Lavastaja : Roman Baskin
Kunstnik: Anu Lensment

Mängivad: Paul Laasik või Andrus Eelmäe; Kersti Kreismann; Nele Liiis Vaiksoo; Hilje Murel; Tõnu Kilgas; Karl Kalmet; Piret Krumm; Roland Laos

4 paari, aga 3 magamistuba!  On öö ja kõik paarid klaarivad oma asju....Alati leidub üks paar, kes on justkui üleliigne ja kes jääb kuidagi valel ajal ja vales kohas teistele kaela peale või siis lihtsalt ripakile. Ise nad seda muidugi ei taju, neil on teineteisega nii palju tegemist...

Etendused juulis ja augustis 2018 Ohtu mõisa tallisaalis

6. aprillil jõuab Ugala lavale Marika Palmi mänguline lastelavastus „Tuul kuu pealt“.
Briti kirjaniku Eric Linklateri romaanil põhinev lugu jutustab kahest õest, Keskeltläbi külas elavatest Dinah'st ja Dorindast, kelle isa suundub Bombardiasse sõjaretkele ja manitseb tütreid enda äraolekul kenasti käituma.
Tüdrukud aga avastavad, et hoopis lihtsam on olla sõnakuulmatu kui viks ja viisakas.

Äpardusterohke lavastuse peaosades on Laura Peterson ja Laura Kalle.

 

Nüüd on kindel, et kaks väikest inimest suurde metsa on eksinud: Juba teist korda tulevad Kusti ja Iti suure sammaldunud kivi juurde tagasi. „Mina ei jõua enam käia!“ nuuksub Iti venna käest kinni võttes. “Aga koju peame ometi saama“, vastab Kusti. „Me ei või ometi ööseks metsa jääda, mis ütleksid isa ja ema ja vanaisa? Istume natuke, puhkame jalgu ja lähme siis ruttu; näed, pime on juba. Ma arvan, me oleme kodust kaunis kaugel.“ Õde ja vend istuvad kivi äärde maha, panevad marjakorvid kõrvale ja vaatavad otsekui nõu küsides kõrgete kuuskede poole.

Nii algab Oskar Lutsu teos „Nukitsamees“. Selline algus on ka Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY 35.nõidusliku juubelihooaja sünnipäevaks esietenduval samanimelisel lavastusel.

Ühes linnas on üks kena aed, kuhu tuleb kenale prouale kostiline Soomest ja proua annab talle lahkesti rendile oma pööningu ja aia suvitamiseks. Aga naise salapärased sugulasedki ihuvad magusale krundile hammast ja keeravad sellise sousti kokku, et vähe pole. Asi võtab kiiresti koomilised mõõtmed ja hea et aed üldse püsti jääb.

„Pulli kirves“ (autor ja lavastaja Andri Luup) esietendus 24. märtsil 2018 Endla Küünis. Lavastuses mängivad Ireen Kennik, Saara Nüganen, Kati Ong, Lii Tedre, Märt Avandi, Ott Raidmets, Meelis Rämmeld ja Tambet Seling.

 „Jaak Joala on muusikaliselt mind kõige rohkem mõjutanud," on öelnud Koit Toome oma suurima muusikalise eeskuju ja õpetaja kohta.
Koit on aastate jooksul korduvalt suurematel ja väiksematel lavadel Joala repertuaari laulnud ning Eesti publik on alati need kontserdid väga soojalt vastu võtnud. Jaak Joala kaunis eestikeelne muusika kõlab Koidu esituses eriti hingestatult. See eriline muusikaline side, mis kahe laulja vahel on, kumab igast Koidu lauldud noodist ja öeldud tekstist tugevalt läbi ning puudutab kuulajaid sügavalt.

Tule ja naudi sel kevadel Koit Toome esituses suurmeister Jaak Joala lauldud laule!
 

Orelipoiss ja Bonzo

Käes on kevad ja kaks tuntud muusikameest asuvad rändama mööda ilusat kodumaad.

