Seoses eriolukorra kehtestamisega Eestis on tühistatud kõik avalikud üritused mais. Piirangute tõttu ei toimu ka kõiki planeeritud üritusi juunis. Piletite tagastamine ning vahetamine toimub korraldaja kaudu, seega palume Teil pöörduda vastava teatri-või kontserdimaja poole. Jälgige ka jooksvat infot meie koostööpartnerite kodulehtedel. Palume edastada info piletite tagastamise või vahetamise soovi kohta otse teatrikassadesse, kontaktid leiate siit:
https://www.piletimaailm.com/content_documents/2743

Etenduste suvi on alanud! Palamuse muuseumi uuel trepilaval etendub kolmel augustikuu õhtul ainukordne heli-, valgus-, ja püroetendus „Tuledes Paunvere“.
Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni Venemaal, on Punakaart haaranud Eestis võimu. Ka Palamuse ei jää punakaardi tegevusest puutumata. Kohalikel talumeestel tekib plaan koguda kokku usaldatavaid ümbruskonna mehi nii punavõimule kui ka lähenevatele sakslastele vastuhakuks. Eemale ei jää sellest ka Palamuse koolmeister oma pruudiga…

28.juuni 2020 kell 16 Pärnaõie talus

Mait Maltis on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Muusika on talle alati meeldinud, kuid tõsisem muusikategemine sai alguse kuuekümnendate aastate lõpul, kui 10. keskkooli poisid asutasid ansambli Lüürikud. Ansamblisse Vitamiin sattus Mait tänu televisioonile ja tõi kaasa hulgaliselt kontsertreise endisel suurel kodumaa.
Peale seda oli ta lühikest aega ansamblis Artell ja siis hotelli Olümpia varietees, kus laulis seitse aastat igal õhtul. Saabus Soome ja Rootsi laevadel laulmise periood, mis kestis kokku 13 aastat.  
Mait Maltis on andnud mitu kontserttuuri koos oma andekate poegade – Mikko, Jakko ja Margoga, kõik nad on väga musikaalsed ja muusikaga seotud.
Pärnaõie talus on Mait lavalaudadel koos oma vanima poja Mikkoga ja laulude nimekiri, mis nad meile esitavad, on paari tunnine.

Möödas on juba 5 aastat Kiivitaja talu esimesest suvekontsertide hooajast ning igal hooajal on ühel õhtul olnud üks bänd alati kohal - legendaarne Eesti rockbänd Terminaator! Ega juubeliaastagi saa kuidagi ilma Jaagup Kreemita ja bändi tuntuimate hittideta.
Terminaator on Kiivitaja talu õue alati publikust kihama pannud, lauldakse kaasa lemmiklauludele ning nii mõnigi võtab lausa tantsusammu üles! Bänd kinnitab, et seekord tuleb kontsert teistest veel erilisem. Kindel on aga see, et kõlavad ansambli armastatuimad lood nii akustilises versioonis kui ka vanas heas rockikuues, just nagu esimene kord...

Kodumaa särtsakaim showband The Swingers rõõmustab publikut suviste kontsertidega Pärnus, Pangodis ja Vihulas!
The Swingersit iseloomustavad kõige paremini sõnad šikk, lõbus ja energiline – just selline kooslus, mida soojal suveõhtul tarvis on! Neil lõbusatel muusikaõhtutel kõlavad nii tänapäevased tuntud poplaulud kui ka vanad hitid uutes seadetes ning loomulikult swingivõtmes. Solistidena astuvad üles Birgit, Tanja ja Mikk Saar koos väga temperamentse ja virtuoosse instrumentaalkoosseisuga.

The Swingers kiirgab positiivsust igasse kuulajasse ning hea tuju on tagatud terveks õhtuks!

12. augustil tuleb Dagö maale, Kiivitaja tallu, et esitada laule oma uuelt albumilt „Küte“ ja ka vanu armastatuid lugusid.
Bänd on andnud hulganisti välja albumeid, millest värskeim ilmus käesoleva aasta mais. Viimasest plaadist oli möödunud lausa 9 aastat ning nüüd on Dagö koondanud plaadile pärast loomepausi uued ideed ja mõtted. Kusjuures sel suvel tähistab bänd ka omamoodi juubelit - suvel möödub Dagö esimese albumi ilmumisest kakskümmend aastat.
Dagö laule iseloomustavad omapäraselt tabavad ja sageli mitmeti mõistetavad tekstid ning kummitava jäävad meloodiad; hitid nagu „Joonistatud mees“, „Muusik“, „Möödakarvapai“ ja paljud teised tuntud lood on nii rahva kui muusikute seas hinnatud ning jäänud püsima muusikamaailma ka aastaid hiljem. Möödunud aastal avaldati uuelt plaadilt ka singel „Tantsi mu poole“, mis publikulgi jala tatsuma võttis.
Mis hitte aga uuelt plaadilt veel oodata on, seda saab kuulda juba Pangodis, Kiivitaja talu õuel!

Jaan Tätte kutsub kõiki kontsertidele „Laulud sõpradele“, mis pakatavad heast tujust ja lõbusatest meloodiatest!
Suvist meeleolu aitavad luua Tätte loodud laulud, mis võluvad kuulajaid oma lihtsuses ja eheduses. Kõlavad nii rahulikumad kui tempokamad palad, mis viivad publiku tõelisele muusikalisele rännakule läbi Eestimaa ilusa looduse maailma teise otsa välja! Sekka saab kuulda ka vahvaid pajatusi ja meenutusi Tätte lapsepõlvest, seiklustest ning laulude sündimisest.

Saab nalja, saab muusikat - meeleolukas õhtu on garanteeritud!

Uuendatud kavaga vaid 2 kontserti sellel suvel!
Erakordselt värvikad kontserdid Rolf Roosalu ja Tiit Kikasega – kahel suveööl seovad nad oma öökontsertidel kokku heli ja valguse ning tulemuseks on maagiline HELGUS!
Artistid on suutnud luua enneolematu show, mis on Eestis vaieldamatult ainulaadne. Rolf Roosalu ja Tiit Kikas on tõelised talendid, kes toovad muusika publikuni koos valgusega, mis neil kontsertidel pole sugugi teisejärguline, vaid vaatamisväärsus omaette. Kontsertidel kõlavad improvisatsioonid ning tuntud palad nii eesti kui inglise keeles ning erinevatel instrumentidel. Vaatemängu pakuvad Rene Jõhve erakordsed valgusteadmised ja Tiit Kikase ebamaine laserharf.
Tegu on kahtlemata selle suve mitmekülgseima elamusega, mida lihtsalt peab oma silmaga nägema!
Pileteid läheb müüki piiratud kogus.

