VEEL KOLM PÄEVA PILETIDRAAMAT!

Veel kolm päeva, kuni eeloleva pühapäeva 8. märtsini kestab suur teatrikuu Piletidraama ning piletid kõigile Draamateatri suure saali etendustele maksavad vaid 11 eurot. Olgu öeldud, et saadaval on pääsmed märtsi-, aprilli- ja maikuu etendustele sellistele lavastustele nagu näiteks "Aiamajas", "Augustikuu", "Keskmängustrateegia", "Laulud halli mere äärest", "Leke", "Utoopia rannik. II osa. Laevahukk", "Wabadusrist" jt. Toredaid teatrielamusi!

MEISTER JA MARGARITA

Dramaatilis-tantsuline tõlgendus Mihhail Bulgakovi romaanist

Muusika Elliot Goldenthal, Alfred Schnittke, Pjotr Tšaikovski, Howard Shore, Hector Berliozi, Igor Stravinski jt.
Lavastaja-koreograaf, heli- ja videokujundaja Janek Savolainen
Lavastaja-dramaturg Katrin Pärn (külalisena)
Lava- ja kostüümikunstnik Liina Unt (Pärnu Endla)
Osades: Jüri Lumiste, Katrin Pärn, Ragne Pekarev, Helgur Rosenthal, Maria Engel, Janek Joost, Aivar Kallaste ja Vanemuise balletitrupp

Klassikaline teos võib olla võimaluste lõputu allikas – seda tõlgendavad, avastavad,  improviseerivad, vaatlevad, käsitlevad, võrdlevad, fantaseerivad, komponeerivad, heroiseerivad, analüüsivad ja sünteesivad kõik soovijad. Ja sellegipoolest on "Meistri ja Margarita" erinevate tõlgendustega alati jäänud veel midagi ütlemata. Materjal on tekitanud lavastajas, ja tekitab tingimata ka vaatajas, teatud aupaklikkuse, huvi ning uudishimu, millega seletub ka uue lavaversiooni sünd. Raamatut maksab muidugi kõigil lugeda. Seekord tuleb esitamisele tantsu ja draama sümbioos, müstika ja armastus, mustkunst, piiride paljusus ja paigalpüsimatus, dekoratsiooniks video ja valgus, paraku hästi visuaalne lavastus.

Esietendus 7. märtsil 2015 Vanemuise väikeses majas.

VIIS KUUD VILDEGA

Teater VARIUS tähistab 15. aprillil kell 18  Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis EDUARD VILDE 150. sünniaaastapäeva etendusega " VIIS KUUD VILDEGA", mille tegevus toimub aastatel 1918/19. Dramaturgi kohale  asus siis  pagulusest naasnud suurkirjanik. Teatrit hakkas kindlakäeliselt juhtima Karl Jungholz . "ESTONIAGA" liitusid BENNO HANSEN, KARL VIITOL ja mitmed teised solistid. Lavastajana proovis kätt ALFRED SÄLLIK. Esimest korda mängiti "Traviatat" emakeeles ja see sarnanes juba ooperile. Aukohal olid algupärandid.  Teksti autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu, Mängivad PRIIT VOLMER ( Bonni  Ooperist), René Soom (Rahvusooperist), Urmas Põldma, Peeter Kaljumäe, Kätlin Truus, Raivo Mets, Kaspar Gräzin.
Etendust saadab OOPER-KVARTETT.
Avasõnad kirjandusteadlaselt Livia Viitolilt.

110 ELAMUST ROHKEM

Alates 2. märtsist on müügil Rahvusooper Estonia uue, 110. hooaja piletid. Estonia hooaeg algab tavapärasest varem – avaetenduseks on operett „Tsirkusprintsess“ juba 26. augustil. Vana Tallinn Gala toimub uuel hooajal kahel korral – 29. augustil Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 5. septembril Estonia teatrisaalis. Mõlemal kontserdil esineb külalisena armastatud bass Ain Anger. Kohe hooaja algul, 27. augustil ja 3. septembril lööb Anger kaasa ka „Fausti“ etendustes. Uuslavastustest jõuavad 110. hooajal lavale balletid „Kratt“ ja „Luikede järv“, ooperitest „Aida“ ning lastelavastustest Astrid Lindgreni jutu „Karlsson katuselt“ põhjal valminud samanimeline muusikal. Lisaks toimub esimest korda Eestis Richard Straussi koomilise ooperi „Arabella“ kontsertettekanne. Lapsi ootame taas vaatama eelmisel hooajal menukalt esietendunud Maria Suomineni muusikalist näidendit „Väike prints Hamlet“. Toimuvad juba traditsiooniks saanud Estonia ball, jõulu- ja naistepäevakontsert, rahvusvahelise tantsupäeva gala ja Tallinna Balletikooli gala ning palju muudki. Lisainfo: http://www.opera.ee/lavastus/rahvusooper-estonia-110-hooaeg/

BURATINO

Rakvere Teatri muusikalises teatriseikluses kõlavad Olav Ehala tuntud laulud ning seikleb Buratino – tavalisest puuhalust voolitud eriline laps. Buratino on koerusi täis ja talle meeldib oma pikka nina igale poole toppida. Samas on ta heasüdamlik, talle meeldib laulda ja ta tahab saada näitlejaks, sest näitleja toob inimestele rõõmu. Aga enne tuleb koolis käia ja just kooliminekust algavad Buratino seiklused. 

