Aprillis Urban Baris Jan Uuspõllu Stand Up etendus "Kuidas huumor meid elus edasi kannab"

Jan Uuspõllu stand-up kava "Kuidas huumor meid elus edasi kannab?" õpetab kuidas aitab huumor meil eluga toime tulla, kuidas rahateenimine mänguliseks muuta ja kummad on targemad - kas vanad või noored.  

Haara pilet ja veeda meeleolukas õhtupoolik koos maitseka huumoriga!

Mis võib olla ligitõmbavat ja ahvatlevat ühes trükikojas? Kui paljud meist on käinud trükikojas või kujutavad ette, mismoodi see trükitöö päriselt käib? Ja ometi on inimesi, kelle suurimaks eluunistuseks on olnud just nimelt oma trükikoda. Trükkal Karl Kabanov jutustab kaasakiskuvalt loo sellest, kuidas vaatamata kõigile raskustele ja pidevatele ebaõnnestumistele, mis võtavad lõpuks isegi tragikoomilise varjundi, ei tohi siiski lootust kaotada ja eesmärki silmist lasta. Karl Kabanovi lugu hõlmab aastaid 1899-1945, mille alla mahuvad kaks maailmasõda, Vabadussõda, Eesti Vabariigi sünd ja kujunemine ning neid sündmusi näeme me läbi lihtsa tööinimese üllatavalt terava pilgu, kus ihalus oma trükikoja järele kattub ihalusega oma iseseisva riigi järele.


Dokumentaallavastus „Minu trükikoda“ põhineb Karl Kabanovi päevikutel.
Lavastaja Peeter Volkonski. Laval Andres Mähar (Vanemuine).

Ainulaadsed suvekontserdid soomlasest akordionivirtuoosi Kimmo Pohjoneniga!

Juba üle 40 aasta laval olnud Kimmo Pohjonen on muusik, kelle mängustiil ja omapärane helikeel teevad temast ühe väga erilise artisti. Ta on aastakümneid ühendanud klassikalist akordionimuusikat elektroonilise muusikaga, luues sedasi täiesti uusi helimaailmu. Ta on tuntud oma avangardilise ja eksperimentaalse loomingu poolest, mida ta esitab eritellimusel valmistatud elektrilisel ja kohandatud pillil.

NB! Tegemist on enneolematu visuaalse ja helilise elamusega, mida lihtsalt peab ise kogema!

Kodumaa muhedaim laulja ja laulukirjutaja Jaan Tätte kutsub kõiki muusikasõpru oma augustikuu suvekontsertidele!

Jaan Tätte on muusik, kes kirjutab laule maast ja ilmast, reisidest, loodusest ning hetkedest elust enesest. Ta võlub kuulajaid oma lihtsuses ja eheduses ning tema kontserte saadavad ka pajatused elust Vilsandil, rännakutest mujal maailmas ning mälestustest lapsepõlves. 
Need kontserdid viivad publiku tõelisele muusikalisele rännakule läbi Eestimaa ilusa looduse maailma teise otsa välja!

Saab naerda ja saab nautida ilusat eestikeelset muusikat.

Maailmakuulsa ansambli ABBA tribüütbänd ABBA Chique annab Eestis kolm suurt aastavahetuse kontserti!
ABBA Chique kontsertidel taaselustub legendaarse poppansambli ABBA lavashow, mida iseloomustab autentne muusika ja välimus. Lava täitub glamuuri ja säraga, mida ehivad võrratud kostüümid, mille detailidele on eriti hoolikalt tähelepanu pööratud.

Bändi kontserdid on ülimenukad ning nende energilised etteasted viivad kuulajad tagasi otse 70ndatesse! Kõlavad ABBA parimad hitid, teiste seas ka „Waterloo“, „Chiquitita“, „Dancing Queen“ jpt lemmikpalad.

Tule naudi ABBA kuulsaid laule ja tunne ehedat emotsiooni nende muusikast ABBA Chique esituses!

24. märtsil saab esietendub balletilavastus „Must / Valge“,  mis koosneb maailma balletiparemikku kuuluvatest lühiballettidest: Katarzyna Kozielska „Open Door“ ja Serge Lifari „Suite en blanc“.
„Must / Valge“ on kooslus kahest väga nõudlikust lavastusest. „Must / Valge“ esimeseks osaks on poola koreograafi Katarzyna Kozielska Sigmund Freudi teooriatel ja Georges Bizet’ muusikal põhinev huumorisugemetega teos „Open Door“, mis haarab publikut nii intensiivse koreograafia kui abstraktselt mängulise sisuga. 
Balletiõhtu teine osa kuulub Ukraina päritolu koreograafi Serge Lifari märgilisele teosele „Suite en blanc“, mis on muutunud neoklassikalise balleti sümboliks. Ballett sündis soovist näidata prantsuse koolkonda kogu selle graatsilisuses ja tehnikas koos erilise Lifari stiiliga nii ebatavalistes arabeskides kui ka art deco ajastust pärit poosides, mis on jõukohased vaid maailmatasemel tantsijatele.

Lühiballettide õhtu „Must / Valge“ on terviklik, kontrastidel põhinev lavastus maailmatasemel tantsu ja muusikaga.
Esietendus 24. märtsil kell 19

Maikuu pakub midagi erakordset ühele tõelisele muusikagurmaanile - oma 65ndat juubelit tähistab kontsertidega Priit Pihlap, kel ühtlasi täitub laval olemisest lausa 50 aastat!

Priit Pihlap on praegune liige ansamblis FIX, mis tähistab sel aastal 55ndat juubelit, ning kaasa löönud veel mitmetes koosseisudes, nagu Armaada, Apelsin jt. Ta on kirjutanud lugusid paljudele Eesti artistidele ja bändidele (Ivo Linna, Mati Nuude, Silvi Vrait jpt) ning tema repertuaari kuulub hulganisti ajatuid laule, nagu „Kuninganna”, „Üksik ratsamees” ja „Vana pildiraam”.
Kontsertidel teeb kaasa ka Indrek Kalda, kes on tegev ansamblites Justament ja Kaunimate Aastate Vennaskond, millel täitus 30 aastat tegutsemist, ning olnud ka ansamblites Kukerpillid ja Lindprii. Ta lummab publikut oma osava viiuli- ja klaverimänguga.

Eesti läbi aegade edukaim poistebänd Black Velvet annab juulis kolm vinget suvekontserti oma parimate hittidega!