Eesti suurim staar ja armastatud lauljanna Anne Veski annab augustis kolm säravat kontserti, esitades oma hitte ja parimaid pärleid, mis on teada-tuntud igale eestlasele.
Oma karjääri jooksul on Anne Veskil olnud Eesti muusikute jaoks harukordne võimalus teha karjääri ka rahvusvahelisel areenil, esinedes nii suurtel staadionitel kui kontserdisaalides erinevates maailma otstes. Ta on kahtlemata Eesti üks edukamaid ja nimekamaid artiste, keda armastatakse nii kodumaal kui ka mujal maailmas.
Tule veeda oma augustiõhtu glamuurselt koos Eesti säravaima lauljannaga!

Sel suvel tähistavad hinnatud artistid Märt Avandi, Koit Toome ja Valter Soosalu koos ansambliga Radar legendaarse laulja Jaak Joala 70. sünniaastapäeva suviste galakontsertidega üle Eesti.

Jaak Joala poolt esitatud laulud on siiani nii Eesti publiku kui kodumaiste lauljate südames ning ka aastaid hiljem püsivad need hinnatud muusikute repertuaaris. Märt Avandi, Koit Toome ja Valter Soosalu on ühed neist, kes tänini esitavad oma kontsertidel Jaak Joala lauldud lugusid, mida iseloomustavad kaunid tekstid ning kaasahaaravad meloodiad.
Nendeks kontserdiõhtuteks on muusikud välja valinud parimad lood, mis rahva lemmikutena püsinud, ning sekka ka mõned pärlid, mis võib-olla aegade jooksul unustusse jäänud. Kuuleb nii estraadilaule, aga ka Joala rokilikumaid palasid.
Lauljaid saadab kontsertidel Jaak Joala ansambel Radar ning publik saab õhtu jooksul nautida ka ehtsat vana head Radari fusionit.
Tule kuula aegumatut muusikat ja naudi suveöö kauneid hetki!

Kõrtsid pole eestlaste elus olnud ainult tühipaljad joomakohad. Läbi sajandite on kõrtsis vahetatud uudiseid, mõistetud õigust, ravitsetud tõbesid ja sinna keerulistel aegadel varju mindud.
"Elevandi kõrtsi" lugu algab sellest, et eesti mees Ants saab päranduseks kõrtsi. Aasta on 2020. Ants tahaks aastaid tühjana seisnud elusüdame uuesti käima lüüa, kuid poeg ja naine on tema plaanide suhtes skeptilised. Pinnale ujuvad saladused, mille lahendamine tundub esmapilgul võimatu. Ants hakkab lappama aastasadade jooksul Elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut. Ta rändab ajas tagasi -   aastatesse 1941, 1915, 1905, 1900 ja      lõpuks 1702.
See, mis on olnud enne meid, aitab Antsul lõpuks leida lahenduse mitmele ülimalt tänapäevasele probleemile. Et me ei tohi unustada seda, mis oli enne meid. Kui kaugele on inimene valmis minema kaitsmaks oma last või peret?

Kuidas saavutada mõistmine erinevate põlvkondade vahel?
Kui tuhanded surevad, kas siis on ühe inimese päästmisel tähtsust?

Autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Jaak Vaus.
Osades: Tõnu Oja, Terje Pennie, Katariina Ratassepp ja Märt Koik

7. märtsil esietendus Endla Teatri Suures saalis mõrvakomöödia „Hotell laibaga“, mille autoriteks on kaheksa tuntud saksa krimikirjanikku,  kes selle mõrvakomöödia kaheksapäevases loomelaagris välja mõtlesid ja üheskoos kirja panid. Sama meetodiga on nad varem loonud kaks kriminaalromaani.
Mõrvarite eneseabigrupi viis liiget sööstavad oma elu suurimasse seiklusse. Nad avavad hotelli Õnnelik Viis, millele loodavad hotelliliidult saada viis tärni. Avamisärevusele lisab vürtsi tõsiasi, et hotelli esimesteks külastajateks on eneseabigrupi endine psühholoog ja tema abikaasa, aga tõeliselt läheb olukord üle käte siis, kui tärnide arvu üle otsustava inspektori saabudes avastatakse fuajeest laip. Järgneb tempokas peitusemäng, kus igaüks on mõrvarina kahtluse all, kuid ühise eesmärgi nimel tuleb siiski kokku hoida!
Lavastaja on Enn Keerd, kunstnik Liina Unt.
Etendused Endla Teatri Suures saalis, külalisetendused kevadel Eesti Draamateatris, Ugalas, Haapsalu Kultuurikeskuses ning Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Ühel pimedal, tormisel varahommikul kogunevad Gravesendi Hõbedase Vanadekodu teise korruse puhketuppa viis vanadaami, kes ootavad päästemeeskonda. Alumise korruse elanikud on juba evakueeritud, sest möllav torm on paisutanud akende all voolava jõe vee ohtlikult kõrgele, ähvardades muuta kogu ümbruskonna möllavaks veteväljaks.
Lavastaja Vilja Nyholm-Palm. Kunstnik Ann Lumiste. Mängivad Ene Järvis, Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Mari Lill (Eesti Draamateater), Elle Kull, Ines Aru, Sandra Ashilevi, Viktor Leševits.

Etendused toimuvad Rehe küünis (Üksnurme küla, Saku vald)
01.07, 02.07, 05.07, 06.07, 07.07, 08.07, 12.07, 13.07, 15.07, 16.07, 20.07, 21.07, 26.07, 27.07, 29.07

4. märtsil jõudis Ugala suures saalis publiku ette Kanada menukirjaniku Alan Bradley krimilugu „Piruka magus põhi“, kus väikeses Inglise külakeses toimunud mõrvalugu lahendab 11-aastane detektiiv Flavia de Luce. Põnev, tume ja huumoriga vürtsitatud detektiivilugu toimub paralleelselt mitmes ajas ja kus ükski tegelane ei ole päriselt selline, nagu ta alguses paistab.