Esietendus 6. märtsil Rakvere Teatris, kevadhooajal mängitakse „Buratinot“ veel Tallinnas, Pärnus, Tartus, Räpinas, Lihulas, Võrus, Jõgeval ja Rannus.

Autorid Aleksei Tolstoi ja Adolf Šapiro, laulusõnade autor Juhan Viiding, lavastaja Üllar Saaremäe.

KUI TUVID KADUSID

Sofi Oksanen
Kun kyyhkyset katosivat


Tõlge soome keelest Maimu Berg
Lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Eugen Tamberg
Muusikaline kujundus Toomas Lunge
Osades: Sten Karpov, Linda Kolde, Reimo Sagor, Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste, Markus Dvinjaninov

"Kui tuvid kadusid" jätkab Eestit puudutavat teemaderingi, millega Sofi Oksanen alustas romaanides "Stalini lehmad" ning "Puhastus".
Õnnetu abielu lugu annab võimaluse vaadelda lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Esietendus 28. veebruaril 2015 Vanemuise suures majas.

UNDSET

"Lavastus räägib SIGRID UNDSETI elust pärast Ameerikast kodumaale pöördumist . See on uhke, kirgliku ja kompromissitu isiksuse , norra kirjanduse kuninganna lugu ENE JÄRVISE suurepärases esituses. Lavastuses on oluline koht ka  elaval muusikal, esitajaks  OOPER- KVARTETT koosseisus Kerstin Tomson, Henno Soode,Karmen Sookruus, Mati Leibak. Varius on olnud meie kultuuripildis juba 26 aastat ja  mängib vaid kultuuriloolisi lavastusi. Norra kirjandusel  on repertuaaris  olnud oluline koht . Sigrid Undseti juurde pöörduti teistkordselt-  esimene lavastus oli Heidi Sarapuu " SAAGA" ja nüüd siis UNDSET"
VIIMAST KORDA 31.03 kell 18 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis

Endlas selgub kogu tõde naistest

Elulise, lõbusa ja üllatusi pakkuva südamliku komöödia lavastab Kaili Viidas. Kolm näitlejannat – Carmen Mikiver, Karin Tammaru ja Liina Tennosaar – kehastavad viitteist tegelaskuju ja toovad vaatajani viis omavahel põimunud lugu. Kõigil naistel alates lasteaiatüdrukutest kuni soliidses eas prouadeni vanadekodus on kõrged väärtushinnangud ja selge maailmapilt. Paraku takistavad elu pisiasjad neil ideaalide järgi elamast. Armastust ei ole vihkamiseta, sõprust konkurentsita, vabadust sõltuvuseta ega andestamist reetmiseta. Lisaks Pärnule saab „Kõik naistest“ külalisetendusi saabuval kevadel näha ka Tallinnas, Türil, Märjamaal, Kuressaares, Rakveres, Jõgeval.

Tõnis Mägi

Naistepäevakontsert


Tõnis Mägi on mees, kes ei vaja tutvustamist. 6. märtsil astub Mägi Mooste mõisa Folgikojas lavale spetsiaalse naistepäevakontserdiga, mis lööb särama iga õrnema soo esindaja silmad ning pakub kaunist elamust ka kõigi naisterahvaste kaaslastele. Kingi oma armsamale parim üllatus – muusika tema hingele.

R 6. märts - Mooste Mõisa Folgikoda, kell 19

Hanna-Liina Võsa & Lauri Liiv

Klaveril maestro Olav Ehala
Naistepäeva romantika
8. märtsi õhtupoolikul toovad oma parimad naistepäevatervitused Teieni näitlevad lauljad ja muusikalitähed Hanna-Liina Võsa ja Lauri Liiv. Nende kahe laulja tugev lavasarm ja mõisa hubane atmosfäär peaksid tekitama just selle naistepäevaks vajaliku tunde – piduliku, romantilise ja kauni. Lood, mis kontsertil kõlavad, on Eesti ja maailma muusika kullafondist. Need on lood, mis on oma iseloomult särtsakad, õrnad, romantilised ja kohati kavalad, nii nagu on seda ka meie armsad naised. Klaveril saadab lauljaid armastatud helilooja ja pianist, maestro Olav Ehala.
L 7. märts - Vihula mõis, kell 17
P 8. märts - Kõue mõis, kell 17

Kolm kaunist sõna

Rein Kiinvald-Vello Orumetsa teisik
Erich Krieger, Boris Lehtlaan
Naistepäevakontsert
kitarril Are Jaama
8. märts on kuupäev, mil mehed kannavad oma naisi kätel. Suurepärane võimalus selleks on seada sel õhtul oma kalli naisega sammud Mustpeade majja, kus astuvad spetsiaalse naistepäeva jaoks kokku pandud programmiga lavale Rein Kiinvald, keda võiks nii hääle kui välimuse poolelt pidada Vello Orumetsa kaksikvennaks, kõiki naisi hullutav Erich Krieger ning naiste südamed juba ammu võitnud Boris Lehtlaan. Need kolm kaunist sõna, mida mees peab oma naisele iga päev ütlema, tuuakse publikuni läbi fantastilise muusika. Üheskoos pakutakse südantsoojendav ja meeldejääv kontsertelamus. Suurmehi saadab kitarril Are Jaama.
P 8. märts - Tallinn, Mustpeade maja, kell 18

MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS

Urmas Lennuki ja Tanel Jonase tõlgendus Anton Hansen Tammsaare "Tõest ja õigusest"
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnik Kristina Lõuk
Muusikaline kujundaja Priit Strandberg
Valguskujundaja Tõnis Järs
Osades: Veiko Porkanen, Karol Kuntsel, Kärt Tammjärv, Jaanika Arum, Maria Soomets, Riho Kütsar, Priit Strandberg, Aivar Tommingas

Vanemuise teatri selle sajandi esimene Tammsaare alustab “Tõe ja õiguse” esimesest osast. Noor Andres ja tema noor naine Krõõt jõuavad Vargamäele, kõik on veel ees, kõik on veel võimalik. Aga millisel määral? Kui oleks võimalik kõike uuesti läbi elada, teades oma tegude hinda ja tagajärgi – kas oleksime valmis midagi teisiti tegema? Või vähemasti olnut ümber hindama?

Esietendus 19. veebruaril 2015 Sadamateatris

Cipollino seikleb alates veebruarist Ugala teatri laval

Nimiosas on Martin Mill ning tema põhivaenlast rüütel Tomatit kehastab Tarvo Vridolin.
Lõbusas koguperelavaloos tegutseb uljas sibulapoiss koos oma kaaslastega ühes tavalises toidupoes. Sellises, nagu neid igas linnakeses ikka leidub. Toidupoes ei ole aga lood üldse tavalised. Puu- ja köögiviljaletis on haaranud võimu enda kätte vürst Sidrun ja ahned puuviljad.
Tuntud lastekirjaniku Gianni Rodari jutustuse põhjal on lauludega lastenäidendi kirjutanud Donald Tomberg, lavastab Kristo Toots ning kunstnik on Rosita Raud. Lauludele lõi viisid Üllo Kaur ning liikumise seadis Oleg Titov.
Lavastus sobib lastele alates 6. eluaastast ja lapsemeelsetele täiskasvanutele.

Saaremaa ooperipäevad 2015 20.07.15 – 26.07.15

Kaheksandate Saaremaa ooperipäevadega jõuab Eesti Kontsert viimaks oma külalisteatrite nimistuga ooperi sünnimaale Itaaliasse – tänavuste ooperipäevade peakülaline on Teatro di Milano.

10.02.15 avaneb piletimüük sooduspakkumisena EMT ja Elioni klientidele Piletimaailma müügikohtades ning lisaks kummardusena saarlastele Kuressaares Arensburgi hotelli kassas.
Piletite avalik  müük algab 13.02.15 kell 9.00. Kohtade arv on piiratud!

Lisainfo ooperipäevade kodulehel: http://saaremaaopera.eu/

Külalisssolistid ooperis „Faust“

Vaid kolmel korral – 12., 14. ja 26. veebruaril – etendub Rahvusooperis Estonia Charles Gounod’ tuntuim ooper „Faust“. Kõigil etendustel astub üles kaks külalissolisti. Saatan Mefisto rollis astub Estonia lavale bass Priit Volmer, kes hetkel laulab Bonni Ooperi koosseisus. Naispeategelase Margarete osa laulab aga tšehhitar Marie Fajtová. Nimiosas on Oliver Kuusik, etendusi dirigeerib Risto Joost. Klassikalisele Fausti-loole on ootamatu lahenduse andnud lavastaja Dmitri Bertman ja kunstnik Ene-Liis Semper.
Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes võitjaid ei ole.

MEREÄÄRSED LOOD DRAAMATEATRIS

„Laulud halli mere äärest” on pildirida väikeste inimeste elust mereäärses Soome väikelinnas. Neis piltides on avamere avarust ja aega. Jõuab enesesse vaadata ja rahulikult sisse hingata varakevadist õhku. Kuid vesi tõuseb pikkamööda, kõik teavad, et linn jääb peagi vee alla.  Linnakesse on jäänud vaid mõned vanainimesed ja elu äärealadel hulkujad. Kodud on väikesed ja inimesed paistavad nende sees suured, supermarket on aga jälle nii suur, et inimesed näivad selles kübemesuurused. Kuid suurim tegelane laval on loomulik ja rikkumata Läänemeri, mis tasapisi kõik endasse matab.
Lavastaja Ingomar Vihmar. Osades Kersti Kreismann, Viire Valdma, Guido Kangur, Hilje Murel, Jaan Rekkor, Ivo Uukkivi, Martin Veinmann, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Mari Lill, Tiit Sukk, Ester Pajusoo.