Andrus Bonzo Albrecht ja Jaan Orelipoiss Pehk matkavad oma pillikohvritega läbi kevadise Eestimaa ja toovad teieni nii vanemaid, rahva südamesse jäänud palasid kui ka värskeid ühisesitusi.

Teie ees rullub lahti meeleolukas kollaaž mõlema mehe aastatepikkusest loomingust.

MAAILMA ÜKS ENIMMÄNGITUMAID PUHKPILLIMUUSIKA SUPERSTAARE HELILOOJA JA DIRIGENT JACOB DE HAAN TULEB EESTISSE!

19.-22. aprillini annab mitmeid töötubasid ja seminare maailmas üks hinnatumaid puhkpillimuusika asjatundjaid Jacob de Haan. De Haan on tuntud ja tähelepanuväärne dirigent mitmetes riikides nagu Peruu, Lõuna-Korea, Austraalia, Singapur jne. Tema meistrikursused ja heliteosed (“Oregon”, “Variatsioonid Caribbeani teemal” jne.) on pälvinud palju rahvusvahelist tähelepanu.

Peale töötubade ja seminaride luuakse haruldane paarisajaliikmeline projektorkester, mida kuuleb esmakordselt kontsertidel:
- 21.04 Tartus Vanemuise Kontserdimajas
- 22.04 Tallinnas KUMU auditooriumis

Samuti lisab puhkpillimuusikale värvi pea 70-liikmeline segakoor.

Eesti rahvuseepos teatrilaval

Lavastaja ja dramatiseeringu autor Karl Laumets
Kunstnik ning video- ja valguskujunduse autor Kristjan Suits
Helilooja Robert Jürjendal
Osades Karl Laumets, Anu Lamp (Tallinna Linnateater), Piret Laurimaa, Marika Barabanštšikova, Piret Krumm, Riho Kütsar, Tanel Jonas, Karol Kuntsel

Rahvuseepos „Kalevipoeg“ on meie kultuuripärandis nagu paekivi Eesti kaldapealsel – igiomane, igiammune, tuntud ja tundmatu üheaegselt. See eesti rahva jaoks erilise tähendusega teos, mis on tihedalt seotud meie rahvusliku identiteedi, keele ja kodutundega, jõuab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval Vanemuise lavale.

Esietendus 10. märtsil 2018 Tartu Sadamateatris.

Jäljed, on laulude õhtu, kus iga samm on kui samm värskel lumel.
Miks mitte ka liival, kus laine koheselt jäljed kustutab. Mandala!?
Kontserdi vaherepliikides saab teada, miks või kuidas laulud on sündinud.
T. Mägi
End eestlaste südametesse laulnud laulja ja helilooja Tõnis Mägi annab maikuus kolm autorikontserti pealkirjaga „jäljed”. See on laulude õhtu, mille jooksul saab kuulaja nautida muusiku tuntuid ja vähemtuntuid laule ning kuulata laulude sündimise lugusid ja mälestusi tema erakordselt värvikast elust, mis ei jäta külmaks ühtki kaasaelajat.

04.05 kl 19 – Tartu, ERM, Hurda saal, A-sissepääs
05.05 kl 17 – Vihula mõisa kontserdisaal
07.05 kl 19 – Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja

 

Ingomar Vihmari lavastus DREAMWORKS on lugu masendusse langenud Davidist ja tema sõpradest, kes teda aidata püüavad. Kasutusele võetakse kõik sõpruskonnale teadaolevad teraapiavõtted budismist viskini, kuid miski ei aita. Siis aga kingivad sõbrad Davidile naise, kes teab erilist saladust – ta teab, kuidas unistused töötavad.

Osades Sten Karpov, Liis Karpov, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum-Vihmar, Carmen Mikiver, Jekaterina Novosjolova, Ago Anderson, Lauri Kink, Lauri Mäesepp, Ingomar Vihmar jt.

DREAMWORKS esietendus 3. märtsil Endla Teatri Suures saalis.

Saatuslik armastus 1642. aastal Hiiumaal, Reigi kirikumõisas.

