Õhtu kahe sõbra seltsis koos vaimukate laulude ja luuletustega.

Kontserdil kõlab peamiselt Jaani looming, aga on ka üllatusi! Märt loeb Jaani luulet, sest see iseäranis meeldib talle ja ta oskab seda väga hästi. Ta ise ütleb, et Jaan oleks tema lemmikluuletaja ka siis, kui nad poleks sõbrad ja et nii vaimukat teksti on lihtne vaimukalt lugeda.
Jaan laulab oma laule, sest see meeldib talle ja ta oskab seda iseäranis hästi.
Ja nad teavad seda ka, et koos toimivad nad väga hästi!

21.06.2021 kell 19:00 Delta suvelaval

Meeldiv muusikaline koosviibimine. Ja nalja saab ka, sest nii on tore.

Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane on ansambli Dagö juhtfiguurid. Seekordne kohtumine ongi nende kahe mehega palju lühemalt distantsilt. Laulud ja jutudki kõlavad hoopis teistmoodi ning on ka laule, mida Dagö kunagi ei esita. Pealegi saab aimu ka  tõest, et moodsad masinad ei tee lugusid. Need peavad ka enne lihtsalt kitarriga saates ja lauldes lood olema! Tule ja veeda eriline suveõhtu Delta treppidel!

06.07.2021 kell 19:00 Delta suvelaval

Christa, Agilo ja Michael Dangl romantiline komöödia „Lumeroos“
Lavastaja: Eero Spriit

Mängivad: Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Harry Kõrvits

Elusügisesse jõudnud mees armastab sageli istuda pargipingil, seltsiks raamatud ja lähedal tiigis prääksuvad pardid. Näib, et vanem härrasmees on oma eluga rahul. Ühel päeval aga saabub samale pingile naine, kes pole oma eluga sugugi rahul. Lesk Eliise kohtub igal kolmapäeval varjunime Lumeroos all meestega, kellega ta ajalehekuulutuste kaudu ühendust võtab. Lesestunud proua otsib endale meest, kaaslast, kellega koos saaks ehk vanaduspõlve veeta.

"Meestelt naistele" kontsertide uued kuupäevad on:
01.05 kl 19 - Mooste Folgikoda
02.05 kl 19 - Pärnu kontserdimaja
03.05 kl 19 - Tartu, Vanemuise kontserdimaja
Uuel kuupäeval kehtivad juba ostetud piletid.

Seoses valitsuse otsusega, et kontsertide korraldamine on märtsis keelatud, tähistame sel aastal naistepäeva koos kevadpüha algusega.
Juba omamoodi traditsiooniks kujunenud ning rahva poolt oodatud galakontserdil „Meestelt naistele“ laulavad romantilisi meloodiaid Koit Toome, Jarek Kasar, Sepo Seeman, Rolf Roosalu, Jassi Zahharov, Kalle Sepp, Uku Suviste ning ilusad suured tüdrukud Kaire Vilgats ja Dagmar Oja!

Eesti suurim staar ja armastatud lauljanna Anne Veski annab juulis kolm säravat kontserti! Koos temaga astub lavale ka svingiõdede kollektiiv The Swingin’ Sisters!
Oma karjääri jooksul on Anne Veskil olnud Eesti muusikute jaoks harukordne võimalus teha karjääri ka rahvusvahelisel areenil, esinedes nii suurtel staadionitel kui kontserdisaalides erinevates maailma otstes. Ta on kahtlemata Eesti üks edukamaid ja nimekamaid artiste, keda armastatakse nii kodumaal kui ka mujal maailmas.
Nendel suvekontsertidel kõlavad Anne Veski hitid ja parimad pärlid ning nii mõnigi neist uuest kuues ja mõnusas svingivõtmes!



Toimumiskohad ja -ajad:
16.07 – Pangodi, Kiivitaja talu suvelava  
21.07 – Pärnu, Ammende Villa aed
22.07 – Kõltsu mõisa aed

Märt Avandi, Lauri Liiv, Johan Randvere ja Nele-Liis Vaiksoo tulevad taas, et tuua teieni enda tutikas KONTSERT. Sõna “tutikas” sobib uut kava kirjeldama ideaalselt, sest et seda kasutati palju 1990ndatel. Peamiselt küll asjade kontekstis. Kuid mis see kontsertki lõppeks muud on, kui üks suur hea asi. Käega katsuda ei saa, kuid erinevatele meeltele teeb pai. Meeled said puudutatud ja lahutatud juba sama seltskonna eelmise ehk esimese ja väga publikumenuka ühise kavaga - 3 MEEST, NAINE JA KONTSERT. Kuna omavaheline olemine laval, aga ka selle taga, sai tookord nii mõnus, siis otsustatigi, et tuleb teha veel midagi ühist. Uut nimetajat polnud vaja väga pikalt otsida sest et, rohkem või vähem ühendab seda seltskonda möödunud sajandi kõige rajum kümnend 90ndad.

