Fenomen

Ekspertide komisjoni ette on toodud üks kummaline mees, kellelt loodetakse vihjeid tuleviku sündmustele.
Kes on see salapärane, fenomenaalse elu- ja ajaloonägemusega mees? On ta tõekuulutaja või soolapuhuja, hull või geenius, prohvet või šarlatan?

„Fenomen“, on Mait Malmsteni esimene ülesastumine monolavastuses. „Fenomeni“ tekst on aga nii uus, et Eestis toimus 22. märtsil 2014  Ida-Euroopa ühe tuntuma näitekirjaniku maailmaesietendus. Lavastus “Fenomen” on osalenud Varna rahvusvahelisel festivalil Bulgaarias, „Altan SERGE“ festivalil Burjaatias. 2014. aasta Monomaffia festivalil Pärnus võitis Mait Malmsten peaauhinna “Suure Kirsi”.

Viimased etendused 30.10 ja 27.11 Eesti Draamateatris
11.11 Ugala Teatris

Muusikal MAMMA MIA!

Üks tüdruk. Üks pulm. Üks unistus – leida oma isa… kes neist kolmest ta ka poleks…

Ei ole võimalik, et unustamatu ABBA muusika kedagi külmaks jätaks, on ju nii? Tõelises heatujumuusikalis järgneb üks hitt teisele: Voulez Vous, Does Your Mother Know, Dancing Queen ja paljud teised…

Kui sarmikalt kõlavad need hitid meie publiku lemmikute Birgit Õigemeele, Merle Palmiste, Anne Reemanni, Andres Dvinjaninovi, Hannes Kaljujärve, Sepo Seemani jt esituses, näeb juba
alates 29. oktoobrist Vanemuise teatri suures majas ja
11.-12. novembril Tallinnas Nordea Kontserdimajas.
TÄHELEPANU! 2.12 kell 12 Tartus lisaetendus!

Eesti Rahvusballett toob vaatajate ette balleti „Tramm nimega Iha“

4. novembril jõuab esmakordselt Eesti publikuni Tennessee Williamsi Pulitzeri auhinnaga pärjatud näidendi „Tramm nimega Iha“ põhinev džässisugemetega balletiversioon, mille tantsis 2012. aastal Šoti Balletis kuulsaks Eesti baleriin Eve Mutso. Peale Šoti balletti on Rahvusooper Estonia esimene, kes toob „Tramm nimega Iha“ Eesti publikuni.
„Tramm nimega Iha“ on teos, mis ühendab endas draama ja tantsu. See on lugu naisest, kelle elu kulgeb traagilist rada pidi, mis on tema õrna loomuse jaoks ülearu karm.
Lavastuse toob teieni põnev duo - Ameerika filmirežissöör Nancy Mekler ja maailma üks tunnustatuimaid koreograafe Annabelle Lopez Ochoa. Helilooja on Peter Salem. Dirigeerib Kaspar Mänd või Lauri Sirp. 

JUUBELIÕHTU KIRJANIKE MAJAS

Teater VARIUS tähistab sel sügisel oma 30. juubelit kahe suurüritusega.
30. oktoobril leiab aset  Eesti Rahvusraamatukogu saalis lavastus “ PREMJÄÄR”,  CD plaadi ja raamatu “ Estoonlased! Estoonlased !” esitlusega.
Teatri repertuaaris on alati  aukohal olnud kirjandusloolised lavastused. Esimene tähelepanu äratanud lavastus oli arbujatest, hiljem tuulisuilastest, siis siurulastest. Põhjamaade autorite nimistu on eriti pikk. Lavatekstide autoriks on Heidi Sarapuu, kellelt varem on ilmunud raamatud “ Ülemere “, “ Variuse lood” , “ Klassikule külla “, “Suurte varjus”.
24. novembril kell 17 toimub Kirjanike Majas saalis teatri 30. juubelit tähistav õhtu ettekannete, esinemiste ja uue raamatu “KUMMARDUS” esitlusega.

The Ilves Sisters "Talvevõlumaa"

Detsembris esineb õdede ansambel The Ilves Sisters südamliku jõulutuuriga „Talvevõlumaa” üle Eesti kirikutes ja kultuurikeskustes. Kontsertidel kõlavad viie õe esituses kaunid jõululaulud ning sekka ka imeilusad instrumentaalsed palad klassikamaailmast. Esitusele tulevad lood nagu „Mr Santa Claus”, „Let It Snow” ja „Jõulud on käes”.
Õdede siirus ja professionaalne pillimäng muudavad pühadeaja eriliseks, väärtustades ühtaegu nii mõnusat jõulumeeleolu kui ka ühtehoidmist ja perekonda. The Ilves Sisters ootab oma kontsertidele igaüht, kes soovib pühad veeta lähedaste seltsis koos suurepärase muusikaga, et luua endale kaunis mälestus jõuluajast!