Eduard Tubina ooper

Lavastus on dramaatiliselt väga õnnestunud, aja möödumist lihtsalt ei märganud, sest kõik läks nii kiiresti. Muusikalist poolt ja eriti soliste saan ainult kiita.
Vanemuises on „Reigi õpetaja“ lavale pandud veidi teistmoodi – lõpust on paigutatud üks osa algusesse. Aga see aitab dramaatikat tõsta. 
Eino Tubin, helilooja poeg 


Eesti keeles, eesti-, inglise- ja venekeelsete tiitritega. 

Etendused 22.02 ja 11.03.2018 Vanemuise teatri väikeses majas.

See lavastus on eelkõige teile, romantiliste muusikali- ja tummfilmide austajad!

Ballett-komöödia

Balleti tegevus leiab aset 1927. aastal, ajal mil tummfilmiajastu andis teed helifilmidele ning kinokunstist sai romantiliste lugude ja suurte unistuste sümbol. 

„Kinolina kangelane“ on rõõmsameelne tõlgendus filmiajaloo suurteostest tuttavatest stseenidest ja maailmast MGM muusikalifilmide võtmes, kus omal kohal on ilu, elu ning unenäolised seiklused. 

Esietendus 17. veebruaril 2018 Vanemuise teatri väikeses majas.

Tennessee Williamsi psühholoogiliselt keeruka näidendi peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley, lihtsa töömehe juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg. Ingomar Vihmari lavastuses mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Kati Ong, Priit Loog, Märt Avandi, Karin Tammaru, Ago Anderson, Ahti Puudersell jt.

 

„Väike jumalanna“ on Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia ning Eesti Draamateatri ühislavastus, mille osatäitjateks on EMTA magistrandid ja näitlejatudengid. Jaapani lavastaja Izumi Ashizawa on „Väikese jumalanna“ teksti ja lavastuse loomiseks inspiratsiooni ammutanud paljudest allikatest. Nende hulgas on Hikari-nimeline tegelane ühest tema varasemast lavastusest, ajaloolised andmed inimohverdustest Nepaalis ja ka sealne nn elava jumalanna Kumari Devi traditsioon, kus alaealine tütarlaps tõstetakse kuni menstruatsiooni tekkeni jumalanna staatusesse, aga ka tütarlaste rituaalne naitmine jumalatega Indias (mis tähendab laps-seksiorja staatust), Prabhat Kumar Mukhopadhyay jutustus „Jumalanna“, film „Paani labürint“, jaapani šintoismi animistlik elutunnetus ja Haruki Murakami maagilise realismi maailm.

19. jaanuaril esietendus Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöölavastus, Manfred MIMi ooper “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”.

Ooper räägib ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas “Hõbevalges” ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

Poola autori Krzysztof Bizio näidendi tõlkis Hendrik Lindepuu, lavastas Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Lii Tedre, Karin Tammaru ja Saara Nüganen. Lisaks Pärnus toimuvatele etendustele, saab „Itku“ näha ka Tartus, Tallinnas, Kuressaares ja Viljandis.

 

Euripidese tragöödia ainetel

Lavastaja, teksti autor ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Maria Annus, Külliki Saldre, Merle Jääger, Kärt Tammjärv

 

Selle Kreeka müüdi teemadeks on inimlik üllus ja väiksus, armastus ja kättemaks, ennustused ja needused. 

Esietendus 20. jaanuaril 2018 Sadamateatris.

3. veebruaril esietendus Ugala teatri ja MTÜ R.A.A.A.M. lavastus „Hipide revolutsioon“ EV 100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1970–1980. Kangelaseepos Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse.
On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi “Sopals”. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit.
„Hipide revolutsiooni" autor on Mihhail Durnenkov ja lavastaja Juri Kvjatkovski. Lavastuses teeb kaasa peaaegu kogu Ugala trupp.