Ansambli, kelle megahitist „17" sai 90ndate pop-hümn, koosseisu kuuluvad Sven Lõhmus, Sulev Lõhmus ja Lauri Liiv. Kontsertidel saab kogeda mõnusas koguses nostalgiat armastatud hittide näol, aga kõlavad ka uuemad palad, nagu "Sandra", "Võidusõit" jt. Samuti kuuleb publik meeleolukaid lugusid ja juhtumeid, millega bänd karjääri jooksul silmitsi on seisnud.

Ootame Teid kontsertidele Pangodis, Kõltsus ja Pärnus!

Karl-Erik Taukar Band annab juulis kaks suvist kontserti Pangodis ja Pärnus!

Nii suurte kui väikeste lemmikartist Karl-Erik Taukar esineb suvekontsertidel koos bändiga ning kõlavad tema parimad hitid kahelt esimeselt albumilt ja ka uued lood, nagu ”Silmad pärani kinni”, „Ookean” jpt tuntud palad. Mõnus suvemeeleolu on garanteeritud!

Tule kontserdile ja naudi suvepuhkust parima muusikaga!

Paul Neitsovi Kitarriteraapia kontserdid on varakevadise õhtu veetmiseks kindlasti üks parimaid viise.

Neitsov esitab kontserdil natuke omaloomingut, aga kindlasti juba publikule tuttavat muusikat ja pajatab naljakaid juhtumisi elust.

Kontserdi mõte on mõjuda teraapilisena nii muusikule, kui ka külastajale. Detsembrikuised Jõuluteraapia kontserdid tõestasid, et see idee on täiesti toimiv.

Kohtume Kitarriteraapias!

11. märtsil esietendus Endla Suures saalis Antti Tuuri romaanil „15 meetrit vasakule“ põhinev halenaljakas lugu müügimees Einost, kes otsib argielu muserdusest väljapääsu ja võtab vastu pakkumise minna Saksamaale Soome kirjaniku raamatuid müüma. Ta ei tea midagi ei raamatutest ega Saksamaast ning ei oska õieti keeltki. Kogu tema reis Saksamaale kulgeb nii, nagu poleks pidanud ja siis, kui kõik on kiskunud lootusetult vasakule, selgub, et lõppkokkuvõttes läks kõik just nii, nagu minema pidi.
Romaani dramatiseeris Ott Kilusk, lavastas Ingomar Vihmar, osades Meelis Rämmeld, Märt Avandi, Ago Anderson, Priit Loog, Enn Keerd, Kleer Maibaum või Ireen Kennik, Jane Napp, Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald, Sten Karpov, Andrus Vaarik, Ott Raidmets, Karl-Andreas Kalmet, Arvi Mägi.

Armastuse vastu saab ainult surm või veel suurem armastus.
–  A. H. Tammsaare, „Ma armastasin sakslast”
Armastus on Anton Hansen Tammsaare loomingu üks kesksemaid teemasid. Kirjandusteadlane Maarja Vaino on selle kohta märkinud, et armastus on Tammsaare tegelastele alati probleem, mitte lahendus.
Noorsooteatri suvelavastuses kohtuvad õhtuses raudteejaamas mitmed Tammsaare lugude tegelased – mõned neist esmakordselt –, et rääkida armastusest just nii, nagu oskavad ainult nemad. Ja saavad üürikeseks kokku kaks telge: olevikuline ja igavikuline.
Lavastus põhineb Tammsaare loomingul ja kirjadel.
Dramaturgid Mirko Rajas ja Helena Läks, lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Rosita Raud, helilooja Vootele Ruusmaa.
Mängivad: Maria Ehrenberg, Anti Kobin, Laura Nõlvak, Doris Tislar, Taavi Tõnisson, Risto Vaidla.
Etendused toimuvad 2023. aasta suvel Tapa raudteejaama hoones.
Vanuseline sihtgrupp noored (vanuses 15+) ja täiskasvanud.

Stefan suundub oma esimesele akustilisele kontserdituurile üle Eesti, andes viis kaunist kevadkontserti.

Eesti Muusikaauhindade jagamisel ametlikult rahva lemmikuks kuulutatud Stefan on vaieldamatult üks armastatumaid meesartiste kodumaa muusikamaastikul. "Aasta meesartist" ja "Aasta laul" on vaid mõned auhinnad, millega teda hiljuti pärjatud on, kuid rahva südame võitis ta juba aastaid tagasi Eesti Laulul. Möödunud aastal esindas ta Eestit lauluga „Hope“ Eurovisioonil ning sealt edasi on tema lauljakarjäär sööstnud ainult ülespoole. Tema hitid vallutavad edetabeleid ning ta on välja andnud ka esimese albumi.


Nendel kontsertidel saab kuulda tema tuntuid laule akustilises versioonis. Stefan ja tema mõnusad akustilised meloodiad garanteerivad ühe suurepärase muusikaelamuse kevadesse!

„Don Pasquale“ lavaletulekut peetakse 19. sajandi itaalia stiilis koomilise ooperižanri opera buffa viljelemise kõrghetkeks. Üheski teises teoses ei väljendu see stiil nii täiuslikult kui just „Don Pasquales“.
Rahvusooper Estonia lavastuses „Don Pasquale“ särab märtsikuus Norina rollis Saksamaa ühe tippooperimaja, Baieri Riigiooperi eestlannast solist Mirjam Mesak, kes on lõpetanud magistrikraadiga Suurbritannias asuva Guildhalli Muusika- ja Draamakooli. Briti muusikaportaal BachTrack nimetab Mesakit hõbehäälseks talendiks, kelle näitlejaanne ei jätvat ühtki saaliviibijat külmaks.
Märtsis laulab Ernesto rolli noor ja andekas tenor Luca Bernard (Šveits) ja Don Pasquale rollis astub 10. märtsil üles rahvusooperi publikule juba tuttav Pavlo Balakin ning 23. märtsil Estonia teatri solist Priit Volmer.
Sel hooajal on „Don Pasquale“ vaatajate ees kahel viimasel korral: 10. ja 23. märtsil.

"ANNE PALUVER ikka veel 27!"
„Pisuhänd“, „Tabamata ime“, „Saateviga“, „Päikesepoisid“, „Kes aevastas?“, „Norman Vallutaja“, „Meelejahutaja“ – kes ei mäletaks neid legendaarseid saateid ja lavastusi. Anne on mänginud koos Jüri Järveti, Eino Baskini, Rein Areni, Aarne Üksküla, Jüri Krjukovi, Urmas Kibuspuu, Elle Kulli, Ita Everi, Helgi Sallo ja paljude teiste korüfeedega. Säravamaid hetki tema karjäärist kajastabki Toomas Kalli komöödia, mille on lavastanud Henrik Normann.