Romaani on teatri jaoks dramatiseerinud Siret Campbell. Taavi Tõnissoni lavastatud ja Marion Unduski kujundatud lavalugu pakub rohkelt põnevust, aga kindlasti ka omajagu nalja.

Lavastus sobib vaatamiseks alates 9. eluaastast ja seda mängitakse sel kevadel ainult Ugala teatri suures saalis Viljandis.

Eesti saatkonnahoone Berliinis on kõige laiemas ja sügavamas mõttes kasvanud koos Eesti Vabariigiga. Tema kujunemisloos mängisid olulist rolli ka meie kultuuriloos sellised olulised tegelased nagu EDUARD VILDE, KARL MENNING, GEORG MERI jpt.
Ajaloolist kontinuiteeti, silda erinevate ajastute vahel on Berliini saatkonna loo kaudu kehastanud president LENNART MERI. Selle aasta maikuus tähistab saatkond oma 100. sünnipäeva.

Lavastuses mängivad EGON NUTER (Tallinna Linnateater), PEETER KALJUMÄE, PRIIT VOLMER (Rahvusooper ESTONIA), RENÉ SOOM (Rahvusooper ESTONIA), TOOMAS TROSS ("PIIP ja TUUT”). Klaveril Hain Hõlpus. Teksti autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU. Kunstnikud KARMO MENDE ja MARE KÕRTSINI.

Silmapaistva laulja Georg Otsa sünnist möödub sel kevadel 100 aastat ning selle suurejoonelise numbri puhul on õige aeg heita pilk tema repertuaarile, mis võlus nii eestlasi kui naaberrahvaid!
Jassi Zahharov ja Marko Matvere on just need mehed, kes on väärilised astuma sedavõrd meeldejääva ja andeka artisti kingadesse ning esitama Georg Otsa poolt kuulsaks lauldud kauneid meloodilisi laule.
Lisaks sellele, et mõlemad lauljad on hoidnud oma kontsertidel Otsa laule au sees juba aastaid, on neil ka lähedasem seos legendaarse artistiga. Näiteks on Georg Otsast tehtud tema elu kajastav muusikal „Georg“ ning samuti samanimeline mängufilm, mille mõlema peaosa oli au mängida Marko Matverel. Jassi Zahharov on pälvinud kahel korral Georg Otsa nimelise auhinna järjepideva professionaalsuse ning vokaalse meisterlikkuse ühendamise eest näitlejatööga ooperilaval.
Kontsertidel kuuleb hoolikalt valituid palu, mida publik Georg Otsa esituses teab ja armastab. Jassit ja Markot saadab klaveril maestro Margus Kappel ning keelpillidel Ann Kuut.

Tule veeda üks kaunis suveõhtu parimate laulude seltsis!

Armas ja südamlik lugu vahvast poisiklutist Emilist, kes elab Vahtramäel Kassisalu talus koos väikese õe Ida, isa Antoni, ema Alma, sulase Alfredi ja tüdruk Liinaga. Emil on sõbralik poiss, kes aitab hea meelega kõiki, kuid mõnikord tuleb tal aitamise asemel hoopis pahandus välja. Siis saadab isa Emili puutöötuppa, kus ta vaikselt istub ja kujukesi nikerdab. See väike rüblik on juuksejuurtest varbaotsteni koerust täis nagu kõik Astrid Lindgreni sulest tulnud vahvad tegelased.
Näitemängule annab hoogu juurde Kroosu-Maaja, kelle jutte lapsed ammulisui kuulavad.
Tegevus toimub maalilises Rootsi väikekülas, ristikheinalõhnalises Kassisalu talus, kus hommikuti on tunda isuäratavat pannkoogilõhna ning õues siblivad ringi kanad ja kassipojad.
See on just selline koht, kuhu tahaksime oma unistustes minna. REKY lavastus toob teile selle tunde lähemale.

Sõbrapäeval, 14. veebruaril esietendus Ugala teatris mõru armastuslugu „Triller“, mille lavastab Taago Tubin ning kus mängivad Kadri Lepp, Janek Vadi, Tarvo Vridolin ja esimest korda Ugala teatris külalisena kaasa tegev Mirtel Pohla.

Ühel õhtul saabub naine koju ja avastab juhtumisi oma mehe kohta midagi väga ehmatavat.
Ta ei oska teha muud, kui paluda appi enda hea sõbranna. See on esimene samm nelja inimese elusid puudutavas sündmuste jadas. Iga järgmine samm toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Kuhumaani võib viia üks esmapilgul kergekaalulisena näiv tegu, kui mängus on armastus?

Lisaks Ugala teatrile saab uuslavastust „Triller“ sel kevadel näha Rakvere teatris, KUMU auditooriumis ning NUKU teatri Ferdinandi saalis.

Ballett A. Tšehhovi näidendi „Kolm õde” ainetel

Kas seda, unelmate Moskvat, kuhu hing kisub, ongi üldse olemas?
Lavastaja-koreograaf Marika Aidla
Näitejuht Helena Merzin
Kunstnik Maarja Meeru
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Muusika Igor Korneljuk, Philip Glass, Ludovico Einaudi, Olafur Arnalds, Max Richter

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas Tartus
ja 17. märtsil – külalisetendus Viljandis!

Rakvere Teatri selle aasta esimene uuslavastus, tunnustatud prantsuse näitekirjaniku Florian Zelleri "Ilma sinuta" on detektiivse süžeega draama ühe naise poeetilisest rännakust armastuse ja vihkamise lätete juurde.

Lavastaja Peeter Raudsepa sõnul oleme me haavatavad kui kujutlused ja mälestused segi lähevad. Osades Ülle Lichtfeldt, Jaune Kimmel, Peeter Raudsepp ja Eduard Salmistu. Esietendus 31. jaanuaril Rakvere Teatri väikses saalis.

25. jaanuaril esietendus Endla Teatri Küünis ideeline draamateos „Tango“, mille autor on Sławomir Mrožek, lavastaja Ingomar Vihmar ja kunstnik Illimar Vihmar.