„PÄIKESETÕUSUTUND“

Mis võiks inimest armastuse leidmisel või selle tunnistamisel takistada? Tundub see ju lihtne, arusaadav ja iseenesest mõistetav, kuid ometi on see teema üks tähtsamaid, millega inimene terve oma elu tegeleb, kas teadlikult või kaudselt –kuid siiski.
Kuidas äratada esimene armastus või leida see taas üles, kui aeg hakkab lõppema? Lugu kahest noorest ja kahest vanast inimesest, kes teineteist kaudselt ja lähedalt mõjutades püüavad jõuda armastuseni, andestuseni. Kogu lavaline tegevus on loodud tegutsemisele atmosfääris, situatsioonis,
dialoogile näitlejate, publiku ja tegelaskujude vahel, luues erinevaid metafüüsilisi ning füüsilisi ruume.
Lavastaja Mirko Rajas. Kunstnik Ann Mirjam Vaikla. Kostüümid Kristel Maamägi. Helilooja Ekke Västrik. Osades: Johanna Aus, Jonathan Peterson, Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Anna Kristin Peterson või Katre Pekri, Jakob Tulve.
4., 5. ja 7. märtsil 19.00 Theatrumi saalis. Etendus on ilma vaheajata ja kestab 1 tund ja 40 minutit.

„DELHI“ TANTS

Kuus inimest istuvad linnahaigla ooteruumi rahus ja kõnelevad loomingust, inspiratsioonist ja surmast, samuti ka tantsust, mille on välja mõelnud baleriin Katja oma India reisi ajal. „Delhi“ tants“, mille järgi loo autor on teinud ka samanimelise filmi, on üks tema  lemmiknäidenditest. Näidendi ülesehitus on ebatavaline, koosneb seitsmest miniatuurist ehk novellist, mida ühendavad tegevuspaik ja tegelased. Igas miniatuuris saabub parajasti laval viibivate tegelastele teade kellegi surmast. Surma palge ees olek paneb inimesed teravdatumalt vaatama minevikku, iseendasse, oma suhetesse lähedastega. Oluline osa on siin elu, kannatuse ja kunsti suhetel, kaotuse-ja süütundel. Tegelased kõnelevad igas pildis baleriin Katja Delhi turul „Mein Bazaril“ nähtud inimeste viletsuse, räpasuse ja kannatuse kogetu põhjal loodud ülendavast tantsust.
Lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Andri Luup, helilooja Helena Tulve.
Osades Laura Peterson, Ott Aardam (Ugala), Maria Peterson, Maria Klenskaja (Draamateater), Mare Peterson, Eva Eensaar.
27. ja 28. veebruaril ning 13., 16., 17., 23., 25., 26., 30., 31. märtsil.

SADAMASILD. Eesti Naine. Kodule pühendatud kontserdid

Sadamasild on loomulikku rada pidi kasvanud välja Marek Sadama väiksetest esinemistest mööda Eestimaa külasid. Suurepärased muusikud juskui lisavad laulupiltidele veelgi enam sügavust ja värve.
Sadamasilla kontsertide kohta on öeldud, et tegu pole pelgalt kontserdiga vaid muusikalise teraapiaga. Kuulaja võetakse kaasa justkui rännule. Marek Sadama tekste on nimetatud tänapäeva Liiviks või Viidinguks ja esinemisi religioosseteks kogemusteks. Olgu kuidas on, aga ääretut lihtsust, igatsuste pisaraid ja ootamatut naeru, saate sellelt rännult kaasa kindlasti. Rääkimata kaasa laulmisest ning teadmisest, et elu on tegelikult erakordselt ilus. Lihtsalt võtke aega.
 
Kontserdiga tutvustatakse ka albumit "Siis tulen, siis jään...".

Medea – meeleheitel naise kättemaks

7., 15. ja 28. veebruaril ning 13. märtsil etendub Rahvusooperis Estonia nüüdisballett „Medea“. Itaalia koreograaf Gianluca Schiavoni on loonud Igor Stravinski, Alfred Schnittke, Dead Can Dance’i muusikale Eesti Rahvusballeti jaoks balleti, mis jutustab kaasaegse loo tuntud Vana-Kreeka müüdist. Lavastus räägib sensuaalsest ja võimukast printsessist, kes hülgab oma maa ja perekonna armastuse pärast kauni ja tugeva Iasoni vastu.

Nimiosas astuvad üles Alena Shkatula või Luana Georg, teistes osades Sergei Upkin, Jonathan Hanks, Eve Andre-Tuga, Abigail Sheppard jt. Dirigeerib Risto Joost.

Foto autor: Rünno Lahesoo

Tõnis Mägi autorikontsert Pühendus

Laulja ja helilooja Tõnis Mägi on alati eristunud muusikamaailmas tugeva isikupära ja loomingulisusega. Ainuüksi sellel kümnendil on talt ilmunud kümmekond heliplaati. Tema lauludes on seletamatu vägi, mis raputab mitmesajatuhandelist laulurahvast laululupidudel ja samas jõuab ka vaikse intiimse sõnumina kuulajale pärale.

Autorikontsert Pühendus Tartu Pauluse kirikus põimib kokku Tõnis Mägi parimad laulud alates varasest noorusajast kuni tänapäevani välja.