PINTERI „VANAD AJAD“ DRAAMATEATRIS

Kas mäletate esimest kohtumist oma Armastatuga? Milline oli sel päeval ilm, mida ta seljas kandis, mis muusika mängis... Kas ta naeratas kuidagi eriliselt, tegi ainult talle omase liigutuse, tegi midagi sellist, mis kuulub ainult teie Mälestustesse? Olge valmis – kõik võis olla täiesti teisiti!
Heal järjel abielupaar kohtub üle kahekümne aasta naise endise sõbrannaga, kes elab nüüd Sitsiilias. Idüllilises maamajas, akna taga kohisemas sügisene meri, kandub jutt loomuldasa vanadele aegadele. Nukrad meloodiad juhatavad neid aga tundmatusse, sest minevik on tegelikult sama lahtine kui tulevik. Mälu keerdkäike, võimu, armastuse ja sõpruse puntraid ning põimumisi avab ainult talle omasel pöörasel moel briti näitekirjanduse suur uuendaja ja stiilimeister Harold Pinter. Või oli see keegi teine kirjanik? On see näidend hoopis millestki muust? Kes tuli meile külla?
Autor Harold Pinter. Lavastaja Peeter Raudsepp (Rakvere Teater), kunstnik Riina Degtjarenko. Osades Hilje Murel, Kersti Heinloo, Tiit Sukk. Esietendus 13. oktoobril Draamateatri väikses saalis.

"Aida" taas Estonia laval

19. ja 22. oktoobril on taas publiku ees ooperiklassikasse kuuluv Verdi „Aida“. Külalisena teeb esmakordselt Rahvusooper Estonia laval Radamese rolli Mikheil Sheshaberidze Gruusiast. Verdi meistriteos on põnevusdraama armastusest ja reetmisest, milles on ühteaegu nii grand opéra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust.
Lavastaja Tobias Kratzer: „Kuigi „Aidat“ tuntakse kõige paremini võidumarsi järgi, mis kõlab tervituseks elevantide ja orjadega võidukalt sõjast naasevale Radamesele, on ooperis ka palju kammerlikku. Seega on sündmuste asetamine „iidse Egiptuse“ foonile pigem tegelaste meeleseisundite peegeldus, sümboliseerides nende ettekujutust suurejoonelisusest, jõulisest sõjaväest ja kõikevõitvast armastusest.“
Nimirollis saab näha Aile Asszonyit, külalisena teeb kaasa Amnerise rollis Monika-Evelin Liiv. Dirigeerib Vello Pähn. 

Jassi Zahharov ja Novella Hansoni laulupoisid

Väike hiiglane Oliver Kõvask üllatab taas kuulajaid! Jäägitult kõigi eestlaste südamed võitnud viieaastane Oliver võtab selle aasta jõuluajal ette ühe erakordse retke koos ooperilaulja Jassi Zahharoviga, et tuua jõulurahu- ning rõõmu iga kuulaja hinge.
Juba viieaastaselt on Oliveril rohkem lavakogemust, kui paljud soovida oskakski, tema lavašarm ja enesekindlus jõuab eesootavatel jõulukontserditel ka kogu publikuni.
Oliveriga koos astuvad lavale veel neli andekat Tõrva Muusikakooli noormeest: Edvard Paul, Riivo Pippar, Hans Markus Danilas ning Egnar Hernits. Tõrva Muusikakooli viis laulupoissi toovad kontserdile hoopis uue hingamise, esitades kelmikaid ning lustakaid Ilmar Trulli, Wimbergi ning Ott Arderi luuletustele põhinevaid lastelaule, millele on viisid kirjutanud Novella Hanson, kes saadab laulupoisse kontserditel ka ise.
Hanson kirjeldab poisse kui toredaid ja vahvaid selle, kellega koos ei hakka kunagi igav.
Muusikuid saadab klaveril ka maestro Margus Kappel.

TEINETEISETA

Intelligentne suhtedraama 
 
Briti hinnatud dramaturgi David Hare’i 1995. aastal kirjutatud emotsionaalselt intelligentne suhtedraama on saavutanud peale Londoni ja Broadway menulavastusi rahvusvahelise tuntuse ning noppinud ridamisi auhindu. Eesti laval on varem mängitud sama autori näidendeid „Amy seisukoht“,  „Vertikaaltund“ ja „Eluhingus”.
Lavastaja Jüri Lumiste, osades Maria Annus, Tõnu Oja (Eesti Draamateater) ja Karl Laumets.
 
Esietendus 7. oktoobril 2017 Sadamateatris.

Naised köögis

Viljandist alguse saanud ansambel Naised Köögis armastab köögilaua taga kokku saada, maailma asju arutada ja uusi laule teha. Nende laulud valmivad enamasti ühisloominguna ning lähtuvad nelja naise erinevast elukogemusest ja tunnetusest. Algselt oma rõõmuks loodud laulud on rahvale korda läinud ja tuntust kogunud. Lugude peenetundeline huumor, kompromissitu absurditaju ja rahvalikult aus elutunnetus teevad neist eesti muusikamaastikul harukordse nähtuse.
"Kõigile ja kirssidega! Valssi ja sambat! Jenkat ja räppi! Naeru ja nukrust! Lori ja lüürikat! Meie laulud räägivad tõsielulist muinasjuttu armastusest, igatsusest, meestest, emaks olemisest ning kaduvatest aegadest, mille kiuste end just praegu eriti elusana tunda," kirjeldavad Naised Köögis oma loomingut.

14.11 kell 19 Eesti Rahva Muuseum, Tartu

Väike nõid

Maailmas saab olla kasvõi üks ainuke hea nõid ja see saan olla mina- väike nõid.
Olen sada kakskümmend seitse ja pool aastat vana ja suured nõiad ei võta mind veel sugugi tõsiselt ega taha Walpurgi ööl Blocksbergi mäele pidussegi lasta. Kuigi ma oskan tuult teha, müristada, punast kivi nõmmelt minema nõiduda, vihma ja rahet välja kutsuda, mis ühele õigele nõiale sugugi raske töö ei ole, ei meeldi vanadele nõiamooridele, et ma inimestele lausa head tegema olen hakanud. Ja mis kõige hullem, ma nõidusin ka reedel... Kuigi ma ei ole veel suur nõid, tahan ma olla vähemalt hea ja see peab ometi midagi lugema.
Selle otsusega vallandub põnevuslugu.
 