Kitarrigeenius Paul Neitsov kutsub kontsertidele, kus lubab laulda nt "Tule", "Vala veini", "Ainult sul" ja "Aita mööda saata öö", truuks saatjaks ikka kitarr ja 10 nobedat näppu.
Kindlasti midagi ka rockist ja äkki ka klassikast?!?

Tulge kuulake, kuidas on mõjunud ja mõjutanud aasta isolatsiooni tema loomingut.

Müügil piiratud arv pileteid!

Perekonnasaaga kahes vaatuses

Tõlkija Linda Viiding
Lavastaja, dramaturg Tiit Palu

Hella Wuolijoki ehk Hella Murrik on Eesti päritolu Soome kirjanduse klassik, kelle loomingus on sageli esil võimsad naised. Vanemuise „Niskamäe naiste“ dramatiseering põhineb kahele Wuolijoe viiest näidendist koosnevast tsüklist: näidenditele „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“.

Lavaloo keskmes on näitleja Hendrik Höfgen, suurepärane näitleja ja seltskonnatäht, kes on laineharjale tõusnud Mefistofelese rolliga Goethe „Faustis“. Aga ajad muutuvad, võimule saavad natsionaalsotsialistid ja Höfgen peab tegema põhimõttelised valikud, kas teha natsidega koostööd või jääda oma tõekspidamistele truuks, kas ohverdada ideaalid karjääri nimel või riskida kõige, ka kõige halvemaga. Klaus Manni romaani dramatiseeris ja lavastas Kertu Moppel.

Osades Juhan Ulfsak, Lauri Kaldoja, Hendrik Toompere jr, Teele Pärn, Inga Salurand, Merle Palmiste, Sandra Ashilevi, Indrek Sammul, Guido Kangur, Karmo Nigula, Britta Soll, Aleksander Eelmaa ja Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid. Lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, koreograaf Jüri Nael, valguskujundaja Priidu Adlas, helikujundaja Lauri Kaldoja, videokujundaja Epp Kubu, tõlkija Rita Tasa.

Lavastaja Neeme Kuningas. Kunstnik Anna Kontek (Soome), valguskunstnik Rasmus Rembel ja videoprojektsioonide autor Hanna Jõers. Lavastuse muusikajuht on Arvo Volmer.

Verdit paelusid alati veidi kummalised ja omamoodi tegelaskujud. Neeme Kuningas: „„Trubaduuri“ tegelased on täiesti erandlikud, ja erandlikud on ka nende saatused. Ükski neist pole selle loo lõpus enam see, kes ta oli alguses.“ Verdi kirglik ooper võlub kiirelt areneva tegevustiku, intensiivsete emotsioonide ja särava vokaalse tulevärgiga. 

Osades: Manrico – Luc Robert või Dimitris Paksoglou (Kreeka), Leonora – Silja Aalto (Soome) või Charlotte-Anne Shipley (ÜK), Azucena – Monika-Evelin Liiv või Maria Berezovska (Ukraina), Krahv di Luna – Rauno Elp või Aare Saal, Ferrando – Priit Volmer, Märt Jakobson või Raiko Raalik, Ines – Helen Lokuta või Juuli Lill, Ruiz – Mart Madiste või Heldur Harry Põlda, Sõnumitooja – Jaak Jõekallas või Yixuan Wang, Vana mustlane – Mati Vaikmaa, Roman Chervinko või Tambet Kikas.

Mais esietendub TEMUFI noortele suunatud uuslavastus
„U-TUBE“, mis on inspireeritud tänapäeva kõige populaarsemast tuleviku elukutsest, youtuberist.
Kes on siis youtuber? Unistuste amet! Režissöör, operaator, valgustaja ja osatäitja samal ajal. Kõike seda vastavalt enda oskustele ja vajadustele.
Noortelavastus räägib loo ühest teismelisest poisist nimega Illimar, kelle suureks unistuseks ongi saada youtuberiks. Omandada mikrokuulsus. Mis selle kõigega kaasneb? Kuulsus, raha, glamuur, tasuta riided, vitamiinijoogid. Pealtnäha lillelise elu kõrvale kuuluvad ka küberkiusamine, interneti pedofiilia, sotsialiseerumise probleemid ja depressioon. Lavastus avab probleemid läbi suurte ideedega teismelise poisi küsimuse “Kelleks tahan ma saada, kui suureks kasvan?”

Ainult 10 etendust üle Eesti!