"Kui palju maksab mees?"
Lõbus, aga ka põnev lugu sellest, kuidas mees seisab valiku ees: kumba naist eelistada, kui mõlemad kallid on? Kuid siis teeb üks neist pakkumise, mis paistab algul skandaalne, aga millest on raske ära öelda. Ja lahenduse saab ka küsimus, kui palju siis maksab üks mees. Aga kas naine saab teda üldse endale osta ja mida mees ise sellest kõigest arvab? Suvel müügitabeli tippu tõusnud Komöödiateatri lavastust mängitakse nüüd suure menuga ka saalides, osades Juss Haasma, Marika Korolev ja Karmel Naudre.

2. märtsil esietendus Draamateatri suures saalis Ameerika 20. sajandi näitekirjanduse ja filmiklassika raudvara, Reginald Rose´i „12 vihast meest“ Hendrik Toompere lavastuses. See tekst jõudis esmalt televisiooni, siis teatrilavale ning 1957. a valmis Sidney Lumet´ hinnatud ja menukas film.
Paari tulise tunni jooksul tuleb 12 vandekohtunikul jõuda üksmeelsele otsusele, kas 19-aastasele noormehele esitatud mõrvasüüdistus on tõestatud ja ta läheb elektritoolile või pole põhjendused piisavad ja ta jääb ellu. Kuidas saab ühel häälel otsustada teise inimese elu üle, kui otsustajatel endil on täiesti vastandlik maailmavaade, elukogemused ja eelarvamused?
Reginald Rose, „12 vihast meest“. Osades Hendrik Toompere, Raimo Pass, Andres Puustusmaa, Jan Uuspõld, Viire Valdma, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Harriet Toompere, Ain Lutsepp, Merle Palmiste, Karmo Nigula, Markus Luik, Jüri Antsmaa. Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Ervin Õunapuu, helikujundajad Lauri Kaldoja ja Tristan Rebane, videokujundajad Hendrik Toompere ja Tristan Rebane, tõlkija Anu Lamp.

Eelmisel suvel publiku sooja vastuvõtu ja tagasiside saanud  ruumipoeetiline suurvorm jõuab publiku ette tänavu augustis kolmeteistkümnel korral. ”Ukuaru” on lugu sooja südame, targa pea ning selgete väärtustega eesti naistest. Need naised on sitked, töökad, allaandmatud, kehvad olud ja raske töö ei tumesta nende elurõõmu ega murra meelekindlust. Neile on tähtis rajada oma kodu, kus jookseksid lapsed ja mängiks lõõts. Ja armastus saadabki korda imesid. Kuid ühte ta ei suuda - hoida suure maailma hullust ohutus kauguses…
Eesti teatriauhindade sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnale on tänavu nomineeritud Ardo Ran Varres – muusikalise kujunduse eest lavastusele "Ukuaru".

Ühes linnakeses, kus aeg liigub omasoodu, tehakse tööd nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Argitoimetustele aga pakub muuhulgas vaheldust väike teater. Kui pärast pikka eemalolekut saabub oma kodulinna traagilise saatusega näitlejanna, hakkab tema tulek kütma kirgi. 19. sajandil kulgev lugu kõnetab ka tänapäeval, avades teatritöö mõtet ideaale kartmata.

Loo on lavale seadnud Eili Neuhaus, osades Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Liisa Aibel, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer, Margus Grosnõi, Imre Õunapuu ja Jaan Tristan Kolberg (külalisena).

Anne Veski annab suvel kolm kaunist kontserti „Nii valged on ööd“.

Artist, kes on armastatud nii kodu- kui välismaistel lavadel, rõõmustab Eesti publikut kontsertidel Laitses, Pangodis ja Pärnus. Esitusele tulevad tema tuntud hitid ja uuemad palad, aga ka mõned laulud, mida tihti esinemistel ei kuule. Kõlavad „Roosiaia kuninganna“, „Jätke võtmed väljapoole“, „Hea tuju laul“ jpt teised rahva lemmikud.

Laulja suudab alati oma säraga panna publiku kaasa laulma või lausa tantsima ning iga kord veendub publik, et just tema on Eesti säravaim lauljanna.
Kohtumiseni kontsertidel!

Maurice Raveli muusikal põhinev lavastus „Ravel : Ravel“ on fantaasiast pakatav vaatemäng, kus ettekandele tuleb koguni kaks teost. Mart Kampuse ning kunstnik-lavastaja Liina Keevalliku „Laps ja lummutised“ loob võlumaailma sõnakuulmatu lapse silme läbi, kus tegelased ja esemed ühtäkki ellu ärkavad.
Teine osa, tantsulavastus „Hane-ema“ on lavastaja ja koreograaf Renate Keerdi tõlgendus Maurice Raveli loodud balletile. Keerdile omaselt on klassikaline libreto pea peale pööratud, pakkudes seejuures pidevalt visuaalselt leidlikke üllatusi.

Visuaalselt haarav mitmežanrilavastus Rahvusooperis Estonia 22.veebruaril, 1. märtsil ja 2. aprillil.

Lastemuusikal Eno Raua raamatu ja Edgar Valteri visuaalide põhjal

Anu parim sõber, rääkiv ja seiklustesse sattuv musta kahuse pea ja vahva triibulise kostüümiga nukk Sipsik on rõõmustanud lugejaid juba alates 1962. aastast. Nüüd, rohkem kui 60 aastat hiljem, astub Sipsik esmakordselt Vanemuise lavalaudadele, et lõngast häälepaelte abil taas lapsi ja vanemaid oma koerustega lõbustada.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Priit Strandbergi lavastajatööna jõudis Vanemuise teatri väikeses majas teatripubliku ette üks uuema eesti teatri klassikavaramu, Anton Tšehhovi „Kirsiaed“.
Anton Tšehhovi viimases näidendis, selles enam kui sada aastat tagasi kirjutatud „Kirsiaias“ on vaid üks suurem näiline sündmus: kirsiaia oksjon ja selle mahamüümine. Siiski peidab see materjal endas saladust, mis kõnetab täna nii lavastajaid, artiste kui teatripublikut.
Lavastaja Priit Strandbergi sõnul võib „Kirsiaiaga“ proovisaalis töötades tajuda õnne ja kurbust korraga – on haruldaselt põnev, aga lõpuni seletamatu. „Kõik, mis me proovisaalis räägime, tundub ühel hetkel liiga lihtne, liiga inimlik. Põhiline tuksub kogu aeg kusagil mujal, mingis tervikus, nagu aknast paistev viirastuslik kirsiaed, mille ilu vaataja kunagi ei näe, vaid ainult aimab,“ arutleb Strandberg.

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

12. ja 13. juulil paneb Terminaator Pangodis ja Pärnus publiku rokkima oma vingeimate hittide saatel!

