28. novembril kl 19 tuleb Draamateatri Maalisaalis esimesele lugemisele Martin Nõmme näidend „kaunis/kummaline”. Näidend kõneleb millalgi nõukaaja lõpus sündinud inimesest, kelle lühikese eluaja jooksul hülgasid lapsed oma puuklotsid ja pistsid taskusse jublakad, mille sisse mahuvad ära kõik inimkonna teadmised. Mõni pettumus ja maailmalõpp hiljem avastas ta, et ei saa enam endaga läbi. Võib-olla pole ta iialgi endaga läbi saanud, kes neid minasid ikka teab? Enne kui ta rikub ära ühe oma sõbra peo, räägib ta sellest kõigest veidi lähemalt. Jagatud mure ei roosteta, või kuidas see vanasõna oligi…?
Martin Nõmm on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste doktorant, kes uurib välisbalti lugusid. Oma kirjutisi on ta sahtlist välja lubanud paaril korral, 2018. aastal sai üks nendest Teatriagentuuri laste- ja noortenäidendite võistlusel III preemia. Aeg-ajalt muljetab ta ka leheveergudel ja arvustab filme. Kõige enam soovib ta ajada inimesi naerma.
Lugemist juhendab Christopher Rajaveer. Loevad Märten Metsaviir, Helena Lotman, Kersti Kreismann, Ursel Tilk, Jüri Tiidus, Martin Veinmann, Kersti Heinloo.

„Peategelase südamevalu ja empaatia oma kujutletavate tegelaste suhtes on päris, sügav ja puudutav. Tšaikovski ballettmuinasjutt võiks ammenduda ka ainult esimese vaatusega, kus me näeme lõbusat jõuluõhtut erinevate tantsude ja stseenidega jõulukuuse ümber. Eriliseks teeb selle jõuluõhtu üks külaline – nukumeister Drosselmeyer, kes lisaks paljudele kingitustele on meisterdanud tinasõdurikujulise pähklipurustajast nuku, kelle välimus pigem peletab lapsi. Ainuke, kelle süda nuku vastu külmaks ei jää, on peretütar Maria. Stseenis, kus Maria võtab katkise nuku oma embusesse, ongi loo kõige olulisem koht, mis on just jõulude ajal erilise tähendusega, kujutades hoolivust, sallivust ja armastust lähedaste suhtes.“
– Mare Tommingas, lavastaja

Esietendus 26. novembril 2022 Vanemuise teatri suures majas.

Pühadeaeg toob kokku tõelised jõulutähed! Detsembris asuvad koos jõulutuurile Koit Toome ja ansambel Noorkuu ning kokku antakse 12 erilist kontserti üle Eesti. Koit Toome ja Noorkuu on mõlemad ühed armastatuimad artistid jõulukontsertide valikus ning sel aastal on oodata erakordselt head muusikaelamust, kui niivõrd suurepärased lauljad oma jõud ühendavad. A capellas kõlavad tuntud ja vähemtuntud jõulupalad ning ilusad laulud esinejate enda repertuaarist. Noorkuule omaselt on paljudele lauludele tehtud uued seaded ning lisaks tuleb esitusele ka spetsiaalselt selleks tuuriks valminud jõululugu.

Üks on kindel – kontserdilt lahkub iga kuulaja vähemalt grammi võrra suurema jõulutundega!

Vanemuise ooperikoori a capella kontserdil kõlab Aleksandr Bražniku ja Kristi Jagodini juhatusel nii Ukraina heliloojate looming kui ka valik Eesti ja maailma heliloojate vaimulikku muusikat. Teiste seas tulevad esitusele teosed Mõkola Dõletskilt, Jakov Jatsinevõtšilt, Mõkola Leontovõtšilt, Lesia Dõtškolt ning Mõhailo Shuhhilt, samuti Arvo Pärdilt, Cyrillus Kreegilt ja Pärt Uusbergilt. Lisaks koorimuusikale kostitatakse publikut orelimuusikaga Anna Humala esituses.

Vanemuise ooperikoor ja Maria Listra
Organist Anna Humal
Peakoormeister Aleksandr Bražnik
Koormeister Kristi Jagodin
Kontsertmeister Katrin Nuume

26. novembril kell 16 Tartu Pauluse kirikus

1. detsembril etendub Rahvusooperis Estonia viimast korda Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“. Ooperi muusika, eriti selle vokaalne külg, tõstab teose kõrgemale tavapärasest olustikudraamast ja annab talle tõelise traagilisuse. Kõik Rimski-Korsakovi ooperid kuuluvad vene ooperiteatrite repertuaarivaramusse, kuid „Tsaari mõrsja“ on üks väheseid, mis on võitnud endale koha ka Lääne ooperiteatrite lavadel.

Lavastaja Juri Aleksandrov: „Antiikajast peale on erinevates riikides aeg-ajalt puhkenud vägivallailmingud, mis teevad inetuks inimese olemuse, tema jumaliku eesmärgi kristlikus arusaamises. Erinevus on ainult varjundites ja nüanssides.“ Rimski-Korsakovi ooperi tegevustik on toodud II maailmasõja järgsesse aega, kus sõja üle elanutele tundus, et nüüd on kogu valu selja taga ja nad saavad täiel rinnal hingata, ent reaalsus osutub lämmatavaks ja väljapääsmatuks.

Osades: Rauno Elp, Elena Bražnik, Helen Lokuta, Priit Volmer, Reigo Tamm, Märt Jakobson, Heli Veskus, Mart Madiste, Juuli Lill jt. Dirigeerib Kaspar Mänd.

Enne veel, kui ERSO suundub kontserdireisile Pariisi, Münchenisse ja Nürnbergi, on Eesti publikul võimalus kuulda katkendeid reisil kõlavast kavast.

Ettekandele tuleb Arvo Pärdi looming ning Tšehhi rahvuslik-romantilise koolkonna olulisima esindaja Antonín Dvořáki kaheksas sümfoonia.

Felix Mendelssohni esimese klaverikontserdi solistina astub lavale noor pianist Tähe-Lee Liiv.

Legendaarne ansambel FIX annab kolm aastalõpukontserti Pärnus ja Tartus! Bänd on olnud tänaseni tegus ning valmis saanud uute lugudega, mille esmaesitlus toimub just neil kolmel kontserdil!
Ansambli erakordselt professionaalne koosseis – sealhulgas oskuslik pillimäng ning imeilus mitmehäälsus - hämmastab tänini tuntuid muusikuid ning võlub endiselt ka publikut. Kõik teavad FIXi ajatuid hitte nagu „Grammofon“, „Tsirkus“ jt tuntud palad, kuid bändi repertuaaris on veel palju kauneid lugusid, mis sobivad eriti hästi pühademeeleollu. Nendel kontsertidel saab publik lisaks teada-tuntud lugudele kuulda ka nt jõululaulu „Lootuste öö“ uues kuues ning kahte täiesti uut lugu FIXi sulest.
Tule ja veendu ise, mis on Eesti vanima tegutseva bändi fenomen ning miks ka noored muusikud neile alt üles vaatavad.

Novembris esietendus Theatrumis Andri Luubi loodud „Mood”. Dokumentaalsel ning fiktiivsel sisul põhineva näidendi toovad lavalaudadele päriselus modelliametit pidanud noored ja Theatrumi näitlejad. „Mood” heidab pilgu moemaailma telgitagustesse ja tegeleb ärakasutamise teemaga. "Sain näidendi kirjutamiseks tõukejõu, kui nägin üht intervjuud tippmodelliga, keda küsitleja üritas suurte pingutustega pjedestaalile tõsta, aga kes ise ei näinudki selles ametis midagi nii erilist," rääkis autor ning lavastaja Andri Luup.
Modellide ärakasutamise kõrval viitab lavastus maakera hävitavale lõpmatule pakendamisele ning igaühe rolli olulisusele keskkonnahoiul. „Isegi kui seda, mida saame teha, on nii vähe, siis seda tegemata jätta ei tundu ka loogiline. Paar lennusõitu aastas ära jätta, paarkümmend pakendit tellimata jätta, vähem autoga sõita, vähem ostelda – need ei ole rasked ülesanded,” lisas Luup.