Lugu ebatavalisest tüdrukust nimega Amalia

Lavastuse keskmes on väikelinna haiglas töötav keskealine üksikisa ja tema 17-aastane tütar Amalia. Amalia pole tavaline tüdruk. Talle valmistab raskusi teiste inimeste mõtete, tunnete ja tegude mõistmine. Kõige lihtsam on sildistada teda autistiks. Maailm on tema jaoks koht, milles hakkama saamiseks peab ta pingutama...
„Amalia“ lavastaja on Ugala teatri näitleja Tanel Ingi. Amaliat kehastab Klaudia Tiitsmaa, tema isa mängib Andres Tabun ning Karoliinat Terje Pennie (külalisena).

„Luikede järv“ taas laval

Alates 30. jaanuarist on Rahvusooper Estonia laval taas Tšaikovski klassiklaine ballett „Luikede järv“. See balleti kullafondi tippteos on paljude maade balletilavade kõige populaarsem ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tšaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tantsurütmide ja -karakterite mitmekülgsus.
„Luikede järve“ etendused toimuvad 30. jaanuaril, 5. ja 20. veebruaril ning 8. ja 28. märtsil. Dirigeerivad Vello Pähn või Lauri Sirp, peaosades Ekaterina Oleynik ja Jonatan Davidsson.

EVITA – viimased etendused!

Publiku soovil on EVITAL olnud arvukalt lisaetendusi. Praegu mängukavas olevad 4 ETENDUST JÄÄVAD aga KINDLASTI VIIMASTEKS:
13. ja 14.02 toimuvad etendused Tallinnas Nordea Kontserdimajas ning 8.02 ja 21.03 Tartus Vanemuise suures majas.

Menukalt mängukavas püsinud EVITA nimirolli laulab endiselt Evelin Võigemast, Juan Peróni rollis on Kalle Sepp
Ché Guevara rollis astuvad üles:
8. ja 13. 02 - Priit Võigemast (Tallinna Linnateater)
14.02 ja 21.03 - Vaiko Eplik 

Külalissolist pakub „Armujooki“

Talvistel „Armujoogi“ etendustel laulab meespeategelase Nemorino rolli Cataldo Caputo Itaaliast. Tema armastatu Adina rollis saab näha-kuulda Kristel Pärtnat või Kadri Kipperit. Etendusi dirigeerivad Risto Joost ja Lauri Sirp.
Koomiline ooper „Armujook“ on tänapäeval üks enamesitatud Gaetano Donizetti lavateoseid.
1832. aastal toimunud võidukas esietendus tegi Donizettist silmapilkselt ühe tuntuma itaalia ooperihelilooja. Teoses põimuvad liigutav armastuslugu ja naerutav huumor särava vaimukuse ja kauni muusikaga. Ooperi lavastajaks on Eesti publikule hästi tuttav Georg Malvius Rootsist.
Etendused Rahvusooperis Estonia 22. ja 31. jaanuaril ning 21. ja 28. veebruaril.

Skandaalisalu

J. Patricku koomiline triller
Lavastaja: Roman Baskin
Kunstnik: Ann Lumiste
Mängivad:
Marta Laan, Roman Baskin, Alo Kõrve, Mart Toome

Kuidas avastada painavat saladust?
Teate ju küll tunnet kui miski on nagu viltu, aga mis, seda täpselt ei tea... Sarnase mõistatuse ees on ka selle loo peategelane, mees, kes on äsja amnestiaga vangist vabanenud ja kelle noor naine käitub kuidagi kummaliselt; ainus kellest võiks mõistatuse lahendamisel abi olla, on perekonna advokaat, aga temagi põikleb kõrvale...

PÖIAL-LIISI

Muinasjutt haprast ja armsast lilleneiust Pöial-Liisist, kes läbi seikluste jõuab oma unistuste maale.

Lavastaja Kadri Paldra

1.vaatuses

55 min.

Soovitav lastele vanuses 3-10 eluaastat

Etendused: 11.märts Vanemuise Teatris
23.märts Rakvere Teatris
24.märts Pärnu Teatris Endla
15.aprill Kuressaare Linnateatris

 

ARVAMUSLIIDER ja ARMUKE

Roman Baskini monoetendus

esietendus:  1. veebruar 2015  Vaba Lava Teatrimajas
Järgmised etendused 31.03 ja 3.04 Vaba Lava Teatrimajas

2014 aasta Arvamusliidri pilgu läbi...
Arvamusliidri valus kokkuvõte lõppenud aastast.

www.kell10.ee

Tsirkusprintsess: Mister X on tagasi!