Sel õhtul kostuvad lavalt meie oma rokilegendi repertuaari parimad palad, millele tõenäoliselt iga eestlane kaasa laulda oskab. Kõlavad nii rokipalad kui ka armastatud laulud akustilises versioonis, nii uuem muusika kui ka vanad aegumatud lood. Ja nagu bändile kombeks, siis maiuspalana tuleb esitusele ka mõni lugu, mida kontsertidel just tihti ei kuule.
Tule kontserdile ja veeda üks mõnus suveõhtu rokkmuusika saatel!

Ansambel FIX esineb suvekontsertidega üle Eesti!

FIX on aastakümnete jooksul andnud välja palju aegumatuid hitte, mille järgi on saadud tantsida, kaasa laulda ja pidusid pidada. Ansambli erakordselt professionaalne koosseis – sealhulgas oskuslik pillimäng ning imeilus mitmehäälsus - hämmastab tänini tuntuid muusikuid ning võlub endiselt ka publikut. Kõik teavad FIXi ajatuid hitte nagu „Grammofon“, „Tsirkus“, „Jaanipäev“, „Pardike ja mooniõis“ jt tuntud palad, kuid nendel kontsertidel saab publik lisaks teada-tuntud lugudele kuulda ka FIXi uusi lugusid, nagu „Rahva tants“, ja „Peatage maa“, mida mängitakse juba nii raadiojaamades kui fännide muusikalistides.

Tule ja veendu ise, mis on FIXi fenomen ning miks ka noored muusikud neile alt üles vaatavad.

Lavastaja Toomas Saarepera: „Lavastus peaks olema nagu lahendamata ristsõna, mille vaataja peab ise ära lahendama. Lavastus püstitab küsimused, aga ei anna vastuseid. Tuleme lavale, loome situatsiooni ja meeleolu, millest saavad tekkida küsimused. Lavastuse tekst on loodud nii, et see võimaldab mõelda asju niipidi ja naapidi ning vaatajad saavad igaüks enda peas selle loo ise välja mõelda.“
Lavastaja loodu toovad publikuni Nils Mattias Steinberg, Sander Rebane, Indrek Taalmaa ja Taavi Kerikmäe.
Lavastuse kunstnik on Jaan Toomik ja helilooja Taavi Kerikmäe.

Muinasjutud on pärit lapsepõlvemaalt.
Meil kõigil on oma lemmikmuinasjutud lapsepõlvest, mida mäletame ka siis kui oleme juba suured.
Meie eestlaste muinaslugudel on meie kasvamisel oluline roll.
Just praegusel ajal on meie endi lood eriti südamelähedaseks muutunud.
Nüüd jõuavad meile lapsepõlvest armsaks saanud muinaslood ka meie tänaste laste ette.

Laste ja- Noorteteater Reky 40.hooajal, kesk kõige külmemat põhjamaa talve, on just õige aeg rännata muinasjuttude suvisesse maailma.

Vanemuises esietendub Martin McDonagh’ „Mägede iluduskuninganna“. Musta huumoriga vürtsitatud lugu on ühtaegu nii koomiline kui traagiline. Kahe naispeategelase duell on eluline ja valus ning publikul on võimalik kaasa elada mõlema sisemuses toimuvale.
Osades: Liina Tennosaar (külalisena), Ragne Pekarev, Oskar Seeman, Ain Mäeots või Andres Mähar.

Lavastaja Ain Mäeotsa jaoks on käesolev „Mägede iluduskuninganna“ lavastus juba teine kord seda näidendit lavale tuua. Esimene kord oli aastal 1999 ja samuti Vanemuise teatris. Tookordses lavastuses mängisid Herta Elviste, Liina Tennosaar, Indrek Taalmaa ja Margus Jaanovits. Liina Tennosaar mängis 24 aastat tagasi Maureeni rolli, seekord mängib aga Magi, keda 1999. aastal mängis Herta Elviste. Ragne Pekarev mängib aga toonast Liina Tennosaare rolli, Maureeni.

Esietendus 21. jaanuaril 2023 Sadamateatris.

Tõll on vägimees – üks paljudest. Igal rahval on keegi, kes kive kannab, maa sisse lohke magab ja sõja korral vaenlasi materdab. See tõestab järjekordselt seda, et inimesed tahavad uskuda millessegi ebareaalsesse ja imelisse, neile meeldib mõelda, et nähtava maailma varjus eksisteerib veel teinegi: salapärane.
Kuidas üleüldse sünnivad muinasjutud ja legendid? Kuidas luuakse unistusi, mis lisavad inimese elule lootust ja värvi?
Autor Andrus Kivirähk, lavastaja Aare Toikka
Mängivad Piret Rauk ja Loviise Kapper

Esietendus 21.veebruaril Kuressaare Teatris

Muusikaline muinasjutt

Lastele ja noortele suunatud visuaal-teatraalne muusikatund õpetab noorele teatrikülalisele, kuidas muusikat kuulata, millised pillid orkestrikoosseisus on ja mis häält nad teevad. Hariduslikku teatrikülastust raamib vahva looke Peetrist, Pardist, Hundist ja teistest tegelastest.
Orkestrisüidi „Petja ja hunt“ kirjutas vene helilooja Sergei Prokofjev aastal 1936, üks teose kirjutamise eesmärkidest oligi noorte muusikahuvi edendamine.

Esietendus 10. jaanuaril 2023 Vanemuise teatri väikeses majas.

Mitmeid nimekaid auhindu võitnud lavastust “39 astet” on saatnud tohutu menu nii Broadwayl kui West Endis.  Kui segada Hitchcocki meistriteos mahlase spiooniromaaniga, lisada killuke montypythonlikku huumorit, saamegi „39 astet“ – ülikiire spioonikomöödia kõigile teatriarmastajatele! Kiired pöörded, verdtarretavad mõrvad, kümned koomilised tegelased, lennuõnnetus otse laval, puuduvad sõrmed, meeleheitlikud põgenemised, käeraudadesse aheldatud noorpaar ning sekka pisut vanamoelist romantikat – kõik see ja enamgi nelja olümpiavormis näitleja esituses!

