End eestlaste südamesse laulnud ja tänini armastatud Heidy Tamme, kelle repertuaari sellenimeline laul kuulub, sündis hoopis Uljanovskis. Kui Heidy oli 1,5 aastane, kolis pere Eestisse. 1967-1983 laulis ta end tuntuks Eesti Filharmoonia solistina, neist kaks aastat ansambli Laine koosseisus. Enamik kuulajaid mäletavad teda tollel ajal ülipopulaarsest ETV laulusaatest "Horoskoop“. Heidy on esinenud ansamblitega „Vana Toomas“, „Sinilind“, osalenud estraadikavades koos Uno Loobi, Nikolai Samohvalovi ja Oleg Melnikuga ja laulnud linti väga palju imelisi laule – Õnne tipul, Aeg annab kõik, Me pole enam väikesed, Kodulaul, Pühapäev, Tantsulaul, Sind nii armastan ma jpt. 
Heidy Tamme juubelikontsertidel astuvad külalistena üles ka Ivo Linna, Karl Madis ja Karavan, Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liiv ning showtrupp Showstoppers.

ehk isanda ilmutus
Karlova Teatri 2018. aasta sügishooaja avab Kati Kivitari lavastus "Popi ja Huhuu ehk isanda ilmutus".
Fr. Tuglase novelli "Popi ja Huhuu" apokalüptilise vaimsuse, korra ja kaose igikestva vastasseisu dramatiseering ilma ühegi lavalt lausutud sõnata on avastusi pakkuv väljakutse, mille mängivad publiku ette näitlejad Helen Rekkor (Teatriühendus Misanzen), Rauno Kaibiainen ja Merle Jääger (Vanemuine).
Tuglase sümbolistlikus teoses ootavad koer Popi ja pärdik Huhuu  koju oma isandat, kes ühel päeval enam justkui tagasi ei tulegi. Kati Kivitari lavatõlgendus kõneleb loo kahe omapäi jäänud indiviidi üksindusest ja seotusest, võimuvõitlusest, hirmuga harjumisest, allakäigust ja kohandumisest. Selles, kuidas hakkab looma ennast väike maailmamudel peegeldub nii meie minevik kui ka see, kuhu poole me liigume.

Esietendus 15. septembril, etendused 19., 20., 21., 22. septembril ja 24., 25., 26. oktoobril 2018 kell 19 Karlova Teatris (Tähe 66, Tartu).

Veel sel ja järgmisel nädalal saab Laitse Graniitvillas vaadata David Hare´i „Eluhingust“, kahe naise pingsat ja elegantsete pööretega sõnalist mõõduvõttu, ajendiks üks mees, kes on nende mõlema elust juba kadunud.
Aleksander Eelmaa kammerlikus lavastuses säravad Laine Mägi ja Kaie Mihkelson. Eesti Draamateatri lavastuse „Eluhingus“ viimased etendused 21., 23., 24., 27. ja 29. augustil kl 19 Laitse Graniitvillas.

Rahvusvaheline akordionitrio.
Erinevaid žandreid kätkev mitmekultuuriline akordionimäng.

Oma erakordse kontsertprogrammiga külastab Eesti suuremaid linnu rahvusvaheline akordionitrio Balcardion – Radovan Popovi Serbia linnast Suboticast, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Evita Anderson Leedust ning prantsuse päritolu muusik Maurice Balaska (Kanadast). Trio programmi kuulub palju erinevaid muusikastiile ja -suundi: Balkani rahvaste tulised rütmid, prantsuse estraadilaulude meisterlikud arranžeeringud, tänapäeva pop- ja rokkmuusikapalad selliste bändide ja esitajate repertuaarist, nagu ABBA, Queen, Michael Jackson, AC/DC, Take That jt.
Rahvusvaheline akordionitrio Balcardion rõõmustab kuulajaid üle kogu Eesti.

Suvel annab Eesti pop-rokkmuusika lipulaev Smilers kolm kaasakiskuvat kontserti, kus tulevad esitusele bändi parimad laulud läbi mitme aastakümne! Sel aastal tähistab Smilers oma 25ndat tegutsemisaastat ning nende aastate jooksul välja antud hitid on vallutanud edetabeleid ja hullutanud fänne. Bänd on jätkuvalt sõiduvees, üllitades aina uusi lugusid, mis järjest rahva lemmikuteks saavad. Kontsertidel saab kuulda vanu hitte, nagu „Mojito”, „Pimedam pool”, ning ka uuemaid palu, teiste seas „Anna mulle tuld”, „Hipisuvi” ja „Et sa teaks”.
Veeda oma suveõhtu Hendrik Sal-Salleri omapäraselt mõnusa hääle ja paeluvate meloodiate seltsis!