Artur: „Ma lähen hulluks! Tuled koju, leiad eest mingid kahtlased tüübid, moraalse laostumise, kaose, kahemõttelised vahekorrad, ja nüüd tuleb välja, et ema ka ... Ei, ei, millest see ometi tuleb, ja kuhu see kõik viib ...“
Kui miski pole enam võimalik, sest kõik on võimalik, siis läheb raskeks, tunneb Artur. Väga raskeks. Eriti, kui sa oled noor, andekas ja paljutõotav mees, kelle soontes pulbitsev veri lausa nõuab mässamist kõige seniolnu vastu. Aga mille vastu mässata siis, kui maailm on juba uueks loodud, kui su enda vanemad on juba purustanud kõik sotsiaalsed normid ja ühiskondlikud konventsioonid?
Lavastuses mängivad Ott Raidmets, Saara Nüganen, Kleer Maibaum, Peeter Tammearu, Lii Tedre, Jaan Rekkor ja Nils Mattias Steinberg.

Teater VARIUS vaatab ajas tagasi ja keskendub sündmustele, mis leidsid aset 102 aastat tagasi, läbime kümnendid (1920-2020). Piilume Estonia teatri lavale ja lava taha, teeme tiiru raadiomaja stuudiotes, meenutame olnut.
Etenduses osalevad estoonlased RENĒ SOOM, PRIIT VOLMER, URMAS PÕLDMA, kes on tuttavad ka lavastusest “SADA JA ÜKS” , PEETER KALJUMÄE ja ELE RAIK, klaveril HAIN HÕLPUS.

Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu.

Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis.

11. detsembril esietendus Endla Teatri Suures saalis lastelavastus „Onu Remuse jutte“, mille autor on Joel Chandler Harris, dramatiseerija Urmas Lennuk, lavastaja Peep Maasik ja kunstnik Jaanus Laagriküll.
Sellest saab lustlik kohtumine Rebase- ja Jänkuonu, Opossumi, Kilpkonnapreili ja paljude teiste metsaloomadega ning küllap selgub seegi, millised loomateod väärivad Mägraemanda keedetud koorekompvekke, milliste puhul aga võib Karuemandalt pragada saada.
„Kindlasti ei ole see lavastus ainult lastele,“ täpsustab lavastaja Peep Maasik. „Ma arvan, et küllalt palju nostalgilist on meie lavastuses ka lapsevanematele. Sealjuures loodan ma, et ka tänased lapsed saavad siit endale kaasa positiivse pisiku, mille nimeks on „Onu Remuse jutte“ ning kannavad seda põlvest põlve edasi.“
Lavastuses mängivad Meelis Rämmeld, Sten Karpov, Carmen Mikiver, Jane Napp, Ireen Kennik, Kadri Rämmeld ja Ando Loosaar.

100. hooaega tähistavas Ugala teatris jõudis lavale lauluderohke uuslavastus „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“, mis taaselustab 83 aasta taguse teatrielu seigad ja suhted. Meeleolukas lavastus kutsub vaatajad koos Ugala omaaegse kireva teatritrupiga seiklema ning osa saama sekeldustest, armumistest ja nöökamistest teatrieesriide taga. Nooreohtu Eesti vabariigi õhus on vajadus vabaduse ja muretuse järele. Nii elustubki teatrisaalis 30ndatele omane maailm, kus aukohal on tants, heategevuslikud ballid, kohvikukultuur ja teater.

Lavastajad ning autorid Liis Aedmaa ja Laura Kalle. Helilooja ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Kunstnik Liina Unt (Endla teater). Valguskujundaja Sander Aleks Paavo.

Mängivad Jaana Kena, Laura Kalle, Martin Mill, Ringo Ramul, Tarvo Vridolin, Peeter Konovalov ja Aili Nohrin.

Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette kujutada osanud ning muutub painavaks õudusunenäoks.
Vaadates nende kolme naise lugu, kerkib esile mitmeid küsimusi. Milliseid tingimusi me sõprusele seame? Miks me suhtleme endiselt inimestega, kes meile enam ei meeldi? Kas tõde on alati parim valik? Need südamesõbrannad räägivad küll aususest, aga tegelikult varjavad üksteise eest vägagi palju ja valetavad nii et maa must.
See alguses naljaks ja kohati absurdi kalduv tragikomöödia võtab arenedes üha põnevamaid tuure, tekitab veidi isegi õudu, nagu pime mets ikka, ja kulmineerub lausa kriminaalsete sündmustega.
Mängivad: Helgi Sallo, Anne Veesaar, Katrin Karisma.

Vanemuises esietendus teatri 150. hooajale pühendatud lavastus “W”

Lavastuse peategelane on teater, mis on sama vana kui Vanemuine. Ka paljud inimesed, faktid ja sündmused tulevad Eesti teatriloo tundjatele tuttavad ette, ükski kokkulangevus pole juhuslik. On aga hetki, mil spetsialist tahaks kindlasti hüüatada: „See ei olnud ju nii!“. Ärge karjatage, sest teil on ilmselgelt õigus: nii see polnudki.
Näidendi autorid on võtnud endale voli segada tuntud ja tundmatuid fakte oma fantaasiaga, et tuua välja ajastutele omane. Et aru saada ja mõista, miks nii on läinud. Mismoodi kõik tegelikult oli, ei tea ju õigupoolest päris täpselt keegi, sest mälu on valikuline ja elu näitab, et sageli mäletavad inimesed ka üht ja sama sündmust väga erinevalt.

Lugu on pühendatud suure austuse ja armastusega kõigile, kelle teod ja tegemised minevikus Vanemuise lava ja lava ümbrust on täitnud.
„W“ on lugu armastusest ja teatrist, milles on palju elulist huumorit ja mõistmiseks pole tingimata vaja tunda teatriajalugu. Monumentaalse loo omakeelse teatri sünnist lavastab Ain Mäeots.

Esietendus 16. novembril Vanemuise teatri suures majas.

Jäta eelarvamused ja tule Pimekohtingule!