Lavastaja Sander Pukk
Kunstnik Annika Lindemann
Helilooja ja helikujundaja Veiko Tubin
Valguskunstnik Priidu Adlas (Draamateater)
Osades Martin Mill, Aarne Soro, Tarvo Vridolin ja Marika Palm

Vanemuise teatri ja Tartu Uue Teatri koostöölavastus

See on teada-tuntud William Shakespeare’i keelatud armastuse lugu. Aga ei ole ka. Armastus on keelatud, kuid mitte vaenutsevate perekondade poolt. Armastus on keelatud kõigi nende poolt, kes ei pea õigeks Romeo ja Julia vanusevahet, mis ületab poolt sajandit.
Osades Aivar Tommingas, Ilo-Ann Saarepera (Tartu Uus Teater), Priit Strandberg, Marika Barabanštšikova, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Maria Annus, Andres Mähar, Reimo Sagor, Ekke Hekles (Tartu Uus Teater), Jarek Kasar (külalisena).

Uno Leiese lugudel põhineva muusikalise ja seiklusliku lastelavastuse „Tipp ja Täpp“, lavastas ja kunstnikutöö tegi Kaili Viidas.
Legendaarsed telenukud Tipp ja Täpp on Endla lavastuses täies elusuuruses vahvad ja lõbusad tegelased, kelle päevad mööduvad mängides ja uusi asju välja mõeldes. TIPID on tüdrukud, keda mängivad Kati Ong ja Ireen Kennik. TÄPPIDENA on laval Tambet Seling, Sten Karpov ja Karl-Andreas Kalmet.
Lavastuses kõlava muusika ja laulude autor on Feliks Kütt.

„Haara kinni igast õnnehetkest, mis sul on, sest sa ei tea, kuidas su elu edasi läheb.“
Viiekümneaastasel mehel on kõige rohkem öelda, aga mitte keegi ei taha teda kuulata. Nii on ka Rattaga. Ta on viiekümnene ja teab täpselt, kuidas asjad on. Ja kõige paremini need parasjagu ei tundu. Tema abielu on läbi. Tema töö on mõttetu. Talle ei meeldi väga paljud asjad ja paljud neist asjadest on sellised, mis teistele inimestele meeldivad. Võib isegi tunduda, et Ratta parimad aastad on seljataga.
Aga siis muutub kõik.

Tracy Lettsi komöödia LINDA VISTA  lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets, mängivad Ago Anderson, Carita Vaikjärv, Kadri Rämmeld, Liis Karpov, Jane Napp, Meelis Rämmeld ja Märt Avandi.

Kui kaks päriselus nähtamatut tegelast otsustavad omale kodu ehitama hakata, ei pruugi see meeltmööda olla meile, inimestele, kellede tugevad hambad virkade ehitajate töö tõttu valutama hakkavad. Sööbik ja Pisik on vast kõigile tuntud õpetlik lugu sellest, kuidas vahel vastupandamatud ahvatlused võivad valusasti kätte maksta. Ja keda sellises olukorras süüdistada, iseennast või kedagi teist?
Thorbjørn Egneri raamatu ainetel lavale seadnud Aarne Mägi.

Tõlkija Arvo Alas
Kunstnik Karmo Mende
Videokunstnik Katre Sulane
Mängivad Tanel Ting ja Jürgen Gansen

Katariina Libe näidend

Vanemuise teatris esietendus Katariina Libe näidend „Võrsed“. Eluline näidend võitis Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlusel esimese preemia. Esimesena Eesti teatrilaval käsitleb see muu hulgas kunstliku viljastamisega seotud küsimusi.
Auhinnatud näidendi toovad lavale näitlejad Ragne Pekarev, Kärt Tammjärv, Veiko Porkanen, Robert Annus, Jaanus Tepomees, Merle Jääger ja külalisena Katrin Pärn. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Tiit Palu, kunstnikutööga toetab Eugen Tamberg ja valguskunstnikuna Kärt Karro.
„„Võrsed“ on näidend suurtest muutustest inimese elus. Selle nime taga on lootus, võimalus ja kaduvus: „Võrsed on taime esimese aasta kasv, uus algus, elujõud. Aga see ei pruugi jääda püsima,“ mõtiskleb Palu.

Etendused Tartu Sadamateatris.

Henrik Ibseni näidendist inspireeritud lavalugu räägib tunnustatud arhitektist Halvard Solnessist (Tõnu Oja), kes soovib oma karjääri suursuguselt lõpetada ning ehitada midagi, millest ta on unistanud kogu elu – linna kõrgeima torni. Ehitus on alanud, aga läheb plaanitust tunduvalt kallimaks ja ähvardab Solnesside pereettevõtte pankrotti ajada. Vanameister on otsustanud ehituse maksku mis maksab lõpuni viia. Solnessi poeg Ragnar (Märten Metsaviir) ihkab isa varjust välja rabeleda ja end teostada iseseisva arhitektina, Solnessi abikaasa Aline (Laine Mägi) püüab aga perekonda ühe katuse all koos hoida.

Mehis Pihla ja Siret Campbell „Meister Solness.“ Lavastaja Mehis Pihla, osades Tõnu Oja, Laine Mägi, Kersti Heinloo, Märten Metsaviir, Helena Lotman ja Guido Kangu. Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja Matis Leima.

Lavastaja Ingomar Vihmar: „Norman Vallutaja“ räägib sellest, et naistel ja meestel on põhimõtteliselt keeruline kokku saada.
Et mehed ei oska seda, mis on naiste ettekujutus ja naiste ootused meestele, ära arvata. Nad ei oska naiste mõtteid lugeda, nad ei oska nende tunnetega toime tulla. Mõlemad tahavad ühte ja sama asja, aga see kokku jõudmine on millegipärast tohutult keeruline. Ja sellest see näidend põhimõtteliselt räägibki.
Lavastuse kunstnik on Liina Unt, osades Jan Uuspõld, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum, Karin Tammaru, Priit Loog, Nils Mattias Steinberg.

Edward Albee draama

Ühe 20. sajandi nimekaima Ameerika näitekirjaniku Edward Albee näidendi kangelanna on eakas ägeda ja kapriisse iseloomuga daam, kelle hüplikust mälust tulevad esile meenutused noorusest, keerulistest peresuhetest, kunagi alla surutud konfliktidest ja kompleksidest. See on ka lugu ühe naise erinevatest eluetappidest ning suhtest oma pojaga, kellega viimane kontakt toimus juba aastaid-aastaid tagasi.

Teadlased arvavad, et 13,8 miljardit aastat tagasi käis üks Suur Pauk ja sai olema mateeria, ruum ning aeg – sündis universum. Milline universum täpselt on alles uuritakse, aga on teooria, et just sellel hetkel loodi kõik võimalused, kuidas asjad üldse olla ja minna saavad. Neid võimalusi on palju ning kõik need võimalused eksisteerivad paralleelselt.
Selles, nii pead- kui ka südanthaaravas armastusloos on kaks tegelast: Roland ja Marianne. Nad kohtuvad ühel peol. Kuidas neil edasi läheb? Kas nad saavad jutu peale? Kas mõlema silmis süttib säde? Kas neil tekib suhe? Kui tekib siis, kas see on lühike ja tormiline või pikk ja turvaline? Millises neist paljudest universumitest nad elavad? Millise lõpuga on see kosmiline armastuslugu?