2006. aasta Kanada-Inglise indie-filmil „Snow Cake“ (režissöör Marc Evans, stsenarist Angela Pell) põhinev lavastus „Pimevalge“ on austusavaldus lihtsatele ja triviaalsetele väikestele hetkedele, mil elu muutub. Juhuse tahtel satub äsja vanglast vabanenud mees väikelinnas elava autistliku naise koju ning mõlema üllatuseks selgub, et nad suudavad teineteisele tuge pakkuda.
„„Pimevalge“ räägib leinast, sellest lahti laskmisest ja elu paratamatust edasiminekust. See on lugu väikeste hetkede väärtusest,“ selgitab lavastaja ja dramatiseerija Johan Elm. „Autism on miski, mis pöörab argielu tagurpidi ja näitab selle kaudu midagi unustatut. Seda, et valguse peegeldus seinal võibki olla kõik, mida hetkel vaja.“


„Pimevalge“  kunstnik on Eugen Tamberg, osades Jaan Rekkor, Jane Napp, Märt Avandi, Carmen Mikiver, Kleer Maibaum ja Volli Käro.
Etendused toimuvad Endla Küünis.

Retk unistustesse

Kui inimene ei unista, siis kaob ta argipäeva rappa – rutiini, kus võib olla väga rahulik ja ilus, ent samas ka uputavalt nüristav. Kas mitte just unistamine pole edasiviiv jõud? Millest unistavad inimesed? Eesti inimesed? Uuest majast? Ford Mustangist? Laste saamisest? Nooremast naisest? Ilusamast mehest? Motivatsioonist? Paremast tervisest? Rahust ja vaikusest? Pikemast elueast? Õndsast pensionist? Hellast puudutusest? Normidesse mahtuvast kehast? Julgusest öelda: „Ma armastan sind!“?
Reimo Sagor, lavastaja

Osades Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Jaanus Nuutre

„Üks rohutirts läks kõndima“ on inspireeritud Ernst Enno lasteluulest.
Terve maailm on täis kõiksugu vahvaid helisid. Tipa-tapa! Mmumm-mmumm-mmumm! Pirr, pirr, pirr! Tsirp, tsirp! Kõss! Need on lõbusad ja kummalised, võibolla natuke ehmatavad! Mõnikord ei saa aga üldse arugi, mis hääled need on. Kunagi ammu-ammu elas üks onu Ernst, kes need helid üles kirjutas ja oma luuletustesse pani. Meie äratasime need helid uuesti ellu! Ja oi kui naljakas on helidega vigurdada! Ja veelgi põnevam neid kuulatada ja mõistatada. Olgu siis selle hääle tegijaks rohutirts, kes läks kõndima. Hiiretips, kes võttis nõuks putru keeta. Või metsmesilased, kes sumistasid pidu pidada. Lii ja laa ja laa ja lii! Tip ja tap ja tipadii!
„Väike vaataja peab ennast teatris hästi tundma, tal peab olema mugav ja soe, et saaks naerda ja kõige olulisem on, et ta lahkuks hea tuju ja uute mõtetega. Siis tahab ta teinegi kord meile külla tulla. Loodan siiralt, et ka last saatev lapsevanem leiab siit oma iva, naudib etendust koos lapsega ja teatrikülastusest saab nende ühine kogemus või tõdemus, et loovuse ja leidlikkuse aluseks on mäng,“ kommenteerib lavastaja ja kunstnik Kaili Viidas.

Lapse esimese teatrietenduse „Üks rohutirts läks kõndima“ autorid Ernst Enno, Ott Kilusk ja Kaili Viidas. Lavastuses mängivad Karin Tammaru ja Sander Rebane.

Juulikuus rõõmustab Jaan Tätte publikut oma muusikaga suvekontsertidel „Ilus hetk“.

Kõlavad meeleolukad ja Tättele omased lõbusad meloodiad, mis pakatavad heast tujust ning võluvad kuulajaid oma lihtsuses ja eheduses. Laulud viivad publiku tõelisele muusikalisele rännakule läbi Eestimaa ilusa looduse maailma teise otsa välja!
Kontsertidel kuuleb ka vahvaid pajatusi ja meenutusi Tätte lapsepõlvest, reisiseiklustest ning laulude sündimisest.

Kui Steven Spielberg lavastas 1975ndal aastal filmi „Lõuad“, tuli see nii äge, et filmistuudio otsustas vändata järje: “Lõuad 2“.
Kui andsime ülemöödunud aastal oma kontserte, oli see nii hirmus tore, et rumalus oleks jätta kasutamata võimalus seda lusti ja rõõmu taas pakkuda nii publikule kui muidugi ka endale.
Lood on kõik teised, aga ikka hingest tulevad ja meile tähtsad. Armastame ilusaid laule, millede
sõnadesse on mõte kätketud. Jutud on teised, sest ikka on juhtunud ja juhtub veel. Ja nalja peab saama ja ka saab! Aga mehed on samad. Ja muidugi Ann oma viiuli ja tšelloga teeb kõik veelgi ägedamaks.
Kohtumiseni kontsertidel!