Kes ei ihkaks enda kõrvale seda ainsat ja õiget! Aga kui elu pole sind veel unistuste kaasaga kokku viinud, jääb üle riskida pimekohtinguga. Pimekohting on nagu vene rulett, kus võid kaotada elu või hoopis võidukas bingomäng, mis teeb sind hoobilt rikkaks. Iial ei tea, kas kokkulepitud kohas ja kokkulepitud ajal ootab sind tütar või ema. Kui asi kapitaalselt kihva keerab, trehvad unistuste printsi asemel hoopis oma eksabikaasat. Samas võid komistada jackpotile – sent surmale võlgu miljonäri näol, kelle varandusele saad ilma suurema vaevata käpa peale panna. Ka selle loo tegelased pole loobunud otsimast oma teist poolt. Pimekohtingus leiab tapvat riski ja joovastavat seiklust – see on meie ajastu olulisim sotsiaalne innovatsioon. Seepärast visake telefonid käest ja sulgege Facebook, sest tänapäeva suurim väljakutse on humoorikas „Pimekohting“! Seda nägemata pole teil enam pisimatki lootust õnnelikuks paarisuhteks! Kaks näitlejat – Marika Korolev ja Henrik Normann – vahetavad käigupealt kostüüme ja parukaid ning astuvad üles kaheteistkümnes erinevas rollis.  

Vendade Grimmide ainetel põhinev Undi ja Aguri „Punamütsike“ on justkui väikese teatraalse vindiga mõttemäng. Mis juhtub siis, kui Hunti ei tulegi? Mis siis kui Punamütsike on hea laps, kes ema sõna kuulab ja läheb otse vanaema juurde? Mis siis kui vanaema ei ole haige, vaid rõõmus ja kraps? Mis siis kui kedagi ära ei sööda ja keegi päästmist ei vaja? Vastuseid hakatakse üheskoos lavastaja Auri Jürnaga rahvusooperi kammersaalis otsima juba õige pea…

Osades: Airike Kolk (Punamütsike), Aare Kodasma (Jutustaja), Lydia Roos (Ema/Vanaema/Hea tädi), Mart Madiste (Hunt/Jänes/Hea onu). Kaastegev kammeransambel.

„Linnade põletamise“ peategelase Tiina lapsepõlv möödub sõjajärgses Tartus. Põlenud linnas mustavad veel Pauluse kiriku ja Vanemuise teatrimaja varemed, vaid Tiina kodumaja kõrval asuv korporatsiooni Fraternitas Estica maja püsib kui miski aegade ülene. Sõja ja hävitustöö rusudel üritavad inimesed oma elu uuesti üles ehitada. Tiina püüab mõista, mis tema perekonnas tegelikult sel rõhuva vaikuse ajastul juhtus. See on õrn lugu täis armastust, kirge ja kaotusevalu.
Kai Aareleiu „Linnade põletamine” avaldati romaanina 2016. aastal ning sellest sai kiirelt nii lugejate kui kriitikute lemmik. Romaani põhjal kirjutas Kai Aareleid näidendi spetsiaalselt Eesti Draamateatrile.

Kai Aareleid, „Linnade põletamine“. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, osades Teele Pärn, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Maria Klenskaja, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Laine Mägi.
Esietendus 9. novembril Draamateatri väikses saalis.

9. novembril esietendus Endla Teatri Küünis Henrik Ibseni maailmakuulus draama „Kummitused“.

Lavastaja ja muusikalise kujundaja Ingomar Vihmari sõnul on loo olulisim sõnum oma südamehäält kuulata.
Draama „Kummitused“ tõlkija on Henrik Sepamaa, kunstnik Jaanus Vahtra, valguskunstnik Elerin Tammel.

Lavastuses mängivad Kleer Maibaum, Nils Mattias Steinberg, Tambet Seling, Priit Loog ja Fatme Helge Leevald.

Mis juhtub, kui kokku saavad kuus pohmeluses vaevlevat Vana-Kreeka meest? Nad hakkavad veini jooma ja armastusest rääkima. Või nagu ütleb Sokrates, üks pidulistest: „Iga mees peaks abielluma – hea naine teeb ta õnnelikuks, halb naine teeb tast filosoofi."
Ajal, mil arvamusliidritele meeldib rääkida sadu ja tuhandeid aastaid kehtinud tavadest ja väärtustest, lähevad Endla Teater ja Kinoteater tagasi kõige algusesse – lääne tsivilisatsiooni ja demokraatia hälli Ateenasse aastal 416 eKr.
„Pidusöök“ on ajalooline komöödia, mille aluseks on kaks lääne mõtteloo kullafondi kuuluvat teost: Platoni „Symposion“ (ca 385-370 eKr) ja Xenophoni „Symposion“ (ca 360 eKr).
„Pidusöögi“ autorid ja lavastaja on Kinoteater: Henrik Kalmet, Paavo Piik ja Paul Piik, kunstnik Illimar Vihmar, osades Sepo Seeman, Märt Avandi, Ago Anderson, Sander Rebane, Sten karpov, Meelis Rämmeld ja Carmen Mikiver.

Wang Yuanyuani ballett Tõnu Kõrvitsa muusikale

„Lageda laulud“ on Tõnu Kõrvitsa üheksaosaline tsükkel koorile ja keelpillidele. Tekstina kasutatud Emily Brontë’i pea gootilikult tumeda poeesia, mis siiski kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid, on valinud ja tõlkinud Doris Kareva.

“Lageda laulude” luule ja muusika tiivustasid Pekingi Tantsuteatri koreograafi Wang Yuanyuani looma kooritsüklist balletti: “Kui kuulsin Tõnu loomingut esmakordselt, tundus see nagu kaugete silmapiiride poeesia. See ühtaegu ettevaatlik ja külluslik muusika peidab endas nii rõõmu kui kurbust, nii teatraalsust kui ka pühadust – kõike, mis puudutab inimeste südameid.”

Lavastuses teevad kaasa sopran Karmen Puis, Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.

Esietendus 28. septembril Vanemuise suures majas.

Jüri Lumiste lastelavastus

Paberist saab teha kõiksugu vahvaid asju. Paber on imeline. Mängime muusika, valguse ja varjuga. Mängime hiirt ja lõvi, ema, isa ja kaelkirjakut. Kokku on see paras segadus, aga kõiges selles peitub ka kord. Kõik on justnagu VIRVARR.