„Haara kinni igast õnnehetkest, mis sul on, sest sa ei tea, kuidas su elu edasi läheb.“
Viiekümneaastasel mehel on kõige rohkem öelda, aga mitte keegi ei taha teda kuulata. Nii on ka Rattaga. Ta on viiekümnene ja teab täpselt, kuidas asjad on. Ja kõige paremini need parasjagu ei tundu. Tema abielu on läbi. Tema töö on mõttetu. Talle ei meeldi väga paljud asjad ja paljud neist asjadest on sellised, mis teistele inimestele meeldivad. Võib isegi tunduda, et Ratta parimad aastad on seljataga.
Aga siis muutub kõik.

Tracy Lettsi komöödia LINDA VISTA  lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets, mängivad Ago Anderson, Carita Vaikjärv, Kadri Rämmeld, Liis Karpov, Jane Napp, Meelis Rämmeld ja Märt Avandi.

Esietendus 19. novembril Endla Teatri Küünis.

Detsembris annab Puuluup meeleolukad aastalõpukontserdid, kus ühtlasi tähistatakse ka eestlastele südamelähedase spordiala – suusatamise – hooaja algust!
Bändi liikmed on ise öelnud, et väga suur osa nende lauludest on pühendatud spordile ning eelkõige just suusatamisele. Seetõttu on paslik neid esitada just siis, kui lumi on vaikselt maad katmas ning eestlased juba suusaradadele kibelevad.

Puuluup koosneb kahest muusikust – Ramo Teder (sooloartistina Pastacas) ja Marko Veisson, kes on ka antropoloog ja õppejõud – ning bänd ristab oma loomingus Hiiu kandleid elektroonikaga.

12. novembril esietendus Eesti Draamateatri väikses saalis Paolo Genovese „Võõrad“, näidendi aluseks on sama autori menukas film „Täiuslikud võõrad“. Taavi Teplenkov teeb oma lavastajadebüüdi Draamateatris.

Õhtusöögilaua ümber koguneb vanade sõprade turvaline mõnus ring, kuid lugu võtab täiesti uue pöörde, kui otsustatakse üksteisega jagada kõiki sama päeva telefonikõnesid ja sõnumeid. Privaatsus mureneb, ilmsiks tulevad üllatavad saladused ning väikesest naljast kasvab hävitav tormipööris. Kui palju me tegelikult tahame teada saada teise inimese, ka kõige lähema saladusi ja kui palju oleks mõistlik enda omi avaldada?


Lavastaja Taavi Teplenkov, kunstnik Helga Aliis Saarlen, valguskujundaja Priidu Adlas, helikujundaja Owe Petersell, tõlkija Margus Alver. Osades Mait Malmsten, Britta Soll, Jüri Tiidus, Marta Laan, Markus Luik, Harriet Toompere, Tiit Sukk ja Amanda Hermiine Künnapas.

6 kaunist aastalõpukontserti koos Hele Kõrve, Lauri Saatpalu ja Peeter Rebasega! Keelpillidel saadab neid Ann Kuut.

„Me keegi ei ole esimest korda laval. Me ei ole ka esimest korda koos laval. Me saame hästi läbi ja me esitame lugusid, mis puudutavad, mida on kirjutanud: Alan Parsons, Maian Kärmas, Stephen Sondheim, Olav Ehala ja teised. Mitmed laulud kõlavad esimest korda eesti keeles.
Tulge ja veendute, et Teil on hea maitse!“
Lauri Saatpalu

Üks suurepärane seltskond muhedaid muusikuid saab aastalõpus kokku, et tuua publikuni üks mõnus kontserdielamus! 20.-30. detsembrini annavad Mikk Saar, Jaan Sööt, Pääru Oja ja Allan Vainola 7 aastalõpukontserti üle Eesti. Lauljaid saadavad pillidel Indrek Kruusimaa ning Jaak Lutsoja.

Neid mehi seob ühine armastus ja kirg muusika vastu. Kontsertidel põimuvad iga muusiku hääl ja pillimäng üheks tervikuks ning tuntud lood saavad hoopis uue hõngu, kui lauldakse ka teineteise laule. Nendel õhtutel saab kuulda paremikku artistide enda repertuaarist ning koos esitatakse ka lugusid, mis on esinejatele südamelähedased.

Viljandi Laste- ja Noorteteater Reky "Nuusikhiirte jõulud"
Muinasjutulise jõululavastuse idee autor on kuueaastane Krete Paldra.

Armas lugu nuusikhiirte perekonnast, kes oma urus jõule ootavad. Jõuludeni on jäänud veel natukene aega, kuid hiirekeste jõuluaskeldused on juba alanud. Mida teevad need väikesed armsad nuusikhiired ja kas päkapikk ka neil külas käib? Sellest saate teada, kui tulete vaatama meie armsat jõulumuinasjuttu.

Vali endale etenduse vaatamiseks sobiv koht ja tule teatrisse.

Kui kaks päriselus nähtamatut tegelast otsustavad omale kodu ehitama hakata, ei pruugi see meeltmööda olla meile, inimestele, kellede tugevad hambad virkade ehitajate töö tõttu valutama hakkavad. Sööbik ja Pisik on vast kõigile tuntud õpetlik lugu sellest, kuidas vahel vastupandamatud ahvatlused võivad valusasti kätte maksta. Ja keda sellises olukorras süüdistada, iseennast või kedagi teist?
Thorbjørn Egneri raamatu ainetel lavale seadnud Aarne Mägi.

Tõlkija Arvo Alas
Kunstnik Karmo Mende
Videokunstnik Katre Sulane
Mängivad Tanel Ting ja Jürgen Gansen

Esietendus 3. detsembril 2022 Kuressaare Teatris.

19. jaanuaril esietendub Estonia kontserdisaalis kolme osapoole, Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi ühine suurlavastus „Macbeth“, mille lavastavad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, projekti muusikajuht on Olari Elts. Lavastuse tekst põhineb William Shakespeare´i näidendil, kõlab Lepo Sumera ja Jay Schwartzi muusika. Laval kohtuvad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja näitlejad Priit Võigemast, Mait Malmsten, Ivo Uukkivi, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Jaak Prints, Ursel Tilk, Rasmus Kaljujärv, Kaie Mihkelson, Helena Lotman ja Hanna Brigita Jaanovits (EMTA lavakunstikool). Lavastajad on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, dirigent ja muusikajuht Olari Elts, valguskunstnik Jussi Ruskanen (Soome). Piletid juba müügil, rohkem infot lavastuse kohta siit .

Katariina Libe näidend

Vanemuise teatris esietendus Katariina Libe näidend „Võrsed“. Eluline näidend võitis Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlusel esimese preemia. Esimesena Eesti teatrilaval käsitleb see muu hulgas kunstliku viljastamisega seotud küsimusi.
Auhinnatud näidendi toovad lavale näitlejad Ragne Pekarev, Kärt Tammjärv, Veiko Porkanen, Robert Annus, Jaanus Tepomees, Merle Jääger ja külalisena Katrin Pärn. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Tiit Palu, kunstnikutööga toetab Eugen Tamberg ja valguskunstnikuna Kärt Karro.
„„Võrsed“ on näidend suurtest muutustest inimese elus. Selle nime taga on lootus, võimalus ja kaduvus: „Võrsed on taime esimese aasta kasv, uus algus, elujõud. Aga see ei pruugi jääda püsima,“ mõtiskleb Palu.

Etendused Tartu Sadamateatris.

Detsembris ühendavad oma jõud Ivo Linna, Kalle Sepp, Jassi Zahharov ja C-Jam, et tuua rahvani kaunis jõulumuusika!

Ivo Linna, Jassi Zahharov ja Kalle Sepp kutsuvad neljal talveõhtul kuulajaid oma ühistele jõulukontsertidele. Sellise võimsa meeskoosluse esituses kõlavad armastatud eestikeelsed jõulupalad, mõned klassikalised meloodiad ja ilusad laulud esinejate enda repertuaarist. Lauljaid saadab tšellokvartett C-Jam, kes oskab anda lugudele omapärase kõla ning kelle kaunis pillimäng on justkui kirsiks tordil nendel õdusatel õhtutel. Klaveril saadab lauljaid maestro Margus Kappel.