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

Me kõik unistame millestki. Mõni unistab uuest nukust või muust toredast mänguasjast, mõni vahvast suvevaheajast maal vanaema juures, mõni hoopis heast seenesaagist või lumistest jõuludest. Oma unistused on ka meie seekordse lastelavastuse värvikatel tegelastel. Vapper jänkupoiss Nöps unistab kaugetest maadest ja reisimisest, tema õde Topsu aga sellest, et ema ja isa juba koju jõuaksid. Metsseaneiu Röh-Rõõsk unistab imeilusast kapsapeast, orav Nik-Näk mõistlikest sõpradest, rebane ja hunt aga maitsvast kõhutäiest. Ja ühel kenal päeval satuvad nende kõigi unistamised samale metsalagendikule kokku. Tulemuseks on pöörane ja lustlik seiklus koodnimetusega operatsioon Kintsutükk. 

Helju Rammo näidendi lavastas Enn Keerd, kunstnik oli Liina Tepand, muusika autor Feliks Kütt. Laval lustivad Ireen Kennik, Carmen Mikiver, Kati Ong, Ott Raidmets, Jaanus Mehikas ja Risto Vaidla
Esietendus 13. detsembril Endla uuenenud Suures saalis.

Lavastus on KÄBI LARETEIST (1922 - 2014) - säravast diivast, kes küsib endalt: “ Kes ma siis olin ?” ja vastab: “Ma olin kombinatsioon internatsionaalsest kosmopoliidist - pianistist ja tont teab millest,
aga õieti olin ma lihtsalt üks eesti tütarlaps“ (Sirje Endre tsitaat raamatust “Mahagonipuust tiibklaver“). Käbi on öelnud, et enne, kui ta asus raamatuid kirjutama, ei aimanud ta, kui palju on kirjandusel ja muusikal ühiseid nimetajaid. Keel võib olla niisama hajuv, aga ka niisama täpne kui muusika.

“Minu muusika on rääkimine, jutustamine, nagu kirjanduse põhi on mitte romaani kirjutamine või väljamõtlemine, vaid jutustamine “ (“Eksiil “, 1997).

Varius on lugude rääkija olnud üle kolmekümne aasta. Seekord hoiame alles ja elavdame loo erakordsest pianistist, kirjanikust, naisest, maailmakodanikust, loojast, kes inimesena ometi üksildane.

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes, on taas eesti publiku ees!
Uus lavaversioon muusikalist HÜLJATUD esietendus 25 novembril Tartus Vanemuise suures majas!

Esietendus Tallinnas Alexela kontserdimajas 8. detsembril.

Sel hooajal antakse 17 etendust Tartus ja 7 etendust Tallinnas.

Lavastab Ingomar Vihmar, kelle jaoks on see kolmas kohtumine ameerika 20. sajandi klassiku Tennessee Williamsiga. 2014. aastal lavastas ta Laitse Graniitvillas näidendi „Kass tulisel plekk-katusel“ ja aasta hiljem Endla teatri suurel laval „Tramm nimega Iha“. Novembris saab Ugala teatris näha tema lavaversiooni Williamsi näidendist „Orpheus allilmas“. Lavastuse tegevustik on asetatud väikelinna, mille rahuliku argielu lööb kihama võõra noormehe saabumine. Noor ja elujõuline muusik Val asub tööle Lady kaupluses. Nende vahel tekib suhe, mis trotsib kirglikult naise kahtlase minevikuga põdurat abikaasat ja kogu linna.

Peaosades on Triinu Meriste, Rait Õunapuu ja Adeele Sepp. Teistes rollides astub üles pea kogu Ugala näitetrupp.

Guugelmuugelpunktkomm on lugu sellest, mis hakkab juhtuma, kui mobiili välja lülitad!
Lasteooper 

“Teatri eesmärk lasteooperi pakkumisel on ju kasvatada tulevikuks muusikateatri nautlejaid. Seda tuleb hakata varakult tegema. Muusikateatri vahendid on teistsugused kui sõnateatril ja sõnumi vastuvõtmine saalis nõuab harjumist. “Guugelmuugelpunktkomm” on täis selliseid keerukaid mõttekäike, mis annavad peamurdmist ka täiskasvanutele, seega igal juhul soovitan võtta aega ja minna koos lapsega ooperisse."
Marko Matvere, lavastaja

Esietendus 28. oktoobril Vanemuise teatri väikeses majas. 
Külalisetendused Rahvusooperis Estonia 6. veebruaril kell 14 ja 18. 