Esietendus 6.november 2017 Võru kultuurimajas Kannel

Les Bohemes "Show must go on"

Hispaania tenorid tulevad taas Eestisse!
Eelmisel talvel publikumelu nautinud vokaalansambel Les Bohemes annab ka sellel aastal uue kavaga kolm jõulukontsertti Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Ansamblis Les Bohemes laulavad dramaatiline tenor Victor Guzman, tenor Victor Jimenez Trejo, tenor Ignacio Rovira.
Les Bohemes pakub kuulajatele hoolikalt valituid laule erinevate kultuuride muusikast, alustades Hispaania, Itaalia ja Inglise mõjutustega paladest, lõpetades tänapäevste tuntud hittidega nagu Michael Jackson, ABBA, The Beatles ja Queen loomingust.
Uue kontserdikava nimilauluks on Queeni "The Show must go on", muidugi ei jää laulmata ansambli hittpala "Grande Amore".
Muusikalised seaded on kollektiivile kirjutanud Andrés Tejero.
Les Bohemesi laulud toovad värskust ja hispaanialikku temperamentti meie jõuluaja muusikamaailma.
Tule ja naudi kontserte!

Tõnis Mägi & Riivo Jõgi ORKESTER

Aastalõpukontsertid koos Tõnis Mägi, Tema loomingu ja Riivo Jõgi orkestriga.
Kontserditel tuleb esitlusele Tõnis Mägi looming läbi aja: "Jäljed", "Püha Elmo tuled", "Igatsus", "Talveöö" ja paljud teised hitid.
Laulude seaded orkestrile on kirjutanud Riivo Jõgi, kes on ka hinnatud kontsertmeister, dirigent ja pälvinud Eesti Kooriühingu tiitli aasta noor orkestridirigent 2015.  Aasta 2017 pälvis ta Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia 2016. aasta tegevuse eest.
Noorusliku orkestri ja vanameister Tõnis Mägi muusikalise koostööna tekkivast sünenergiast saame võimsa kontsertelamuse ja hulga positiivseid emotsioone uue aasta tegemistesse.

Kontsertidel ei puudu ka väike üllatus.

Rahvusooper esitab oktoobris "Rinaldot" Peterburi Maria teatris

Rahvusooper Estonia esines esmakordselt Peterburi Maria teatris 1974. aastal. Nüüd, 43 aastat hiljem 24. oktoobril etendab rahvusooper samas teatris Händeli ooperit „Rinaldo“. Dirigent Andres Mustonen: „„Rinaldo“ on ooper, mis sisaldab kõike inimlikku – armastust, petmist, kavalust, vihkamist. Ooperi tegevustik on väga paeluv ning tegelaskujud värvikad. See on ka üheks põhjuseks, miks „Rinaldo“ oli omal ajal hittooper ja on seda siiani." Veel enne ärasõitu on Estonia publikul võimalus tulla vaatama "Rinaldot" 6. oktoobril.
Osades on Monika-Evelin Liiv, Mati Turi, Helen Lokuta, Rauno Elp, Helen Lepalaan, Juuli Lill jt. Dirigeerib Andres Mustonen.

Marko Matvere, Annabel Soode & Ooper-Kvartett

Marko Matvere ja Ooper-Kvartett toovad kaunil advendiajal publikuni meeleolukad jõulukontserdid. Marko Matvere kõrval astub solistina üles ka noor laulja Annabel Soode, kes on vaid 13-aastane, kuid juba lummanud publikut nii mitmetel kontsertidel, etendustel kui ka helikandjatel.
„Jõululumi” kontsertidel tulevad esitusele nii traditsioonilised jõululood kui ka mõned vähem tuntumad talvepalad. Kuulda saab teiste seas selliseid armastatud laule nagu „Valged jõulud”, „Jõuluöö”, „Christmas song” ja muidugi tuuri nimilugu„Jõululumi”.
Kui päevased jõulutoimetused on tehtud, piparkoogid valmis küpsetatud ja ukseesine lumest puhtaks roogitud, seadke sammud kontserdile, et nautida ehtsat rõõmu talvest ja muusikast!

C-Jam "Kuuvalgus"

Oktoobrikuu kuuvalgetel öödel pingutab tšellokvartett C-Jam taas pillikeeli, et tulla publiku ette kahe emotsiooniderohke kontserdiga. Kavas on mängida maailma erinevate stiilide ning ajastute parimat muusikat Rein Rannapist Queenini.

C-Jam on tegutsenud alates 2004. aastast ja andnud 13 aasta jooksul hulganisti kontserte nii Eestis kui välismaal. Publiku südamed on nad selle aja jooksul jäädavalt võlunud ning ka sellelt kontserdilt lahkub iga kuulaja vaid oivaliste mälestustega! Nende lugude seaded on ainulaadsed ning neid on võimalik nautida vaid C-Jami esituses.

N 26. oktoober, kell 19 – Tartu, Eesti Rahva Muuseum
L 28. oktoober, kell 17 – Vihula mõis

 

"Libahunt"

VAID KOLM ETENDUST!
August Kitzbergi "Libahunt" Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi tõlgenduses.
Jõhvi Kontserdimajas 10. oktoobril, Rahvusooperis Estonia 13. novembril ja Vanemuise suures majas 4. detsembril. 