3. jaanuaril esietendus Rahvusooperis Estonia Imre Kálmáni operett „Tsirkusprintsess“. Viimati lavastas „Tsirkusprintessi“ Estonias hooajal 1963/64 Georg Ots, kes laulis ühtlasi Mister X-i rolli. Veelgi tuntum aga on 1958. aastal Lenfilmis valminud mängufilm "Mister X", mis on valminud "Tsirkusprintsessi" põhjal ja milles Georg Ots end kuulsaks laulis. Seekordse „Tsirkusprintsessi“ lavastajaks on Thomas Mittmann Saksamaalt, kes ütleb opereti kohta järgmist: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“

Orav ja Ilves

Autor: Andrus Kivirähk
Osades: Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg (Tallinna Linnateater)
Jant ühes vaatuses, kestab üle ühe tunni
„Pühendatud Wabariigi aastapäevale ja Riigikogu valimistele, ja see ei ole orava- ega ilvesepartei reklaam. Oled eestlane või ei ole!“ Ivan Orav
On öö. President Ilves on Kadriorgu külla kutsunud  Ivan Orava – otse põrgust.  Talle teeb muret, et Evelin on korduvalt rääkinud kahest venelasest, kes teda elevile ajavad. Ja kes oleks tibladega paremini kursis kui Ivan ise! Ta ilmubki otse maa alt ja avardab presidendi silmaringi nõukaja teemadel, mille nüansid on väliseestlasele tabamatuks jäänud.

"Õnnenumbrid"

Pealkirja järgi on lihtne järeldada, et tükis on tegu loteriiga. Ja nii ongi. Perekond on pühendunud loteriil mängimisele. Kõik pereliikmed loodavad võita ja seeläbi igaüks omal viisil oluliselt oma elukvaliteeti parandada. Eeskätt vähemalt väliselt ikka juba päris dementses eas vanaema (mängib Helgi Sallo), kes loodab oma viimased päevad võiduraha eest luksusvanadekodus veeta. Aga ka tema tütar (Katrin Valkna), kes ainsana perele elatist teenib, ja väimees (Raivo Rüütel), kelle sissetulek on juba mõnda aega vaid töötu abiraha. Rääkimata hilisteismelisest tütretütrest (Merilin Kirbits) ja varateismelisest tütrepojast (Rauno Kaibiainen), kelle soovid vastavad päris täpselt nende eale.
Esietendus on 7.veebruaril 2015 ja sellega tähistatakse Vana Baskini Teatri 10. sünnipäeva!
Mängivad: HELGI SALLO, KATRIN VALKNA, RAIVO RÜÜTEL, MERILIN KIRBITS, RAUNO KAIBIAINEN, MADIS MILLING ja MIHKEL TIKERPALU (SA NUKU)

Suurem kui saatus

NIKOLAI KULTAS ja ARTUR RINNE Heidi Sarapuu uuslavastuses
" SUUREM KUI SAATUS".

Mängivad René Soom ( külalisena Rahvusooperist ),
Peeter Kaljumäe jt.

Esietendus 2. veebruaril Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Etendused: 3., 6 veebruaril ja 2., ja 3.märtsil
kell 18

SUVI TULEB

Rakvere Teatri suvi jõudis kätte - müügile tulid 2015. aasta suvelavastuste, eelmisel aastal Lahemaal esietendunud menukite "Mina olin veel väikene" ning "Üks pealuu Connemaras" piletid. "Mina olin veel väikene" – see on ansambel Kõrsikud elavas esituses ja külapoiste vimkad Palmse ajaloolises moonakatemajas. "Üks pealuu Connemaras" publikut ootab aga karm äärealade Iirimaa ja soe maalähedane huumor. 

"Kaitseingel minu õlal"

Kaunis ja väga tundliku loomuga vallaline noor raamatuillustraator Donna on langenud oma meesideaali tõttu nii sügavasse depressiooni, et otsustab ennast põhjalikult täis juua ja sillalt jõkke hüpata. Ta teebki omalt poolt kõik, et see otsus täide viia, kuid just siis algab müstika, mis kestab peaaegu komöödia viimaste stseenideni. Pärast lühiajalist teadvusekaotust avastab Donna ennast ühe noormehe käte vahelt, kes ta elusalt ja tervelt koju toimetab. Ning kui Donna kurdab oma rasket saatust ja arvab, et tal oleks vaja kaitseinglit, kes teda kõige halva eest hoiaks, siis teatab noormees, et tema võiks küll Donnale kaitseingliks olla. Ja tõepoolest – noormehe edasine käitumine, tema teadmised ja sõnad tõestavad üha enam, et ta sobib tõesti sellesse ametisse... ja mine tea, äkki ongi... Igatahes viitab kõik sellele ja Donnal ei olegi hetkekski põhjust kahelda. Muidugi on see alles komöödia algus, aga kaugeme me oma tutvustusega minna ei saa, kuna siis poleks vaatajal enam huvitav..
Mängivad: MARIKA KOROLEV, TÕNU KILGAS ja VENNO LOOSAAR

SALASELTSI RAMPS UUED SEIKLUSED DRAAMATEATRIS!

Ühel ilusal päeval on Eesti Spordimuuseumis toimunud müstiline vargus. Suure saladuskatte all valmistatud Georg Lurichi kullast kuju on kinnisest ruumist kadunud! Surmkindlalt pole teda sealt välja toodud ja otseseid kahtlusaluseidki ei paista olevat. Et aga salaseltslased on oma seniste edukate uurimislugudega Tartu peal kõvasti kuulsust kogunud, siis kutsutakse Mari, Reilika, Sadu, Olav ja Anton nüüdki appi. Kulub kõvasti koostööd, julgust ja nutikust – ning kaunis kodulinn Tartu avaneb laste ees täiesti ootamatust vaatekohast…
Lavastaja Ingomar Vihmar. Osades Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Pääru Oja, Robert Annus, Mari Lill, Kersti Kreismann, Ester Pajusoo, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Ingomar Vihmar, Markus Luik, Kleer Maibaum-Vihmar.

