Endlas etendub Jarek Kasari muusikal OLIVER TWIST

Müügile on jõudnud Endla Teatri uhiuue muusikali „Oliver Twist“ piletid. 9. märtsil esietenduva „Oliver Twisti“ lavastaja ja dramatiseerija on Peep Maasik, helilooja Jarek Kasar, kunstnik Rosita Raud.
Charles Dickensi ühe tuntuima romaani värske lavaversioon viib vaatajad 1830-ndate Inglismaale ning vaatab selle põhja- ja pealiskihtide elu 11-aastase orvu Oliver Twisti silmade kaudu. Salapärase päritoluga Oliver on sõnaosav ja nutikas poiss, kelle seiklused ja tee õnnele saavad alguse hetkel, mil vaestemaja hooldaja ta surnumatjale abiliseks müüb. Saatusel on poisi jaoks varuks aga mitmeid keerdkäike ning nii jõuab Oliver peagi Londonisse, kus kohtub taskuvaraste jõugu ja nende juhi Faginiga ning tunneb esimest korda elus, et ka tema on midagi väärt. Londoni tänavail õnne otsides puutub poiss kokku erinevate ühiskonnakihtidega ning lõpuks selgub tõde ka tema päritolu kohta.
Kingi endale või lähedastele üks võimas elamus!

Tule tähista aastavahetust väärikas teatrimajas

31. detsembril toimub rahvusooperis suurejooneline Estonia ball, kuhu ootame teid kõiki, et üheskoos võtta vastu uus aasta.

Seekordse balli külalised saavad eksklusiivse võimaluse näha katkendit jaanuaris esietenduvast etendusest Imre Kálmáni säravast elust, loomingust ja armastusest. Peaosades Rahvusooper Estonia opereti legendaarsed suurkujud: Hans Miilberg ja Helgi Sallo.

Lisaks ehedale muusikaelamusele kostitab teie maitsemeeli rahvusooperi catering.

Võtame uue aasta vastu Rahvusooperis Estonia!

JÕULUVANA KINGIKOTTI: 3 meest, naine ja kontsert

Nele-Liis Vaiksoo, Lauri Liiv, Märt Avandi, Johan Randvere
“Kõigepealt oli sõna” - eks selle üle võib vaielda. Kui aga kaevuda eesti luuleklassikasse, siis on täiesti selge, et paljud imelised laulud on inspireeritud just meie poeetide parimatest tekstidest. Nii et kõigepealt ongi tihtilugu sõnad, mis häälestavad  meie heliloojaid muusikat kirjutama. Tekstid, mis oma poeetilisuses sunnivad looma. Tekstid, mida lihtsalt peab muusikasse valama. Ja siis on veel need tekstid, mis jäävad muusikasse valamata.
Kontsertsari põimib kokku kauneimad eestikeelsed tekstid - meie arvates. Armastatud näitleja Märt Avandi  teeb rännaku läbi 101 aastase Eesti luuleklassika, lastes kõlada tekstidel, mille on loonud meie elavad, aga ka juba lahkunud poeedid. Näitlevad lauljad Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liiv raamivad selle rännaku muusikaliselt. Esitades ilusaimatele emakeelsetele tekstidele loodud laule. Klaveril kuuleb neid saatmas ja meeleolu loomas noort ning andekat pianisti Johan Randveret. See on intiimne õhtu, kus tähistatakse sõna ja keele ilu, õhtu, kus kohtuvad olevik ja ajalugu.  

 

Eesti Kontsert: südamlikud jõulukontserdid ja särav aastavahetus

Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri jõulukontsert: Kavas kaunid Händeli Kroonimishümid ja Bachi müstiline Magnificat. 21.12 Tartu Pauluse kirikus ja 22.12 Estonia Kontserdisaalis. Dirigent Risto Joost.

Jõulujahutuskontsert „Leitud asjad“: Jarek Kasar, Jaan Pehk ja Mari Kalkun astuvad üles koos Rasmus Puuri, Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestri ja jazztrioga, et soojendada südameid ja jahutada jõule. Kontserdid toimuvad 25.12 Pärnu kontserdimajas, 26.12 kontserdisaalis, 27.12 Jõhvi kontserdimajas ja 27.12 Vanemuise kontserdimajas.

Aastalõpukontsert Hando Nahkur ja Prezioso: Särav ja hingeline aastalõpukontsert 31.detsembril kell 14:00 Estonia Kontserdisaalis. Hando Nahkur klaveril ja keelpillikvartett Prezioso pakuvad sel pidulikul päeval heakõlalist muusikalist teekonda. Kavas Sven Helbigi ja Max Richteri looming.

Lisainfo www.eestikontsert.ee

MEMORY 2019

Muusikalikontsert
Solistid Marko Matvere, Mikk Saar, Tanja Mihhailova-Saar, Rasmus Kull, Kärt Anton

Tänavu toimuvad kontserdid järgmiselt:
K 09.01 kell 19 Vanemuise suures majas
L 19.01 kell 19 Pärnu kontserdimajas
P 20.01 kell 16 Vanemuise suures majas
K 23.01 kell 19 Jõhvi kontserdimajas
N 24.01 kell 19 Vanemuise suures majas
R 25.01 kell 19 Paide Muusika- ja Teatrimajas
P 27.01 kell 16 Estonia kontserdisaalis

SÜDAMLIK JÕULUKINGITUS: Jõulujahutuskontsert "Leitud asjad"

Jarek Kasar, Jaan Pehk ja Mari Kalkun astuvad üles koos Rasmus Puuri ja Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestriga, et soojendada südameid ja jahutada jõule. Kavale lisavad kaalu Kirke Karja klahvpillidel, Peedu Kass kontrabassil ja Hans Kurvits löökriistadel.

Jõulujahutuskontserdid „Leitud asjad“ toimuvad 25.-28. detsembrini Pärnus, Tallinnas, Jõhvis ja Tartus.
Osta pilet Piletimaailmast juba täna!

Hedvig Hansoni ja Uku Suviste jõulukontserdid

Tundeline Hedvig Hanson ja sarmikas Uku Suviste kõlavad duona kokku imeliselt, neid pealtnäha erinevaid muusikuid seob armastus rütmimuusika vastu, koos esitatakse nii kauneid emakeelseid ballaade kui pop-jazzikaid palu, kantud talvistest meeleoludest ning jõulude ootusest.


Soojust ja südamlikkust õhkavad lauljad põimivad oma hääled ja puudutavad kuulajate hingekeeli pidulikult ja õrnalt.   

C-Jam ja Mikk Kaasik „Valged jõulud koos”

Detsembris annab C-Jam koos Mikk Kaasikuga kolm talvist kontserti. Kavas on mängida maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikat Rein Rannapist Queenini ning valikut parimatest jõulu- ja talvelauludest.

C-Jam on tegutsenud alates 2004. aastast ja andnud 14 aasta jooksul hulganisti kontserte nii Eestis kui välismaal. Publiku südamed on nad selle aja jooksul jäädavalt võlunud. Nende lugude seaded on ainulaadsed ning neid on võimalik nautida vaid C-Jami esituses. Sel talvel on ansambel endaga kampa võtnud Mikk Kaasiku – noor laulja, kes naudib laval igat hetke; lisaks laulmisele rikastab ta muusikat kitarrimängu ja klaverisaatega. Suvel ilmus C-Jamil ja Mikk Kaasikul esimene ühine album „Prints ja Kerjus”, mis sisaldab spetsiaalselt arranžeeritud lugusid - Queeni, Muse’i, Michael Jacksoni, Pink Floydi, Andres Valkoneni ja Rein Rannapi loomingut.

PAIDE TEATRI suvelavastuse "EESTI JUMALAD" piletid nüüd müügil!

2019. aasta suvi algab juubelilaulupeoga, ent südasuve tõeline kõrghetk jõuab kätte 25. juulil, kui A. H. Tammsaare Muuseumis Vargamäel esietendub Paide Teatri vaatemänguline vabaõhulavastus „EESTI JUMALAD“.
Lavastus on teatri aplaus 101aastasele Eestile ja eestlasele, kes siin juba tuhandeid aastaid kive ja kartuleid on korjanud. „EESTI JUMALAD“ on pilguheit peeglisse, kust vaatab vastu eestlane ühes oma jumalatega.

Osades: Maarja Mitt, Peeter Volkonski, Ilo-Ann Saarepera (Ugala Teater), Joosep Uus (Paide Teater), Johannes Richard Sepping (Paide Teater), Ursel Tilk (Paide Teater)
Lavastaja: Jan Teevet (Paide Teater)
Kunstnik: Kairi Mändla
Helikunstnikud: Kenn-Eerik Kannike (Paide Teater) ja Kirill Havanski (Paide Teater)

KAUNITAR JA KOLETIS

Disney koguperemuusikal

Kui sulle meeldib hea muusika, kui sa armastad muinasjutte – maagilisi, müstilisi ja ilusad lugusid ja kui sa usud armastusse, siis on „Kaunitar ja koletis“ mõeldud just sulle!
Georg Malvius, lavastaja


Esituskeel: eesti
Tablool: inglise, soome
Nutiseadmes: inglise, soome, vene
Alexela KM tablool: inglise, soome


Etendused alates 24.11.2018 Tartus ja 11.-12.01.2019 Tallinnas!

Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt „Olemise tahumatu kergus”

Me kohtusime EÜE s Saaremaal, Pöide Kiriku õuel aastal 1984.
Me oleme seltsimehed. Seltsimees on tegelikult väga lahe väljend, sest seltsimees on selline mees, kellest on seltsi. Võib ju ka öelda seltsiline, aga seltsimees on täpsem ja parem. Südamesõbrad me ei ole ja Taara olgu tänatud selle eest! Võrreldes seltsimehega, on sõbraga alati jama. Sõbra peale vihastad, oled riius, jagad tema kannatusi, elad üle tema muresid, pereelu kriise, laste haiguseid.... seltsimehega oled lihtsalt heas seltskonnas. Alati on temaga lahe koos olla! Pea 35e aasta jooksul heas seltsimehelikus suhtes olemine on puhas rõõm. Selle aja jooksul koos kogetut ja kogutut Teile lavalt jagamegi. Rõõmuga ja täie lauluga!

Kontserdil tulevad esitusele laulud Lauri Saatpalu ja Jaan Söödi loomingust, aga ka nopped mõlema artisti lemmiklauludest.

MOSKVA PATRIARHAADI KOOR

Võimsad hääled ja slaavi müstika - see on Moskva Patriarhaadi koor

1983. aastal asutatud 12 üliprofessionaalse lauljaga maailma tippkoori juhatab Anatoli Grindenko. Koos on võimsad ja mahlakad, tervet kirikut täitvad hääled, millele annab erilise kõla koos tenorite ja baritonidega laulev oktavist – mees, kelle hääle madalust on raske ettegi kujutada. Koor on vene vaimulikku liturgilist muusikat esitanud kogu Euroopas. Nad on salvestanud kümmekond plaati.

Koori moodustumise protsess on olnud väga pikk. Lauljaid hakati ette valmistama juba 4-5aastaselt. Kindlate perioodide möödudes valiti paremad järgmisesse koori. Täisikka jõudmise ajaks oligi Venemaa parim koor valmis. Moskva Patriarhaadi juures tegutseb tegelikult kümneid koore, kuid kuulsaim on just see. Sinna on kogutud tõepoolest Venemaa kõige professionaalsemad lauljad.

SÄÄRANE MULK ehk SADA VAKKA TANGUSOOLA – viimased 8 etendust suvel 2019!

Ülipopulaarne lustimäng etendub juunis-juulis kolmandat ja sedakorda viimast suve Koidula Muuseumi aias, Pärnus. Ja kui eelnevad aastad on meile midagi õpetanud, siis seda, et huvilistel maksab piletite hankimisega kiirustada.

Näidendi autor Lydia Koidula, dramatiseerija Ott Kilusk, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Arthur Arula. Laval ainult illosad ja kanged meesterahhwad – Ago Anderson, Indrek Taalmaa, Tõnu Oja (Eesti Draamateater), Sander Rebane, Lauri Mäesepp, Meelis Rämmeld, Elmar Trink, tantsijad ja pillimehed.

Etendused 26., 27., 28., 29. juunil ja 2., 3., 9., 10. juulil.

Tõnis Mägi ja Siiri Sisask „Talveöö”

Kaunil pühade ajal suunduvad Siiri Sisask ja Tõnis Mägi ühisele tuurile, kus lauljaid saadab hinnatud kontsertmeistri ja dirigendi Riivo Jõgi kvintett.
Need eksklusiivsed aastalõpukontserdid paeluvad iga muusikagurmaani, kes hindavad Tõnis Mägi ja Siiri Sisaski kaunist eestikeelset loomingut. Kontsertidel kõlavad uuemad ja vanemad talvise meeleolu ja jõuludega seotud laulud, millele annab uue kõla ja ilme kvintett. Kuulda saab ka esmaesitlusi spetsiaalselt nendeks kontsertideks loodud lauludest. Tõnis ja Siiri, kes on muusikuna tegutsenud juba aastakümneid ning varemgi laval koostööd teinud, meenutavad uue aasta ootuses ilusaid hetki muusikuelust ja laulude sündimisest.
Tule ja saa osa erakordsest muusikaelamusest!

Les Bohemes - Kirikukontserdid „Grande Amore”

Tuntud Hispaania tenoritest koosnev ansambel Les Bohemes esineb Eestis nelja kontserdiga Viljandi, Tartu, Tallinna ja Pärnu kirikutes.

Pühade meeleoluga sobivalt tulevad kontserdil esitusele mitmed jõululaulud, kuid Les Bohemes pakub kuulajatele ka hoolikalt valituid laule erinevate kultuuride muusikast, alustades Hispaania, Itaalia ja Inglise mõjutustega paladest, lõpetades tänapäevaste tuntud hittidega Michael Jacksoni, ABBA, The Beatles’i ja Queeni loomingust.

Ansamblis Les Bohemes laulavad dramaatiline tenor Victor Guzman, tenor Viktor Jimenez Trejo, tenor Ignacio Rovira. Bändi saadab klaveril Les Bohemesi muusikaliste seadete autor Andrés Tejero, kes teab täpselt, kuidas esitada klassikalist muusikat nii, et paladel oleks küljes tänapäevane kõla, ent ei kaotaks samal ajal oma erakordset ajaloolist hõngu.

KNOCK OUT

Lavastus “KNOCK OUT“ tähistab karikaturist GORI (Vello Agori) 125-ndat sünniaastapäeva, mille puhul antakse välja ka postmark. Gori looming kõnetab meid ka tänapäeval: seal pole teemaks üksnes  inimsuhted, vaid ka poliitikale igiomast teesklust, viha labasuse ja tõusikliku elulaadi vastu. Gori oli humanist ja oma ütlemistes julge. Ta ei lasknud ennast suruda raamidesse ja seepärast oli tema saatus traagiline. Lavastus keskendub mitte ainult tema karikatuuridele ja isikuloole, vaid ka tema kirjutistele, lühijuttudele, mida laiem lugejaskond ei tunne. Lavastuses on palju erinevat muusikat, lauljaid saadab klaveril Hain Hõlpus.

Karikaturist GORI toob VARIUSE UUSLAVASTUSES lavale ooperisolistid RENÉ SOOMI ja MATI TURI ning ELE RAIK ja ARTUR RAIDMETS.
Autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU, kunstnikud KARMO MENDE (Jyväskylä Linnateater) ja Mare Kõrtsini.

MIDAGI TÕELIST

Kahemehetükk erinevate inimlike ihade kujunemisest

Lugu pornosõltuvuses vaevlevast Leost, kes otsustab internetist välja tulla ja kellegagi päriselt kohtuda, et lõpuks ometi midagi tõelist tunda…
Näidend vaatleb läbi kahe mehe pingelise vastasseisu laiemalt hetkel maailmas toimuvat, kus reaalsus vahel üsnagi ebareaalsena paistab.

Autor Martin Algus, lavastaja Andres Noormets (Ugala), osades Riho Kütsar ja Veiko Porkanen.

Esietendus 9. novembril 2018 Tartu Sadamateatris.

MEISTRITE LIIGA

17. novembril jõudis publiku ette Ugala teatri 99. hooaja kolmas uuslavastus “Meistrite liiga”. Urmas Lennuki kirjutatud näidend on pühendatud Ugala teatri väärikaimatele näitlejatele – Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile. Kaasa teevad veel Elina Reinold (külalisena), Vallo Kirs, Triinu Meriste ja Jaana Kena.

Kaks vananevat näitlejat, nende tütar, jalgpall ja filmivõtted. Kuidas jääda ellu, kui elu hakkab lõpule jõudma, aga tegelikult tundub, et olulisem osa sellest on veel elamata? Ega elu pole mingi Mehhiko seebiseriaal, mis kuidagi lõppeda ei taha. Elu on kirg, seiklus ja armastus!

Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontserdid „O’ Holy Night/Püha öö”

Detsembrikuus soojendavad eestlaste südameid taas rahva lemmikud Valter Soosalu ja Koit Toome ühise jõulutuuriga „O’ Holy Night/Püha öö”.

Kaks talendikat lauljat ühel laval, nende omavaheline klapp ja sümpaatsus on publiku lummanud ning mis sobikski jõuluaega paremini, kui siiras sõprus ja kaunis pühademuusika. Kontserdil kõlavad tuntud ja vähemtuntud jõululaulud, teiste seas „O Holy Night”, „Ave Maria”, „Talvevõlumaa” jpt. Lauljaid saadab klaveril Joel Remmel ja kitarril Paul Daniel. Tallinnas, Moostes ja Tartus on saatebänd täiendatud koosseisus (Heikko Remmel kontrabassil ja Reigo Ahven trummidel).
Koit ja Valter ootavad kõiki jõulukontsertidele üheteistkümnes Eestimaa kirikus-kontserdipaigas!

Jassi Zahharov ja Marko Matvere „Jõuluooper”

Sel jõuluajal kohtuvad laval kaks võimast meeshäält – Eesti esibaritonid Marko Matvere ja Jassi Zahharov!
Koos esitavad need andekad ja hinnatud meeslauljad kauneid jõulumeloodiaid ja pühademuusikat kuues Eestimaa kirikus-kontserdipaigas. Kontsertidel kõlavad laulud, mis räägivad rahust, pühadest ja kõigest hingele ilusast ning mis muudavad jõuluaja veelgi imelisemaks.

Saa osa sellest harukordsest ja võimsast jõuluelamusest ning tule kuulama „Jõuluooperit” kogu perega!

VIHMAPIISAD JA KUUPAISTE

Lavastus on KÄBI LARETEIST (1922 - 2014) - säravast diivast, kes küsib endalt: “ Kes ma siis olin ?” ja vastab: “Ma olin kombinatsioon internatsionaalsest kosmopoliidist - pianistist ja tont teab millest,
aga õieti olin ma lihtsalt üks eesti tütarlaps“ (Sirje Endre tsitaat raamatust “Mahagonipuust tiibklaver“). Käbi on öelnud, et enne, kui ta asus raamatuid kirjutama, ei aimanud ta, kui palju on kirjandusel ja muusikal ühiseid nimetajaid. Keel võib olla niisama hajuv, aga ka niisama täpne kui muusika.

“Minu muusika on rääkimine, jutustamine, nagu kirjanduse põhi on mitte romaani kirjutamine või väljamõtlemine, vaid jutustamine “ (“Eksiil “, 1997).

Varius on lugude rääkija olnud üle kolmekümne aasta. Seekord hoiame alles ja elavdame loo erakordsest pianistist, kirjanikust, naisest, maailmakodanikust, loojast, kes inimesena ometi üksildane.
Viimased etendused!

"KAITSEALA"

"Me tuleme kokku, et nutta ja mäletada, naerda ja mõtiskleda, õppida, meelt avaldada ja ette kujutada. Et imestada tehnilise meisterlikkuse üle ja kehastada jumalaid. Et pidada koos hinge kinni meie võime üle väljendada ilu, kaastunnet ja ebardlikkust. Me tuleme kokku, et saada energiat ja jõudu. Et pühitseda erinevate kultuuride rikkust ja lõhkuda piire, mis meid lahutavad."
Brett Bailey teatripäeva läkitus 2014

Etendusel on kohti 125 inimesele. Saalis on viis näitlejat. Valguskunstnik. Lavastaja. Kunstnik. Dramaturg. Äkki keegi veel. Meid ühendab ainult see, et me täna õhtul siia jõudsime. Siia, teatrisse. Me ei lahku teatrisaalist järgneva kahe ja poole tunni jooksul. Me oleme koos.
Teatrisaal on korraga kaitseala ja ohutsoon. Kõik võib juhtuda.
Kaitseala on PAIDE TEATRI avalavastus.
21.november - 17.veebruar
Paide Muusika- ja Teatrimajas

ELAMISE REEGLID

Sam Holcrofti komöödia

“Bioloogist näitekirjanik on vaadelnud elu lahtiste silmadega ning kirjutanud teravmeelse ja naljaka näidendi meid juhtivatest käitusmismustritest, millest on raske vabaneda. Vanasõna ütleb: igaühel oma pill, sellel mängib... Sellest, mis siis juhtub, kui igaühel on elamiseks oma reegel, see lavastus räägibki,” sõnab lavastaja Tiit Palu.


“Elamise reeglid” on tõlkinud Kalle Hein, lavastaja ja muusikaline kujundaja on Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre.
Osades on Külliki Saldre, Piret Laurimaa, Kärt Tammjärv, Karol Kuntsel, Priit Strandberg, Peeter Volkonski, Nora Liis Palu või Lauren Aunpuu.

Esietendus
3. novembril Vanemuise väikeses majas.

Hitt-muusikali „West Side Story“ piletid nüüd müügil!

30. oktoobri südaööl algas piletimüük rahvusooperi suvemuusikali „West Side Story“ etendustele, mis esietendub Rahvusooperis Estonia 24. mail 2019.

Tegemist on ainulaadse lavastusega, kuna lavale astub kaks koosseisu parimaid muusikalilauljaid Eestist ja Londonist, andes etendusi nii eesti kui inglise keeles. Eestikeelsetes etenduste peaosades astuvad üles Hanna-Liina Võsa, Juss Haasma, Piret Krumm, Heldur Harry Põlda, Tamar Nugis. Ingliskeelsete etenduste peaosalised on Jade Davies, Nicole Deon, Cameron Sharp, Davide Fienauri ja Jeronimas Milius. Etenduse on lavale seadnud Georg Malvius (Rootsi). Juhatavad Lauri Sirp, Jüri Alperten ja Kaspar Mänd.

Juveliiri juubel

Juveliir Maurice'i maine teekond on lõpule jõudmas. Ainus, mis teda veel elus hoiab, on unistus sellest, et täitub kuuskümmend aastat tagasi antud lubadus juua oma juubelipäeval koos kunigannaga üks tassike teed. Juveliiri abikaasa suhtub loosse skeptiliselt, olles siiski valmis saatma oma meest tema unelmates lõpuni. Kuid kas kuninganna tuleb?

Briti näitleja ja kirjaniku Nichola McAuliffe'i terava ja vaimuka loo mälestustest, eluvalikutest, vimmast, andestamisest ja armastusest lavastab Andres Dvinjaninov. Mängivad Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Marje Metsur ja Ingrid Isotamm.

Esietendus 17. novembril kell 19 Karlova Teatris

Liisi Koikson ja Jaan Tätte jõulukontserdid “Kui mu süda sõnadeks saab”

Kaastegevad Marti Tärn ja Andre Maaker.

Tundub uskumatu, et ma ei ole kunagi andnud ühtki jõulukontserti. Elu jooksul on kogunenud päris palju laule, mis on enda jaoks ehk liialt tundlikud, et neid suvetuuridel ette kanda ja nii nad on oodanud oma võimalust, mis nüüd lõpuks kätte jõudis. Ja olen väga rõõmus, et Liisi Koikson oli nõus minuga selle ilusa talvise retke kaasa tegema, kuna ma ei tea ühtki teist lauljat, kellele laulu sõnum oleks sama oluline kui Liisile.

Inimene peab ikka ja jälle otsustama, kas kuulata mõistuse häält või südame häält, kuigi teame, et südamel on alati õigus. Kui oskame oma südant kuulata, võib sellest saada laul. Ja just selliseid laule me seekord laulamegi.
Jaan Tätte

Dokumentaallavastus “Südames sündinud”

Mis oleks, kui sa avaksid oma südame? Ja oma kodu? Mis oleks, kui sa lubaksid kellegi oma pereringi? Lapse, kes ei ole sinust sündinud? See laps saab sinu lapseks just siis, kui ta oma perekonda võtad. Te kasvate kokku, te naerate ja nutate, kasvate ja arenete ning elu muutub nii palju värvilisemaks. Teie kõigi jaoks.

„Südames sündinud” on dokumentaallavastus, mis põhineb intervjuudel ja räägib lapsendamisest ning hooldus- ja eestkosteperedest.

 

Rasmus Puuri ooperi „Pilvede värvid“ rahvusooperi laval sel hooajal

Eelmise aasta septembris esietendus Rahvusooper Estonia laval Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“, mida on saatnud suur menu. Selle kinnituseks on välja müüdud saalid! Selleks, et kõik soovijad eesti ooperist osa saaksid, on võimalus tulla teatrisse ka sel hooajal.

„Pilvede värvid“ on põnev ja emotsionaalne ühe pere lugu, mis pakub meenutamist vanematele ja mõtlemisainet noorematele ning peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1985–1991.

HÜLJATUD

Victor Hugo võimas romaan taas muusikalilaval!

Etendused

Tallinnas Alexela kontserdimajas 26. ja 27. oktoobril
Tartus
Vanemuise suures majas alates 30. oktoobrist.

Esituskeel: eesti
Tiitrid tablool: inglise, soome
Tiitrid nutiseadmes: eesti, inglise, soome, vene
Alexela KM tablool: inglise, soome

33 VARIATSIOONI

Elu ja kunsti mõtte otsingud tänapäeval ja kakssada aastat tagasi.

Lavastaja Heiti Pakk
Osades Marika Barabanštšikova, Marian Heinat, Ragne Pekarev, Guido Kangur (Eesti Draamateater), Karl Laumets, Jüri Lumiste, Margus Jaanovits, Andre Hinn

See eriline näitemäng – külluslik, mitmekihiline, mõneti häiriv ja samas rahustav – räägib palju muusikast. Siiski võib öelda, et muusika on siin eelkõige vahendiks mitmesuguste inimlike teemade avamisel.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

„Märter“

13. oktoobril esietendus Endla Küünis Marius von Mayenburgi draama „Märter“,  mille lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Ervin Õunapuu. Üksikemaga kasvanud Benjamin on esmapilgul täiesti tavaline teismeline, kes aga keeldub ühtäkki ujumistunnis osalemisest. Õpetajad peavad seda teismelise kapriisiks, ema kahtlustab narkootikume ja omal moel on mõlemal õigus – Benjamin on leidnud Jumala. Lõbusast pahaendeliseks arenev „Märter“ uurib, kui kaugele ulatub meie tolerants kokkupuutel ekstremismiga. Laval Sander Rebane, Ireen Kennik, Birgit Landberg (Must Kast), Priit Loog, Lauri Mäesepp, Meelis Rämmeld, Tambet Seling ja Karin Tammaru.

Jõuluvanaks saamise saladus

Jõulud on imede aeg, mil isegi kõige vähem muinasjuttudesse uskuvad inimesed kogevad lapsepõlvest tuttavat jõulutunnet. Rääkimata lastest, kes igal hommikul akna juurde vudivad ja sussi seest päkapiku toodud üllatuse leiavad, olgu selleks siis kompvek või präänik.

20. novembril, ülemaailmsel lastepäeval, esietendub teater REKY jõululugu “Jõuluvanaks saamise saladus”, mis räägib jõuluootusest päkapikkude maal. Etendust vaatama tulnud lapsed satuvad imelisse päkapikumaailma ning igaühe põue poeb harras tunne.

Etendust mängitakse vaid 20 korda Eesti erinevates linnades.

“Jõuluvanaks saamise saladus” sobib vaatamiseks kõigile lastele ja lapsemeelsetele.

TÄHTEDE SEIS

Ugala teatris jõudis 6. oktoobril lavale Nick Payne’i auhinnatud draama „Tähtede seis“, mille lavastab Ringo Ramul.

Tavapäratu armastuslugu lennutab meid läbi aegruumi, rääkides kahe inimese valikuvõimalustest ja saatusest.
Vaatajal lubatakse heita pilk Marianne ja Rolandi elukäigu võimalikele variatsioonidele, kus kõik sõltub valikutest.
Milline oleks elu olnud, kui me oleksime teinud aastaid tagasi hoopis teised valikud?

Lavastusele teeb muusikalise kujunduse hinnatud helilooja Rasmus Puur.

ROMEO JA JULIA

Suurejooneline ja vaatemänguline ballett Shakespeare’i kirjutatud aegumatu armastusloo ainetel!

„„Romeo ja Julia“ uuslavastus on vaatamist väärt. See progressiivne ja ainulaadne vaatemäng läheb kahtlemata ajalukku nüüdisaegse balleti pöördepunktina, uuendusliku teosena, mis seob inimeksistentsi sügavamad aspektid klassikalise draama, paeluva muusikasaate ning leidliku koreograafiaga.“
(Martina Doležalová, Nenudte.se, 16.11.2013).

Maailmaesietendus 14. novembril 2013 Tšehhi Rahvusooperis.
Esietendus 29. septembril 2018 Vanemuise teatri suures majas.

HOTELL CALIFORNIA

Ameeriklane Neil Simon on üks populaarsemaid komöödiakirjanikke kogu maailmas. Eestis tuntakse teda eelkõige „Päikesepoiste“ autorina, kus särasid Jüri Järvet ja Aarne Üksküla. Simoni teoseid on mänginud kõik meie kutselised teatrid ja lavale on jõudnud lausa mitukümmend tema näidendit. Paremiku hulka kuulub ka „Hotell California“, mis koosneb kahest lühikomöödiast. Mõlema tegevus leiab aset samas hotellitoas, kuhu saabuvad erinevad abielupaarid ja nii saavad näitlejad mitut erinevat rolli mängida. Vaimukas dialoog ja naljakad situatsioonid on alati Simoni firmamärgiks olnud, nii ka seekord.  Omal ajal Vanalinnastuudios mängisid „Hotell Californiat“ eksabikaasad Ita Ever ja Eino Baskin. Ja nii üllatav kui see ka poleks, saab nüüdki laval jälle kokku endine paar Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas, kes kindlasti on jäänud sama glamuurseks nagu varemgi.
Need lõbusad lood lavastas Ivo Eensalu, kunstnikutöö tegi Riina Andresen.