Lavastuse tegevus toimub "ESTONIA" teatris aastal 1925, mil Estonia Selts tähistas oma 60. juubelit.
Tol aastal oli teatris mitmeid tähelapanuväärseid sündmusi, mille ajendil otsiti ka uut direktorit. Estoonlaste (Toomas Tondu, Sergius Lipp, Sergei Mamontov, Nikolai Põlluaas) kõrval on laval ka Eesti- Soome laulusilla rajaja Väino Sola. Legendaarsed estoonlased (Paul Pinna, Alfred Sällik, Benno Hansen, Agu Lüüdik, Gerda Murre jpt.) on olnud tegelasteks üheteistkümnes erinevas Variuse lavastuses.
Seekordses, arvult kaheteistkümnendas, saame tuttavaks vähemtuntud või unustatud artistidega. Laval on praegused estoonlased RENÉ SOOM, PRIIT VOLMER, URMAS PÕLDMA ja PEETER KALJUMÄE. Variuse töös on kõik need mehed osalenud 10-20 aastat.
Kontsertmeistriks on KLASSIKATÄHTEDEST tuttav akordionisolist HENRI ZIBO.
Autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU
Kunstnikud KARMO MENDE ja MARE KÕRTSINI

Rita Ray on ainulaadne artist meie muusikalavadel - diivalikku soul’i, suitsust r&b’d ja 70ndate maiguga diskot esitav lauljatar on vaatamata oma noorele eale suutnud üllatada Eesti publikut oma jõulise vokaali, hingestatud live-kontsertide ja enda kirjutatud loomingu mõtestatud sõnade ning meeldejäävate meloodiatega.
 
Rita Ray on varasemalt öelnud, et ilma mõtteta lugusid on siin maailmas juba piisavalt. Ka oma muusikas on tal aukohal lüürika, mis kõnetab nii teda ennast kui ka publikut. Aasta tagasi ilmus tema debüütalbum „Old Love Will Rust“, mis nomineeriti Eesti muusikaauhindade jagamisel koguni neljas kategoorias, aasta album ja aasta debüütalbum kaasa arvatud, ning album kogub populaarsust nii Suurbritannias kui ka USAs.

Eriti suudab Rita Ray kuulajaid võluda oma kontsertidel, kus lauljanna tõeliselt särama lööb. 

Maailmakuulsa ansambli ABBA tribüütbänd ABBA Chique annab Eestis neli suurt aastavahetuse kontserti!
ABBA Chique kontsertidel taaselustub legendaarse poppansambli ABBA lavashow, mida iseloomustab autentne muusika ja välimus. Lava täitub glamuuri ja säraga, mida ehivad võrratud kostüümid, mille detailidele on eriti hoolikalt tähelepanu pööratud.
Bändi kontserdid on ülimenukad ning nende energilised etteasted viivad kuulajad tagasi otse 70ndatesse! Kõlavad ABBA parimad hitid, teiste seas ka „Waterloo“, „Chiquitita“, „Dancing Queen“ jpt lemmikpalad.
Tule naudi ABBA kuulsaid laule ja tunne ehedat emotsiooni nende muusikast ABBA Chique esituses!

Toimumiskohad ja -ajad:
27.12.2021 - Pärnu kontserdimaja
28.12.2021 - Tartu, Vanemuise kontserdimaja
29.12.2021 - Mooste Folgikoda

Dostojevski esimese suure romaani „Kuritöö ja karistus“ põhjal valminud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus, mille peategelaseks on õigusteaduse üliõpilane Raskolnikov, maailmakirjanduse üks tuntumaid karaktereid. Vaesuses virelev Fjodor Raskolnikov otsib teid oma ideede teostamiseks ja ei kohku tagasi ka kahe inimese tapmise ees. Tema palavikulised mõtted kisuvad järjest enam ja enam eksi ning sellelt teelt ei suuda teda tagasi tuua ei põletav armastus ega ühiskond, sest kõik, kes Raskolnikovi ümbritsevad, on niisamuti palavikust haaratud.

Fjodor Dostojevski, „Kuritöö ja karistus“. Dramatiseerijad, lavastajad ja lavakujunduse autorid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Valgus- ja videokunstnik Petri Tuhkanen. Helilooja Jakob Juhkam. Tõlkinud A. H. Tammsaare. Osades Ursel Tilk, Hendrik Toompere, Priit Võigemast, Taavi Teplenkov, Hilje Murel, Marian Heinat, Uku Uusberg, Helena Lotman, Markus Luik.

Lastelavastus „Härra Huu“ Endla Teatris, mille autor on Hannu Mäkelä ning dramatiseerija ja lavastaja Ingomar Vihmar.
Kui metsas oks praksatab, on see härra Huu. Kui voodi all miski liigub, on see härra Huu. Kui öösel miski tatsutab ja patsutab ja köögis matsutab, on see ikka seesama härra mustkuub, hirmus härra Huu – väike mustakuueline mees, kes elab üksi keset paksu metsa ja kelle tööks on öösiti lapsi hirmutada. Ta oleks oma tööga üldiselt rahul, kui ta ise nii hirmsasti pimedat ei kardaks. Ka eraku elu paksu metsa sees oleks väga mõnus, kui vaid ei oleks seda painavat igatsust leida endale tõeline sõber.
Lastelavastuse kunstnik on Illimar Vihmar, videokunstnik Argo Valdmaa, valguskunstnik Ivar Piterskihh ja muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Teose tõlkis Piret Saluri.
Lavastuses mängivad Meelis Rämmeld, Nils Mattias Steinberg, Liis Karpov, Fatme Helge Leevald ja Priit Loog.