17. augustil tähistab Tartu laululaval Eesti legendaarne ansambel FIX oma 50. tegutsemisaastat!

Selle 50 aasta jooksul on FIX andnud sadu kontserte nii Eestis kui mujal Euroopas, Aasias ja ka Aafrikas ning üllitanud hitte, mis on muutnud Eesti muusikamaailma jäädavalt. Kontserdil kõlavad Fixi parimad lood, teiste seas „Kuninganna”, „Tsirkus”, „Grammofon” ja „Hei, aidake meid”. Koos FIXi liikmetega löövad kontserdil kaasa veel Koit Toome, Siiri Sisask, Ines, Kalle Sepp, Valter Soosalu, Tanel Padar ja Taavi Peterson!

Tule ja tähista koos Fixiga!

Eelmisel suvel end populaarse mängukohana tõestanud Hageri palvemaja on ka sel suvel teatrilavaks.
Lavastus põhineb rahvaluulearhiivi seni avaldamata rahvausundi muinasjuttudel ja lugudel, kus inimeste igapäevase argielu sees, kohal ja kõrvu toimetavad mütoloogilised olendid, sekkudes ja mõjutades inimeste maailma. On nii hullumeelselt veidrad ettemääratused kui kummastavad fantaasiad kasina reaalsuse piire ületades. Ja muidugi armastus!
Lavastus pakub publikule rännakut habrastesse maailmadesse, mis meie kõrval ja ometi võõrad, meie sees ja ometi mitte omad.
Autorid-lavastajad Anne Türnpu, Eva Koldits (Teater NO99)
Kunstnik Arthur Arula
Valguskunstnik  Airi Eras
Laval Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Katariina Tamm (London), Bert Raudsep, Lauri Kaldoja ja ansambel Triskele

Esietendus 17. augustil.
NB! Pärast etendusi ühine piknik.

Indrek Taalmaa stand-up

Selles etenduses puudutame inimlikke nõrkusi, pahesid ning rumalust meie ümber. Seda kõike loomulikult läbi koomika.
Etenduses on värvikaid karaktereid ja on palju äratundmisrõõmu elust enesest.
Parimad palu etendusest: „Sinised kilesussid jalas“, „Oranžid tropid kõrvas“, „Lollidemaa“, „Teatrikokk“ ja mujalt.
Laval: Indrek Taalmaa.

15. juunil esietendub Keila kultuurikeskuses „Isamaa pääsukesed“, Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali ühislavastus, mis kuulub EV 100 teatrisarja „Sajandi lugu“. Andrus Kivirähki näidend viib vaataja külakultuurimajja, kus näitering „Virmaline“ otsustab Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks lavale tuua Vabadussõjale pühendatud muusikali „Isamaa pääsukesed“. Paraku pole Eesti elu saja aasta jooksul kuigi palju muutunud: kui tollal ei viitsinud mehed sõtta minna, siis nüüd ei viitsita teha näitemängu. Mehed pagevad lavalt uste ja akende kaudu, seega peavad tublid naised kogu koorma endi õlule võtma ja ise juubeli tähistamisega toime tulema. Ja kui naised juba midagi ette võtavad, siis läheb asi lauluga. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, muusikalised kujundajad Tõnu Kaljuste ja Tõnis Kõrvits.
Osades Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.
Lavastust mängitakse juunis ja augustis 13 korda Keila kultuurikeskuses ja augustis 6 korda Naissaarel Omari küünis.

Ugala teatris esietendub 26. jaanuaril 2019 muusikal „Once“, mille toob lavale Taago Tubin, muusikajuhid on Peeter Konovalov ja Andre Maaker. Peaosades astuvad üles Priit Võigemast ja Laura Kalle.

John Carney mängufilmil põhinev muusikal „Once“ („Ükskord“) on isemoodi lugu üksindusest, kirest ja lootustest. Samuti muusika rollist meie elus.

Muusikali libreto autoriks on tuntud iiri näitekirjanik Enda Walsh, muusika ja laulusõnad on loonud filmis peaosi mänginud Glen Hansard ja Markéta Irglová.