Mängivad Kristiina Hortensia Port, Liisa Pulk, Mari Lill (Draamateater), Martin Kõiv, Ivo Uukkivi (Draamateater), Kristo Viiding, Piret Simson

2016. aasta "Balti Maja" teatrifestivalil võitis "Libahunt" Peterburi teatrikriitikute eripreemia ja 2017 SLAVIJA festivalil Belgradis Grand Prix.

Tanel Padar Band "Parem veelgi"

Tanel Padar annab koos oma uue bändiga 3. detsembril Eesti Rahva Muuseumis kauni akustilise kontserdi. Mõnusas talveõhtus saab kuulda nii Taneli põnevat uut muusikat ja samas kogeda äratundmisrõõmu lugudest, mis inimestele juba varem sügavale hinge pugenud on. Suurepärane elamus ja muusikarohke õhtu on garanteeritud!

P 3. detsember, kell 20 – Tartu, Eesti Rahva Muuseum

„Krdi loll lind“ ehk Tšehhovi “Kajakas” unplugged Ugala teatris

Armastus. Kunst. Ego. A. P. Tšehhovi “Kajaka” ikoonilised tegelased paljastavad oma haavatud hinged, otsides vastust küsimusele, kuidas tuleks elada. Minevik ristub olevikuga, noorus vananemisega ja kõige selle all köeb põletav vajadus armastada ning olla armastatud.

Lavastaja
Taago Tubin
Kunstnik Liisa Soolepp
Osades Martin Mill, Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Klaudia Tiitsmaa, Laura Kalle, Ringo Ramul, Janek Vadi ja Andres Tabun

Esietendus 7. oktoobril Ugala teatri väikeses saalis.

Sergei Mihhalkovi muinasjutu “Kolm Põrsakest” ainetel.

See on kõigile teada ja tuntud lugu kolmest põrsakesest ja kurjast hundist.

Dramatiseerija ja lavastaja Aarne Mägi.

Mängivad Merilin Kirbits, Rauno Kaibiainen, Jürgen Gansen.

Etendused sel sügisel: 26.09/NUKUs, 29.09/Viimsis, 05.10/Keilas, 20.10/Iisakul, 24.10/Oisus, 25.10/Rakveres, 03.11/Elvas


RÄNNAKUD. MAARJAMAA LAULUD

“Rännakud” on Vanemuise teatri ja STLi koostööprojekt EV100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on 1920ndad. Koostööprojekt “Rännakud” koosneb kahest osast, mille esimene osa “Tõotatud maa” esietendub 20. septembril Sõltumatu Tantsu Laval ja teine osa, “Maarjamaa laulud” 29. septembril Vanemuise väikeses majas. 

“Maarjamaa laulud” on Tiit Palu lavastus, kus mõeldakse ja tantsitakse eesti keeles. See lavastus lähtub 1920ndate keeleplahvatusest. Lavastusmeeskonna tuumikusse kuuluvad veel Kanadas sündinud Eesti juurtega noor helilooja Kara-Lis Coverdale ja koreograaf Ruslan Stepanov.

Esietendus 29. septembril Vanemuise teatri väikeses majas

The Garnett Family jõulukontserdid

Briti talendisaate staarid The Garnett Family on mitmehäälne vokaalansambel, mille liikmeteks on kolm õde Rachel, Anna ja Abigail ning nende ema Helen. Perekond osales avalikkuse ees esmakordselt 2016. a Briti talendisaates, kus nad pälvisid nii publiku kui kohtunike tormilise aplausi oma võrratu esitusega Jess Glynne’i loost „Take Me Home”. Nende etteasted saates olid lummavad ning professionaalsed ühteaegu. Nüüd tuleb The Garnett Family esmakordselt Eestisse ning ootab kannatamatult kohtumist Eesti publikuga!
The Garnett Family võrratut kontserti on võimalik kuulata 11. detsembril Tartu Vanemuise kontserdimajas, 12. detsembril Tallinna Kaarli kirikus ja 13. detsembril Pärnu kontserdimajas. Kontsertide algus on kl 19.00.

SEELIKUKÜTID

30 juubelikontsert

Õnnitlusi toovad - Lõõtsavägilased (Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae ja ansambli juhendaja Margus Põldsepp), MTJ koosseisus - Raivo Kull, Villu Laiapea, Alar Salurand, Vello Tellissaar, Lembit Tähepõld, Andres Joamets, Andu "Tibu" Kõiv + ÜLLATUSED! Kindlasti ei puudu naistekütt ROBERT!

09.11 kell 19 Salme Kultuurikeskus Tallinn
10.11 kell 19 Pärnu Kontserdimaja
11.11 kell 19 Vanemuise Kontserdimaja Tartu
12.11 kell 16 Mooste Folgikoda

HENDRIK SAL-SALLER & ERKO LAURIMAA

„unplugged”

Kahel sügisõhtul esitavad Hendrik Sal-Saller ja Erko Laurimaa koos akustilistel kitarridel ansambel Smilersi lugusid. Esitusele tulevad rahva lemmikud palad uues võtmes. Nendel kontsertidel loovad muusikud hubase ja romantilise õhkkonna kaunite laulude nautimiseks, et veeta koos publikuga üks mõnus muusikat täis õhtu.