Scott McPhersoni peredraama, mille keskmes on õdede keerulised suhted

Tõlkija Kalle Hein
Lavastaja Tiit Palu
Osades Piret Laurimaa, Maria Annus, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Saara Nüganen, Ken Rüütel, Oskar Seeman, Tiit Palu

Elu võib olla mõnikord nii pööraselt kiire, et norutamiseks aega ei jäägi. Ameerika näitekirjaniku Scott McPhersoni näidend pakub psühholoogiliselt meisterlikku sissevaadet oma eluvõitlust pidavate inimeste muredesse ja lootustesse.

Hoogne gospelmuusika, tempokad sündmused ja südamlik lugu inimlikkusest!

„Nunnad hoos“ on suurepärane muusikaline komöödia! Menkeni sädelevad meloodiad täidavad energiaga teatriõhtuid ja -publikut – kirikuskäimine pole iial olnud nii lõbus! Võib vist öelda küll, et „Nunnad hoos“  lööb „pühapäevahommikuse palaviku“ lakke!
Selle muusikali lavastamine on minu jaoks ühe unistuse täitumine ning mulle teeb rõõmu, et saan seda teha Eestis ja Vanemuises. Hindan ja armastan väga samanimelist mängufilmi Whoopi Goldbergiga peaosas ja olen üsna kindel, et meie versioon tuleb vähemalt sama lustakas ja energiast pakatav tänu suurepärasele meeskonnale. Mul on väga hea meel, et minu lavastatud muusikal „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja nüüd on mul au, vastutus ning suur tahtmine panna end proovile muusikalise komöödiaga – ootan väga esietendust!
Samuel Harjanne, lavastaja

 

Lavale astuvad 10 Eesti prominenti: Edgar Savisaar, Erik Orgu, Marina Kaljurand, Brigitte Susanne Hunt, Mart Helme, Synne Valtri, Yana Toom, Urmas Sõõrumaa, Doktor Vassiljev ja (last but not least) Liis Haavel. Pille valmistub juba aegsasti oma peoks ja see kõik algab otse vaatajate pilgu all. Keda kutsuda Eesti kuulsustest, kui lauas on vaid viimased vabad kohad jäänud? Selles on küsimus. Pille avab nii mõnegi külje ka endast ja räägib, milline ta juubel välja peaks nägema, kes sinna peaks tulema ja keda ta iialgi sinna ei kutsuks – olgu kingitus ümbrikus kui suur tahes. See etendus värskendab nii keha kui vaimu!
Pange oma naeruhääled valmis!

Tragi komöödia elumuutvatest valikutest

Lavastaja Ain Mäeots: „Mart Kadastiku näidend on vaade hulludele üleminekuaegadele läbi keskmise eesti mehe. See, mis temaga selles näidendis juhtub, on mõnikord pööraselt naljakas ja kohatu ning vahel hakkab temast ka väga kahju. Usun, et sellise inimesega oskab iga vaataja end samastada, olgugi, et tegevus toimub kohati kõrgetes võimukoridorides, kuhu mees pooljuhuslikult satub.“

Etendused Sadamateatris, Tartus.

Andrus Kivirähki komöödia „Keiserlik kokk“, mille lavastajaks autor ise. Näidendi tegevus toimub möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel stalinistlikus Eestis. Normaalne maailm on muutunud otsekui tsirkuseks ja paljud inimesed käituvad kui klounid. Ning keset seda hullumaja üritavad põlu alla pandud Tuglased jääda iseendaks ning säilitada oma kodus mälestust vanast heast maailmast.
„Keiserlik kokk“, autor ja lavastaja Andrus Kivirähk.
Kunstnik Kaspar Jancis.
Osades Aleksander Eelmaa, Kaie Mihkelson, Jan Uuspõld, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Christopher Rajaveer.

Lavastaja Andres Noormets.
„Valged põdrad” võitis nime all „Siirderiitujad“ 2019. aastal Eesti Teatriagentuuri näidendivõistlusel I preemia ja mille autoriks on Piret Jaaks.
Vanasse talumajja ühes mereäärses külas kolivad noor mees ja naine. Esimesest pilgust on selge, et nad on linnainimesed. Mees on imelik – ise elab looduskaitsealal, aga tassib püssi kaasas. Tema napisõnaline naine on aga veel imelikum. Miks nad siia tulid? Sellesse kolkasse, kus kõik tunnevad kõiki ja elutuiksoonteks on vaikselt tiksuv kauplus ja külabaar?
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding ja valguskujundaja Villu Konrad. Laval on Ilo-Ann Saarepera, Marika Palm, Laura Kalle või Marion Tammet (TÜ VKA), Liisu Krass (külalisena), Peeter Jürgens, Rait Õunapuu, Tanel Ingi ja Vallo Kirs
Lavastus “Valged põdrad” etendub lisaks Ugala kodusaalile Viljandis ka Kumu Auditoorimis Tallinnas.
Etendused Ugala teatri väikeses saalis

Üheksa-aastase Tilda ja tema tolmust koosneva sõbra seiklused!