Armastus. Kunst. Ego. A. P. Tšehhovi “Kajaka” ikoonilised tegelased paljastavad oma haavatud hinged, otsides vastust küsimusele, kuidas tuleks elada. Minevik ristub olevikuga, noorus vananemisega ja kõige selle all köeb põletav vajadus armastada ning olla armastatud.

Lavastaja Taago Tubin
Kunstnik Liisa Soolepp
Osades Martin Mill, Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Klaudia Tiitsmaa, Laura Kalle, Ringo Ramul, Janek Vadi ja Andres Tabun

Esietendus 7. oktoobril Ugala teatri väikeses saalis.

Tunnustatud Läti teatritegijad toovad Ugala teatri lavale kontorimuusikali „Nagu Soomes, aga veel parem“.

Lavastus jälgib kaheksat noort inimest, kelle töö sisuks on “uus oluline leiutis”. Nad peavad looma midagi, mida veel ei ole. Neid ühendab nende töö, aga kõigil noortel on oma elud, unistused, kindlusetus ja erinevad ambitsioonid. Õnnestumine tähendaks, et neil oleks võimalus tõepoolest maailma muuta, aga kas inimesed oleksid siis ka õnnelikumad?

Lavastaja Valters Sīlis (Läti Rahvusteater)
Kunstnik Uģis Bērziņš
Helilooja Edgars Raginskis
Osades Aarne Soro, Kadri Lepp, Marika Palm, Laura Peterson (Theatrum), Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Jaana Kena ja Tarvo Vridolin

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata. 

Osades Rasmus Kull, Marko Matvere, Maria Annus, Sepo Seeman, Lauri Saatpalu, Pirjo Jonas, Maria Listra, Jaanus Tepomees, Kalle Sepp, Reigo Tamm, Valter Soosalu, Priit Strandberg, Kaarel Targo, Lauri Liiv, Peeter Veltman jt. 
Kaasa teevad Vanemuise ooperikoor, balletitrupp ja sümfooniaorkester.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise teatri suures majas.
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega. 

Selle absurdikomöödia tegevus toimub imepisikeses kolkakülas, mis on peaaegu välja surnud. Siiski elatakse seal priskelt igasuguste eurotoetuste najal, mida osavalt välja petetakse: kuritegelike jõukude vastu võitlemiseks, banaaniistanduse rajamiseks, olematult kiirteelt mahasõitude ehitamiseks, iibe tõstmiseks, olümpiastaadioni püstitamiseks jne. Petuskeem töötab ideaalselt, kuni üks Brüsseli ametnik saabub asja kontrollima, kuhu see raha kõik läheb ja mida selle eest tehtud on. Komöödiateatri suvetuuril mängivad Anne Paluver, Raivo Mets, Hannes Võrno, ja Peeter Kaljumäe. Kujunduse tegi Riina Vanhanen, prantsuse keelest tõlkis Hannes Villemson.

Tantsulavastus Eugène Ionesco samanimelise näidendi ainetel

Lavastaja-koreograaf Mai Murdmaa
Helilooja ja live-muusik Rainer Jancis

Mõnusas tantsulises absurdivaimus lugu inimese karjainstinktist ja sellele vastandumisest.

Vana ja uhke, ent lagunev Zagrebi maja on üks lavastuse „Kolm talve“ peategelasi, temas kuhjuvad erinevad ajastud ja kihistused – aristokraatlik, fašistlik, kommunistlik, rahvuslik, kapitalistlik. Ühe pere mitme põlvkonna naised peavad siin ikka ja jälle kohanema poliitiliste muutustega ja oma elu üles ehitama, kui ajalugu nende peresuhetesse lõikub. November 1945, jaanuar 1990, november 2011, ajalugu loob ka perekonnalugu.
Autor Tena Štivičić. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Ita Ever, Kersti Heinloo, Liisa Saaremäel, Tõnu Oja, Laine Mägi, Tiit Sukk,  Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Maria Klenskaja, Britta Soll, Viire Valdma, Christopher Rajaveer.