Ootame teid nautima jõulumuusikat kontsertidel Laitses, Vihulas, Tallinnas ja Tartus!

Kolm võimast tenorit Hispaaniast esinevad aastalõpus ooperilaulja Andrea Bocelli kaunite lauludega Laitses, Tartus, Vihulas ja Tallinnas.
Oma lõunamaise temperemendiga toob Les Bohemes pühadeaega mõnusat vaheldust. Lisaks Bocelli lugudele kõlab kontsertidel ka maailma jõuluklassika ning laulud Hispaania kultuurist. Nende võimsad hääled toovad kananaha ihule ning tekitavad tõelist imetlust!

Suurepärane võimalus kogeda ilusat muusikaelamust, et saata aasta ära parimate mälestustega!

Henrik Ibseni näidendist inspireeritud lavalugu räägib tunnustatud arhitektist Halvard Solnessist (Tõnu Oja), kes soovib oma karjääri suursuguselt lõpetada ning ehitada midagi, millest ta on unistanud kogu elu – linna kõrgeima torni. Ehitus on alanud, aga läheb plaanitust tunduvalt kallimaks ja ähvardab Solnesside pereettevõtte pankrotti ajada. Vanameister on otsustanud ehituse maksku mis maksab lõpuni viia. Solnessi poeg Ragnar (Märten Metsaviir) ihkab isa varjust välja rabeleda ja end teostada iseseisva arhitektina, Solnessi abikaasa Aline (Laine Mägi) püüab aga perekonda ühe katuse all koos hoida.

Mehis Pihla ja Siret Campbell „Meister Solness.“ Lavastaja Mehis Pihla, osades Tõnu Oja, Laine Mägi, Kersti Heinloo, Märten Metsaviir, Helena Lotman ja Guido Kangu. Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja Matis Leima.
Esietendus 22. oktoobril Draamateatri suures saalis.

Lavastaja Ingomar Vihmar: „Norman Vallutaja“ räägib sellest, et naistel ja meestel on põhimõtteliselt keeruline kokku saada.
Et mehed ei oska seda, mis on naiste ettekujutus ja naiste ootused meestele, ära arvata. Nad ei oska naiste mõtteid lugeda, nad ei oska nende tunnetega toime tulla. Mõlemad tahavad ühte ja sama asja, aga see kokku jõudmine on millegipärast tohutult keeruline. Ja sellest see näidend põhimõtteliselt räägibki.
Lavastuse kunstnik on Liina Unt, osades Jan Uuspõld, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum, Karin Tammaru, Priit Loog, Nils Mattias Steinberg.

Artur Raidmets ja Peeter Kaljumäe Humoorikas kupleekava "Rikas ja vaene" energiavaesel ajal
Ettekandele tulevad parimad kupleed läbi aegade, alates 30-ndatest kuni tänapäevani. Lõbusate laulude vahel tõstavad tuju naljalood oma-aegsetest lavalegenditest, samuti seigad nii lava tagant kui saalist - ühesõnaga elust enesest. Kavas väliseesti kuplee legendi Olaf Kopvillemi, aga ka Paul Pinna, Agu Lüüdiku, Paul Tammeveski, Hardi Tiiduse, Priit Aimla jt. laulud ja tekstid.
Peeter Kaljumäed, kes oma teadliku elu on kupleede kogumisele ja esitamisele pühendanud võib naljatamisi "eesti kroonimata kuplee kuningaks" kutsuda, tiitlit õigustavad tuhanded esinemised 90ndate ülipopulaarse ansambliga "Talong" ning sagedased kohtumised Kopvillemi, Tiiduse, Aimla ja teiste meistritega. Klaveri kõrvalt sekundeerib talle Artur Raidmets kelle kupleelembus pärineb ansambel "Modern Foxi" aegadest.

Jõuluks koju... koos Kadri Voorandi ja Mihkel Mälgandiga.
Viis kaunist aastalõpukontserti üle Eesti.  

Kadri Voorand on armastatud Eesti vokalist ja helilooja, kelle kirglik esitus on pälvinud palju heakskiitu nii kodu- kui ka välismaal. Teda on pärjatud mitmete auhindadega, teiste seas ka Aasta Naisartisti tiitel. Tema hiljutine album “In Duo with Mihkel Mälgand”, mille avaldas mainekas Saksa plaadifirma ACT, valiti Eesti Muusikaauhindadel Aasta Jazzalbumiks 2020. Mihkel Mälgand on üks muusikaliselt aktiivsemaid bassiste Eestis. Mälgand pälvis silmapaistva loomingulise tegevuse eest aastal 2019 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Sel jõuluajal panevad Elina Nechayeva ja Marko Matvere head soovid varakult jõulukaardiga teele ning rõõmustavat publikut säravate kontsertidega üle Eesti!

Need kaks andekat lauljat on alati kontsertidel lummanud inimesi oma suurepärase vokaaliga, kuid jõulumuusika kõlab Elina ja Marko esituses veel eriti kaunilt. Oodata on armastatud jõululaule, klassikalist muusikat ning lugusid esinejate enda repertuaarist. Neid saadab suurepärane saateansambel keelpillidel ja klaveril.
See on imeline võimalus tulla pühadeajal kokku ning veeta üks mõnus õhtu koos kõige kallimatega.

Edward Albee draama

Ühe 20. sajandi nimekaima Ameerika näitekirjaniku Edward Albee näidendi kangelanna on eakas ägeda ja kapriisse iseloomuga daam, kelle hüplikust mälust tulevad esile meenutused noorusest, keerulistest peresuhetest, kunagi alla surutud konfliktidest ja kompleksidest. See on ka lugu ühe naise erinevatest eluetappidest ning suhtest oma pojaga, kellega viimane kontakt toimus juba aastaid-aastaid tagasi.

Esietendus 1. oktoobril 2022 Vanemuise teatri väikeses majas.

Lõbus, aga ka põnev lugu sellest, kuidas mees seisab valiku ees: kumba naist eelistada, kui mõlemad kallid on? Kuid siis teeb üks neist pakkumise, mis paistab algul skandaalne, aga millest on raske ära öelda. Ja lahenduse saab ka küsimus, kui palju siis maksab üks mees.
Aga kas naine saab teda üldse endale osta ja mida mees ise sellest kõigest arvab?
Kuidas ta sellest olukorrast välja vingerdab, seda näete juba etendusel. Kes viimasena naerab, naerab paremini, aga kõige viimasena naerab muidugi publik.

Suvel müügitabeli tippu tõusnud Komöödiateatri lavastuses mängivad Juss Haasma, Marika Korolev ja Karmel Naudre.

Teadlased arvavad, et 13,8 miljardit aastat tagasi käis üks Suur Pauk ja sai olema mateeria, ruum ning aeg – sündis universum. Milline universum täpselt on alles uuritakse, aga on teooria, et just sellel hetkel loodi kõik võimalused, kuidas asjad üldse olla ja minna saavad. Neid võimalusi on palju ning kõik need võimalused eksisteerivad paralleelselt.
Selles, nii pead- kui ka südanthaaravas armastusloos on kaks tegelast: Roland ja Marianne. Nad kohtuvad ühel peol. Kuidas neil edasi läheb? Kas nad saavad jutu peale? Kas mõlema silmis süttib säde? Kas neil tekib suhe? Kui tekib siis, kas see on lühike ja tormiline või pikk ja turvaline? Millises neist paljudest universumitest nad elavad? Millise lõpuga on see kosmiline armastuslugu?

Autor: Nick Payne
Lavastaja: Sander Pukk
Mängivad: Lee Trei ja Markus Habakukk

Hooaja esimeseks uuslavastuseks on draama-komöödia „Üksik“, mis esietendub Küünis 9. septembril.
„Üksiku“, peategelased on kaks naist – noor arhitekt Juulia (Kati Ong) ja endine tuntud silmaarst Hilpi (Lii Tedre). Nad sõidavad vaatama üksikut saart Läänemeres, kuhu Hilpi soovib ehitada oma unistuste maja. Tagasiteele asudes selgub, et paadimootor ei käivitu ja nad ei pääse enam saarelt minema. Järgnevast ööpäevast sel suurest veest ümbritsetud maalapil saab ellujäämisvõitlus, milles loodus mõõdab naisi ja naised üksteist. Lavastaja Enn Keerd, osades Lii Tedre, Kati Ong ja Sander Rebane.
Kohtumiseni teatris!

"Kelleks tahad sa saada, kui suureks kasvad?" küsis Friedebert Tuglas väikeselt Illimarilt. "Influenceriks!"
Noortelavastus "U-TUBE" räägib loo ühest teismelisest neiust, kes unistab influenceriks saamisest. Mikrokuulsuse omandamisest. Mis selle kõigega aga kaasneb? Mõistagi tuntus, raha, glamuur, tasuta riided ja vitamiinijoogid, kuid pealtnäha lillelise elu telgitagustes mäslevad ka küberkiusamine, internetipedofiilia, probleemid igapäevasuhtluses ja depressioon. Lavastus heidab pilgu nendele probleemidele, lähtudes suurte ideedega neiu küsimusest "Kelleks tahan ma saada, kui suureks kasvan?"
Laval on Kaarel Targo (Must Kast) ja Amanda Hermiine Künnapas (külaline).
Näidendi autor ja lavastaja Peep Maasik, kunstnik Jan-Erik Sarv, helilooja ja muusikaline kujundaja Martin Aulis, videokunstnik Kevin Kohjus, valguskujundaja Kristo Kuusik, koreograaf Tanel Ting (Kuressaare teater).
Etendused toimuvad 1.-30 novembrini üle Eesti.

Оoper kahes vaatuses

Maarja Kangro 17 aastat tagasi kirjutatud libreto ja Tõnis Kaumanni 16 aastat tagasi loodud muusika saavad Vanemuise Sadamateatris esmaettekande ooperina „Kaubamaja“. Spetsiaalselt Vanemuisele kirjutatud lisand proloogi näol valmis aga alles 2022. aastal.
Kaumanni muusika parafraseerib ja parodeerib kogu Euroopa muusika ajalugu. Tema helilooming on eklektiline, kasutades olemasolevaid ja äratuntavaid stiile erinevatest ajastutest.

Esietendus 19. augustil 2022 Sadamateatris
Esituskeel: eesti, itaalia
Tablool: inglise, eesti

Eno Raua samanimelise jutustuse ainetel põhineva libreto alusel on lavastaja Vahur Keller (Kellerteater) loonud aktuaalse ja mitmetasandilise Eesti esimese südamliku action-ooperi. See on lugu, kus lükatakse looduse tasakaal paigast ning just naksitrallid on need, kes peavad maailma päästma.
Nüüd tuleb kangelasteks saada ka neil, kes pole selleks sündinud.
Helilooja Tõnis Kaumann on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning võitnud kammerorkestri Academy of St. Martin in the Fields kompositsioonikonkursi „European Young Composer“. 2005. aastal esietendus Estonia laval Kaumanni „Mina – Napoleon“.
Kolme naksitrallina astuvad publiku ette René Soom ja Rauno Elp (Sammalhabe), Reigo Tamm ja Mart Madiste (Kingpool), Juuli Lill ja Aule Urb (Muhv).
Muusikajuht: Kaspar Mänd, dirigendid: Jaan Ots ja Lauri Sirp, kunstnik: Jaanus Laagriküll, valguskunstnik: Margus Vaigur (Teater Endla), kostüümikunstnik: Gerly Tinn,
koreograaf: Märt Agu, videokunstnik: Rene Topolev.
Kaasa teevad rahvusooperi solistid koor ja orkester.

Suvi maal. Puhkus suvitusrajoonis. Lõpuks ometi on aega, et lõõgastuda ja elu üle järele mõelda, igatseda ja otsida, armuda ja armastada, muutuda paremaks inimeseks. Just siin, just nüüd saavad kokku tahe ja aeg, et midagi muuta! Ja nemad, need noored, ilusad ja haritud inimesed selles suves räägivad nii veendunult, nii tulihingeliselt armastusest ja elust, muutuste vajalikkusest, soovist teha midagi olulist. Nad teavad, et vaidlustes sünnib tõde ja nad on valmis oma hääled kähedaks vaidlema, sest nad on kindlad, et veel pisut ja see enesega rahulolematuse tunne läheb ära, elu omandab mõtte, saabub õnn ja kogu maailm muutub paremaks!
Aga ometi ei tule neil midagi välja. Ei tule, sest nad on vaid suvitajad - argielust põgenejad, ootamatud ja ajutised. Nad söövad ja joovad, suudlevad ja kaklevad, kurdavad ja vestlevad, laulavad ja laaberdavad, igavlevad ja igatsevad. Ja kaovad siis nagu tuhk tuulde.
Mis neist järele jääb? Mis meist järele jääb?
Maksim Gorki kirjutas „Suvitajad“ 1904. aastal, lavastaja Ingomar Vihmari sõnul on tegu kirgliku ja revolutsioonilise näidendiga, milles Gorki on ära tabanud midagi inimeseks olemisele igiomast ning mis on oma traagilisuses ülikoomiline. Ja vastupidi.

Ardo Ran Varres: Tammsaare vaatleb oma tegelasi mõruda huumoriga. Tundub, nagu oleks autor pea kõigi inimlike omaduste suhtes sarkastiline, välja arvatud armastus.
Romaan mõjub päev-päevalt üha aktuaalsemana, see näitab, kuidas ühiskonnas toimuvad protsessid on korduva iseloomuga. Täna tahaks tõesti hüüda: „Maailm on hulluks läinud!“

Mis on jääv?
Kindlasti armastus. Ja huumor.

Esietendus 6. mail 2022 Vanemuise teatri väikeses majas.

William Shakespeare’i komöödia

Lavastaja Priit Strandbergi sõnul on „Tõrksa taltsutus” teadaolevalt üks esimesi Shakespeare’i näidendeid, kust lisaks vaimukatele situatsioonidele ning karakteritele leiab üles ka kõik Shakespeare’i lemmikteemad ja -kujundid, mis autori hilisemas loomingus edasi elavad, toimetavad ja arenevad. „Shakespeare pakub rikkaliku laua: mille järele publikul parasjagu isutab, selle ta sealt ka leiab. Autor pakub väga palju koomilisi situatsioone, samal ajal räägitakse tohutult ilusas keeles ning käsitletakse kerges vormis suuri ja tähtsaid teemasid – võim, uhkus, näivus ja tegelikkus,“ rääkis Strandberg, lisades, et palju ilu kannab endas ka lavastuses kõlav elav muusika.

„Tõrksa taltsutuse“ toovad lavale näitlejad Maria Annus, Maarja Johanna Mägi, Veiko Porkanen, Oskar Seeman, Ken Rüütel, Andres Mähar, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Priit Strandberg ning külalisnäitlejad Markus Habakukk (Kuressaare teater), Kristjan Üksküla ja Janek Joost. Draamatrupi kõrval on laval ka Jakobi Mäe teatristuudio noored.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Näidend on kirjutatud Ugala uuslavastuse jaoks.
Lavastuse kunstnik on Arthur Arula, helilooja Taavi-Peeter Liiv, valguskunstnik Fredi Karu. Laval on Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Tabor ja Tarvo Vridolin.

Üks mees tahab jõuda kõrgele ja kaugele, olla kõige parem.
Teine mees tahab elada soojas ja armastavas idüllis.
Kolmas mees ei tea, kes ta olla tahab, aga teab täpselt, kes ta olla ei taha.
 Lavastus „Üle oma varju“ räägib loo inimestest, kes püüavad olla keegi teine ning ehitavad selle jaoks valedest kõrged müürid. See on viirastuslik teekond nende meeste peidetud siseilma, kus panused on kõrged ja jalgealune tuline. Eks me kõik oleme mingil hetkel mõtelnud, et mis tunne oleks olla kellegi teise nahas. Aga kui päriselt avaneks selline võimalus?

Eesti Draamateatri suures saalis etendub Peter Shafferi „Amadeus“, mille lavastas Karl Laumets Mait Malmsteni ja Tõnis Niinemetsaga kesksetes osades. Shafferi näidend ühest mütoloogilisemast muusikaajaloo vastasseisust kõrvutab konventsionaalse kunsti vaba jumaliku sädemega. Antonio Salieri palub noore mehena Jumalalt kuulsust ja vastutasuks tõotab elada vooruslikult ning kiita Jumalat surmatunnini. 1781. aastaks on Salierist saanud Habsburgide õukonna-helilooja ning tema karjäär liigub tõusujoones, kui Viini saabub imelaps Mozart – edev naistekütt ja ropu suuga mühakas, kelle muusika läbi kostab Jumala hääl. Pettunud Salieri ütleb lahti oma tõotusest Jumala ees ning kuulutab talle sõja. Peter Shafferi „Amadeus“ jõudis esmakordselt lavale Londonis National Theatre’is 1979. aastal. Näidendi alusel 1984. a valminud Miloš Formani film võitis 8 Oscarit.

Lavastaja Karl Laumets (Vanemuine), osades Mait Malmsten, Tõnis Niinemets, Helena Lotman, Raimo Pass, Rein Oja, Ülle Kaljuste, Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Markus Luik, Marta Laan jt. Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), grimmikunstnik Helga Aliis Saarlen, valguskunstnik Rene Liivamägi, helilooja ja muusikaline kujundaja Ann Reimann, lauluõpetaja Eda Zahharova, tõlkija Hans Luik.

Ivan Turgenevi näidendil põhinev draama

Turgenevi „Armuleivasööja” on ühe pere lugu. Lugu, mis on aastakümnete jooksul olnud perele endale teadmata. Teadmatus on ühele õnnistuseks ja teisele kannatuseks ning seetõttu muudab tõe ilmsikstulek peresuhteid tundmatuseni.
Robert Annus, lavastaja
Osades Aivar Tommingas, Lena Barbara Luhse, Külliki Saldre, Reimo Sagor, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Martin Tikk (külalisena), Saara Kaljujärv (külalisena), Anette Pärn (külalisena).

Esietendus 9. aprillil 2022 Vanemuise teatri väikeses majas.

Lugu religioossetest inimestest, meid – ja küllap ka publikut – huvitab, kes need inimesed on ja kuidas nad on oma usuni jõudnud, millist elu nad elavad, missugusena näevad oma kohta ühiskonnas ja tajuvad suhtumist endasse. Neid vaadeldes loodame õppida midagi ka enda kohta. Lavastuses mängivad Fatme Helge Leevald, Kadri Rämmeld, Liis Karpov, Ago Anderson, Nils Mattias Steinberg, lavastusdramaturg Anne-Ly Sova.
Lavastaja Laura Jaanhold: „Kuna tegu on dokumentaallavastusega, siis tuleb alati oodata ja tõesti kuulata, mida intervjueeritavad räägivad. Mind hämmastas see, mil määral inimesed on valmis enda jaoks olulist osa elust peitma, et nad ei paneks kedagi teist end ebamugavalt tundma, et keegi ei saaks võimalust nende usu üle nalja heita või oma suhtumist näidata. Uudne lavastuse juures on see, et meil on stseene, mis kasutavad recorded delivery meetodit mis eestikeeli võiks kõlada „räägin-mis-kuulen“. See tähendab, et näitleja kuuleb kõrvaklappidest salvestatud lõike intervjuudest ning räägib neid siis samal ajal publikule edasi. See tekitab omalaadse ja uudse situatsiooni, sest tekst, mida näitleja räägib, ei ole pähe õpitud, vaid jõuab kõrva vahetult enne ettekandmist.“

Balletiõhtu kahes osas

Igor Stravinski vene rahvajuttudest inspireeritud maailmakuulus ballett “Tulilind” esietendus esmakordselt aastal 1910 Pariisis kuulsa Sergei Djagilevi Les Ballets Russes’ ettekandes, Nikolai Rimski-Korsakovi orkestrisüit “Šahrazad” aga 1888. aastal Peterburis, kus esmaettekannet dirigeeris helilooja ise. Ilmeilusa muusikaga teoseid esitatakse tihti nii kontserdi- kui teatrilavadel, lugude muinasjutuline sisu leiab aga igas lavastuses uusi tähendusvälju ja vorme.
Brasiilia koreograafi ja lavastaja Ricardo Amarante neoklassikalises stiilis balletiõhtu toetub heliloojate originaalmuusikale, kuid toob vaatajateni tuntud muinasjuttude uued tõlgendused.

Esietendus 26. märtsil 2022 Vanemuise suures majas.

Roberti Icke’i “Arst” („The Doctor“), on 2019. aastal kirjutatud „väga vaba adaptsioon“ austria näitekirjaniku Arthur Schnitzleri kuulsast näidendist „Professor Bernhardi“ (1912). Lavastuse toob publiku ette Taago Tubin. Lavastuse kunstnik on Pille Jänes, helilooja Vootele Ruusmaa.
Peaosas astub lavale Garmen Tabor.

Kliiniku juhataja ja peaarst dr Ruth Wolff on tugev isiksus, kes on tulnud toime katsumustega nii professionaalses kui isiklikus elus. Kõik muutub aga päeval, mil ühest argisena tunduvast vahejuhtumist saab alguse vastasseis arstieetika ja usuliste veendumuste vahel ning konflikt võtab kiiresti nõiajahi mõõtmed. Nii avastab tunnustatud arst end üksi keset avalikku kohtumõistmist, mille käigus tuleb tal näkku vaadata ka enda kapis leiduvatele luukeredele.

Laval on psühholoogiline sisevaatlus ühe väikese kogukonna elust ja tegemistest, mille sündmustik kulgeb maalilises maamõisas, mesitarude vahel. Valdholmid on mesinikud. Amet on liikunud põlvest põlve, aegade hämarusest, kuni hetkeni, mil kaua kestnud harmooniasse tekivad mõrad. Mehe ja tema võõrastütre vastastikune kiindumus areneb millekski enamaks: kireks, armastuseks, lammutades hingetu loodusjõuna enese ümber kõik, mis näis vankumatu ja igavene.
Nikolai Baturini romaani dramatiseeris Ott Kilusk, lavastas Kaili Viidas, lavakujunduse autor on Ervin Õunapuu.
Osades Karmel Naudre, Veikko Täär, Carita Vaikjärv, Andrus Vaarik, Ruuben Joosua Palu, Jane Napp, Ireen Kennik, Karl-Andreas Kalmet, Kati Ong, Meelis Rämmeld, Carmen Mikiver jt.

Etendused Endla Teatri suures saalis.

Draamateatri väikses saalis etendub briti moodsa draamaklassiku ja nobelisti Harold Pinteri „Majahoidja“. Laval on kaks venda, kes arendavad kinnisvara. Üks on nii rikkaks saanud, et sooviks nüüd oma kätega midagi tõelist teha, näiteks kuuri ehitada. Kuigi tal on kuldklotser ja kašmiirmantel. Teine vend genereerib ideid, kuidas täiuslikult kõrghooneid sisustada. Kuna nende äri-ideoloogiad ei kattu, tuuakse majja üks kogenud inimene. Majavalitsejaks. Ja tuba saab kujundatud – no see pole enam korter, see on loss! Aga äkki… Äkki on see, kes tuli, hoopis vendade isa?
„Minu meelest on „Majahoidja” naljakas teatud piirini. Teispool seda piiri nalja ei ole, ja see piir oligi see, mis sundis mind kirjutama”, ütleb Pinter ise.
Harold Pinter, „Majahoidja“. Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Jaanus Laagriküll, helikujundaja Andrus Laansalu, videokujundaja Tauno Makke, tõlkija Irene Tiivel.
Osades Hendrik Toompere, Jüri Tiidus, Kristo Viiding.

Astrid Lindgreni muinasjutt "Vennad Lõvisüdamed", lavastaja Tiit Palu.
„Vennad Lõvisüdamed“ toovad lavale näitlejad Oskar Seeman, Kaarel Pogga, Maarja Johanna Mägi, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste, Meelis Hansing, Reigo Harkmann, Andre Luik, Sten Gussakov ja Markus Kõrkjas.
Astrid Lindgreni jutustuse on dramatiseerinud Staffan Götestam ja tõlkinud Vladimir Beekman. Lavastuse kunstnik on Maarja Meeru, muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres, laulusõnade autor Aapo Ilves, videokunstnik Juho Porila ja valguskunstnik Tõnis Järs.


Noorem teatrisõber saab kaasa elada Nangijaalas toimuvale värvikale põnevusloole Kibuvitsaoru vabastamisest kurja türanni Tengili rõhumise alt, vanem vaataja aga mõtiskleda sõprusest, vendlusest, üllusest ning inimelu kaduvusest.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn emadusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas.
„Kõik minu emast“ räägib armastusest, valust ja ka lootusest, mida me kõik – kes me ka poleks – tunneme ühtmoodi.
Lavastaja Ain Mäeots
Kunstnik Iir Hermeliin
Osades: Maria Annus, Saara Nüganen, Piret Laurimaa, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Lena Barbara Luhse, Kaia Skoblov Külalisena, Robert Annus, Reimo Sagor, Karl Kristjan Puusepp (külalisena).

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

Ole sa kirikuõpetaja või puusaagija, hauakaevaja või külahull – surma eest ei pääse meist keegi. Oma lõpmatus tarkuses on kõikvõimas Jumal otsustanud, et Österlövsta kihelkond kusagil Rootsimaa kolkas peab maamuna pealt kaduma. Kaduma nii, et sellest märkigi ei jää. Inimesed surevad nagu kärbsed, hurtsikud mädanevad lausa silmnähtavalt ja keegi ei tea, miks! Igaüks selles naeruväärses kogukonnas ootab surma omamoodi, saab sellest aru ainult nii, nagu talle sobib ja leidub neidki, kes va vikatimeest üle püüavad trumbata. Selline olukord on muidugi masendav, kuid lisaks ka naljakas, õudne, ootamatustest tulvil ja tumemeelselt erootiline.
Rootsi astronoomi ja kirjaniku Peter Nilsoni novellidel põhineva loo toob Endla Küünis lavale Taarka Pärimusteatri eestvedaja Helena Kesonen. Lavastaja visuaalsed kujundid ja lavastuslikud ideed on mõjutatud ääremaa rahvaste mütoloogiast, argielust ja rustikaalsest elutunnetusest, vastandudes otsustavalt kaasaegsele linlikule maailmanägemisele.
Kunstnik on Mailiis Laur, mängivad Sten Karpov, Tambet Seling, Nils Mattias Steinberg, Ago Anderson, Fatme Helge Leevald, Karin Tammaru, Liis Karpov ja Ott Raidmets.

Eno Raua raamatu põhjal valminud Vanemuise tantsulavastuses lastele „Naksitrallid 2: rotid ründavad“ jätkavad seiklemist kolm headuse eest võitlevat sõpra, kes peavad taastama looduse tasakaalu.
Lavastajad, koreograafid, stsenaariumi ning lava- ja kostüümikujunduse autorid on Katrin Pärn ja Janek Savolainen, videokujunduse loovad Argo Valdmaa (Endla teater) ja Janek Savolainen, valguskunstnik on Tõnis Järs.

Etendused Tartu Sadamateatris.

Rannatüdruk Lea armastab rikast noorperemeest, kes ütleb talle ära jõukama peretütre kasuks. Least on huvitatud teine, vaesem noormees, kellele Lea ise ära ütleb. Mõlemad mehed tahavad hakata riiki ümber pöörama, üks ühel, teine teisel pool riigitüüri. Sisemises segaduses Lea valib ema suunamisel kolmanda riigi, taevase kuningriigi, lootes leida lepitust ja rahu.
Lavastaja Elar Vahter.
Osades: Piret Krumm, Piret Rauk, Lee Trei, Kristjan Sarv,
Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Tanel Ting

Mozarti ooper „Don Giovanni“ on Elmo Nüganeni esimene lavastus Vanemuise teatris. Seekordses versioonis vahetatakse mõõk telefoni vastu ning tuuakse publikuni päevakajalised teemad nagu koduvägivald, ahistamine, kõrkus ja jumalapõlgus.
Elmo Nüganen: „Ma tahan jõuda tavavaatajani, et just tema mõistaks tegelaste sisemaailma ja selle peegeldust muusikas. Tahan, et lavastus mõjuks loomulikult, et vaataja oleks loo ja selle tegelastega kaasas ja mõtleks ka ooperis käsitletavatele aktuaalsetele teemadele.“

„Don Giovanni“ lavastusmeeskonda kuuluvad muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigendipuldis Taavi Kull või Martin Sildos, kunstnik ja videokunstnik Katrīna Neiburga Lätist ning kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka Läti Rahvusooperist. Valguskunstnik on Kristjan Suits Tallinna Linnateatrist, ooperi liikumisjuht Rauno Zubko.

Esietendus 27. novembril 2021 Vanemuise teatri väikeses majas.

Kui kuulus kirjanik Tšehhov 1900. aastal oma uue näidendi „Kolm õde“ esimest lugemisproovi külastas, siis lahkus ta sealt halvatujulise, nukra ja vihasena, sest enda meelest oli ta kirjutanud lõbusa komöödia, aga lugemisel pidasid kõik seda draamaks ja nutsid. Järelikult oli näitemäng arusaamatuks jäänud ja läbi kukkunud, arvas Tšehhov.
Nii et juba esimesest proovist alates on selle kuulsa autori kuulsaima ja enimmängituima näidendiga miski kamm ja kahvel lahti. Ja ometi on „Kolme õde“ viimase 120 aasta jooksul lavastanud ja mänginud sajad kuulsad ja veel kuulsamad teatrimehed ja -naised. Tegelikult isegi kuulsad robotid. Ja ikka ja alati arutletakse, millest see kuulus näitemäng siis ikkagi räägib. Nüüd võtab kuulsa kirjaniku Tšehhovi kuulsaima näidendi lavastamise ette ka kuulus lavastaja Vihmar. Ja kes teab, ehk saame just nüüd teada, millest ja miks Tšehhov kirjutas.
Kolme õde mängivad Carmen Mikiver, Kleer Maibaum, Kadri Rämmeld, teistes osades Jane Napp, Carita Vaikjärv, Priit Loog, Jaan Rekkor, Andrus Vaarik, Märt Avandi, Karl-Andreas Kalmet, Enn Keerd ja Ingomar Vihmar.

Lavastaja Karl Laumetsa sõnul on „Galilei elu“ täiesti aegumatu, sest inimesed ei muutu. „Sellised, nagu inimesed olid 17. sajandil, on nad ka praegu. Mõelgem avastusele, mille Galilei teeb: Maa keerleb ümber Päikese ja me ei asugi universumi keskpunktis. Muutus, mis selle avastuse tõttu inimeste arusaamades peab toimuma, on väga suur ja on oluline, et see arusaam peab minema massidesse,“ kirjeldas Laumets.

Eestis on August Sanga meisterlikus tõlkes näidendit seni lavastatud vaid korra: 1961. aastal tõi näidendi Vanemuises lavale Kaarel Ird, nimiosa mängis tookordses lavastuses Helend Peep. Lavastuse teisel tulemisel mängib nimiosa Hannes Kaljujärv. Laumetsa sõnul on Kaljujärv näitleja, kes tajub väga hästi elu pühadust või pühalikkust: „Temas on tohutult näitlejatarkust, temas on see saladuslik „miski“ ja selle rolli jaoks vajalik küpsus,“ selgitas Laumets peaosatäitja valikut.
Lavastuse toovad publiku ette Hannes Kaljujärv, Oskar Seeman, Piret Laurimaa, Marika Barabanštšikova, Maarja Johanna Mägi, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Karol Kuntsel, Jüri Lumiste, Veiko Porkanen, Robert Annus, Priit Strandberg ja Kaarel Pogga.

Etendused Tartu Sadamateatris.

Meile, eestlastele, meeldib rääkida lugu sellest, kuidas me laulsime ennast vabaks. Palju vähem kõneleme aga sellest, et kolmkümmend aastat tagasi, vahetult enne iseseisvuse taastamist, oli otsustajate ja rahvagi hulgas nii teravaid eriarvamusi, et kokkuleppimine tundus võimatu. Kuid ometi lepiti kokku. Ehitati üles oma riik ja kas me just sellist tahtsime, aga me tahtsime ja siin ta on. 20. novembril Draamateatri väikses saalis esietenduva lavastuse „Samad sõnad, teine viis“ tekst tugineb intervjuudele naistega, kes aitasid taastada Eesti iseseisvust. Keset tulist vastasseisu suutsid need naised säilitada rahu ja iseseisvuse väljakuulutamise tarvis ühisosa leida. Aga mida tähendavad täna meile need sõnad, mille eest siis oldi valmis surema? Kui me täna räägime vabadusest ja selle puudumisest, siis millest me õieti räägime? Ja kas kokkuleppimine on üldse võimalik, lauldes eri viisil?
„Samad sõnad, teine viis“, autor Piret Jaaks, lavastaja Mari-Liis Lill, kunstnik Emer Värk, helilooja Marten Kuningas, osades Britta Soll ja Teele Pärn.
Esietendus 20. novembril 2021 Draamateatri väikses saalis.
Loe siit lavastuse kohta lähemalt.

Ugala teatri suurele lavale jõudis 6. novembril F. Scott Fitzgeraldi suurteos “Sume on öö”, mille lavastas Kaili Viidas (Endla Teater).
Lavastus räägib ameeriklasest psühhiaatri Dick Diveri ja tema kaasmaalaste pillerkaaritavast elust 1920. aastate Euroopas.
Meie ees avaneb pilt mitmekülgse seltskonna kirevatest päevadest ja öödest, aga ka särava fassaadi taga peituvast tühjusest, kus hõljuvad nii mõnedki täitumata soovid. „Sume on öö” on mitmeplaaniline lugu täis vastandeid ja konflikte; teos, kus põrkuvad kõrged sisemised ideaalid ja välise maailma hiilgus. Selles aimub nooruslik ülemeelikkus ja varastatud suudluse lubadus. Pillava õhustikuga lavastus on täis 20ndate aastate glamuurset vaimsust, mõrkjasmagusat romantikat, hullutavat tšarlstonit, armastuse võluvat valu ja kahtlustes vaevleva südame ängi – lüüriliselt, lendlevalt ja muidugi sumedalt.

Tiit Palu fantaasia vabadussõja teemadel

Ühel päeval saabub vallavalitsusse ingelinvestor, kes tunneb huvi asustamata ääremaade vastu. Koos vallavanemaga minnakse piirkonda üle vaatama, et leppida kokku müügitingimustes. Sada aastat varem, vabadussõja ägedate lõpulahingute aegu ei pandud tähelegi, et uusim soomusrong ei jõudnud kunagi rindele. Vabadussõda lõppes ja see soomusrong ununes täiesti.
Nüüd juba sada aastat on soomusrong nr 7 seisnud metsasel kõrvalteel ning sellel teenivad mehed ja naised ei ole unustanud oma vannet ja missiooni.  
Varem või hiljem peab ajakapsel avanema. Täna see juhtub ning aru tuleb anda mõlemal poolel..

Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Jaanus Laagriküll.
Osades: Saara Nüganen, Sepo Seeman, Reimo Sagor, Ragne Pekarev, Lena Barbara Luhse, Margus Jaanovits, Andres Mähar, Ken Rüütel.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

„Ma teenindasin Inglise kuningat“ on Tšehhi kirjanduse kõige pöörasem pärl – kohutavalt koomiline ja tohutult traagiline lugu väikest kasvu, aga suurte unistustega kelnerist Dítěst, kes eelmise sajandi pöördelisematel kümnenditel seikleb Böömimaa restoranides, bordellides, pansionaatides ja koonduslaagrites. Ajaloo keeristes kord natside, kord venelaste kätte langevas Tšehhi riigis ei ole just kerge üdini graatsiliseks jääda ning vähimagi vääratuseta guljašše ja vaadiõlut lauda kanda, kuid Dítě ei ole mingi tavaline kelner - Dítě on mees, kellel on plaan!
Laura Jaanholdi lavastuse kunstnik on Illimar Vihmar ning peaosas Sten Karpov.

Ugala väikeses saalis etendub teatri loomingulise juhi Tanel Jonase lavastus “Ema”, mis põhineb prantsuse kaasaegse näitekirjaniku ja maailma ühe mängituima autori Florian Zelleri samanimelisel näidendil. 2010. aastal Pariisis esietendunud “Ema” on mõttelise näidenditriloogia esimene osa, sellele järgnenud „Isa“ ja „Poeg“ on Eestis lavale jõudnud Theatrumis.
“Näidend “Ema” on kirjutatud nii, et saal näeb toimuvat läbi peategelase silmade. Minu jaoks muudab selline võte materjali hästi värskeks, kuna ei paku vaatajatele lõplikke tõdesid. Võimalusi nähtut või toimunut üht- või teistpidi tõlgendada on mitmeid,” räägib lavastaja Tanel Jonas. “Üldse on Florian Zelleri tekstid teravalt aktuaalsed, ta kirjutab meie ajastu probleemidest.”

Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), muusikaline ja helikujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Villu Konrad, tõlkija Margus Alver. Laval on Terje Pennie, Margus Tabor, Oskar Punga ja Klaudia Tiitsmaa.
Lavastuse treileri leiab siit .
Lavastuse kohta rohkem infot leiab siit .

Maailmakuulus ballett „Luikede järv“ tuleb Vanemuise balleti ajaloos lavale esmakordselt ja seda kohe ka uuenduslikus vormis – tšehhi koreograaf ja lavastaja Petr Zuska loob neoklassikalise originaalkoreograafia Tšaikovski muusikale, lavalugu kõneleb katkisest perekonnast ja uuesti armastama õppimisest.
Rikkalik ja emotsionaalne muusika, klassikaline balletikeel segatuna rustikaal-modernsega: „Luikede järve“ ajalooline essents jõuab lavale tänapäevases teatrikeeles läbi tugeva visuaalse sümbolistika.

Etendused Vanemuise teatri suures majas alates 2. oktoobrist 2021.

3.septembril sai esimesed lavaristsed surmtõsine komöödia „Arktilised mängud“, mis on üks parajalt sõge sissevaade inimelude argikoomilistesse tagatubadesse. See mitmekihiline lavastus annab mõtteainest neist täiskasvanute liivakastimängudest, mis meie kõigi eludes toimuvad. Mängudest, kus iga öeldud sõna või tehtud tegu viib igapäevaelustsenaariumi just nii hullumeelseks, kui parasjagu võimalik on – lausa võimatult ogaraks.

Andrus Vaariku lavadebüüt Endla teatri koosseisulise näitlejana saab toimuma intrigeerivalt veenva naise Marja-Terttu Zeppelinina, kellega Endla publik on varasemalt kohtunud komöödiates „Kokkola“ ja „Külmale maale“.  Üllatavaid, siiraid, ent ka lõikavalt vahedaid, karedaid ja üldse mitte arglikke ega pelglikke tegelasi mängivad selles lavastuses veel Kadri Rämmeld, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink ja Carita Vaikjärv.

Perekonnasaaga kahes vaatuses

Tõlkija Linda Viiding
Lavastaja, dramaturg Tiit Palu

Hella Wuolijoki ehk Hella Murrik on Eesti päritolu Soome kirjanduse klassik, kelle loomingus on sageli esil võimsad naised. Vanemuise „Niskamäe naiste“ dramatiseering põhineb kahele Wuolijoe viiest näidendist koosnevast tsüklist: näidenditele „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“.

Lavaloo keskmes on näitleja Hendrik Höfgen, suurepärane näitleja ja seltskonnatäht, kes on laineharjale tõusnud Mefistofelese rolliga Goethe „Faustis“. Aga ajad muutuvad, võimule saavad natsionaalsotsialistid ja Höfgen peab tegema põhimõttelised valikud, kas teha natsidega koostööd või jääda oma tõekspidamistele truuks, kas ohverdada ideaalid karjääri nimel või riskida kõige, ka kõige halvemaga. Klaus Manni romaani dramatiseeris ja lavastas Kertu Moppel.