Autor: Nick Payne
Lavastaja: Sander Pukk
Mängivad: Lee Trei ja Markus Habakukk

Hooaja esimeseks uuslavastuseks on draama-komöödia „Üksik“, mis esietendub Küünis 9. septembril.
„Üksiku“, peategelased on kaks naist – noor arhitekt Juulia (Kati Ong) ja endine tuntud silmaarst Hilpi (Lii Tedre). Nad sõidavad vaatama üksikut saart Läänemeres, kuhu Hilpi soovib ehitada oma unistuste maja. Tagasiteele asudes selgub, et paadimootor ei käivitu ja nad ei pääse enam saarelt minema. Järgnevast ööpäevast sel suurest veest ümbritsetud maalapil saab ellujäämisvõitlus, milles loodus mõõdab naisi ja naised üksteist. Lavastaja Enn Keerd, osades Lii Tedre, Kati Ong ja Sander Rebane.
Kohtumiseni teatris!

Оoper kahes vaatuses

Maarja Kangro 17 aastat tagasi kirjutatud libreto ja Tõnis Kaumanni 16 aastat tagasi loodud muusika saavad Vanemuise Sadamateatris esmaettekande ooperina „Kaubamaja“. Spetsiaalselt Vanemuisele kirjutatud lisand proloogi näol valmis aga alles 2022. aastal.
Kaumanni muusika parafraseerib ja parodeerib kogu Euroopa muusika ajalugu. Tema helilooming on eklektiline, kasutades olemasolevaid ja äratuntavaid stiile erinevatest ajastutest.

Esietendus 19. augustil 2022 Sadamateatris
Esituskeel: eesti, itaalia
Tablool: inglise, eesti

Suvi maal. Puhkus suvitusrajoonis. Lõpuks ometi on aega, et lõõgastuda ja elu üle järele mõelda, igatseda ja otsida, armuda ja armastada, muutuda paremaks inimeseks. Just siin, just nüüd saavad kokku tahe ja aeg, et midagi muuta! Ja nemad, need noored, ilusad ja haritud inimesed selles suves räägivad nii veendunult, nii tulihingeliselt armastusest ja elust, muutuste vajalikkusest, soovist teha midagi olulist. Nad teavad, et vaidlustes sünnib tõde ja nad on valmis oma hääled kähedaks vaidlema, sest nad on kindlad, et veel pisut ja see enesega rahulolematuse tunne läheb ära, elu omandab mõtte, saabub õnn ja kogu maailm muutub paremaks!
Aga ometi ei tule neil midagi välja. Ei tule, sest nad on vaid suvitajad - argielust põgenejad, ootamatud ja ajutised. Nad söövad ja joovad, suudlevad ja kaklevad, kurdavad ja vestlevad, laulavad ja laaberdavad, igavlevad ja igatsevad. Ja kaovad siis nagu tuhk tuulde.
Mis neist järele jääb? Mis meist järele jääb?
Maksim Gorki kirjutas „Suvitajad“ 1904. aastal, lavastaja Ingomar Vihmari sõnul on tegu kirgliku ja revolutsioonilise näidendiga, milles Gorki on ära tabanud midagi inimeseks olemisele igiomast ning mis on oma traagilisuses ülikoomiline. Ja vastupidi.

William Shakespeare’i komöödia

Lavastaja Priit Strandbergi sõnul on „Tõrksa taltsutus” teadaolevalt üks esimesi Shakespeare’i näidendeid, kust lisaks vaimukatele situatsioonidele ning karakteritele leiab üles ka kõik Shakespeare’i lemmikteemad ja -kujundid, mis autori hilisemas loomingus edasi elavad, toimetavad ja arenevad. „Shakespeare pakub rikkaliku laua: mille järele publikul parasjagu isutab, selle ta sealt ka leiab. Autor pakub väga palju koomilisi situatsioone, samal ajal räägitakse tohutult ilusas keeles ning käsitletakse kerges vormis suuri ja tähtsaid teemasid – võim, uhkus, näivus ja tegelikkus,“ rääkis Strandberg, lisades, et palju ilu kannab endas ka lavastuses kõlav elav muusika.

„Tõrksa taltsutuse“ toovad lavale näitlejad Maria Annus, Maarja Johanna Mägi, Veiko Porkanen, Oskar Seeman, Ken Rüütel, Andres Mähar, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Priit Strandberg ning külalisnäitlejad Markus Habakukk (Kuressaare teater), Kristjan Üksküla ja Janek Joost. Draamatrupi kõrval on laval ka Jakobi Mäe teatristuudio noored.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Näidend on kirjutatud Ugala uuslavastuse jaoks.
Lavastuse kunstnik on Arthur Arula, helilooja Taavi-Peeter Liiv, valguskunstnik Fredi Karu. Laval on Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Tabor ja Tarvo Vridolin.

Üks mees tahab jõuda kõrgele ja kaugele, olla kõige parem.
Teine mees tahab elada soojas ja armastavas idüllis.
Kolmas mees ei tea, kes ta olla tahab, aga teab täpselt, kes ta olla ei taha.
 Lavastus „Üle oma varju“ räägib loo inimestest, kes püüavad olla keegi teine ning ehitavad selle jaoks valedest kõrged müürid. See on viirastuslik teekond nende meeste peidetud siseilma, kus panused on kõrged ja jalgealune tuline. Eks me kõik oleme mingil hetkel mõtelnud, et mis tunne oleks olla kellegi teise nahas. Aga kui päriselt avaneks selline võimalus?

Eesti Draamateatri suures saalis etendub Peter Shafferi „Amadeus“, mille lavastas Karl Laumets Mait Malmsteni ja Tõnis Niinemetsaga kesksetes osades. Shafferi näidend ühest mütoloogilisemast muusikaajaloo vastasseisust kõrvutab konventsionaalse kunsti vaba jumaliku sädemega. Antonio Salieri palub noore mehena Jumalalt kuulsust ja vastutasuks tõotab elada vooruslikult ning kiita Jumalat surmatunnini. 1781. aastaks on Salierist saanud Habsburgide õukonna-helilooja ning tema karjäär liigub tõusujoones, kui Viini saabub imelaps Mozart – edev naistekütt ja ropu suuga mühakas, kelle muusika läbi kostab Jumala hääl. Pettunud Salieri ütleb lahti oma tõotusest Jumala ees ning kuulutab talle sõja. Peter Shafferi „Amadeus“ jõudis esmakordselt lavale Londonis National Theatre’is 1979. aastal. Näidendi alusel 1984. a valminud Miloš Formani film võitis 8 Oscarit.