Tekstis kasutatud autorid ja teosed: Andrus Kivirähk “Kaelkirjak”, Kadri Lepp “Lugu hiirest, kellel polnud kelku”, Samuil Maršak, Aisopos jt

Esietendus 26. septembril Teatri Kodus

Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus

Ugala 100. hooaja avas teatri väärikale vanusele pühendatud lavastus „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“, mida mängitakse vaid Viljandis Ugala teatri suures saalis, kasutades selleks ära pea kõik lavatehnilised võimalused.

Loo keskmes on äsja 100-aastaseks saanud Allan Karlsson, keda kehastab Aarne Soro. Oma 100. sünnipäeval otsustab Allan jätta seljataha elu Viljandi eakatekodus ning akna kaudu põgeneda. Algab peadpööritav ja plahvatusterohke tagaajamine läbi suvise Viljandimaa, aga ühtlasi ka rännak läbi Allan Karlssoni elu ja maailma lähiajaloo sõlmpunktide. Rootsi kirjaniku Jonas Jonassoni 2009. aastal ilmunud esikromaanil põhineva lavastuse dramaturg on Priit Põldma ning lavastab Ringo Ramul.

Rakvere Teatri 80. juubelihooaja esimene uuslavastus, Ingmar Bergmani "Nagu peeglis" esietendus 13. septembril väikses saalis.
Lavastaja Madis Kalmet: „Läbi läbi katsumuste ja tihti ka läbi ohverdamiste jõutakse äratundmisele, et elu ainus vundament ja põhitõde on armastus! See on Bergmani " Nagu peeglis" peamine ja oluliseim teema.”

Mängivad Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer.

Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" on eesti laste kirjanduse kullavaramust ja Viljandi Laste-ja Noorteteater REKY 37.hooaaja avalavastus.

See on lugu väikesest Jussikesest kellele meeldib ülekõige pühapäev, sest siis saab hommikust õhtuni mängida ja hullata! Tööd teha ei ole üldse tarvis.Jussike otsusataski minna pühapäevamaale ja paluda pühapäeva, et see iga päev tema juures oleks. Nii algabki Jussikese teekond pühapäevamaale.

Lugu õpetab lastele selgeks nädalapäevad ja näitab seda, et ka tööd tehes võib rõõmu tunda!

Etendused üle Eesti, kultuuri-ja teatrimajades.

Molière’i komöödia

“Minu jaoks tähendab oskus inimese üle naerda ka võimet teda armastada, kuna teatavasti saab ligimesele (sealhulgas loomulikult ka iseendale) tema puuduste ja naeruväärsuse pärast ainult kaasa tunda,” leiab lavastaja Priit Strandberg.

“Naiste kooli” muusikaline kujundaja on Priit Strandberg, tõlkija August Sang, stsenograaf Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn.
Osades: Marian Heinat, Linda Kolde, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Karl Laumets, Jaanus Tepomees, Viktor Lukawski või Priit Strandberg.

Esietendus 27. aprillil Sadamateatris.

Ugala teatris esietendus 27. aprillil Eno Raua samanimelisel romaanil põhinev põnevusdraama „Etturid“, mille tegevustik leiab aset Teise maailmasõja järel Eestis.
Loo kesksed tegelased on kolm noort meest – Agu, Heiki ja Valdur, kes sõjas olid sakslaste poolel ning nüüd peavad varjama end metsas. Kuidas jääda iseendaks, samal ajal kui ümbritsev tegelikkus seda üha vähem võimaldab? Romaani dramatiseeris ja lavastab Taago Tubin.

Osades Karl Robert Saaremäe (külalisena), Ringo Ramul, Martin Mill, Ilo-Ann Saarepera, Laura Kalle, Janek Vadi, Aarne Soro, Vallo Kirs, Jaana Kena, Gerda Sülla ja Siim Saarsen

Eugene O’Neilli perekonnadraama

See 1912. aasta augustipäev pole just parim perekond Tyrone’i elus. Ometi algas kõik nii lootustandvalt – täna hommikul ja ka palju aastaid tagasi. Lõpuni rääkimata minevikuvalud ja varjatud saladused, sõltuvused, haigused, enesehinnanguprobleemid – kõik masendav ja kurvastav, mis inimeste elus saab juhtuda, on järsku kohal ja esil ning tõest pole enam kuidagi võimalik mööda vaadata.

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe, kunstnik Marion Undusk. Osades Hannes Kaljujärv, Piret Laurimaa, Rasmus Kaljujärv või Reimo Sagor, Veiko Porkanen, Kärt Tammjärv.

Esietendus 20. aprillil 2019 Vanemuise teatri väikeses majas.

Igavikutango, mille lõpp on ainult leppeline. See võiks jätkuda, kuni on tantsijatel jaksu ja Piazzolla tangodel töötlusi!

Mai Murdmaa Gabriel Garcia Marqueze loomingust inspireeritud tantsulavastus Astor Piazzolla muusikale.

Fermina ja Florentino kohtuvad Fermina abikaasa matustel eakate inimestena. Leinatalituse jooksul tajuvad nad oma nooruses kaotatud armastust. Aeg pöördub tagasi. Nüüd elavad nad uuesti läbi kogu möödunud elu, teostades surma taustal taasleitud armastuse…


Esietendus Vanemuise suures majas 06.04.2019
Maailmaesietendus Vanemuise suures majas 8.12.2002

23. märtsil esietendus Eesti Draamateatri suures saalis Henrik Ibseni „Rahvavaenlane“, mis lavastaja Kertu Moppeli kinnitusel on pesuehtne komöödia, must komöödia. Tulemas on kohaliku omavalitsuse valimised. Väikelinna linnapea on valmis kõigeks, et saada tagasivalituks. Tema rajatud spaa on edukas ja sellest on saamas linna kullaauk. Paraku teeb linnapea arstist vend spaa kohta ühe avastuse. Siis lähevad asjad huvitavaks. Sündmustesse sekkuvad ajakirjanikud, ärimehed ja linnaelanikud. Ja neil kõigil on kõik mängus.

Henrik Ibsen, „Rahvavaenlane“. Lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, valguskunstnik Rommi Ruttas, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Tõlkinud Ülev Aaloe. Osades Ivo Uukkivi, Inga Salurand, Liisa Saaremäel, Markus Truup, Anne Türnpu, Tõnu Kark, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Lauri Kaldoja, Toomas Täht.