Osades Juhan Ulfsak, Lauri Kaldoja, Hendrik Toompere jr, Teele Pärn, Inga Salurand, Merle Palmiste, Sandra Ashilevi, Indrek Sammul, Guido Kangur, Karmo Nigula, Britta Soll, Aleksander Eelmaa ja Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid. Lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, koreograaf Jüri Nael, valguskujundaja Priidu Adlas, helikujundaja Lauri Kaldoja, videokujundaja Epp Kubu, tõlkija Rita Tasa.

Lavastaja Neeme Kuningas. Kunstnik Anna Kontek (Soome), valguskunstnik Rasmus Rembel ja videoprojektsioonide autor Hanna Jõers. Lavastuse muusikajuht on Arvo Volmer.

Verdit paelusid alati veidi kummalised ja omamoodi tegelaskujud. Neeme Kuningas: „„Trubaduuri“ tegelased on täiesti erandlikud, ja erandlikud on ka nende saatused. Ükski neist pole selle loo lõpus enam see, kes ta oli alguses.“ Verdi kirglik ooper võlub kiirelt areneva tegevustiku, intensiivsete emotsioonide ja särava vokaalse tulevärgiga. 

Osades: Manrico – Luc Robert või Dimitris Paksoglou (Kreeka), Leonora – Silja Aalto (Soome) või Charlotte-Anne Shipley (ÜK), Azucena – Monika-Evelin Liiv või Maria Berezovska (Ukraina), Krahv di Luna – Rauno Elp või Aare Saal, Ferrando – Priit Volmer, Märt Jakobson või Raiko Raalik, Ines – Helen Lokuta või Juuli Lill, Ruiz – Mart Madiste või Heldur Harry Põlda, Sõnumitooja – Jaak Jõekallas või Yixuan Wang, Vana mustlane – Mati Vaikmaa, Roman Chervinko või Tambet Kikas.

2006. aasta Kanada-Inglise indie-filmil „Snow Cake“ (režissöör Marc Evans, stsenarist Angela Pell) põhinev lavastus „Pimevalge“ on austusavaldus lihtsatele ja triviaalsetele väikestele hetkedele, mil elu muutub. Juhuse tahtel satub äsja vanglast vabanenud mees väikelinnas elava autistliku naise koju ning mõlema üllatuseks selgub, et nad suudavad teineteisele tuge pakkuda.
„„Pimevalge“ räägib leinast, sellest lahti laskmisest ja elu paratamatust edasiminekust. See on lugu väikeste hetkede väärtusest,“ selgitab lavastaja ja dramatiseerija Johan Elm. „Autism on miski, mis pöörab argielu tagurpidi ja näitab selle kaudu midagi unustatut. Seda, et valguse peegeldus seinal võibki olla kõik, mida hetkel vaja.“


„Pimevalge“  kunstnik on Eugen Tamberg, osades Jaan Rekkor, Jane Napp, Märt Avandi, Carmen Mikiver, Kleer Maibaum ja Volli Käro.
Etendused toimuvad Endla Küünis.

Hoogne gospelmuusika, tempokad sündmused ja südamlik lugu inimlikkusest!

„Nunnad hoos“ on suurepärane muusikaline komöödia! Menkeni sädelevad meloodiad täidavad energiaga teatriõhtuid ja -publikut – kirikuskäimine pole iial olnud nii lõbus! Võib vist öelda küll, et „Nunnad hoos“  lööb „pühapäevahommikuse palaviku“ lakke!
Selle muusikali lavastamine on minu jaoks ühe unistuse täitumine ning mulle teeb rõõmu, et saan seda teha Eestis ja Vanemuises. Hindan ja armastan väga samanimelist mängufilmi Whoopi Goldbergiga peaosas ja olen üsna kindel, et meie versioon tuleb vähemalt sama lustakas ja energiast pakatav tänu suurepärasele meeskonnale. Mul on väga hea meel, et minu lavastatud muusikal „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja nüüd on mul au, vastutus ning suur tahtmine panna end proovile muusikalise komöödiaga – ootan väga esietendust!
Samuel Harjanne, lavastaja

 

psühholoogiline müsteerium

Karlova Teatris etendub ajatu Briti krimiklassika – Sir Arthur Conan Doyle´i tuntuim Sherlock Holmesi lugu "Baskerville´ide koer". Kuulsat jutustust, milles on osavalt kombineeritud detektiivi ratsionaalne ja detailne maailmakäsitlus ning müstiline ja hirmutav vaimumaailm, on korduvalt nähtud nii kinolinal kui teleekraanil, kuid veel mitte Eesti teatrilaval.Inglismaal on päevad hallid ja ööd sünged – eriti veel Dartmoori nõmmel, mille servas elutsevat Baskerville´ide suguseltsi painab sajanditepikkune needus, verejanuline fantoomlik koer. Pärast onu Charlesi mõistatuslikku surma naaseb noor pärija Henry Baskerville kodukanti. Kas tõesti surmas onu too kummituslik koer või siiski inimene? On ka Henry enda elu ohus? Kas käima on lükatud mingi suurem vandenõu? Või on kõige taga tõepoolest needus? Aga needusi pole ju olemas?!

Henry kutsub endale appi meisterdetektiiv Sherlock Holmesi ja tema truu abilise, doktor Watsoni. Kui keegi üldse nendele küsimustele vastata oskaks, siis just need kaks elavat legendi!

Osades Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula (TEMUFI), Elena Koit

Farss pangaröövist, mille käigus tuleb ette enam kui üks ootamatus.

Autorid Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields
Lavastaja Ain Mäeots
Osades Jaanus Tepomees, Karl Robert Saaremäe, Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas või Sepo Seeman (Pärnu Endla), Jüri Lumiste, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Karol Kuntsel, Veiko Porkanen, Karl Kristjan Puusepp, Jürgen Gansen (Kuressaare Teater)

Etendused Vanemuise teatri suures majas, Tartus.

Uus vene näidend, milles noored ja mitte enam nii noored isad kohtuvad ühe sünnitusmaja ooteruumis.

Autor Jevgeni Griškovets
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Reimo Sagor

Etendused Sadamateatris, Tartus.

Ray Cooney pöörane komöödia „Võrku püütud“, mille lavastas teatri loominguline juht Tanel Jonas ning peaosas näeb värskelt Ugala trupiga liitunud Margus Taborit.

Kaheksateist aastat on taksojuht John Smith nautinud täiuslikku õnne. Tal on hubane kodu, kus teda ootavad armastav naine ja ilus tütar. Ning siis veel ka teine kodu, kus ootamas sama armastav naine ja tore poeg. Loomulikult ei tea perekonnad teineteise olemasolust midagi ja rahuloleva Johni arvates võiks see nii ka jääda. Ühel ilusal päeval kohtuvad tema lapsed ootamatult internetis ja jõuavad arusaamisele, et nende isad on väga sarnased. Sündmuste ahel, mille see tutvus käivitab, on nii hullumeelne, et päeva lõpus on John nõus kasvõi vanakuradi vanaemaga tantsu lööma, selleks et tema saladus päevavalgele ei tuleks.
Ray Cooney komöödia „Võrku püütud“ on järg tema menunäidendile „Run for Your Wife!“, mida eesti publik tunneb nime all „Oi, Johnny!“.

Molière’i komöödia

“Minu jaoks tähendab oskus inimese üle naerda ka võimet teda armastada, kuna teatavasti saab ligimesele (sealhulgas loomulikult ka iseendale) tema puuduste ja naeruväärsuse pärast ainult kaasa tunda,” leiab lavastaja Priit Strandberg.

“Naiste kooli” muusikaline kujundaja on Priit Strandberg, tõlkija August Sang, stsenograaf Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn.
Osades: Marian Heinat, Linda Kolde, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Karl Laumets, Jaanus Tepomees, Viktor Lukawski või Priit Strandberg.