Lavastaja Karl Laumets (Vanemuine), osades Mait Malmsten, Tõnis Niinemets, Helena Lotman, Raimo Pass, Rein Oja, Ülle Kaljuste, Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Markus Luik, Marta Laan jt. Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), grimmikunstnik Helga Aliis Saarlen, valguskunstnik Rene Liivamägi, helilooja ja muusikaline kujundaja Ann Reimann, lauluõpetaja Eda Zahharova, tõlkija Hans Luik.

Ivan Turgenevi näidendil põhinev draama

Turgenevi „Armuleivasööja” on ühe pere lugu. Lugu, mis on aastakümnete jooksul olnud perele endale teadmata. Teadmatus on ühele õnnistuseks ja teisele kannatuseks ning seetõttu muudab tõe ilmsikstulek peresuhteid tundmatuseni.
Robert Annus, lavastaja
Osades Aivar Tommingas, Lena Barbara Luhse, Külliki Saldre, Reimo Sagor, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Martin Tikk (külalisena), Saara Kaljujärv (külalisena), Anette Pärn (külalisena).

Lugu religioossetest inimestest, meid – ja küllap ka publikut – huvitab, kes need inimesed on ja kuidas nad on oma usuni jõudnud, millist elu nad elavad, missugusena näevad oma kohta ühiskonnas ja tajuvad suhtumist endasse. Neid vaadeldes loodame õppida midagi ka enda kohta. Lavastuses mängivad Fatme Helge Leevald, Kadri Rämmeld, Liis Karpov, Ago Anderson, Nils Mattias Steinberg, lavastusdramaturg Anne-Ly Sova.
Lavastaja Laura Jaanhold: „Kuna tegu on dokumentaallavastusega, siis tuleb alati oodata ja tõesti kuulata, mida intervjueeritavad räägivad. Mind hämmastas see, mil määral inimesed on valmis enda jaoks olulist osa elust peitma, et nad ei paneks kedagi teist end ebamugavalt tundma, et keegi ei saaks võimalust nende usu üle nalja heita või oma suhtumist näidata. Uudne lavastuse juures on see, et meil on stseene, mis kasutavad recorded delivery meetodit mis eestikeeli võiks kõlada „räägin-mis-kuulen“. See tähendab, et näitleja kuuleb kõrvaklappidest salvestatud lõike intervjuudest ning räägib neid siis samal ajal publikule edasi. See tekitab omalaadse ja uudse situatsiooni, sest tekst, mida näitleja räägib, ei ole pähe õpitud, vaid jõuab kõrva vahetult enne ettekandmist.“

Balletiõhtu kahes osas

Igor Stravinski vene rahvajuttudest inspireeritud maailmakuulus ballett “Tulilind” esietendus esmakordselt aastal 1910 Pariisis kuulsa Sergei Djagilevi Les Ballets Russes’ ettekandes, Nikolai Rimski-Korsakovi orkestrisüit “Šahrazad” aga 1888. aastal Peterburis, kus esmaettekannet dirigeeris helilooja ise. Ilmeilusa muusikaga teoseid esitatakse tihti nii kontserdi- kui teatrilavadel, lugude muinasjutuline sisu leiab aga igas lavastuses uusi tähendusvälju ja vorme.
Brasiilia koreograafi ja lavastaja Ricardo Amarante neoklassikalises stiilis balletiõhtu toetub heliloojate originaalmuusikale, kuid toob vaatajateni tuntud muinasjuttude uued tõlgendused.

Esietendus 26. märtsil 2022 Vanemuise suures majas.

Astrid Lindgreni muinasjutt "Vennad Lõvisüdamed", lavastaja Tiit Palu.
„Vennad Lõvisüdamed“ toovad lavale näitlejad Oskar Seeman, Kaarel Pogga, Maarja Johanna Mägi, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste, Meelis Hansing, Reigo Harkmann, Andre Luik, Sten Gussakov ja Markus Kõrkjas.
Astrid Lindgreni jutustuse on dramatiseerinud Staffan Götestam ja tõlkinud Vladimir Beekman. Lavastuse kunstnik on Maarja Meeru, muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres, laulusõnade autor Aapo Ilves, videokunstnik Juho Porila ja valguskunstnik Tõnis Järs.


Noorem teatrisõber saab kaasa elada Nangijaalas toimuvale värvikale põnevusloole Kibuvitsaoru vabastamisest kurja türanni Tengili rõhumise alt, vanem vaataja aga mõtiskleda sõprusest, vendlusest, üllusest ning inimelu kaduvusest.

Etendused Vanemuise teatri suures majas.

Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn emadusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas.
„Kõik minu emast“ räägib armastusest, valust ja ka lootusest, mida me kõik – kes me ka poleks – tunneme ühtmoodi.
Lavastaja Ain Mäeots
Kunstnik Iir Hermeliin
Osades: Maria Annus, Saara Nüganen, Piret Laurimaa, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Lena Barbara Luhse, Kaia Skoblov Külalisena, Robert Annus, Reimo Sagor, Karl Kristjan Puusepp (külalisena).

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas.

Ole sa kirikuõpetaja või puusaagija, hauakaevaja või külahull – surma eest ei pääse meist keegi. Oma lõpmatus tarkuses on kõikvõimas Jumal otsustanud, et Österlövsta kihelkond kusagil Rootsimaa kolkas peab maamuna pealt kaduma. Kaduma nii, et sellest märkigi ei jää. Inimesed surevad nagu kärbsed, hurtsikud mädanevad lausa silmnähtavalt ja keegi ei tea, miks! Igaüks selles naeruväärses kogukonnas ootab surma omamoodi, saab sellest aru ainult nii, nagu talle sobib ja leidub neidki, kes va vikatimeest üle püüavad trumbata. Selline olukord on muidugi masendav, kuid lisaks ka naljakas, õudne, ootamatustest tulvil ja tumemeelselt erootiline.
Rootsi astronoomi ja kirjaniku Peter Nilsoni novellidel põhineva loo toob Endla Küünis lavale Taarka Pärimusteatri eestvedaja Helena Kesonen. Lavastaja visuaalsed kujundid ja lavastuslikud ideed on mõjutatud ääremaa rahvaste mütoloogiast, argielust ja rustikaalsest elutunnetusest, vastandudes otsustavalt kaasaegsele linlikule maailmanägemisele.
Kunstnik on Mailiis Laur, mängivad Sten Karpov, Tambet Seling, Nils Mattias Steinberg, Ago Anderson, Fatme Helge Leevald, Karin Tammaru, Liis Karpov ja Ott Raidmets.