Alusteose autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Mare Tommingas
Helilooja ja heliefektide autor Vaiko Eplik
Lava- ja kostüümikunstnik Takinada
Videograafik-animaator Taavi Varm
Valguskunstnik Priidu Adlas
Osades Vanemuise balletiartistid ning Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas, Tartus.

Iga päev läksid ema ja isa tehasesse tööle ja Bertil jäi üksi koju. Ta polnud mitte alati üksi olnud. Varem oli tal õde, kelle nimi oli Märta. Aga ühel päeval tuli Märta koolist koju ja jäi haigeks. Ta oli nädal aega haige. Ja siis ta suri. Pisarad hakkasid iseenesest voolama kui Bertil mõtles Märtale ja sellele kui üksi ta nüüd on. Just siis ta seda kuuliski. Ta kuulis oma voodi alt tasaseid tippivaid samme. Ta nägi midagi kummalist. Seal voodi all seisis keegi. “Mina olen pöialpoiss Nils Karlsson,” ütles väike poiss. Nii leiabki Bertil endale sõbra, kelle eest hoolt kanda ja kellega koos vahvaid asju ette võtta ning päevad ei tundu enam nii igavad ega üksildased.

Osades: Mart Toome (Tallinna Linnateater) ja Kristo Toots

7.mail kell 11.00 Viimsi Huvikeskuses

"Abort" on lugu raamatutest ja armastusest, mille lavastaja on Kaili Viidas.
Richard Brautigani „Abort“ on kummaline, võiks koguni öelda, nõiduslik lugu: mida rohkem me sellest räägime, seda kaugemale nihkume mõttest, mida tegelikult öelda tahame. Me ihkame olla vabad, kuid takerdume kaitsvatesse ruumidesse ja kohmakatesse kehadesse. Maailm meie ümber on suur ja valmis ning kipub meid kodustama, lahterdama. Kuidas leida oma väike õnn ja kui suur on loobumise hind, kui soovime, et asjad jääksid igavesti nii, nagu nad just parasjagu on?
Lavastuses mängivad Jane Napp, Nils Mattias Steinberg, Ago Anderson, Sten Karpov ja Carmen Mikiver. Teksti tõlkis Juhan Habicht ja dramatiseeris Ott Kilusk, lavastuse kunstnik on Arthur Arula.

Ugala teatris jõudis lavale Soome lavastaja ja näitekirjaniku Antti Mikkola näidend „Sorri, ei saa aidata“, mis räägib keskikka jõudnud mehe ummikaastatest. Lavastab Tanel Ingi ning peaosas on esimest korda külalisnäitlejana Ugala lavastuses kaasa tegev Ott Sepp. Teistes osades on Tarvo Vridolin, Kadri Lepp ja Terje Pennie.
See on lugu kaduvast mehelikkusest, tugevast ja tahtejõulisest naiselikkusest, isekusest ja andestamise raskusest, millesse on põimitud vabastavat nalja ja huumorit.
„Üldiselt on nii, et ega mehed oma asjust just eriti ei räägi. Sellest, mis hingel. Mis ei meeldi või haiget teeb. Nendest asjadest ei räägita sageli isegi oma naisega. Harva, kui on mõni sõber, kellele paotada oma südame ust. Nii jääb palju enda sisse ja koguneb tasahilju. Ega see hea ei ole. Aga kellega oma muredest siis rääkida?“ küsib lavastaja Tanel Ingi.

Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Taago Tubin, valguskujundaja Laura Maria Mäits ning videokujundaja Margo Siimon.
„Sorri, ei saa aidata“ etendub sügishooajal lisaks Ugala teatrile ka Rakvere teatris, Endla teatris, Aruküla rahvamajas, KUMU auditooriumis ja Vanemuise väikeses majas.

„Figaro pulm“ ei ole oma nime saanud mitte peategelase, vaid hoopis tegevuse järgi – see tuleb hästi välja ooperi alapealkirjast „Pöörane päev“. Selles loos paisatakse tegelased sündmuste virvarri, sest kõigest ühe ööpäeva jooksul on vaja ära korraldada Susanna ja Figaro abiellumine. Samas ei puuduta abieluteema mitte ainult neid kaht, vaid juttu tuleb ka teistest abieludest ja suhetest. Figaro alustab sotsiaalset revolutsiooni võrdsete õiguste eest võitlemiseks, esindades seega uut maailma ja uut inimest, kes usub ausatesse tunnetesse ning otsekohesusse, mis on võimalik ainult vabas ühiskonnas.