L 4. november, kell 17 - Vihula mõisa kontserdisaal
P 19. november, kell 18 - Tartu, Eesti Rahva Muuseum

„Pilvede värvid“

22. septembril jõudis esmakordselt vaatajate ette Jaan Kruusvalli kultusnäidendil „Pilvede värvid“ põhinev ooper, mis käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude tegelikkuse eest ning massiliselt siirdutakse välismaale ka nüüd, vabaduse päevil. Kelle jaoks vaba Eesti siis ikkagi taastati?
Helilooja Rasmus Puur sai laiemalt tuntuks 2017. aasta noorte laulupeo nimilooga „Meie“, mis puudutas paljusid oma ilu, sügavuse ja võimsusega. „Pilvede värvid“ on Puuri esimene ooper ja selle toob lavale Roman Baskin. Dirigeerib Lauri Sirp. Laulavad Rauno Elp või Jassi Zahharov, Triin Ella või Helen Lokuta, Kristel Pärtna või Janne Ševtšenko, Mati Turi, Juuli Lill või Aule Urb ja paljud teised. Vanaema rollis on laval Eesti teatri suurkujud Ita Ever ja Ester Pajusoo.
„Pilvede värvid“ on põnev ja emotsionaalne ühe pere lugu, mis pakub meenutamist vanematele ja mõtlemisainet noorematele ning peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1985–1991.

LA GUITARRA FLAMENCA

2017 aasta lõpus ja 2018 aasta alguses teevad Eesti muusikaarmastajatele rõõmu “Unión flamencana” kontserdiühingu Flamenko kitarri virtuoosid oma flamenko-rumba kontsertprogrammiga “La guitarra flamenca”.
 “Unión flamencana” rahvusvahelise projektiga liitusid sellised kitarrimeistrid nagu Aurelio Martinez (Kataloonia), Velasques da Silva (Andaluusia),  Jean-Pierre Perpignan (Prantsusmaa), Alejandro Sanchez (Andaluusia), Itaalia virtuoos - flamenko-rumba stiili kitarrimeister Valentino, Ukraina mustlasansambel ‘’Romen’’, löökpillimängija Jakof Pavlichenko, Bulgaaria vokalist “Madam Sofia” ja teised selle muusikastiili auhinnatud esindajad.  “La guitarra flamenca” ürituse külastajatel on võimalik kuulata kõige populaarsemaid Hispaania kitarri meloodiaid ja laule (sh kitarrihümn, ‘’El porompompero’’, popstar Madonna maailmahitti “La Isla Bonita”, “Cancion del Mariachi” (Tarantino filmist “Desperado”).
25.11.2017 Pärnu kontserdimaja
26.01.2018 Vanemuise kontserdimaja

"Mehed, meri, maa ja naised"

Endla sügishooaeg algab 8. septembril estraadietendusega „Mehed, meri, maa ja naised“, mis esietendub Pärnu Kontserdimajas ning mida mängitakse septembri ja oktoobri jooksul kokku vaid kuus korda. Eesti muusikat täis lavastus, milles vaadatakse maailma läbi kummalise tunnetuseakna, koos naerdes ja koos imestades. See on lavastus inimeseks olemise saladusest ilma saladust ennast reetmata.

Etendused 8., 9., 22., 23. septembril ja 20. ning 21. oktoobril Pärnu Kontserdimajas.

Kunksmoor ja Kapten Trumm

Viljandi Laste-ja Noorteteater REKY uuslavastus

Kunksmoor on heasüdamlik nõid,kes elab keset merd tillukesel saarel , mis on ümbritsetud salakaridest.Temas on peidus kogu maailma tarkus aga ka plikatirts,kes armastab tuulistel öödel oma kollase õhupalliga ringi lennata ja lorilaule jorutada. Ühel maruööl leiab Kunksmoor karile jooksnud laeva ja laintest meremehe,kellele moor eluvaimu uuesti sisse puhub.
Mõne aja pärast tuleb saarele välja väänatud jalaga Kapten Trumm,kes elu jooksul on põhja ajanud seitseteist laeva kahkesateistkümmnendat talle ei antud.

Kontorimuusikal „Nagu Soomes, aga veel parem“ Ugala teatris

Tunnustatud Läti teatritegijad toovad Ugala teatri lavale kontorimuusikali „Nagu Soomes, aga veel parem“.

Lavastus jälgib kaheksat noort inimest, kelle töö sisuks on “uus oluline leiutis”. Nad peavad looma midagi, mida veel ei ole. Neid ühendab nende töö, aga kõigil noortel on oma elud, unistused, kindlusetus ja erinevad ambitsioonid. Õnnestumine tähendaks, et neil oleks võimalus tõepoolest maailma muuta, aga kas inimesed oleksid siis ka õnnelikumad?

Lavastaja Valters Sīlis (Läti Rahvusteater)
Kunstnik Uģis Bērziņš
Helilooja Edgars Raginskis
Osades Aarne Soro, Kadri Lepp, Marika Palm, Laura Peterson (Theatrum), Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Jaana Kena ja Tarvo Vridolin

SWEENEY TODD

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata. 

Osades Rasmus Kull, Marko Matvere, Maria Annus, Sepo Seeman, Lauri Saatpalu, Pirjo Jonas, Maria Listra, Jaanus Tepomees, Kalle Sepp, Reigo Tamm, Valter Soosalu, Priit Strandberg, Kaarel Targo, Lauri Liiv, Peeter Veltman jt. 
Kaasa teevad Vanemuise ooperikoor, balletitrupp ja sümfooniaorkester.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise teatri suures majas.

Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega. 

Alanud on piletimüük LENDUDE lisaetendustele!

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

Elagu eurotoetused!

Selle absurdikomöödia tegevus toimub imepisikeses kolkakülas, mis on peaaegu välja surnud. Siiski elatakse seal priskelt igasuguste eurotoetuste najal, mida osavalt välja petetakse: kuritegelike jõukude vastu võitlemiseks, banaaniistanduse rajamiseks, olematult kiirteelt mahasõitude ehitamiseks, iibe tõstmiseks, olümpiastaadioni püstitamiseks jne. Petuskeem töötab ideaalselt, kuni üks Brüsseli ametnik saabub asja kontrollima, kuhu see raha kõik läheb ja mida selle eest tehtud on. Komöödiateatri suvetuuril mängivad Anne Paluver, Raivo Mets, Hannes Võrno, ja Peeter Kaljumäe. Kujunduse tegi Riina Vanhanen, prantsuse keelest tõlkis Hannes Villemson.

NINASARVIK

Tantsulavastus Eugène Ionesco samanimelise näidendi ainetel

Lavastaja-koreograaf Mai Murdmaa
Helilooja ja live-muusik Rainer Jancis

Mõnusas tantsulises absurdivaimus lugu inimese karjainstinktist ja sellele vastandumisest.


VAIM MASINAS. G.F.PARROT

Meelis Friedenthali anatoomiline teater ühes vaatuses

Georg Friedrich Parrot oli Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor.
Tema valgustuslik optimism, julgus suurelt mõelda ning soov oma tegudes pürgida inimkonna hüvangu poole mõjuvad inspireerivalt tänapäevani.

Georg Friedrich Parrotina tuleb vaataja ette Merle Jääger.

Lavastus valmib Vanemuise ja Tartu Ülikooli muuseumi koostöös.
Etendused Tartu Ülikooli muuseumi vanas anatoomikumis Toomemäel (Lossi 38).

KOLM TALVE, KOLM INIMPÕLVE.

Vana ja uhke, ent lagunev Zagrebi maja on üks lavastuse „Kolm talve“ peategelasi, temas kuhjuvad erinevad ajastud ja kihistused – aristokraatlik, fašistlik, kommunistlik, rahvuslik, kapitalistlik. Ühe pere mitme põlvkonna naised peavad siin ikka ja jälle kohanema poliitiliste muutustega ja oma elu üles ehitama, kui ajalugu nende peresuhetesse lõikub. November 1945, jaanuar 1990, november 2011, ajalugu loob ka perekonnalugu.
Autor Tena Štivičić. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Ita Ever, Kersti Heinloo, Liisa Saaremäel, Tõnu Oja, Laine Mägi, Tiit Sukk,  Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Maria Klenskaja, Britta Soll, Viire Valdma, Christopher Rajaveer.

HÜLJATUD

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

TULLEMINEK

Märt-Matis Lille ooper

„Tulleminek“ on lugu sõjast. Miks just sõjast? Tahame või mitte, sõda on ajatu, ikka ja alati aktuaalne teema. Teose loojad huvitas ennekõike sõja psühholoogia, selle väljendumine indiviidis, inimese valmisolek sõjaks. Sõda pole kunagi vaid relvade kõne – olgu relvadeks siis pommid või arvutiviirused.
„Tulleminekut“ saab kirjeldada suuri sõnu kasutades – see vastne teos on teatrisündmus.

Esietendus 22. aprillil 2017 Sadamateatris.

SURMATANTS

August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego.
Ingomar Vihmar: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja on Ingomar Vihmar, mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.

Killuke romantismiajastut Estonia laval

7. aprillil esietendus Estonias Mary Skeapingi (1902–1984) versioon Adolphe Adami romantilisest balletist „Giselle“. See romantilise balleti tippteos on alates esietendusest inspireerinud mitmeid koreograafide põlvkondi. Mitte asjata ei tunnistatud seda „oma ajastu parimaks balletiks“ ja vääriliseks järglaseks kümme aastat varem esietendunud „Sülfiidile“. „Giselle’is“ sulanduvad imeliseks tervikuks suurepärane süžee, muusika ja ebamaiselt õhuline liikumine. Balleti aluseks on kaks kummituslugu: Victor Hugo luuletus „Fantoomid“ ja Heinrich Heine poeem „Saksamaa: talvemuinasjutt“, millest sündis müstiline ja ülev libreto.
Esietendusel on peaosades Alena Shkatula, Denis Klimuk, Anatoli Arhangelski, Elisabetta Formento, Marta Navasardyan ja Eneko Amoros. Dirigeerib Vello Pähn.

SAATUSLIK NAHKHIIR

Teater Varius mängib vaid kultuuriloolisi lavastusi. Viimastel aastatel on kesksel kohal olnud ESTONIA teater ja tema legendaarsed artistid. Seekordse lavastuse peategelaseks on traagilise saatusega operetitäht GERDA MURRE, kes pidi oma parimad loomeaastad ülekohtuselt veetma  Siberi vanglates. Visadus, töökus ja tahtejõud lubasid tal  1957. aastal uuesti lavale tulla NAHKHIIRE Rosalindena. Gerda Murre oli tõeline, andekas, suure hingega kunstnik, keda saatus paraku ei hellitanud. Peaosas armastatud näitleja  HELGI SALLO ja LIINA VAHTRIK, teistes osades René Soom (Rahvusooperist), Alo Kõrve (Tallinna Linnateatrist), Diana Dikson- Soom, Kaspar Gräzin.
22.01 ja 23.01.2018 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis

Endlas jõudsid lavale maagilised armastuslood

18. märtsil esietendus Endla teatri suures saalis karget romantikat pakkuv „Peaaegu armastus“. Need on lood armastusest. Peaaegu.
Ühel kargel ja selgel talveõhtul, kui virmalised helklevad taevas ja tähed langevad, seisavad vaikse põhjamaa nurgakese elanikud kõige kummalisemal viisil silmitsi oma tunnetega. Südamed purunevad ja paranevad, lootus tärkab ja kaob, armastust leitakse ja kaotatakse, suhted algavad ja lõppevad. Võõrastest saavad sõbrad, sõpradest armsamad ja armsamatest võõrad. Igatahes pole kellegi elu pärast seda pealtnäha tavalist reede õhtut enam päris endine.
Maagilised lood on kirjutanud John Cariani, need toob lavale lavastaja Enn Keerd, kunstnikutöö on teinud Liina Tepand, muusikaline kujundaja on Feliks Kütt. Erinevaid tegelasi kehastavad Kati Ong, Liis Karpov, Lauri Mäesepp ja Sten Karpov.

Teatrid kingivad Eesti Vabariigile sünnipäevaks 12 uuslavastust

„Sajandi loos“ osaleb 22 teatrit. Igal kuul sünnib lavastus, mis käsitleb viimase 100 aasta ühte aastakümmet. Sari vältab 12 kuud - augustist 2017 kuni juulini 2018. Mängides läbi Eesti elulugu, teeb kõnealune projekt ise omal moel ajalugu: kahtlemata saab see nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades olema meie teatriloo suurim lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo” lavastuste etendusmaraton. Rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös jõuab lavale ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mille esietendus toimub 19. jaanuaril Estonias. Piletid on juba müügil!

Rohkem infot https://ev100.ee/et/teater ja Facebooki lehel www.facebook.com/sajandilugu/ .

DRAAMATEATRIS MINNAKSE ÜLE PIIRI

10. märtsil esietendus Draamateatri suures saalis Hendrik Toompere kirjutatud ja lavastatud „Üle piiri“, tekst ja lavastus reisimisest endas, ajas ning laia maailma eksootikas. Lugu algab sellest, kuidas üks seltskond, kus on kirjanikke, kunstnikke, ettevõtjaid ja muidu ilusaid inimesi plaanib erakordset reisi Nepaali läbi India. Igal on omad huvid: kes tahab mõnusat reisi, kes kloostrikultuuri uurida, kes kangaid osta. Siis aga, Frankfurti lennujaama transfeeris, kui nad vahetavad liftiga korruseid, kaob äkki vool. See kestab paar sekundit. Kuid pärast seda on nad paisatud üle ilma laiali: kes Sydneysse, kes New Yorki, kes Stockholmi, kes Kathmandusse, kes Peterburi, kes Calcuttasse. Veidrad reisikirjeldused sellest, kuidas kõik, mis plaaniti ja ometi teisiti läks, pakitakse kokku ühte väga tihkesse turmaliinist kohvrisse, kus on ainult kosmeetika. See on kohver,  mis pidevalt laulab ühte küsimust – kuhu see maailm mahub? Lõpuks saab ka sellele vastuse. Need lood on kõik elust enesest.
Autor ja lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes. Osades Hendrik Toompere jr, Merle Palmiste, Uku Uusberg, Harriet Toompere, Marta Laan, Jüri Tiidus, Kristo Viiding, Piret Krumm, Kaie Mihkelson, Tõnu Kark, Raimo Pass, Sulev Teppart.

LAINEID MURDES

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

Hollywoodi filmitähed

Selle loo peategelasteks on kunagised filmikunsti superstaarid Bette Davis ja Joan Crawford, kes on mõlemad ka Oscari pälvinud. Alles oma karjääri lõpus mängivad nad esimest korda samas filmis ja muidugi puhkeb halastamatu konkurents. Selles sõjas on kõik vahendid lubatud. Mõlemad kiristavad hambaid, aga peidavad selle teeseldud naeratuse taha. Rafineeritud solvangud ja vaimukused lendavad mõlemas suunas ja kumbki ei kavatse alla anda. Paratamatult tekib küsimus, kas meie eesti primadonnad on ka midagi taolist läbi elanud? Olid ju nemadki Estonia teatris nii kolleegid kui konkurendid. Sellele küsimusele oskavad vastata ainult nemad ise, meie võime ainult oletada vastavalt oma rikutuse tasemele. Ja nautida mõlema kirglikult esitatud rolle ning otsustada, kumb siis ikkagi seekord peale jäi, kas Helgi Sallo või Katrin Karisma? Inglase Anton Burge’ tragikomöödia (originaalis „Bette ja Joan“) maailmaesietendus oli 2011 Londoni Arts Theatre’s. Meil lavastas selle Erki Aule ja kujundas Riina Vanhanen. Pühendatud Katrin Karisma 70. juubelile.

LAPSEPÕLVEBÄND

Andres Noormetsa lastelaululavastus

Vanemuise suures majas teevad näitlejad bändi ja laulavad oma lapsepõlve lemmiklaule!
Andres Noormetsa nägemust lastebändist vahendavad Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas ja Jaanus Tepomees.

Esietendus 18.02 Vanemuise teatri suures majas

DRAAMATEATRI „LIFT“ SÕIDAB FANTAASIAMAAILMA

12. veebruaril esietendus Draamateatri suures saalis „lift“ – fantaasialavastus täiskasvanuks saamisest ja küpsemisest noortele ning täiskasvanutele. Mida sa tunneksid, kui ühtäkki pead silmitsi seisma oma kõige peidetuma iha või kardetuma hirmuga? Lift on kui ajatunnel, kus miski pole võimatu ja KÕIK on võimalik. Julge olla julge, oska hirmu enda arengu huvides ära kasutada, usalda oma teekaaslasi ja märka elu hingematvaid võimalusi. Ära põgene, ära väldi, ära suru alla. Andu elule!
Laval Britta Soll, Inga Salurand, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Markus Luik. Autorid Kersti Heinloo ja Veera Marjamaa. Kunstnik ja videokujundaja Kristjan Suits. Valguskunstnik Triin Suvi. Helilooja Hendrik Kaljujärv. Kostüümikunstnik Britt Samoson. Koreograaf Sylvia Köster.

SULUSEIS

Kristian Hallbergi lugu eelarvamustest

Osades 
Leila Säälik, Margus Jaanovits, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova

„Näidendi autor on teksti sisse kirjutanud paljutki, rohkesti ka selliseid asju, mis on praeguses maailmas väga olulised ja aktiivselt nähtavad. Esialgu tundub, et näitemängu keskne teema on rahvastikuränne, kui aga terasemalt vaadata, siis räägitakse tavalise inimese reaalsest maailmast ja ettekujutusest, milline see tema meelest olema peaks…“
Lavastaja Andres Noormets

Etendused Sadamateatris alates 26. novembrist 2016

PÕLENUD MÄGI

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Wagneri "Lendav hollandlane"

Ooperi lavastab Pamela Recinella Itaaliast, kunstnik on Yannis Thavoris Inglismaalt. Lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada.
Peaosades Rauno Elp, Aleksandr Krasnov (Maria teater), Aile Asszonyi ja Heli Veskus. Dirigeerib Vello Pähn, Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Vanemuine toob lavale kultusmuusikali MAMMA MIA!

Benny Anderssoni & Björn Ulvaeusi muusikal MAMMA MIA! esietendub 26. novembril Vanemuise teatris ja 10. detsembril Nordea Kontserdimajas.

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

Igal lapsel oma pill

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

LOTTE UNENÄOMAAILMAS

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Särav operett „Tsirkusprintsess“

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

ÖÖRÄNDURID

Lugu neljast mehest ja salapärase minevikuga naisest 

Tõlkija Erkki Sivonen
Lavastaja Tiit Palu
Osades Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Andres Mähar, Veiko Porkanen 

„Öörändurid“ on Iiri meisterjutuvestja Conor McPhersoni uusim näidend. See on lugu elust kriimustatud inimestest, kes ei karda üksteisele näidata tundeid ja rääkida lugusid.
Need väikesed, tähtsusetud inimesed rändavad oma eluteel. Ja tulevik tuleb neile vastu.

KLAVER

Romantiline ballett-draama tummast klaverimängijast ja tema tütrest.
Koreograaf, lavastaja, stsenarist Marika Aidla
Kunstnik Maarja Meeru
Videokunstnik Janek Savolainen
Heliloojad Michael Nyman ja Dario Marianelli
„Inimesed, kes tundsid Ada McGrath'i, jutustasid ikka ja jälle lugu Adast ja tema tiibklaverist. Seda ei pajatanud sugugi ainult naised; kõrtsis ja mõisas arutasid seda ka mehed - mõned värisedes, teised imestades, kui kaugele armastuse või kire nimel ometi võidakse minna. Loos oli midagi vastupandamatut, mis pakkus kõigile põnevust.“ 
Klaver. Proloog, J. Campion ja K. Pullinger 

Giuseppe Verdi „Aida“

Põnevate ja uuenduslike lahenduste poolest tuntud saksa lavastaja Tobias Kratzer ja lavakunstnik Rainer Sellmaier toovad rahvusooperis lavale Verdi „Aida“. Tobias Kratzer: „Verdi meistriteos „Aida“ on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust.“
Nimirollis saab publik näha Heli Veskust või Aile Asszonyit. Lavastuses teevad külalistena kaasa Michael Wade Lee, George Oniani, Agnieszka Rehlis, Denis Sedov ning Monika-Evelin Liiv. Estonia solistidest laulavad veel Jassi Zahharov, Mart Laur, Olga Zaitseva, Mart Madiste, Aare Saal, Pavlo Balakin, Märt Jakobson ja Oliver Kuusik. Dirigeerib Vello Pähn. 

PILDILT KUKKUJAD

Lugu tavalistest eesti inimestest, kelle nooruspõlveunistuste ja reaalse elu vahel haigutab kuristik

Tiina Laanemi draama
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets
Kostüümikunstnik Maarja Noormets
Osades: Maria Soomets, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helgur Rosenthal

See on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres. Meie kõigi elud koosnevad põhjuste ja tagajärgede katkematust reast, millel on tervikule määrav mõju: elukutse valik, elukaaslase valik, töökoha valik, julgus oma elus midagi muuta, hirm ebaõnnestumise ja üksijäämise ees... Kui kõik on läinud absoluutselt teisiti kui lootsid, kust võtta siis usku ja jõudu edasi minemiseks?

Märksõnadega otsing

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri

Piletimaailma haldab

SA Eesti Draamateater
Pärnu mnt. 5
Tallinn, 10148
Eesti