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego.
Ingomar Vihmar: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja on Ingomar Vihmar, mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.

Teater Varius mängib vaid kultuuriloolisi lavastusi. Viimastel aastatel on kesksel kohal olnud ESTONIA teater ja tema legendaarsed artistid. Seekordse lavastuse peategelaseks on traagilise saatusega operetitäht GERDA MURRE, kes pidi oma parimad loomeaastad ülekohtuselt veetma  Siberi vanglates. Visadus, töökus ja tahtejõud lubasid tal  1957. aastal uuesti lavale tulla NAHKHIIRE Rosalindena. Gerda Murre oli tõeline, andekas, suure hingega kunstnik, keda saatus paraku ei hellitanud. Peaosas armastatud näitleja  HELGI SALLO ja LIINA VAHTRIK, teistes osades René Soom (Rahvusooperist), Alo Kõrve (Tallinna Linnateatrist), Diana Dikson- Soom, Kaspar Gräzin.
16. ja 17. aprillil ning 16.mail Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis

„Sajandi loos“ osaleb 22 teatrit. Igal kuul sünnib lavastus, mis käsitleb viimase 100 aasta ühte aastakümmet. Sari vältab 12 kuud - augustist 2017 kuni juulini 2018. Mängides läbi Eesti elulugu, teeb kõnealune projekt ise omal moel ajalugu: kahtlemata saab see nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades olema meie teatriloo suurim lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo” lavastuste etendusmaraton. Rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös jõuab lavale ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mille esietendus toimub 19. jaanuaril Estonias. Piletid on juba müügil!

Rohkem infot https://ev100.ee/et/teater ja Facebooki lehel www.facebook.com/sajandilugu/ .

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

Selle loo peategelasteks on kunagised filmikunsti superstaarid Bette Davis ja Joan Crawford, kes on mõlemad ka Oscari pälvinud. Alles oma karjääri lõpus mängivad nad esimest korda samas filmis ja muidugi puhkeb halastamatu konkurents. Selles sõjas on kõik vahendid lubatud. Mõlemad kiristavad hambaid, aga peidavad selle teeseldud naeratuse taha. Rafineeritud solvangud ja vaimukused lendavad mõlemas suunas ja kumbki ei kavatse alla anda. Paratamatult tekib küsimus, kas meie eesti primadonnad on ka midagi taolist läbi elanud? Olid ju nemadki Estonia teatris nii kolleegid kui konkurendid. Sellele küsimusele oskavad vastata ainult nemad ise, meie võime ainult oletada vastavalt oma rikutuse tasemele. Ja nautida mõlema kirglikult esitatud rolle ning otsustada, kumb siis ikkagi seekord peale jäi, kas Helgi Sallo või Katrin Karisma? Inglase Anton Burge’ tragikomöödia (originaalis „Bette ja Joan“) maailmaesietendus oli 2011 Londoni Arts Theatre’s. Meil lavastas selle Erki Aule ja kujundas Riina Vanhanen. Pühendatud Katrin Karisma 70. juubelile.

Andres Noormetsa lastelaululavastus

Vanemuise suures majas teevad näitlejad bändi ja laulavad oma lapsepõlve lemmiklaule!
Andres Noormetsa nägemust lastebändist vahendavad Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas ja Jaanus Tepomees.

Esietendus 18.02 Vanemuise teatri suures majas

Kristian Hallbergi lugu eelarvamustest

Osades Leila Säälik, Margus Jaanovits, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova

„Näidendi autor on teksti sisse kirjutanud paljutki, rohkesti ka selliseid asju, mis on praeguses maailmas väga olulised ja aktiivselt nähtavad. Esialgu tundub, et näitemängu keskne teema on rahvastikuränne, kui aga terasemalt vaadata, siis räägitakse tavalise inimese reaalsest maailmast ja ettekujutusest, milline see tema meelest olema peaks…“
Lavastaja Andres Noormets

Etendused Sadamateatris alates 26. novembrist 2016

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.