Üleküpsenud muinasjutt täiskasvanutele
5. juulil esietendub Tartu Pühade Aleksandrite kiriku tagaaias Emajõe Suveteatri 22. hooaja uuslavastus „Tsaar Saltaan“.
Publiku ette astuvad kolm näitlejannat oma parimas kõrgvormis: Marika Barabanštšikova (Vanemuine), Karin Tammaru (Endla) ja Terje Pennie (Ugala). Idee autor ja lavastaja on Kaili Viidas, kes on dramaturgiks kaasanud möödunud aasta näidendivõistluse võitja Ott Kiluski ja omanäolise teatrikunstniku Arthur Arula. Ilmavalgust näeb uus klassikatöötlus, milles kõigile teada-tuntud Puškini muinasjutt koos pööraste süžeekäikude ja värvikate karakteritega vaid kolme näitlejanna poolt ette kantakse. See nõuab neilt üliinimlikku ümberkehastumisvõimet ja oskust panna mängu kogu oma näitlejaarsenal. Lavastuses kõlavad Puškini surematud värsid, põimudes koos muusikaliste vahepalade ja grotesksete intermeediumitega teatrielamuseks, mis mõeldud eelkõige täiskasvanutele.
Mängupaik on maagiline – õigeusu kirik koos säravate sibulkuplite ja kulunud fassaadiga mõjub kui igavikuliselt lagunev maal, kuhu Puškini tegelased on varjunud uue progresseeruva maailma eest.

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata!
„See on, ilma naljata, üks võimsamaid muusikateoseid, mis kaasajal loodud ja võimalus, et see kõik hakkab minu koduteatri laval varsti kõlama, täidab mind ülimeeldiva erutusvärinaga. Teater on loodud suurte lugude jaoks ja suurust selles loos on, samuti mastaapi ja kirge.“ (Tanel Jonas, lavastaja)

Osades Rasmus Kull või Priit Volmer (RO Estonia), Maria Annus või Hele Kõrve (Tallinna Linnateater), Pirjo Jonas või Maria Listra, Jaanus Tepomees või Kalle Sepp, Sepo Seeman või Lauri Saatpalu, Priit Strandberg või Kaarel Targo (Must Kast), Lauri Liiv või Peeter Veltmann, Valter Soosalu, Laura Kalle (Teater Ugala) või Merili Johanson, Simo Breede, Artur Nagel ja Oliver Timmusk.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise suures majas.

Õdede ansambel The Ilves Sisters esineb suvel uue kavaga „Kodumaine viis”. Eesti 100. sünnipäeva puhul kuuleb neil kontsertidel õdede esituses just eestimaiseid palu. Kõlavad nii aegumatud meloodiad nagu Heino Elleri "Kodumaine viis" ja Arvo Pärdi "Ukuaru valss", aga ka õdede lemmiklaulud Eesti popmuusikavaramust, näiteks "Kaks kuukiirt mu toas", "Rahu", "Everybody" jpt. Kontsertidel esitab The Ilves Sisters ka oma laule, nende seas värske lugu „Elulaul”.

Tule ja naudi suveõhtutel kauneid eestimaiseid viise!

Eesti muusikamaastiku lipulaev Terminaator annab augustis Tartus, Hansa Hoovis vägeva kontserdi, et rõõmustada kuulajaid bändi parimate lugudega!
Oma tegutsemisaastate jooksul on bänd välja andnud hulga albumeid lauludega, mis on paljudele eestlastele saanud südamelähedaseks. Sellel kontserdil kõlavad sellised hitid nagu „13 sammu”, „Muinasjutu mets”, „See ei ole saladus” ja paljud teised tuntud lood. Vahvaid elamusi ja head Eesti muusikat jagub sel õhtul kuhjaga!

24.08 kl 20 – Tartu, Hansa Hoov

Imekaunis ja maagiline Disney muusikal esietendub 24. novembril 2018 Vanemuise teatris ja 11. jaanuaril 2019 Alexela Kontserdimajas.
Muusikali „Kaunitar ja koletis“ aluseks on Disney Pictures’i 1991 linastunud muusikaline mängufilm, mis omakorda on loodud Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’i klassikalise prantsuse muinasjutu ainetel.
Osades Saara Kadak või Kärt Anton, Kalle Sepp või René Soom (RO Estonia), Aivar Tommingas või Lauri Liiv, Silver Laas või Juss Haasma, Mihkel Tikerpalu (Nukuteater) või Oliver Timmusk, Andres Mähar või Simo Breede, Merle Jalakas või Ele Millistfer, Anett Viinalass või Nele-Liis Vaiksoo, Norman Salumäe või Saamuel Pilpak, Karmen Puis või Kristina Vähi, Rasmus Kull.