Teater NO99 toob lavale muusikali "Savisaar"

Veebruaris etendub viiel korral Nordea Kontserdimajas muusikal "Savisaar". Teater NO99 lavastuse autorite sõnul on tegemist eepilise suurvormiga, mis käsitleb kõiki ajastu aktuaalseid probleeme. Traagiliselt lahtirulluvate sündmuste keskel asub kirglik konflikt üksikisiku ja ühiskonna vahel. Teater NO99 järjekordne suurvorm pärast auhinnatud "Ühtset Eestit" ja "The Rise and Fall of Estoniat" põimib kokku kirevate karakteritega galerii, mille moodustavad Teater NO99 trupp ning massiivne koor Vox Populi.
Lavastajad on Ene-Liis Semper ning Tiit Ojasoo.
Esietendus 6. veebruaril 2015 Nordea kontserdimajas.
Piletid müügil alates tänasest. Kohtade arv piiratud.
Etendused on vene- ja inglisekeelsete subtiitritega!

ARMASTUS EI HÜÜA TULLES

lavastaja: Roman Baskin
kunstnik: Ann Lumiste
mängivad: Priit Pius ja Linda Vaher

Armastuse puhul ei käi asjad nii. Armastus on tomat, mis lärtsatab sulle näkku. See on banaanikoor, mille peale sa astud. See on rong, mis sust üle sõidab. Sa ei saa sättida seda sobivale ajale nagu äratuskella. Armastus ei hüüa tulles. Sa ärkad lihtsalt üles, kui see käes on...  

www.kell10.ee

"Coppélia" taas laval

Rahvusooperis Estonia jõuab pärast mõningast vaheaega taas lavale Leo Delibes'i rõõmus pereballett "Coppélia".
Ballett on loodud E. T. A. Hoffmanni jutustuse “Uneliivamees” ainetel ja koreograafia põhineb Marius Petipa klassikalisel versioonil. Koreograaf-lavastaja Ronald Hynd on "Coppélia" kohta öelnud järgmist: „Selles loos pole printsi ega printsessi. Lugu räägib külainimestest, poisist ja tüdrukust, kelle armastus on väga lihtne – pole luike ega uinuvat kaunitari. Usun, et seepärast ongi „Coppélia“ olnud balletina nii populaarne, et inimesed saavad end tegelastega samastada. See on väga armas lugu.“
"Coppélia" etendused toimuvad 2., 19. ja 24. oktoobril 2014, 13. ja 22. veebruaril ning 1. märtsil 2015.

Märt Avandi ja Volli Käro „Lepingus“

Rakvere Teatri selle hooaja esimese lavastusena läheb Eesti ringreisile Slawomir Mrožeki absurdidraama „Leping“. Lavastusega sai teoks Märt Avandi ja Volli Käro ammune unistus võrdsete partneritena koos laval mängida. See unistus ei jõudnud täituda, kui mõlemad veel Rakvere truppi kuulusid, kuid nüüd said mehed lavastaja Indrek Apinise käe all kokku ja „Lepingust“ kujunes vana ja noore näitleja nauditav duett. Septembris mängitakse „Lepingut“ Kuressaares, Raes, Tartus, Raplas, Arukülas, Viimsis ja muidugi Rakveres.

MERE MÄRGID

Lavastajaks on Margus Kasterpalu ja näitlejatena teevad kaasa Meelis Rämmeld ja Kadri Adamson (Endla teater).
Ameerikast pärit näitekirjaniku Gardner McKay näidend jutustab loo Colmist, kalurist, kes elab ühel väiksel Iiri saarel. Selliseid väikseid saari leidub maailma eri nurkades kindlasti palju, need on paigad, mis keelduvad muutumast, kuigi maailm nende ümber muutub järjest kiiremini. Ühel pulmapeol näeb Colm ilusat linnatüdrukut, kelle sarnast muidu sel saarel juba ei kohta. Aasta hiljem kirjutab Colm talle kirja. Ilusama, kui temasugusest lihtsast kalurist ealeski võiks oodata. Kirjale järgneb teine ja kolmaski, kuni ühes nendest kirjadest seisab kutse taaskord kohtuda. Lavastust „Mere märgid“ mängitakse Saueaugu Teatritalus augustis seitsmel korral, edaspidi näeb seda lavastust Ugala teatri väikses saalis. Lavastuse kunstnikuks on Liina Tepand, muusikalise kujunduse teeb Toomas Lunge ning valguskujunduse Rene Liivamägi.