29. märtsil esietendus Estonias Sergei Prokofjevi muusika ja Toomas Eduri koreograafiaga ballett „Romeo ja Julia“, mis põhineb Shakespeare’i ajatul armastuslool. Kahest vaenutsevast suguvõsast pärit armastaja traagilises loos ühinevad armastus esimesest silmapilgust ja keelatud kirg – joovastav sulam, mis jätab noored armastajad võimukate perekondade ja oma südametarkuse meelevalda.

Balleti „Romeo ja Julia“ seab lavale koreograaf-lavastaja Toomas Edur. Kunstnik on Iir Hermeliin ning valguskunstnik Rasmus Rembel. Juhatavad Kaspar Mänd, Lauri Sirp ja Vello Pähn.

Puccini kaunis ooper armastusest ja aust

Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigendid Taavi Kull, Martin Sildos
Lavastaja Robert Annus (Eesti Draamateater)
Osades Hiromi Omura (Jaapan), Aleksandra Kovalevich (Ooperiteater Helikon, Moskva) või Karmen Puis, Rafal Bartminski (Poola), Janis Apeinis (Läti RO) või Tamar Nugis, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Märt Jakobson, Simo Breede, Anu-Mari Uuspõld jt.
Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor


Esituskeel: itaalia
Tiitrid tablool: inglise, eesti
Tiitrid nutiseadmes: eesti, inglise, vene

Esietendus 16.03.2019 Vanemuise väikeses majas

9. märtsil esietendus Endla Teatri uhiuus muusikal „Oliver Twist“, mille lavastaja ja dramatiseerija on Peep Maasik, helilooja Jarek Kasar, laulusõnade autorid Jarek Kasar ja Olavi Ruitlane ning kunstnik Rosita Raud. Charles Dickensi ühe tuntuima romaani värske lavaversioon viib vaatajad 1830. aastate Inglismaale ning vaatab selle põhja- ja pealiskihtide elu vaestemajas kasvanud 11-aastase orvu Oliver Twisti silmade kaudu. Salapärase päritoluga Oliver on sõnaosav ja nutikas poiss, kelle seiklused ja tee õnnele saavad alguse hetkel, mil vaestemaja hooldaja ta surnumatjale abiliseks müüb. Saatusel on poisi jaoks varuks aga mitmeid keerdkäike. Londoni tänavail õnne otsides puutub poiss kokku erinevate ühiskonnakihtidega ning lõpuks selgub tõde ka tema päritolu kohta.

Oliver Twisti kehastavad Hans-Martti Mägar või Paul Samuel Vihmar, Fagini rollis astub lavale Jüri Vlassov, kes on üle mitme aasta taas Endlas, teistes rollides on Silver Kaljula, Meelis Rämmeld, Ott Raidmets, Priit Loog, Carmen Mikiver, Tambet Seling, Lauri Kink, Nils Mattias Steinberg, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Carita Vaikjärv jpt.

Kaunis ja poeetiline lugu õigusest ja õiglusest

“Selles Bertold Brechti ilusas ja karmis näidendis otsitakse seda, mis on kõige tähtsam. Kõige tähtsam on jääda inimeseks. Keerulistel aegadel on see valikute küsimus, mille eest igaüks ise vastutab. Minu jaoks tõuseb esile just vastutuse teema; on olukordi, kus igaüks peab olema valmis võtma vastutuse endast nõrgema eest. Ja just see annab meie elule mõtte.”
Tiit Palu (lavastaja)

Osades: Marian Heinat, Merle Jääger, Piret Krumm, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karl Laumets, Ott Sepp, Jaanus Tepomees, Reimo Sagor ja bänd.

Eesti teatris jõuab maailmakuulus näidend lavale esmakordselt.
Esietetndus 23. veebruaril 2019 Vanemuise teatri suures majas.

„Armastus Krimmis“ on poola klassiku Sławomir Mrożeki eepiline tragikomöödia, panoraamne vaade naabermaale Venemaale. Näidendi tegevus algab tšehhovliku stseeniga tsaariajast, jätkub 1920. aastate lõpus ning jõuab lõpuks postkommunistlikku aega 1990ndate alguses. Lavastuses näidatakse, milline oli tsaariaeg, kuidas inimesed olid ja käitusid. Kuidas inimesed moonduvad Stalini aja tingimustes ja kuidas muutub ruum. Mrożekit ei huvita realistlik ajalooline tõde, vaid müütiline Venemaa, tõlkija Hendrik Lindepuu sõnul „selle Venemaa probleem ei ole poliitiline rõhumine ja rahva kannatused, vaid hoopis õnnetu ja romantiline armastus“.
„Armastus Krimmis“. Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes, osades Harriet Toompere, Marta Laan, Merle Palmiste, Raimo Pass, Sulev Teppart, Mait Malmsten, Markus Luik, Karmo Nigula, Maria Klenskaja, Hendrik Toompere.

Ta on kokku laulatatud suure pilliga, mis on kohmakas ja tohutult ebakäepärane ning näeb välja nagu vana paks naine. Kuid ometigi on kontrabass mehe meelest orkestri karkass, kõige tähtsam orkestripill üldse. „Iga muusik kinnitab teile meelsasti, et orkester võib igal ajal loobuda dirigendist, aga mitte kontrabassist,“ väidab ta pärast mitmendat õlut. See on lugu pikast sügava kiindumusega kooselust oma paremate, halvemate ning kõige halvemate päevadega. Mees kontrabassiga on Guido Kangur, pilli muudab lava elavaks Mingo Rajandi. Lavastaja Rein Oja.

Patrick Süskindi„Kontrabass“ esietendus 25. jaanuaril 2019 Eesti Draamateatri väikses saalis.

Ajutise korterivahetuse käigus kohtuvad kaks paari – Hannah ja Sebastian ning Roman ja Magdalena. Edukas karjäärinaine Hannah peab mõneks kuuks Zürichisse kolima, et sealsetele stressis pankuritele hingamiskursusi korraldada. Tema sõber Sebastian, tundliku hinge ja mitte eriti eduka kirjanikukarjääriga kultuuriajaloolane läheb temaga kaasa. Nende korterisse kolivad selleks ajaks IT-karjääri tegev Roman ja tema naine Magdalena, kes lisaks paari koduse elu korraldamisele töötab loomade füsioterapeudina.
Lihtsast võtmete üleandmisest saab kiirelt absurdseid mõõtmeid võttev humoorikas draama, milles löövad lõõmama pikalt välise pinna all hõõgunud suhtekriisid ning põrkuvad nelja inimese maailmavaated ja elueesmärgid.