Mozarti suursuguse muusika puhtus ja lihtsus suudab ideaalselt edasi anda igatsust parema maailma järele, kus inimesed on oma eluga rahul – või nagu ooperi viimane lause ütleb: „ja kõik on õnnelikud!“.

Lavastajaks on Marco Gandini Itaaliast ning osades Kristel Pärtna, Raiko Raalik, Silja Aalto (külalisena Soomest), Rauno Elp, Helen Lokuta, Priit Volmer, Mart Madiste, Janne Ševtšenko. Dirigeerib Arvo Volmer.

psühholoogiline müsteerium

Karlova Teatris etendub ajatu Briti krimiklassika – Sir Arthur Conan Doyle´i tuntuim Sherlock Holmesi lugu "Baskerville´ide koer". Kuulsat jutustust, milles on osavalt kombineeritud detektiivi ratsionaalne ja detailne maailmakäsitlus ning müstiline ja hirmutav vaimumaailm, on korduvalt nähtud nii kinolinal kui teleekraanil, kuid veel mitte Eesti teatrilaval.Inglismaal on päevad hallid ja ööd sünged – eriti veel Dartmoori nõmmel, mille servas elutsevat Baskerville´ide suguseltsi painab sajanditepikkune needus, verejanuline fantoomlik koer. Pärast onu Charlesi mõistatuslikku surma naaseb noor pärija Henry Baskerville kodukanti. Kas tõesti surmas onu too kummituslik koer või siiski inimene? On ka Henry enda elu ohus? Kas käima on lükatud mingi suurem vandenõu? Või on kõige taga tõepoolest needus? Aga needusi pole ju olemas?!

Henry kutsub endale appi meisterdetektiiv Sherlock Holmesi ja tema truu abilise, doktor Watsoni. Kui keegi üldse nendele küsimustele vastata oskaks, siis just need kaks elavat legendi!

Osades Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula (TEMUFI), Elena Koit

Kuressaare Teater toob vaatajate ette kõik Shakespeare’i teosed. Lühendatult. Parandatult. Ühe teatriõhtuga.
Aeg-ajalt ikka mängitakse mõnda Shakespeare’i näitemängu, „Hamletit“ või „Romeot ja Juliat“, vahel jõuab ka mõni Shakespeare’i komöödia lavale. Seda on vähe ja just seetõttu oleme võtnud eesmärgiks mängida ühe õhtuga ära kogu Shakespeare’i loomingu, mida on rohkem kui 30 näidendit ja lisaks 154 sonetti! Nalja hakkab saama..

Autorid Adam Long, Daniel Singer, Jess Winfield
Lavastaja Sander Pukk

Laval: Tanel Ting, Jürgen Gansen ja Markus Habakukk

See on teater teatris, mäng mängus, naer läbi pisarate ja ooper maailma kauneimate aariatega, kus kõik valetavad ning situatsioonikoomika võtab võimust. Ebatavaline ooper „Don Pasquale“ on vallutanud lavasid ligi 200 aastat ning publikumenu ei ole seda siiani maha jätnud. Mis selle ooperi nii eriliseks teeb, selgub – nagu ikka – teatrisaalis.

Osades Priit Volmer või Pavlo Balakin, Tamar Nugis või Aare Saal, Kristel Pärtna või Mirjam Mesak, Mehis Tiits või Nico Darmanin ja Aare Kodasma või Mati Vaikmaa.

Farss pangaröövist, mille käigus tuleb ette enam kui üks ootamatus.

Autorid Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields
Lavastaja Ain Mäeots
Osades Jaanus Tepomees, Karl Robert Saaremäe, Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas või Sepo Seeman (Pärnu Endla), Jüri Lumiste, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Karol Kuntsel, Veiko Porkanen, Karl Kristjan Puusepp, Jürgen Gansen (Kuressaare Teater)

Etendused Vanemuise teatri suures majas, Tartus.

Uus vene näidend, milles noored ja mitte enam nii noored isad kohtuvad ühe sünnitusmaja ooteruumis.

Autor Jevgeni Griškovets
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Reimo Sagor

Etendused Sadamateatris, Tartus.

Ray Cooney pöörane komöödia „Võrku püütud“, mille lavastas teatri loominguline juht Tanel Jonas ning peaosas näeb värskelt Ugala trupiga liitunud Margus Taborit.

Kaheksateist aastat on taksojuht John Smith nautinud täiuslikku õnne. Tal on hubane kodu, kus teda ootavad armastav naine ja ilus tütar. Ning siis veel ka teine kodu, kus ootamas sama armastav naine ja tore poeg. Loomulikult ei tea perekonnad teineteise olemasolust midagi ja rahuloleva Johni arvates võiks see nii ka jääda. Ühel ilusal päeval kohtuvad tema lapsed ootamatult internetis ja jõuavad arusaamisele, et nende isad on väga sarnased. Sündmuste ahel, mille see tutvus käivitab, on nii hullumeelne, et päeva lõpus on John nõus kasvõi vanakuradi vanaemaga tantsu lööma, selleks et tema saladus päevavalgele ei tuleks.
Ray Cooney komöödia „Võrku püütud“ on järg tema menunäidendile „Run for Your Wife!“, mida eesti publik tunneb nime all „Oi, Johnny!“.