„Mandel ja merihobu“

Lavastus jutustab puudutava loo ajutrauma üle elanud inimestest, kellel on probleeme mälu ja mälestustega. Kuidas mõjutab see nende lähisuhteid ja igapäevast elu, mis toetuvad suuresti just jagatud mälestustele ja mäletamisele? Kuidas tulla toime olukorras, kus mälu kaotanud lähedane sind ei mäleta? Lavastaja, Andres Noormetsa, sõnul räägib „Mandel ja merihobu“ meie igapäevaelust, kus oleme tihedalt seotud oma mälu ja mäletamisega. Tegemist on realistlikku olukorraga, mis võib tabada meist igaüht igal ajahetkel. Wales'i autori Kaite O'Reilly näidendis on palju elujaatavat huumorit ja helgust, sest inimestele on ka keerulises olukorras omane säilitada lootus. „Mandel ja merihobu“ on tõlgitud meile kõigile tuttavasse Eesti olustikku. Osades mängivad Karin Tammaru, Lii Tedre (külalisena), Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter (külalisena).

Kvartett

See on liigutav ja koomiline lugu neljast inglise ooperitähest, kes satuvad taas kokku kunstiinimeste vanadekodus. Meenutatakse huvitavaid seiku säravast karjäärist ja pinnale kerkib ka omavaheline rivaliteet. Kunagised armumised ja lahkuminekud annavad nüüdki veel põhjust õhkamiseks ja kemplemiseks. Kired löövad jälle lõkkele, nii et hädiste vanurite lõputust heietamisest on asi päris kaugel. Üle pika aja mängivad laval koos Estonia suured staarid Helgi Sallo ja Katrin Karisma, lisaks neile veel Tõnu Aav (Eesti Draamateater) ja Estonia endine solist Hans Miilberg. Kunstnik Riina Vanhanen ja helilooja Jaak Jürisson. Lavastus on pühendatud Tõnu Aava ja lavastaja Ago-Endrik Kerge 75. juubelile.

„Aiamajas“, lugu emadest ja tütardest

Kui Ivan Turgenevi kuulsa romaani pealkiri on „Isad ja pojad“, siis uut lavastust võiks lavastaja Priit Pedajase sõnutsi tutvustada kui „Emad ja tütred“. Ema-tütre paare on näidendis kolm. Keskealised emad püüavad oma elu elada tütarde kaudu, teismeea lõpus tütred nii ihaldavad kui ka kardavad vabadust ja iseseisvust. Vastandlikud tunded – kokkukuuluvuse ja sõltumatuse vajadus, armastus ja armukadedus, jumaldamine ja vihkamine, truuduse nõudmine ja truuduse murdmine – on nii läbi põimunud, et mõlemal poolel on raske iseseisev olla.
Autor Jane Bowles. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Viire Valdma, Marta Laan, Ester Pajusoo, Mari Lill.

FANNY JA ALEKSANDER

Autor Ingmar Bergman
Lavastaja Ain Mäeots
Osades: Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev, Riho Kütsar, Aivar Tommingas jt
Ingmar Bergmani poolautobiograafiline meistriteos maalib värvika pildi rootslaste perekonnaelust eelmise sajandi alguse Uppsalas. Pärast elurõõmsa isa Oscari surma muutub Fanny ja Alexandri elu kardinaalselt, sest nende ema Emilie abiellub range ja tundetu piiskopi Vergerusega. (Lavastuses käsitletavad teemad ei ole eakohased alla 14-aastastele).

Minu järel, seltsimees!

Farss kahes vaatuses
Autor Ray Cooney
Lavastaja Tanel Jonas
Osades: Markus Luik, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv jt
1961. aastal põgenes Nõukogude Liidust üks maailma balletiajaloo andekamaid meestantsijaid, Rudolf Nurejev. Nurejevi läände hüppamine sai ka kuulsa briti komöödiameistri Cooney inspireerijaks, kes tantsija põgenemise ja tema peitmise Londoni eliitrajoonis on valanud vaimukasse farsivormi.

Ray Cooney tempokas komöödia „Topeltelu“.

Londoni taksojuht John Smith on juba mitukümmend aastat elanud topeltelu. Nimelt on tal linna erinevates piirkondades kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Kumbki perekond ei tea teineteise olemasolust mitte kui midagi. Ühel heal päeval kohtuvad Johni teismelised poeg ja tütar aga juhuslikult internetis ja plaanivad päriselus kokku saada.
Tõlkija Hannes Villemson
Lavastaja Enn Keerd
Kunstnik Kristina Lõuk (külalisena)
Osades Karin Tammaru, Liina Tennosaar (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Feliks Kark, Oskar Seeman või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena).
Vaata lisaks www.endla.ee

Wally kohvik

Mojave kõrbes, maailma lõpus on kohvik, mis asub valel pool teed. Hollywoodi jääb 200, Las Vegasesse 60 miili. Just seal hakkab  noormees Wally koos naisega kohvikut pidama. Külastajateks loomulikult filmistaarid, müügimehed..... Kas Wally ja Louise ootavad oma õnne ära? Kas õnn on teel? Uskuge- õnn on teel! Komöödia tõlkija ja lavastaja on Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus. Osades: Helena Merzin, Andres Raag (Tallinna Linnateater), Merilin Kirbits.

Märksõnadega otsing

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri