Tallinna Poistekoori reklaamplakat ei kanna juhuslikult nime “Isad ja Pojad”, tegemist on ikkagi isadepäeval toimuva kontserdiga, millel esinevad nii isad, kes on meie koori  kunagised kasvandikud, kui väikesed ja suuremad poisid, kes jätkavad sisselauldud radadel.
 Kontserdi väiksemad esinejad on stuudiokoorid Primo ja Secundo, kus laulavad 5-9 aastased poisid. Neid juhendavad Triin Lääne ja Kärolin Orav.
Eesti kuulajale-vaatajale on kindlasti tuttavad Koit Toome, Uku Suviste, Mikk Saar, Artjom Savitski nimed, kes kõik on alustanud lauljateed, erinevatel aegadel, Tallinna Poistekoorist. Nüüd laulavad meie aastapäeva kontserdil. Mari Järvi keelpillikvartetiga alustasime koostööd koori algusaastatel. Esimene ülesastumine oli 1988 aasta jõulukontserdil Pühavaimu kirikus ning jätkus  esinemistega üle Eesti. Samuti musitseerisime koos Mari Järvi kvartetiga välismaal.
Varasemaid kontserte on mitmel korral ehtinud ka saksofonist Virgo Veldi, kes sellelgi kontserdil annab oma väärika panuse.
Õhtut sisustab Tomi Rahula band.
Estonia Kontserdisaalis 11.novembril kell 18.00

Tundeline Hedvig Hanson ja sarmikas Uku Suviste kõlavad duona kokku imeliselt, neid pealtnäha erinevaid muusikuid seob armastus rütmimuusika vastu, koos esitatakse nii kauneid emakeelseid ballaade kui pop-jazzikaid palu, kantud talvistest meeleoludest ning jõulude ootusest.
Soojust ja südamlikkust õhkavad lauljad põimivad oma hääled ja puudutavad kuulajate hingekeeli pidulikult ja õrnalt.   

Mis oleks, kui sa avaksid oma südame? Ja oma kodu? Mis oleks, kui sa lubaksid kellegi oma pereringi? Lapse, kes ei ole sinust sündinud? See laps saab sinu lapseks just siis, kui ta oma perekonda võtad. Te kasvate kokku, te naerate ja nutate, kasvate ja arenete ning elu muutub nii palju värvilisemaks. Teie kõigi jaoks.

„Südames sündinud” on dokumentaallavastus, mis põhineb intervjuudel ja räägib lapsendamisest ning hooldus- ja eestkosteperedest.

 

Me kohtusime EÜE s Saaremaal, Pöide Kiriku õuel aastal 1984.
Me oleme seltsimehed. Seltsimees on tegelikult väga lahe väljend, sest seltsimees on selline mees, kellest on seltsi. Võib ju ka öelda seltsiline, aga seltsimees on täpsem ja parem. Südamesõbrad me ei ole ja Taara olgu tänatud selle eest! Võrreldes seltsimehega, on sõbraga alati jama. Sõbra peale vihastad, oled riius, jagad tema kannatusi, elad üle tema muresid, pereelu kriise, laste haiguseid.... seltsimehega oled lihtsalt heas seltskonnas. Alati on temaga lahe koos olla! Pea 35e aasta jooksul heas seltsimehelikus suhtes olemine on puhas rõõm. Selle aja jooksul koos kogetut ja kogutut Teile lavalt jagamegi. Rõõmuga ja täie lauluga!

Kontserdil tulevad esitusele laulud Lauri Saatpalu ja Jaan Söödi loomingust, aga ka nopped mõlema artisti lemmiklauludest.

Eelmise aasta septembris esietendus Rahvusooper Estonia laval Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“, mida on saatnud suur menu. Selle kinnituseks on välja müüdud saalid! Selleks, et kõik soovijad eesti ooperist osa saaksid, on võimalus tulla teatrisse ka sel hooajal.

„Pilvede värvid“ on põnev ja emotsionaalne ühe pere lugu, mis pakub meenutamist vanematele ja mõtlemisainet noorematele ning peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1985–1991.

Victor Hugo võimas romaan taas muusikalilaval!

Etendused

Tallinnas Alexela kontserdimajas 26. ja 27. oktoobril
Tartus Vanemuise suures majas alates 30. oktoobrist.

Esituskeel: eesti
Tiitrid tablool: inglise, soome
Tiitrid nutiseadmes: eesti, inglise, soome, vene
Alexela KM tablool: inglise, soome

Elu ja kunsti mõtte otsingud tänapäeval ja kakssada aastat tagasi.

Lavastaja Heiti Pakk
Osades Marika Barabanštšikova, Marian Heinat, Ragne Pekarev, Guido Kangur (Eesti Draamateater), Karl Laumets, Jüri Lumiste, Margus Jaanovits, Andre Hinn

See eriline näitemäng – külluslik, mitmekihiline, mõneti häiriv ja samas rahustav – räägib palju muusikast. Siiski võib öelda, et muusika on siin eelkõige vahendiks mitmesuguste inimlike teemade avamisel.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

13. oktoobril esietendub Endla Küünis Marius von Mayenburgi draama „Märter“,  mille lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Ervin Õunapuu. Üksikemaga kasvanud Benjamin on esmapilgul täiesti tavaline teismeline, kes aga keeldub ühtäkki ujumistunnis osalemisest. Õpetajad peavad seda teismelise kapriisiks, ema kahtlustab narkootikume ja omal moel on mõlemal õigus – Benjamin on leidnud Jumala. Lõbusast pahaendeliseks arenev „Märter“ uurib, kui kaugele ulatub meie tolerants kokkupuutel ekstremismiga. Laval Sander Rebane, Ireen Kennik, Birgit Landberg (Must Kast), Priit Loog, Lauri Mäesepp, Meelis Rämmeld, Tambet Seling ja Karin Tammaru.

Kui te veel ei tea, kes on Lõõtsavägilased, siis on viimane aeg see viga parandada! Lõõtsavägilased on loodud 2013. aasta detsembrikuus ning ansamblis mängivad kolm noort lõõtsameest, kes kõik õpivad Karksi-Nuia Muusikakoolis: Andres Eelmaa (18), Rasmus Kadaja (16) ja Tobias Tae (14) ja neile lisaks ansambli juhendaja Margus Põldsepp. Mängitakse põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat. Ansambli esinemiste arv on vägagi soliidne ja nende tegevust on tunnustatud mitmete erinevate auhindadega. Nüüd on teil võimalus tulla oma silmaga vaatama ja kõrvaga kuulama neid nõutud noori mehi ja veenduma, et auhinnad pole saadud asjata!

Detsembris annab C-Jam koos Mikk Kaasikuga kolm talvist kontserti. Kavas on mängida maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikat Rein Rannapist Queenini ning valikut parimatest jõulu- ja talvelauludest.

C-Jam on tegutsenud alates 2004. aastast ja andnud 14 aasta jooksul hulganisti kontserte nii Eestis kui välismaal. Publiku südamed on nad selle aja jooksul jäädavalt võlunud. Nende lugude seaded on ainulaadsed ning neid on võimalik nautida vaid C-Jami esituses. Sel talvel on ansambel endaga kampa võtnud Mikk Kaasiku – noor laulja, kes naudib laval igat hetke; lisaks laulmisele rikastab ta muusikat kitarrimängu ja klaverisaatega. Suvel ilmus C-Jamil ja Mikk Kaasikul esimene ühine album „Prints ja Kerjus”, mis sisaldab spetsiaalselt arranžeeritud lugusid - Queeni, Muse’i, Michael Jacksoni, Pink Floydi, Andres Valkoneni ja Rein Rannapi loomingut.

Legendaarne krimmitatarlasest kitarrivirtuoos Enver Izmaylov annab novembris Eestis kaks kontserti!
Ülemaailmselt tuntud ning üks omanäolisemaid kitarriste Enver Izmaylov on välja kujundanud endale ainulaadse kitarrimängutehnika, kus kaks kätt on üheaegselt kitarrikaelal „trummeldamas”, mis võimaldab tal kasutada täiesti uusi kõlavärve. Üksi suudab see mees täita kogu lava ning paeluda publiku tundideks oma eripärase kitarrimängu ja sarmiga! Tema muusikat mõjutavad nii Kesk-Aasia ja Musta mere äärne kultuur kui tatari muusika.
Tartus on Enver Izmaylovit võimalik kuulama minna 20. novembril Eesti Rahva Muuseumis, Tallinnas 21. novembril Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas. Kontsertide algus kl 19.00.

Tuntud Hispaania tenoritest koosnev ansambel Les Bohemes esineb Eestis nelja kontserdiga Viljandi, Tartu, Tallinna ja Pärnu kirikutes.

Pühade meeleoluga sobivalt tulevad kontserdil esitusele mitmed jõululaulud, kuid Les Bohemes pakub kuulajatele ka hoolikalt valituid laule erinevate kultuuride muusikast, alustades Hispaania, Itaalia ja Inglise mõjutustega paladest, lõpetades tänapäevaste tuntud hittidega Michael Jacksoni, ABBA, The Beatles’i ja Queeni loomingust.

Ansamblis Les Bohemes laulavad dramaatiline tenor Victor Guzman, tenor Viktor Jimenez Trejo, tenor Ignacio Rovira. Bändi saadab klaveril Les Bohemesi muusikaliste seadete autor Andrés Tejero, kes teab täpselt, kuidas esitada klassikalist muusikat nii, et paladel oleks küljes tänapäevane kõla, ent ei kaotaks samal ajal oma erakordset ajaloolist hõngu.

Kaunil pühade ajal suunduvad Siiri Sisask ja Tõnis Mägi ühisele tuurile, kus lauljaid saadab hinnatud kontsertmeistri ja dirigendi Riivo Jõgi kvintett.
Need eksklusiivsed aastalõpukontserdid paeluvad iga muusikagurmaani, kes hindavad Tõnis Mägi ja Siiri Sisaski kaunist eestikeelset loomingut. Kontsertidel kõlavad uuemad ja vanemad talvise meeleolu ja jõuludega seotud laulud, millele annab uue kõla ja ilme kvintett. Kuulda saab ka esmaesitlusi spetsiaalselt nendeks kontsertideks loodud lauludest. Tõnis ja Siiri, kes on muusikuna tegutsenud juba aastakümneid ning varemgi laval koostööd teinud, meenutavad uue aasta ootuses ilusaid hetki muusikuelust ja laulude sündimisest.
Tule ja saa osa erakordsest muusikaelamusest!

Jõulud on imede aeg, mil isegi kõige vähem muinasjuttudesse uskuvad inimesed kogevad lapsepõlvest tuttavat jõulutunnet. Rääkimata lastest, kes igal hommikul akna juurde vudivad ja sussi seest päkapiku toodud üllatuse leiavad, olgu selleks siis kompvek või präänik.

20. novembril, ülemaailmsel lastepäeval, esietendub teater REKY jõululugu “Jõuluvanaks saamise saladus”, mis räägib jõuluootusest päkapikkude maal. Etendust vaatama tulnud lapsed satuvad imelisse päkapikumaailma ning igaühe põue poeb harras tunne.

Etendust mängitakse vaid 20 korda Eesti erinevates linnades.

“Jõuluvanaks saamise saladus” sobib vaatamiseks kõigile lastele ja lapsemeelsetele.

Ugala teatris jõuab 6. oktoobril lavale Nick Payne’i auhinnatud draama „Tähtede seis“, mille lavastab Ringo Ramul.

Tavapäratu armastuslugu lennutab meid läbi aegruumi, rääkides kahe inimese valikuvõimalustest ja saatusest.
Vaatajal lubatakse heita pilk Marianne ja Rolandi elukäigu võimalikele variatsioonidele, kus kõik sõltub valikutest.
Milline oleks elu olnud, kui me oleksime teinud aastaid tagasi hoopis teised valikud?

Lavastusele teeb muusikalise kujunduse hinnatud helilooja Rasmus Puur.

Suurejooneline ja vaatemänguline ballett Shakespeare’i kirjutatud aegumatu armastusloo ainetel!

„„Romeo ja Julia“ uuslavastus on vaatamist väärt. See progressiivne ja ainulaadne vaatemäng läheb kahtlemata ajalukku nüüdisaegse balleti pöördepunktina, uuendusliku teosena, mis seob inimeksistentsi sügavamad aspektid klassikalise draama, paeluva muusikasaate ning leidliku koreograafiaga.“
(Martina Doležalová, Nenudte.se, 16.11.2013).

Maailmaesietendus 14. novembril 2013 Tšehhi Rahvusooperis.
Esietendus 29. septembril 2018 Vanemuise teatri suures majas.
16. oktoobril - külalisetendus Rahvusooperis Estonia!

 

Ameeriklane Neil Simon on üks populaarsemaid komöödiakirjanikke kogu maailmas. Eestis tuntakse teda eelkõige „Päikesepoiste“ autorina, kus särasid Jüri Järvet ja Aarne Üksküla. Simoni teoseid on mänginud kõik meie kutselised teatrid ja lavale on jõudnud lausa mitukümmend tema näidendit. Paremiku hulka kuulub ka „Hotell California“, mis koosneb kahest lühikomöödiast. Mõlema tegevus leiab aset samas hotellitoas, kuhu saabuvad erinevad abielupaarid ja nii saavad näitlejad mitut erinevat rolli mängida. Vaimukas dialoog ja naljakad situatsioonid on alati Simoni firmamärgiks olnud, nii ka seekord.  Omal ajal Vanalinnastuudios mängisid „Hotell Californiat“ eksabikaasad Ita Ever ja Eino Baskin. Ja nii üllatav kui see ka poleks, saab nüüdki laval jälle kokku endine paar Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas, kes kindlasti on jäänud sama glamuurseks nagu varemgi.
Need lõbusad lood lavastas Ivo Eensalu, kunstnikutöö tegi Riina Andresen.

Kontsertidel kõlab „vana Eesti kulda“ - Silvi Vraidi, Tarmo Pihlapi, Genialistide, Jaak Joala jpt repertuaarist ning mõned parimad palad mujalt maailmast näiteks Viktor Tsoi „Kukuška“ja kindlasti mõni teinegi lugu Aapo Ilvese sulest.
Paul Neitsov on noor kitarrivirtuoos, kes on teinud nii soolokarjääri (sooloalbum„Karlovas on peaaegu kevad“ 2016), kui ka üles astunud mitmetes ansamblites sh Svjata Vatra, rahvamuusika ansambel Sireli, Wilhelm ning duodes Margus Vaheri, Indrek Kalda ja Ruslan Trotšinskiga. Brigita Murutar on lauljanna ja blogija, tegi debüüdi Eesti Laulul 2014 koos Supernova ja „Laule täis taevakaarega“, on töötanud saatejuhina raadios Elmar, hilisemalt on neiu jätkanud hoogsalt laulmist, andes koos Paul Neitsoviga juba 2 aastat kontserte üle-Eesti.

kontsert Lumevälju ja lilli ka . . . 

Tahan mängida veel mõne pildi
oma parima pilliga
et kuulda ja näha su silmis
lumevälju ja lilli ka . . . (J. Leesment) 

Indrek Kalda laulab lihtsalt, karedal mehelikul moel,.Paljud tema laulude tekstid räägivad samuti lihtsatest asjadest, mis moodustavad elu tuuma. Muusik leiab mõistmist publikust, kes teavad, mis on elu, armastus, kodu, igatsus ja lein. Kontserdil  tulevad mängimisele värskemad ja vanemadki laulud ja viiulilood, vastavalt meeleolule. Muusik ja õpetaja on võtnud ansamblikaaslaseks oma poja Paul Kristjan Kalda.

21. septembril jõuab üle 55 aasta eesti publikuni Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“. Puccini muusikalise nägemuse Metsikust Läänest toob lavale maailmakuulus Argentina tenor, dirigent, lavastaja ja stsenograaf Jose Cura, kes on tuntud intensiivsete ja omanäoliste ooperitegelaste kujutamise poolest.

Peaosades on Olga Mykytenko, Rauno Elp või Atlan Karp, Sergey Polyakov, Reigo Tamm või Mehis Tiits, Priit Volmer või Märt Jakobson, Juuli Lill või Helen Lokuta. Dirigeerib José Cura või Jüri Alperten.

Puccini kaunid meloodiad ja orkestri kõlavärvid on taustaks kullakaevurite laagrile, kus elab pokkerit mängiv ja püstolit kandev kõrtsiomanik Minnie. Minnie satub armukolmnurka ilusa lindprii Dick Johnsoni (varjunimega José Ramirez) ja šerif Jack Rance’iga, kes on Johnsoni otsinguil. Minnie’l tuleb võidelda armastuse eest, aga ka võimaluse eest alustada uut elu koos oma kallimaga.

Ooper räägib ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas “Hõbevalges” ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Ootame Teid kosmilisi juuri avastama sel sügisel 26. septembril ning 5. oktoobril.

Pärast Eesti Draamateatri lavastust on Andrus Kivirähk ja Aabitsa kukk uuesti lavadel, sest mõjub 14 aastat pärast selle kirjutamist aktuaalsena ka täna. „Aabitsa kukk“ on lüürilise, isegi nukra alltekstiga. Siiski tuuakse mitmed ühiskonna probleemid vaatajate ette kirjanikule omases, koomilises võtmes. Vaimse alaarenguga peategelane, elades „oma maailmas“, jääb kõigest hoolimata siiralt uskuma teda ümbritsevaid inimesi ja hindama nende tegusid oma ainsast loetud raamatust – aabitsast lähtuvalt.  

Lavastaja Maris Paas, laval Janek Varblas (Tartumaa parim meesnäitleja 2018 ja Harrastusteatrite Riigifestivali näitlejapreemia 2018). Monolavastusega „Aabitsa kukk“ antakse kuni 2019. aasta märtsini üle Eesti 22 etendust.

 

Ugala 99. hooaja avab 22. septembril lavale jõudev Andres Noormetsa tõlgendus Henrik Ibseni näidendist „Naine merelt“.

Norra näitekirjanduse suurmeistri teos räägib mere ääres üles kasvanud majakavahi tütrest Ellidast, keda piinab igatsus avamere järele ja kes ei suuda väikelinnaeluga leppida. Ühel päeval tuleb merelt mees Ellida minevikust ja kõik muutub.

Ellida rollis astub üles Laura Peterson, kes liitus 99. hooajaks Ugala teatri trupiga. Lavastuses teeb kaasa ka teine uuest hooajast Ugala teatriga liitunud naisnäitleja – värskelt lavakooli lõpetanud näitlejanna Ilo-Ann Saarepera. Muusikalise maailma loob lavastusele kitarrist ja helilooja Argo Vals, kes ka ise igal etendusel laval musitseerib.

90-ndate alguse Ida-Euroopa pagulaslaine on selles maailma paabelis segunenud sisserändajatega mujalt maailmast… Kodutute poolt asustatud pargis leiavad end Venemaalt pärit juudist kunstnik, kurat-teab-mis elukutse esindaja Poolast ja Puerto Ricost saabunud naine, kellel, nagu Teeba endise kuninga Oidipuse tütrel Antigonelgi, on täita oma kohus.

Ainult armastuse pärast võib inimene nii kangekaelne olla.

Lavastaja: Peeter Tammearu
Osades: Lauli Otsar, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Risto Vaidla, Tanel Ting

Alates 27. septembrist üle Eesti.

Vennad Jakob ja Wilhelm Grimmid olid muinasjutuvestjad, kelle sulest tulnud muinasjutud kaunistavad ja muudavad rikkamaks iga lapsepõlve.

Hans ja Grete on Vendade Grimmide tuntumaid muinasjutte, kus isa viib kurja võõrasema käsul oma lapsed metsa. Lapsed leiavad metsast piparkoogimajakese, mis kuulub nõiamoorile.

REKY 36.hooaja esimene uuslavastus näitab seda lugu humoorikas võtmes. Nali ja lust on selle etenduse märksõnadeks.

Lustlik lasteetendus ringreisil alates 19.septembrist 2018

Vaarikametsas alustab seiklemist Põrsas Desmond. Ta on Vaarikametsa parim küpsetaja, kuid ühel päikselisel hommikul on kõik tema küpsetised kadunud. 

Desmond on kindel, et pahategude taga on ahne sookoll. Vaarikametsa elanikud asuvadki üheskoos sookolli jahtima, et kaitsta oma kodumetsa.

Rakvere Teatri lavastus esietendub 12. septembril 2018 ning etendub sel sügisel peale Rakvere ka Viljandis, Tartus, Viimsis, Haapsalus, Pärnus, Võrus, Jõgeval ja Elvas. Lavastus sobib lastele vanuses 4+ ja kantrisõpradele.  

End eestlaste südamesse laulnud ja tänini armastatud Heidy Tamme, kelle repertuaari sellenimeline laul kuulub, sündis hoopis Uljanovskis. Kui Heidy oli 1,5 aastane, kolis pere Eestisse. 1967-1983 laulis ta end tuntuks Eesti Filharmoonia solistina, neist kaks aastat ansambli Laine koosseisus. Enamik kuulajaid mäletavad teda tollel ajal ülipopulaarsest ETV laulusaatest "Horoskoop“. Heidy on esinenud ansamblitega „Vana Toomas“, „Sinilind“, osalenud estraadikavades koos Uno Loobi, Nikolai Samohvalovi ja Oleg Melnikuga ja laulnud linti väga palju imelisi laule – Õnne tipul, Aeg annab kõik, Me pole enam väikesed, Kodulaul, Pühapäev, Tantsulaul, Sind nii armastan ma jpt. 
Heidy Tamme juubelikontsertidel astuvad külalistena üles ka Ivo Linna, Karl Madis ja Karavan, Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liiv ning showtrupp Showstoppers.

ehk isanda ilmutus
Karlova Teatri 2018. aasta sügishooaja avab Kati Kivitari lavastus "Popi ja Huhuu ehk isanda ilmutus".
Fr. Tuglase novelli "Popi ja Huhuu" apokalüptilise vaimsuse, korra ja kaose igikestva vastasseisu dramatiseering ilma ühegi lavalt lausutud sõnata on avastusi pakkuv väljakutse, mille mängivad publiku ette näitlejad Helen Rekkor (Teatriühendus Misanzen), Rauno Kaibiainen ja Merle Jääger (Vanemuine).
Tuglase sümbolistlikus teoses ootavad koer Popi ja pärdik Huhuu  koju oma isandat, kes ühel päeval enam justkui tagasi ei tulegi. Kati Kivitari lavatõlgendus kõneleb loo kahe omapäi jäänud indiviidi üksindusest ja seotusest, võimuvõitlusest, hirmuga harjumisest, allakäigust ja kohandumisest. Selles, kuidas hakkab looma ennast väike maailmamudel peegeldub nii meie minevik kui ka see, kuhu poole me liigume.

Esietendus 15. septembril, etendused 24., 25., 26. oktoobril 2018 kell 19 Karlova Teatris (Tähe 66, Tartu).

Rahvusvaheline akordionitrio.
Erinevaid žandreid kätkev mitmekultuuriline akordionimäng.

Oma erakordse kontsertprogrammiga külastab Eesti suuremaid linnu rahvusvaheline akordionitrio Balcardion – Radovan Popovi Serbia linnast Suboticast, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Evita Anderson Leedust ning prantsuse päritolu muusik Maurice Balaska (Kanadast). Trio programmi kuulub palju erinevaid muusikastiile ja -suundi: Balkani rahvaste tulised rütmid, prantsuse estraadilaulude meisterlikud arranžeeringud, tänapäeva pop- ja rokkmuusikapalad selliste bändide ja esitajate repertuaarist, nagu ABBA, Queen, Michael Jackson, AC/DC, Take That jt.
Rahvusvaheline akordionitrio Balcardion rõõmustab kuulajaid üle kogu Eesti.

Ugala teatris esietendub 26. jaanuaril 2019 muusikal „Once“, mille toob lavale Taago Tubin, muusikajuhid on Peeter Konovalov ja Andre Maaker. Peaosades astuvad üles Priit Võigemast ja Laura Kalle.

John Carney mängufilmil põhinev muusikal „Once“ („Ükskord“) on isemoodi lugu üksindusest, kirest ja lootustest. Samuti muusika rollist meie elus.

Muusikali libreto autoriks on tuntud iiri näitekirjanik Enda Walsh, muusika ja laulusõnad on loonud filmis peaosi mänginud Glen Hansard ja Markéta Irglová.

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata!
„See on, ilma naljata, üks võimsamaid muusikateoseid, mis kaasajal loodud ja võimalus, et see kõik hakkab minu koduteatri laval varsti kõlama, täidab mind ülimeeldiva erutusvärinaga. Teater on loodud suurte lugude jaoks ja suurust selles loos on, samuti mastaapi ja kirge.“ (Tanel Jonas, lavastaja)

Osades Rasmus Kull või Priit Volmer (RO Estonia), Maria Annus või Hele Kõrve (Tallinna Linnateater), Pirjo Jonas või Maria Listra, Jaanus Tepomees või Kalle Sepp, Sepo Seeman või Lauri Saatpalu, Priit Strandberg või Kaarel Targo (Must Kast), Lauri Liiv või Peeter Veltmann, Valter Soosalu, Laura Kalle (Teater Ugala) või Merili Johanson, Simo Breede, Artur Nagel ja Oliver Timmusk.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise suures majas.

Imekaunis ja maagiline Disney muusikal esietendub 24. novembril 2018 Vanemuise teatris ja 11. jaanuaril 2019 Alexela Kontserdimajas.
Muusikali „Kaunitar ja koletis“ aluseks on Disney Pictures’i 1991 linastunud muusikaline mängufilm, mis omakorda on loodud Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’i klassikalise prantsuse muinasjutu ainetel.
Osades Saara Kadak või Kärt Anton, Kalle Sepp või René Soom (RO Estonia), Aivar Tommingas või Lauri Liiv, Silver Laas või Juss Haasma, Mihkel Tikerpalu (Nukuteater) või Oliver Timmusk, Andres Mähar või Simo Breede, Merle Jalakas või Ele Millistfer, Anett Viinalass või Nele-Liis Vaiksoo, Norman Salumäe või Saamuel Pilpak, Karmen Puis või Kristina Vähi, Rasmus Kull.

Piletid muusikalile KAUNITAR JA KOLETIS on nüüd müügil!

Mida teeksite teie, kui olete ootamatult töötuks jäänud? Kas osaleksite tõsielusaates, et tuhandete vaatajate silme all uus töökoht hankida? Just sellise pakkumise saavad Draamateatri uue lavastuse kaks tegelast. Muidugi pole reality show´de telgitagune sugugi nii glamuurne ja sädelev, kui telekaekraanilt paistab ning loo ajab veelgi segasemaks ühe osatäitja müstiline mõrv. Prantsuse film noir´i stiilis vaimuka, mitmekihilise ja kriminaalse loo toob Draamateatri suure saali lavale Hendrik Toompere, eseietendus 19. aprillil. Osades Hendrik Toompere, Merle Palmiste, Christopher Rajaveer, Raimo Pass, Kersti Heinloo, Taavi Teplenkov, Elina Purde (külalisena), Harriet Toompere, Hilje Murel, Maarja Mitt (külalisena), Sten-Erik Remmel.

Vene suurkirjaniku tuntuim näidend tegeleb küsimustega: milline on tingimusteta armastus; kas inimene on võimeline armastama ligimest rohkem kui ennast; kuidas jääda endale ausaks kellelegi liiga tegemata? Draamas kui kõige „vaimsemas“ žanris pidas Tolstoi võimalikuks kõnelda „inimese vahekorrast jumala, maailma, igavese ja lõpmatusega.“
„Elav laip“ räägib hea ja kurja võitlusest inimese sees. Peategelane Fedja Protassov on justkui Tolstoi autoportree. Süžee on näiliselt lihtne – armukolmnurk: naine ja kaks meest, kellest üks on üleliigne ning peab end teiste õnne nimel taandama.
Lavastuses saab näha ja kuulda elavat muusikat – näitlejate mustlasansamblile annavad hoogu Svjata Vatra solist Ruslan Trochinskyi ja viiuldaja Tarmo Suvisild.
Lavastaja Kristo Viiding
Kunstnik Maarja Viiding
Osades Martin Mill, Janek Vadi, Ingrid Isotamm (külalisena), Kadri Lepp, Tanel Ingi jpt.

Esietendus 21. aprillil Ugala väikeses saalis

Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust.
Mark St. Germaini romantilise komöödia lavastas Enn Keerd, osades Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson.

TANTSUTUND esietendus 21. aprillil Endla Teatri Küünis.

Ühes linnas on üks kena aed, kuhu tuleb kenale prouale kostiline Soomest ja proua annab talle lahkesti rendile oma pööningu ja aia suvitamiseks. Aga naise salapärased sugulasedki ihuvad magusale krundile hammast ja keeravad sellise sousti kokku, et vähe pole. Asi võtab kiiresti koomilised mõõtmed ja hea et aed üldse püsti jääb.

„Pulli kirves“ (autor ja lavastaja Andri Luup) esietendus 24. märtsil 2018 Endla Küünis. Lavastuses mängivad Ireen Kennik, Saara Nüganen, Kati Ong, Lii Tedre, Märt Avandi, Ott Raidmets, Meelis Rämmeld ja Tambet Seling.

Ingomar Vihmari lavastus DREAMWORKS on lugu masendusse langenud Davidist ja tema sõpradest, kes teda aidata püüavad. Kasutusele võetakse kõik sõpruskonnale teadaolevad teraapiavõtted budismist viskini, kuid miski ei aita. Siis aga kingivad sõbrad Davidile naise, kes teab erilist saladust – ta teab, kuidas unistused töötavad.

Osades Sten Karpov, Liis Karpov, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum-Vihmar, Carmen Mikiver, Jekaterina Novosjolova, Ago Anderson, Lauri Kink, Lauri Mäesepp, Ingomar Vihmar jt.

DREAMWORKS esietendus 3. märtsil Endla Teatri Suures saalis.

Tennessee Williamsi psühholoogiliselt keeruka näidendi peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley, lihtsa töömehe juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg. Ingomar Vihmari lavastuses mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Kati Ong, Priit Loog, Märt Avandi, Karin Tammaru, Ago Anderson, Ahti Puudersell jt.

 

Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

Poola autori Krzysztof Bizio näidendi tõlkis Hendrik Lindepuu, lavastas Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Lii Tedre, Karin Tammaru ja Saara Nüganen. Lisaks Pärnus toimuvatele etendustele, saab „Itku“ näha ka Tartus, Tallinnas, Kuressaares ja Viljandis.

 

Euripidese tragöödia ainetel

Lavastaja, teksti autor ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Maria Annus, Külliki Saldre, Merle Jääger, Kärt Tammjärv

 

Selle Kreeka müüdi teemadeks on inimlik üllus ja väiksus, armastus ja kättemaks, ennustused ja needused. 

Esietendus 20. jaanuaril 2018 Sadamateatris.

3. veebruaril esietendus Ugala teatri ja MTÜ R.A.A.A.M. lavastus „Hipide revolutsioon“ EV 100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1970–1980. Kangelaseepos Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse.
On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi “Sopals”. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit.
„Hipide revolutsiooni" autor on Mihhail Durnenkov ja lavastaja Juri Kvjatkovski. Lavastuses teeb kaasa peaaegu kogu Ugala trupp.

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

Me kõik unistame millestki. Mõni unistab uuest nukust või muust toredast mänguasjast, mõni vahvast suvevaheajast maal vanaema juures, mõni hoopis heast seenesaagist või lumistest jõuludest. Oma unistused on ka meie seekordse lastelavastuse värvikatel tegelastel. Vapper jänkupoiss Nöps unistab kaugetest maadest ja reisimisest, tema õde Topsu aga sellest, et ema ja isa juba koju jõuaksid. Metsseaneiu Röh-Rõõsk unistab imeilusast kapsapeast, orav Nik-Näk mõistlikest sõpradest, rebane ja hunt aga maitsvast kõhutäiest. Ja ühel kenal päeval satuvad nende kõigi unistamised samale metsalagendikule kokku. Tulemuseks on pöörane ja lustlik seiklus koodnimetusega operatsioon Kintsutükk. 

Helju Rammo näidendi lavastas Enn Keerd, kunstnik oli Liina Tepand, muusika autor Feliks Kütt. Laval lustivad Ireen Kennik, Carmen Mikiver, Kati Ong, Ott Raidmets, Jaanus Mehikas ja Risto Vaidla
Esietendus 13. detsembril Endla uuenenud Suures saalis.

Lavastus on KÄBI LARETEIST (1922 - 2014) - säravast diivast, kes küsib endalt: “ Kes ma siis olin ?” ja vastab: “Ma olin kombinatsioon internatsionaalsest kosmopoliidist - pianistist ja tont teab millest,
aga õieti olin ma lihtsalt üks eesti tütarlaps“ (Sirje Endre tsitaat raamatust “Mahagonipuust tiibklaver“). Käbi on öelnud, et enne, kui ta asus raamatuid kirjutama, ei aimanud ta, kui palju on kirjandusel ja muusikal ühiseid nimetajaid. Keel võib olla niisama hajuv, aga ka niisama täpne kui muusika.

“Minu muusika on rääkimine, jutustamine, nagu kirjanduse põhi on mitte romaani kirjutamine või väljamõtlemine, vaid jutustamine “ (“Eksiil “, 1997).

Varius on lugude rääkija olnud üle kolmekümne aasta. Seekord hoiame alles ja elavdame loo erakordsest pianistist, kirjanikust, naisest, maailmakodanikust, loojast, kes inimesena ometi üksildane.

Guugelmuugelpunktkomm on lugu sellest, mis hakkab juhtuma, kui mobiili välja lülitad!
Lasteooper 

“Teatri eesmärk lasteooperi pakkumisel on ju kasvatada tulevikuks muusikateatri nautlejaid. Seda tuleb hakata varakult tegema. Muusikateatri vahendid on teistsugused kui sõnateatril ja sõnumi vastuvõtmine saalis nõuab harjumist. “Guugelmuugelpunktkomm” on täis selliseid keerukaid mõttekäike, mis annavad peamurdmist ka täiskasvanutele, seega igal juhul soovitan võtta aega ja minna koos lapsega ooperisse."
Marko Matvere, lavastaja

Esietendus 28. oktoobril Vanemuise teatri väikeses majas. 
Külalisetendused Rahvusooperis Estonia 6. veebruaril kell 14 ja 18. 

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego.
Ingomar Vihmar: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja on Ingomar Vihmar, mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.

„Sajandi loos“ osaleb 22 teatrit. Igal kuul sünnib lavastus, mis käsitleb viimase 100 aasta ühte aastakümmet. Sari vältab 12 kuud - augustist 2017 kuni juulini 2018. Mängides läbi Eesti elulugu, teeb kõnealune projekt ise omal moel ajalugu: kahtlemata saab see nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades olema meie teatriloo suurim lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo” lavastuste etendusmaraton. Rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös jõuab lavale ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mille esietendus toimub 19. jaanuaril Estonias. Piletid on juba müügil!

Rohkem infot https://ev100.ee/et/teater ja Facebooki lehel www.facebook.com/sajandilugu/ .

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

Andres Noormetsa lastelaululavastus

Vanemuise suures majas teevad näitlejad bändi ja laulavad oma lapsepõlve lemmiklaule!
Andres Noormetsa nägemust lastebändist vahendavad Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas ja Jaanus Tepomees.

Esietendus 18.02 Vanemuise teatri suures majas

Kristian Hallbergi lugu eelarvamustest

Osades Leila Säälik, Margus Jaanovits, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova

„Näidendi autor on teksti sisse kirjutanud paljutki, rohkesti ka selliseid asju, mis on praeguses maailmas väga olulised ja aktiivselt nähtavad. Esialgu tundub, et näitemängu keskne teema on rahvastikuränne, kui aga terasemalt vaadata, siis räägitakse tavalise inimese reaalsest maailmast ja ettekujutusest, milline see tema meelest olema peaks…“
Lavastaja Andres Noormets

Etendused Sadamateatris alates 26. novembrist 2016

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.