Moritz Rinke suhetekomöödia lavastaja on Enn Keerd, kunstnik Liina Unt. Osades Elina Reinold ja Külli Reinumägi (külalistena) ning Ago Anderson ja Sten Karpov.

Esietendus 26. jaanuaril Endla Teatri Küünis.

26. jaanuaril esietendub Ugala teatris Iiri muusikal „Once“. John Carney mängufilmil põhinev “Once” (“Ükskord”) on isemoodi lugu üksindusest, kirest, lootustest ning muusika rollist meie elus. Ugalas toob muusikali lavale Taago Tubin, muusikajuhid on Peeter Konovalov ja Andre Maaker. Peaosades astuvad üles Priit Võigemast ja Laura Kalle. Muusikali libreto autoriks on tuntud Iiri näitekirjanik Enda Walsh, muusika ja laulusõnad on loonud filmis peaosi mänginud Glen Hansard ja Markéta Irglová.

Loo lavaversiooni muudab eriliseks, et näitetrupp toimib ühtlasi ka bändina ja kogu muusika sünnib elavas ettekandes. Nii mõnelgi näitlejal tuleb laval mängida suisa kolme-nelja erinevat instrumenti. Ugala teatrist teevad kaasa lisaks Laura Kallele Tarvo Vridolin, Martin Mill, Karl Kena, Terje Pennie ja Margus Vaher. Külalistena astuvad publiku ette Priit Võigemast, Jaanus Mehikas, Maarja Mitt, Garmen Tabor, Sänni Noormets ja Mihkel Kuusk. Oma näitlejadebüüdi teeb hinnatud kitarrivirtuoos Andre Maaker.

Kevadhooajal saab muusikali „Once“ näha Viljandis, Tallinnas ja Tartus.

Kahemehetükk erinevate inimlike ihade kujunemisest

Lugu pornosõltuvuses vaevlevast Leost, kes otsustab internetist välja tulla ja kellegagi päriselt kohtuda, et lõpuks ometi midagi tõelist tunda…
Näidend vaatleb läbi kahe mehe pingelise vastasseisu laiemalt hetkel maailmas toimuvat, kus reaalsus vahel üsnagi ebareaalsena paistab.

Autor Martin Algus, lavastaja Andres Noormets (Ugala), osades Riho Kütsar ja Veiko Porkanen.

Esietendus 9. novembril 2018 Tartu Sadamateatris.

17. novembril jõudis publiku ette Ugala teatri 99. hooaja kolmas uuslavastus “Meistrite liiga”. Urmas Lennuki kirjutatud näidend on pühendatud Ugala teatri väärikaimatele näitlejatele – Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile. Kaasa teevad veel Elina Reinold (külalisena), Vallo Kirs, Triinu Meriste ja Jaana Kena.

Kaks vananevat näitlejat, nende tütar, jalgpall ja filmivõtted. Kuidas jääda ellu, kui elu hakkab lõpule jõudma, aga tegelikult tundub, et olulisem osa sellest on veel elamata? Ega elu pole mingi Mehhiko seebiseriaal, mis kuidagi lõppeda ei taha. Elu on kirg, seiklus ja armastus!

Sam Holcrofti komöödia

“Bioloogist näitekirjanik on vaadelnud elu lahtiste silmadega ning kirjutanud teravmeelse ja naljaka näidendi meid juhtivatest käitusmismustritest, millest on raske vabaneda. Vanasõna ütleb: igaühel oma pill, sellel mängib... Sellest, mis siis juhtub, kui igaühel on elamiseks oma reegel, see lavastus räägibki,” sõnab lavastaja Tiit Palu.

“Elamise reeglid” on tõlkinud Kalle Hein, lavastaja ja muusikaline kujundaja on Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre.
Osades on Külliki Saldre, Piret Laurimaa, Kärt Tammjärv, Karol Kuntsel, Priit Strandberg, Peeter Volkonski, Nora Liis Palu või Lauren Aunpuu.

Esietendus 3. novembril Vanemuise väikeses majas.

Suurejooneline ja vaatemänguline ballett Shakespeare’i kirjutatud aegumatu armastusloo ainetel!

„„Romeo ja Julia“ uuslavastus on vaatamist väärt. See progressiivne ja ainulaadne vaatemäng läheb kahtlemata ajalukku nüüdisaegse balleti pöördepunktina, uuendusliku teosena, mis seob inimeksistentsi sügavamad aspektid klassikalise draama, paeluva muusikasaate ning leidliku koreograafiaga.“
(Martina Doležalová, Nenudte.se, 16.11.2013).

Maailmaesietendus 14. novembril 2013 Tšehhi Rahvusooperis.
Esietendus 29. septembril 2018 Vanemuise teatri suures majas.

21. septembril jõudis üle 55 aasta eesti publikuni Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“. Puccini muusikalise nägemuse Metsikust Läänest toob lavale maailmakuulus Argentina tenor, dirigent, lavastaja ja stsenograaf Jose Cura, kes on tuntud intensiivsete ja omanäoliste ooperitegelaste kujutamise poolest.

Peaosades on Olga Mykytenko, Rauno Elp või Atlan Karp, Sergey Polyakov, Reigo Tamm või Mehis Tiits, Priit Volmer või Märt Jakobson, Juuli Lill või Helen Lokuta. Dirigeerib José Cura või Jüri Alperten.

Puccini kaunid meloodiad ja orkestri kõlavärvid on taustaks kullakaevurite laagrile, kus elab pokkerit mängiv ja püstolit kandev kõrtsiomanik Minnie. Minnie satub armukolmnurka ilusa lindprii Dick Johnsoni (varjunimega José Ramirez) ja šerif Jack Rance’iga, kes on Johnsoni otsinguil. Minnie’l tuleb võidelda armastuse eest, aga ka võimaluse eest alustada uut elu koos oma kallimaga.

Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust.
Mark St. Germaini romantilise komöödia lavastas Enn Keerd, osades Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson.

TANTSUTUND esietendus 21. aprillil Endla Teatri Küünis.

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.