Piletid muusikalile KAUNITAR JA KOLETIS on nüüd müügil!

Mida teeksite teie, kui olete ootamatult töötuks jäänud? Kas osaleksite tõsielusaates, et tuhandete vaatajate silme all uus töökoht hankida? Just sellise pakkumise saavad Draamateatri uue lavastuse kaks tegelast. Muidugi pole reality show´de telgitagune sugugi nii glamuurne ja sädelev, kui telekaekraanilt paistab ning loo ajab veelgi segasemaks ühe osatäitja müstiline mõrv. Prantsuse film noir´i stiilis vaimuka, mitmekihilise ja kriminaalse loo toob Draamateatri suure saali lavale Hendrik Toompere, eseietendus 19. aprillil. Osades Hendrik Toompere, Merle Palmiste, Christopher Rajaveer, Raimo Pass, Kersti Heinloo, Taavi Teplenkov, Elina Purde (külalisena), Harriet Toompere, Hilje Murel, Maarja Mitt (külalisena), Sten-Erik Remmel.

Möödunud aastal oma 30. juubeliaastat tähistanud Terminaator esineb Pangodis, Kiivitaja talu õuel maagilisel 13 ja reedel ühe mõnusa kontserdiga, kus esitatakse ansambli menukamaid hitte akustilises versioonis. Terminaatori muusika on Eesti muusikamaastikku mõjutanud esimestest tegutsemishetkedest alates ning tema laulud on jätkuvalt jõudnud edetabelite tippu - „13 sammust” „Kuutõbiseni”. Kontserdil saab kuulda ka vahvaid lugusid, mis bändil aastate jooksul on ette tulnud.
Tule ja laula kaasa oma lemmiklauludele!

13.07 kl 20 - Pangodi, Kiivitaja talu

Vene suurkirjaniku tuntuim näidend tegeleb küsimustega: milline on tingimusteta armastus; kas inimene on võimeline armastama ligimest rohkem kui ennast; kuidas jääda endale ausaks kellelegi liiga tegemata? Draamas kui kõige „vaimsemas“ žanris pidas Tolstoi võimalikuks kõnelda „inimese vahekorrast jumala, maailma, igavese ja lõpmatusega.“
„Elav laip“ räägib hea ja kurja võitlusest inimese sees. Peategelane Fedja Protassov on justkui Tolstoi autoportree. Süžee on näiliselt lihtne – armukolmnurk: naine ja kaks meest, kellest üks on üleliigne ning peab end teiste õnne nimel taandama.
Lavastuses saab näha ja kuulda elavat muusikat – näitlejate mustlasansamblile annavad hoogu Svjata Vatra solist Ruslan Trochinskyi ja viiuldaja Tarmo Suvisild.
Lavastaja Kristo Viiding
Kunstnik Maarja Viiding
Osades Martin Mill, Janek Vadi, Ingrid Isotamm (külalisena), Kadri Lepp, Tanel Ingi jpt.

Esietendus 21. aprillil Ugala väikeses saalis

Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust.
Mark St. Germaini romantilise komöödia lavastas Enn Keerd, osades Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson.

TANTSUTUND esietendus 21. aprillil Endla Teatri Küünis.

Teatri 2018/2019 hooaeg algab 14. augustil Jerry Bocki menumuusikali „Viiuldaja katusel“ etendustega. Traditsiooniline „Vana Tallinn Gala“ toob rahvusooperi solistid, koori ja orkestri koos mitmete tuntud külalissolistidega 24. augustil Tartu ja 25. augustil Tallinna publiku ette. Esimene uuslavastus, Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“ jõuab publiku ette 21. septembril. 

Tutvu kogu uue hooajaga Piletimaailmas. Parimad kohad etendustele ja kontsertidele saad just praegu!

A. Aycbourni komöödia    

Lavastaja : Roman Baskin
Kunstnik: Anu Lensment

Mängivad: Paul Laasik või Andrus Eelmäe; Kersti Kreismann; Nele Liiis Vaiksoo; Hilje Murel; Tõnu Kilgas; Karl Kalmet; Piret Krumm; Roland Laos

4 paari, aga 3 magamistuba!  On öö ja kõik paarid klaarivad oma asju....Alati leidub üks paar, kes on justkui üleliigne ja kes jääb kuidagi valel ajal ja vales kohas teistele kaela peale või siis lihtsalt ripakile. Ise nad seda muidugi ei taju, neil on teineteisega nii palju tegemist...

Etendused juulis ja augustis 2018 Ohtu mõisa tallisaalis

Ühes linnas on üks kena aed, kuhu tuleb kenale prouale kostiline Soomest ja proua annab talle lahkesti rendile oma pööningu ja aia suvitamiseks. Aga naise salapärased sugulasedki ihuvad magusale krundile hammast ja keeravad sellise sousti kokku, et vähe pole. Asi võtab kiiresti koomilised mõõtmed ja hea et aed üldse püsti jääb.

„Pulli kirves“ (autor ja lavastaja Andri Luup) esietendus 24. märtsil 2018 Endla Küünis. Lavastuses mängivad Ireen Kennik, Saara Nüganen, Kati Ong, Lii Tedre, Märt Avandi, Ott Raidmets, Meelis Rämmeld ja Tambet Seling.

Ingomar Vihmari lavastus DREAMWORKS on lugu masendusse langenud Davidist ja tema sõpradest, kes teda aidata püüavad. Kasutusele võetakse kõik sõpruskonnale teadaolevad teraapiavõtted budismist viskini, kuid miski ei aita. Siis aga kingivad sõbrad Davidile naise, kes teab erilist saladust – ta teab, kuidas unistused töötavad.

Osades Sten Karpov, Liis Karpov, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum-Vihmar, Carmen Mikiver, Jekaterina Novosjolova, Ago Anderson, Lauri Kink, Lauri Mäesepp, Ingomar Vihmar jt.

DREAMWORKS esietendus 3. märtsil Endla Teatri Suures saalis.

Tennessee Williamsi psühholoogiliselt keeruka näidendi peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley, lihtsa töömehe juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg. Ingomar Vihmari lavastuses mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Kati Ong, Priit Loog, Märt Avandi, Karin Tammaru, Ago Anderson, Ahti Puudersell jt.

 

Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

Poola autori Krzysztof Bizio näidendi tõlkis Hendrik Lindepuu, lavastas Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Lii Tedre, Karin Tammaru ja Saara Nüganen. Lisaks Pärnus toimuvatele etendustele, saab „Itku“ näha ka Tartus, Tallinnas, Kuressaares ja Viljandis.

 

Euripidese tragöödia ainetel

Lavastaja, teksti autor ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Maria Annus, Külliki Saldre, Merle Jääger, Kärt Tammjärv

 

Selle Kreeka müüdi teemadeks on inimlik üllus ja väiksus, armastus ja kättemaks, ennustused ja needused. 

Esietendus 20. jaanuaril 2018 Sadamateatris.

3. veebruaril esietendus Ugala teatri ja MTÜ R.A.A.A.M. lavastus „Hipide revolutsioon“ EV 100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1970–1980. Kangelaseepos Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse.
On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi “Sopals”. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit.
„Hipide revolutsiooni" autor on Mihhail Durnenkov ja lavastaja Juri Kvjatkovski. Lavastuses teeb kaasa peaaegu kogu Ugala trupp.

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

Me kõik unistame millestki. Mõni unistab uuest nukust või muust toredast mänguasjast, mõni vahvast suvevaheajast maal vanaema juures, mõni hoopis heast seenesaagist või lumistest jõuludest. Oma unistused on ka meie seekordse lastelavastuse värvikatel tegelastel. Vapper jänkupoiss Nöps unistab kaugetest maadest ja reisimisest, tema õde Topsu aga sellest, et ema ja isa juba koju jõuaksid. Metsseaneiu Röh-Rõõsk unistab imeilusast kapsapeast, orav Nik-Näk mõistlikest sõpradest, rebane ja hunt aga maitsvast kõhutäiest. Ja ühel kenal päeval satuvad nende kõigi unistamised samale metsalagendikule kokku. Tulemuseks on pöörane ja lustlik seiklus koodnimetusega operatsioon Kintsutükk. 

Helju Rammo näidendi lavastas Enn Keerd, kunstnik oli Liina Tepand, muusika autor Feliks Kütt. Laval lustivad Ireen Kennik, Carmen Mikiver, Kati Ong, Ott Raidmets, Jaanus Mehikas ja Risto Vaidla
Esietendus 13. detsembril Endla uuenenud Suures saalis.

Lavastus on KÄBI LARETEIST (1922 - 2014) - säravast diivast, kes küsib endalt: “ Kes ma siis olin ?” ja vastab: “Ma olin kombinatsioon internatsionaalsest kosmopoliidist - pianistist ja tont teab millest,
aga õieti olin ma lihtsalt üks eesti tütarlaps“ (Sirje Endre tsitaat raamatust “Mahagonipuust tiibklaver“). Käbi on öelnud, et enne, kui ta asus raamatuid kirjutama, ei aimanud ta, kui palju on kirjandusel ja muusikal ühiseid nimetajaid. Keel võib olla niisama hajuv, aga ka niisama täpne kui muusika.

“Minu muusika on rääkimine, jutustamine, nagu kirjanduse põhi on mitte romaani kirjutamine või väljamõtlemine, vaid jutustamine “ (“Eksiil “, 1997).

Varius on lugude rääkija olnud üle kolmekümne aasta. Seekord hoiame alles ja elavdame loo erakordsest pianistist, kirjanikust, naisest, maailmakodanikust, loojast, kes inimesena ometi üksildane.

Guugelmuugelpunktkomm on lugu sellest, mis hakkab juhtuma, kui mobiili välja lülitad!
Lasteooper 

“Teatri eesmärk lasteooperi pakkumisel on ju kasvatada tulevikuks muusikateatri nautlejaid. Seda tuleb hakata varakult tegema. Muusikateatri vahendid on teistsugused kui sõnateatril ja sõnumi vastuvõtmine saalis nõuab harjumist. “Guugelmuugelpunktkomm” on täis selliseid keerukaid mõttekäike, mis annavad peamurdmist ka täiskasvanutele, seega igal juhul soovitan võtta aega ja minna koos lapsega ooperisse."
Marko Matvere, lavastaja

Esietendus 28. oktoobril Vanemuise teatri väikeses majas. 
Külalisetendused Rahvusooperis Estonia 6. veebruaril kell 14 ja 18. 

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata. 

Osades Rasmus Kull, Marko Matvere, Maria Annus, Sepo Seeman, Lauri Saatpalu, Pirjo Jonas, Maria Listra, Jaanus Tepomees, Kalle Sepp, Reigo Tamm, Valter Soosalu, Priit Strandberg, Kaarel Targo, Lauri Liiv, Peeter Veltman jt. 
Kaasa teevad Vanemuise ooperikoor, balletitrupp ja sümfooniaorkester.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise teatri suures majas.
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega. 

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego.
Ingomar Vihmar: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja on Ingomar Vihmar, mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.

„Sajandi loos“ osaleb 22 teatrit. Igal kuul sünnib lavastus, mis käsitleb viimase 100 aasta ühte aastakümmet. Sari vältab 12 kuud - augustist 2017 kuni juulini 2018. Mängides läbi Eesti elulugu, teeb kõnealune projekt ise omal moel ajalugu: kahtlemata saab see nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades olema meie teatriloo suurim lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo” lavastuste etendusmaraton. Rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös jõuab lavale ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mille esietendus toimub 19. jaanuaril Estonias. Piletid on juba müügil!

Rohkem infot https://ev100.ee/et/teater ja Facebooki lehel www.facebook.com/sajandilugu/ .

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

Andres Noormetsa lastelaululavastus

Vanemuise suures majas teevad näitlejad bändi ja laulavad oma lapsepõlve lemmiklaule!
Andres Noormetsa nägemust lastebändist vahendavad Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas ja Jaanus Tepomees.

Esietendus 18.02 Vanemuise teatri suures majas

Kristian Hallbergi lugu eelarvamustest

Osades Leila Säälik, Margus Jaanovits, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova

„Näidendi autor on teksti sisse kirjutanud paljutki, rohkesti ka selliseid asju, mis on praeguses maailmas väga olulised ja aktiivselt nähtavad. Esialgu tundub, et näitemängu keskne teema on rahvastikuränne, kui aga terasemalt vaadata, siis räägitakse tavalise inimese reaalsest maailmast ja ettekujutusest, milline see tema meelest olema peaks…“
Lavastaja Andres Noormets

Etendused Sadamateatris alates 26. novembrist 2016

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.