José Cura toob Estonia lavale tükikese Metsikust Läänest

21. septembril jõudis üle 55 aasta eesti publikuni Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“. Puccini muusikalise nägemuse Metsikust Läänest toob lavale maailmakuulus Argentina tenor, dirigent, lavastaja ja stsenograaf Jose Cura, kes on tuntud intensiivsete ja omanäoliste ooperitegelaste kujutamise poolest.

Peaosades on Olga Mykytenko, Rauno Elp või Atlan Karp, Sergey Polyakov, Reigo Tamm või Mehis Tiits, Priit Volmer või Märt Jakobson, Juuli Lill või Helen Lokuta. Dirigeerib José Cura või Jüri Alperten.

Puccini kaunid meloodiad ja orkestri kõlavärvid on taustaks kullakaevurite laagrile, kus elab pokkerit mängiv ja püstolit kandev kõrtsiomanik Minnie. Minnie satub armukolmnurka ilusa lindprii Dick Johnsoni (varjunimega José Ramirez) ja šerif Jack Rance’iga, kes on Johnsoni otsinguil. Minnie’l tuleb võidelda armastuse eest, aga ka võimaluse eest alustada uut elu koos oma kallimaga.

Ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ taas Estonia laval

Ooper räägib ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel.
Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas “Hõbevalges” ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Kooliaasta algab A-tähe õppimise ja Aabitsa kukega.

Pärast Eesti Draamateatri lavastust on Andrus Kivirähk ja Aabitsa kukk uuesti lavadel, sest mõjub 14 aastat pärast selle kirjutamist aktuaalsena ka täna. „Aabitsa kukk“ on lüürilise, isegi nukra alltekstiga. Siiski tuuakse mitmed ühiskonna probleemid vaatajate ette kirjanikule omases, koomilises võtmes. Vaimse alaarenguga peategelane, elades „oma maailmas“, jääb kõigest hoolimata siiralt uskuma teda ümbritsevaid inimesi ja hindama nende tegusid oma ainsast loetud raamatust – aabitsast lähtuvalt.  

Lavastaja Maris Paas, laval Janek Varblas (Tartumaa parim meesnäitleja 2018 ja Harrastusteatrite Riigifestivali näitlejapreemia 2018). Monolavastusega „Aabitsa kukk“ antakse kuni 2019. aasta märtsini üle Eesti 22 etendust.

 

„Naine merelt“ Ugala teatris

22. septembril jõudis lavale Andres Noormetsa tõlgendus Henrik Ibseni näidendist „Naine merelt“.

Norra näitekirjanduse suurmeistri teos räägib mere ääres üles kasvanud majakavahi tütrest Ellidast, keda piinab igatsus avamere järele ja kes ei suuda väikelinnaeluga leppida. Ühel päeval tuleb merelt mees Ellida minevikust ja kõik muutub.

Ellida rollis astub üles Laura Peterson, kes liitus 99. hooajaks Ugala teatri trupiga. Lavastuses teeb kaasa ka teine uuest hooajast Ugala teatriga liitunud naisnäitleja – värskelt lavakooli lõpetanud näitlejanna Ilo-Ann Saarepera. Muusikalise maailma loob lavastusele kitarrist ja helilooja Argo Vals, kes ka ise igal etendusel laval musitseerib.

ANTIGONE NEW YORGIS

90-ndate alguse Ida-Euroopa pagulaslaine on selles maailma paabelis segunenud sisserändajatega mujalt maailmast… Kodutute poolt asustatud pargis leiavad end Venemaalt pärit juudist kunstnik, kurat-teab-mis elukutse esindaja Poolast ja Puerto Ricost saabunud naine, kellel, nagu Teeba endise kuninga Oidipuse tütrel Antigonelgi, on täita oma kohus.

Ainult armastuse pärast võib inimene nii kangekaelne olla.

Lavastaja: Peeter Tammearu
Osades: Lauli Otsar, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Risto Vaidla, Tanel Ting

Alates 27. septembrist üle Eesti.

"Põrsas Desmond ja sookolli lõks"

Vaarikametsas alustab seiklemist Põrsas Desmond. Ta on Vaarikametsa parim küpsetaja, kuid ühel päikselisel hommikul on kõik tema küpsetised kadunud. 

Desmond on kindel, et pahategude taga on ahne sookoll. Vaarikametsa elanikud asuvadki üheskoos sookolli jahtima, et kaitsta oma kodumetsa.

Rakvere Teatri lavastus esietendub 12. septembril 2018 ning etendub sel sügisel peale Rakvere ka Viljandis, Tartus, Viimsis, Haapsalus, Pärnus, Võrus, Jõgeval ja Elvas. Lavastus sobib lastele vanuses 4+ ja kantrisõpradele.  

Muusikali „Once“ piletimüük on alanud!

Ugala teatris esietendub 26. jaanuaril 2019 muusikal „Once“, mille toob lavale Taago Tubin, muusikajuhid on Peeter Konovalov ja Andre Maaker. Peaosades astuvad üles Priit Võigemast ja Laura Kalle.

John Carney mängufilmil põhinev muusikal „Once“ („Ükskord“) on isemoodi lugu üksindusest, kirest ja lootustest. Samuti muusika rollist meie elus.

Muusikali libreto autoriks on tuntud iiri näitekirjanik Enda Walsh, muusika ja laulusõnad on loonud filmis peaosi mänginud Glen Hansard ja Markéta Irglová.

SWEENEY TODD

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata!
„See on, ilma naljata, üks võimsamaid muusikateoseid, mis kaasajal loodud ja võimalus, et see kõik hakkab minu koduteatri laval varsti kõlama, täidab mind ülimeeldiva erutusvärinaga. Teater on loodud suurte lugude jaoks ja suurust selles loos on, samuti mastaapi ja kirge.“ (Tanel Jonas, lavastaja)

Osades Rasmus Kull või Priit Volmer (RO Estonia), Maria Annus või Hele Kõrve (Tallinna Linnateater), Pirjo Jonas või Maria Listra, Jaanus Tepomees või Kalle Sepp, Sepo Seeman või Lauri Saatpalu, Priit Strandberg või Kaarel Targo (Must Kast), Lauri Liiv või Peeter Veltmann, Valter Soosalu, Laura Kalle (Teater Ugala) või Merili Johanson, Simo Breede, Artur Nagel ja Oliver Timmusk.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise suures majas.

DRAAMATEATRIS NÄEB KRIMINAALSET „SAADET“

Mida teeksite teie, kui olete ootamatult töötuks jäänud? Kas osaleksite tõsielusaates, et tuhandete vaatajate silme all uus töökoht hankida? Just sellise pakkumise saavad Draamateatri uue lavastuse kaks tegelast. Muidugi pole reality show´de telgitagune sugugi nii glamuurne ja sädelev, kui telekaekraanilt paistab ning loo ajab veelgi segasemaks ühe osatäitja müstiline mõrv. Prantsuse film noir´i stiilis vaimuka, mitmekihilise ja kriminaalse loo toob Draamateatri suure saali lavale Hendrik Toompere, eseietendus 19. aprillil. Osades Hendrik Toompere, Merle Palmiste, Christopher Rajaveer, Raimo Pass, Kersti Heinloo, Taavi Teplenkov, Elina Purde (külalisena), Harriet Toompere, Hilje Murel, Maarja Mitt (külalisena), Sten-Erik Remmel.

Ugala teatris jõuab lavale Lev Tolstoi „Elav laip“

Vene suurkirjaniku tuntuim näidend tegeleb küsimustega: milline on tingimusteta armastus; kas inimene on võimeline armastama ligimest rohkem kui ennast; kuidas jääda endale ausaks kellelegi liiga tegemata? Draamas kui kõige „vaimsemas“ žanris pidas Tolstoi võimalikuks kõnelda „inimese vahekorrast jumala, maailma, igavese ja lõpmatusega.“
„Elav laip“ räägib hea ja kurja võitlusest inimese sees. Peategelane Fedja Protassov on justkui Tolstoi autoportree. Süžee on näiliselt lihtne – armukolmnurk: naine ja kaks meest, kellest üks on üleliigne ning peab end teiste õnne nimel taandama.
Lavastuses saab näha ja kuulda elavat muusikat – näitlejate mustlasansamblile annavad hoogu Svjata Vatra solist Ruslan Trochinskyi ja viiuldaja Tarmo Suvisild.
Lavastaja Kristo Viiding
Kunstnik Maarja Viiding
Osades Martin Mill, Janek Vadi, Ingrid Isotamm (külalisena), Kadri Lepp, Tanel Ingi jpt.

Esietendus 21. aprillil Ugala väikeses saalis

TANTSUTUND Endlas

Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust.
Mark St. Germaini romantilise komöödia lavastas Enn Keerd, osades Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson.

TANTSUTUND esietendus 21. aprillil Endla Teatri Küünis.

„JAANIPÄEV“ – LUGU SIBERI-EESTLASTEST DRAAMATEATRIS

2016. aasta suvel käisid Mari-Liis Lill ja Paavo Piik Ülem-Suetuki külas Siberis. See on üks viimaseid püsiasustusega eesti külasid Venemaal ning seal tegutseb kool, kus on võimalik ka eesti keelt õppida. Intervjuudes nii nooremate kui vanemate kohalikega püüti aru saada sellest, kuidas ühes Siberi-eesti külas tänapäeval elatakse. Kui palju veel eesti keelt osatakse? Kellena ennast defineeritakse? Ja kui eestlasena, siis mis see on, millest „eestlane“ koosneb? On see ennekõike keel? Kultuur? Veri? Hoolimata järjest kahanevast elanike arvust peitus Ülem-Suetukis üsnagi tegus ja ühtehoidev kogukond, rääkimata ilusast loodusest ja säilinud vanast eesti keelemurrakust. Nüüd on sellest retkest valmis saamas dokumentaalne teatrilavastus, lavastajaks Tõnn Lamp.
Mari-Liis Lill, Paavo Piik „Jaanipäev“. Lavastaja Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater). Osades Ester Pajusoo, Laine Mägi, Martin Veinmann, Markus Luik, Karmo Nigula. Kunstnik Martin Mikson. Kostüümikunstnik Anna-Liisa Pärt. Muusikaline kujundaja Riina Roose (Tallinna Linnateater). Valguse kujundaja Priidu Adlas (Vaba Lava).
Esietendus 29. märtsil Draamateatri väikeses saalis.

VÄIKEKODANLASED VALLUTAVAD DRAAMATEATRI

„Väikekodanlased“ on Maksim Gorki 1901. aastal kirjutatud näidend, mis mõjub oma probleemipüstituselt nagu see oleks kirjutatud eile. Põlvkondade vahelised konfliktid ei kao kuhugi ja noorte ülesanne on teha vanadele selgeks, kuidas on kõige õigem elada. Noored on alati hukas ja vanad klammerduvad liialt oma mineviku külge. Gorki ennustab oma tekstiga ette 1905. aasta revolutsiooni. Mis järgneb meie ajastule, kas ka revolutsioon? See küsimus on õhus.
Maksim Gorki „Väikekodanlased“.
Lavastaja Kertu Moppel. Osades Indrek Sammul, Kaie Mihkelson, Liisa Saaremäel, Robert Annus, Hendrik Toompere jr, Ivo Uukkivi, Liisa Pulk, Marta Laan, Liis Haab, Lauri Kaldoja, Jüri Tiidus.
Esietendus 16. märtsil 2018 Draamateatri suures saalis.

Endlas esietendub Ivan Võrõpajevi DREAMWORKS

Ingomar Vihmari lavastus DREAMWORKS on lugu masendusse langenud Davidist ja tema sõpradest, kes teda aidata püüavad. Kasutusele võetakse kõik sõpruskonnale teadaolevad teraapiavõtted budismist viskini, kuid miski ei aita. Siis aga kingivad sõbrad Davidile naise, kes teab erilist saladust – ta teab, kuidas unistused töötavad.

Osades Sten Karpov, Liis Karpov, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum-Vihmar, Carmen Mikiver, Jekaterina Novosjolova, Ago Anderson, Lauri Kink, Lauri Mäesepp, Ingomar Vihmar jt.

DREAMWORKS esietendus 3. märtsil Endla Teatri Suures saalis.

Esietendub Madis Kalmeti lavastus ITK

Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

Poola autori Krzysztof Bizio näidendi tõlkis Hendrik Lindepuu, lavastas Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Lii Tedre, Karin Tammaru ja Saara Nüganen. Lisaks Pärnus toimuvatele etendustele, saab „Itku“ näha ka Tartus, Tallinnas, Kuressaares ja Viljandis.

 

MEDEIA

Euripidese tragöödia ainetel

Lavastaja
, teksti autor ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Maria Annus, Külliki Saldre, Merle Jääger, Kärt Tammjärv
 
Selle Kreeka müüdi teemadeks on inimlik üllus ja väiksus, armastus ja kättemaks, ennustused ja needused. 

Esietendus 20. jaanuaril 2018 Sadamateatris.

LENNUD

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

KAARNAKIVI PERENAINE

Eesti vabariigi 100. juubelile pühendatud teatrisarja "Sajandi lugu" raames Endlas 1. detsembril lavale tulnud Andrus Kivirähki kirjutatud näidend KAARNAKIVI PERENAINE loob pildikese 1950ndate Eestist. Maailmast, kus  suur osa endisest on õhku haihtunud, aga ometi on mingid asjad endised - need kõige iidsemad, kõige varjatumad. Ja see annab lootust, et ka kurjad ajad õnnestub siiski üle elada. Lavastus on Endla ja Kuressaare Linnateatri koostööprojekt, esietendus Kuressaares toimub 6. detsembril.
KAARNAKIVI PERENAINE lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Liina Unt, laval Lauli Otsar, Piret Rauk, Markus Habakukk (Kuressaare Linnateatrist), Ago Anderson, Märt Avandi ja Lauri Kink.

GUUGELMUUGELPUNKTKOMM

Guugelmuugelpunktkomm on lugu sellest, mis hakkab juhtuma, kui mobiili välja lülitad!
Lasteooper 

“Teatri eesmärk lasteooperi pakkumisel on ju kasvatada tulevikuks muusikateatri nautlejaid. Seda tuleb hakata varakult tegema. Muusikateatri vahendid on teistsugused kui sõnateatril ja sõnumi vastuvõtmine saalis nõuab harjumist. “Guugelmuugelpunktkomm” on täis selliseid keerukaid mõttekäike, mis annavad peamurdmist ka täiskasvanutele, seega igal juhul soovitan võtta aega ja minna koos lapsega ooperisse."
Marko Matvere, lavastaja

Esietendus 28. oktoobril Vanemuise teatri väikeses majas. 
Külalisetendused Rahvusooperis Estonia 6. veebruaril kell 14 ja 18. 

BEATRICE

Siret Campbelli tulevikuromanss
 
Vaatemänguline ja filmilik armastuslugu, mille tegevus leiab aset mõnekümne aasta pärast.
Loo tegelased on tavalised noored inimesed, kes armuvad, loovad pere ja püüavad oma ainukest elu elada võimalikult hästi ja õnnelikult. Ootamatu sündmus paiskab nende õnneliku elu segi, ent tulevikumaailmas leidub ka sellele olukorrale lahendus..

Osades Priit Strandberg, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Liina Tennosaar, Karol Kuntsel, Silver Kaljula (Must Kast) ja Nora Ann Lunge või Eliise Mustkivi.
 
Esietendus 21 oktoobril Vanemuise teatri suures majas.

PINTERI „VANAD AJAD“ DRAAMATEATRIS

Kas mäletate esimest kohtumist oma Armastatuga? Milline oli sel päeval ilm, mida ta seljas kandis, mis muusika mängis... Kas ta naeratas kuidagi eriliselt, tegi ainult talle omase liigutuse, tegi midagi sellist, mis kuulub ainult teie Mälestustesse? Olge valmis – kõik võis olla täiesti teisiti!
Heal järjel abielupaar kohtub üle kahekümne aasta naise endise sõbrannaga, kes elab nüüd Sitsiilias. Idüllilises maamajas, akna taga kohisemas sügisene meri, kandub jutt loomuldasa vanadele aegadele. Nukrad meloodiad juhatavad neid aga tundmatusse, sest minevik on tegelikult sama lahtine kui tulevik. Mälu keerdkäike, võimu, armastuse ja sõpruse puntraid ning põimumisi avab ainult talle omasel pöörasel moel briti näitekirjanduse suur uuendaja ja stiilimeister Harold Pinter. Või oli see keegi teine kirjanik? On see näidend hoopis millestki muust? Kes tuli meile külla?
Autor Harold Pinter. Lavastaja Peeter Raudsepp (Rakvere Teater), kunstnik Riina Degtjarenko. Osades Hilje Murel, Kersti Heinloo, Tiit Sukk. Esietendus 13. oktoobril Draamateatri väikses saalis.

TEINETEISETA

Intelligentne suhtedraama 
 
Briti hinnatud dramaturgi David Hare’i 1995. aastal kirjutatud emotsionaalselt intelligentne suhtedraama on saavutanud peale Londoni ja Broadway menulavastusi rahvusvahelise tuntuse ning noppinud ridamisi auhindu. Eesti laval on varem mängitud sama autori näidendeid „Amy seisukoht“,  „Vertikaaltund“ ja „Eluhingus”.
Lavastaja Jüri Lumiste, osades Maria Annus, Tõnu Oja (Eesti Draamateater) ja Karl Laumets.
 
Esietendus 7. oktoobril 2017 Sadamateatris.

HÜLJATUD

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

TULLEMINEK

Märt-Matis Lille ooper

„Tulleminek“ on lugu sõjast. Miks just sõjast? Tahame või mitte, sõda on ajatu, ikka ja alati aktuaalne teema. Teose loojad huvitas ennekõike sõja psühholoogia, selle väljendumine indiviidis, inimese valmisolek sõjaks. Sõda pole kunagi vaid relvade kõne – olgu relvadeks siis pommid või arvutiviirused.
„Tulleminekut“ saab kirjeldada suuri sõnu kasutades – see vastne teos on teatrisündmus.

Esietendus 22. aprillil 2017 Sadamateatris.

SURMATANTS

August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego.
Ingomar Vihmar: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja on Ingomar Vihmar, mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.

LAINEID MURDES

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

LAPSEPÕLVEBÄND

Andres Noormetsa lastelaululavastus

Vanemuise suures majas teevad näitlejad bändi ja laulavad oma lapsepõlve lemmiklaule!
Andres Noormetsa nägemust lastebändist vahendavad Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas ja Jaanus Tepomees.

Esietendus 18.02 Vanemuise teatri suures majas

MAMMA MIA!


Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

Märksõnadega otsing

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri

Piletimaailma haldab

SA Eesti Draamateater
Pärnu mnt. 5
Tallinn, 10148
Eesti