„Nagu süldikeeduvesi“ on sooja huumori ja lummava muusikaga algupärand, mille kirjutas eriolukorra ajal Ott Kilusk ja lavastas Kaili Viidas.

„Kui omavahel põimuvad tragikomöödia, säästuesoteerika, ulmeromantika, kööginaturalism, kodune operett ja jumal-teab-mis, siis saab kokku sellise mahlase lavastuse, kus enam ei saagi täpset žanrit määratleda. Tundub, et see lavastus võiks meeldida nii nalja armastajatele kui ka neile, kes tahavad asjade sügavama olemuse üle mõtiskleda; kindlasti sellistele vaatajatele, kellele läheb korda psühholoogiline inimesekäsitlus. Ja oi kuidas ta räägib armastusest, selle erinevatest vormidest ja tasanditest. Paras gemüüse kõigest, mis tundub inimhingele söödav ja huvitav,“ selgitab lavastaja Kaili Viidas.
Ott Kiluski verivärske näidendi esmalavastuses mängivad Peeter Tammearu, Sten Karpov, Tambet Seling, Karin Tammaru, Fatme Helge Leevald, Ireen Kennik, Kleer Maibaum, Ott Raidmets, Nils Mattias Steinberg ja Sander Rebane.

Eesti saatkonnahoone Berliinis on kõige laiemas ja sügavamas mõttes kasvanud koos Eesti Vabariigiga. Tema kujunemisloos mängisid olulist rolli ka meie kultuuriloos sellised olulised tegelased nagu EDUARD VILDE, KARL MENNING, GEORG MERI jpt.
Ajaloolist kontinuiteeti, silda erinevate ajastute vahel on Berliini saatkonna loo kaudu kehastanud president LENNART MERI. Selle aasta maikuus tähistab saatkond oma 100. sünnipäeva.

Lavastuses mängivad EGON NUTER (Tallinna Linnateater), PEETER KALJUMÄE, PRIIT VOLMER (Rahvusooper ESTONIA), RENÉ SOOM (Rahvusooper ESTONIA), TOOMAS TROSS ("PIIP ja TUUT”). Klaveril Hain Hõlpus. Teksti autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU. Kunstnikud KARMO MENDE ja MARE KÕRTSINI.

„Linnade põletamise“ peategelase Tiina lapsepõlv möödub sõjajärgses Tartus. Põlenud linnas mustavad veel Pauluse kiriku ja Vanemuise teatrimaja varemed, vaid Tiina kodumaja kõrval asuv korporatsiooni Fraternitas Estica maja püsib kui miski aegade ülene. Sõja ja hävitustöö rusudel üritavad inimesed oma elu uuesti üles ehitada. Tiina püüab mõista, mis tema perekonnas tegelikult sel rõhuva vaikuse ajastul juhtus. See on õrn lugu täis armastust, kirge ja kaotusevalu.
Kai Aareleiu „Linnade põletamine” avaldati romaanina 2016. aastal ning sellest sai kiirelt nii lugejate kui kriitikute lemmik. Romaani põhjal kirjutas Kai Aareleid näidendi spetsiaalselt Eesti Draamateatrile.

Kai Aareleid, „Linnade põletamine“. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, osades Teele Pärn, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Maria Klenskaja, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Laine Mägi.

Wang Yuanyuani ballett Tõnu Kõrvitsa muusikale

„Lageda laulud“ on Tõnu Kõrvitsa üheksaosaline tsükkel koorile ja keelpillidele. Tekstina kasutatud Emily Brontë’i pea gootilikult tumeda poeesia, mis siiski kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid, on valinud ja tõlkinud Doris Kareva.

“Lageda laulude” luule ja muusika tiivustasid Pekingi Tantsuteatri koreograafi Wang Yuanyuani looma kooritsüklist balletti: “Kui kuulsin Tõnu loomingut esmakordselt, tundus see nagu kaugete silmapiiride poeesia. See ühtaegu ettevaatlik ja külluslik muusika peidab endas nii rõõmu kui kurbust, nii teatraalsust kui ka pühadust – kõike, mis puudutab inimeste südameid.”

Lavastuses teevad kaasa sopran Karmen Puis, Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.

Molière’i komöödia

“Minu jaoks tähendab oskus inimese üle naerda ka võimet teda armastada, kuna teatavasti saab ligimesele (sealhulgas loomulikult ka iseendale) tema puuduste ja naeruväärsuse pärast ainult kaasa tunda,” leiab lavastaja Priit Strandberg.

“Naiste kooli” muusikaline kujundaja on Priit Strandberg, tõlkija August Sang, stsenograaf Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn.
Osades: Marian Heinat, Linda Kolde, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Karl Laumets, Jaanus Tepomees, Viktor Lukawski või Priit Strandberg.