Eno Raua raamatu põhjal valminud Vanemuise tantsulavastuses lastele „Naksitrallid 2: rotid ründavad“ jätkavad seiklemist kolm headuse eest võitlevat sõpra, kes peavad taastama looduse tasakaalu.
Lavastajad, koreograafid, stsenaariumi ning lava- ja kostüümikujunduse autorid on Katrin Pärn ja Janek Savolainen, videokujunduse loovad Argo Valdmaa (Endla teater) ja Janek Savolainen, valguskunstnik on Tõnis Järs.

Etendused Tartu Sadamateatris.

Rannatüdruk Lea armastab rikast noorperemeest, kes ütleb talle ära jõukama peretütre kasuks. Least on huvitatud teine, vaesem noormees, kellele Lea ise ära ütleb. Mõlemad mehed tahavad hakata riiki ümber pöörama, üks ühel, teine teisel pool riigitüüri. Sisemises segaduses Lea valib ema suunamisel kolmanda riigi, taevase kuningriigi, lootes leida lepitust ja rahu.
Lavastaja Elar Vahter.
Osades: Piret Krumm, Piret Rauk, Lee Trei, Kristjan Sarv,
Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Tanel Ting

Mozarti ooper „Don Giovanni“ on Elmo Nüganeni esimene lavastus Vanemuise teatris. Seekordses versioonis vahetatakse mõõk telefoni vastu ning tuuakse publikuni päevakajalised teemad nagu koduvägivald, ahistamine, kõrkus ja jumalapõlgus.
Elmo Nüganen: „Ma tahan jõuda tavavaatajani, et just tema mõistaks tegelaste sisemaailma ja selle peegeldust muusikas. Tahan, et lavastus mõjuks loomulikult, et vaataja oleks loo ja selle tegelastega kaasas ja mõtleks ka ooperis käsitletavatele aktuaalsetele teemadele.“

„Don Giovanni“ lavastusmeeskonda kuuluvad muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigendipuldis Taavi Kull või Martin Sildos, kunstnik ja videokunstnik Katrīna Neiburga Lätist ning kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka Läti Rahvusooperist. Valguskunstnik on Kristjan Suits Tallinna Linnateatrist, ooperi liikumisjuht Rauno Zubko.

Kui kuulus kirjanik Tšehhov 1900. aastal oma uue näidendi „Kolm õde“ esimest lugemisproovi külastas, siis lahkus ta sealt halvatujulise, nukra ja vihasena, sest enda meelest oli ta kirjutanud lõbusa komöödia, aga lugemisel pidasid kõik seda draamaks ja nutsid. Järelikult oli näitemäng arusaamatuks jäänud ja läbi kukkunud, arvas Tšehhov.
Nii et juba esimesest proovist alates on selle kuulsa autori kuulsaima ja enimmängituima näidendiga miski kamm ja kahvel lahti. Ja ometi on „Kolme õde“ viimase 120 aasta jooksul lavastanud ja mänginud sajad kuulsad ja veel kuulsamad teatrimehed ja -naised. Tegelikult isegi kuulsad robotid. Ja ikka ja alati arutletakse, millest see kuulus näitemäng siis ikkagi räägib. Nüüd võtab kuulsa kirjaniku Tšehhovi kuulsaima näidendi lavastamise ette ka kuulus lavastaja Vihmar. Ja kes teab, ehk saame just nüüd teada, millest ja miks Tšehhov kirjutas.
Kolme õde mängivad Carmen Mikiver, Kleer Maibaum, Kadri Rämmeld, teistes osades Jane Napp, Carita Vaikjärv, Priit Loog, Jaan Rekkor, Andrus Vaarik, Märt Avandi, Karl-Andreas Kalmet, Enn Keerd ja Ingomar Vihmar.

Ugala teatri suurele lavale jõudis 6. novembril F. Scott Fitzgeraldi suurteos “Sume on öö”, mille lavastas Kaili Viidas (Endla Teater).
Lavastus räägib ameeriklasest psühhiaatri Dick Diveri ja tema kaasmaalaste pillerkaaritavast elust 1920. aastate Euroopas.
Meie ees avaneb pilt mitmekülgse seltskonna kirevatest päevadest ja öödest, aga ka särava fassaadi taga peituvast tühjusest, kus hõljuvad nii mõnedki täitumata soovid. „Sume on öö” on mitmeplaaniline lugu täis vastandeid ja konflikte; teos, kus põrkuvad kõrged sisemised ideaalid ja välise maailma hiilgus. Selles aimub nooruslik ülemeelikkus ja varastatud suudluse lubadus. Pillava õhustikuga lavastus on täis 20ndate aastate glamuurset vaimsust, mõrkjasmagusat romantikat, hullutavat tšarlstonit, armastuse võluvat valu ja kahtlustes vaevleva südame ängi – lüüriliselt, lendlevalt ja muidugi sumedalt.

Maailmakuulus ballett „Luikede järv“ tuleb Vanemuise balleti ajaloos lavale esmakordselt ja seda kohe ka uuenduslikus vormis – tšehhi koreograaf ja lavastaja Petr Zuska loob neoklassikalise originaalkoreograafia Tšaikovski muusikale, lavalugu kõneleb katkisest perekonnast ja uuesti armastama õppimisest.
Rikkalik ja emotsionaalne muusika, klassikaline balletikeel segatuna rustikaal-modernsega: „Luikede järve“ ajalooline essents jõuab lavale tänapäevases teatrikeeles läbi tugeva visuaalse sümbolistika.

Etendused Vanemuise teatri suures majas alates 2. oktoobrist 2021.

3.septembril sai esimesed lavaristsed surmtõsine komöödia „Arktilised mängud“, mis on üks parajalt sõge sissevaade inimelude argikoomilistesse tagatubadesse. See mitmekihiline lavastus annab mõtteainest neist täiskasvanute liivakastimängudest, mis meie kõigi eludes toimuvad. Mängudest, kus iga öeldud sõna või tehtud tegu viib igapäevaelustsenaariumi just nii hullumeelseks, kui parasjagu võimalik on – lausa võimatult ogaraks.

Andrus Vaariku lavadebüüt Endla teatri koosseisulise näitlejana saab toimuma intrigeerivalt veenva naise Marja-Terttu Zeppelinina, kellega Endla publik on varasemalt kohtunud komöödiates „Kokkola“ ja „Külmale maale“.  Üllatavaid, siiraid, ent ka lõikavalt vahedaid, karedaid ja üldse mitte arglikke ega pelglikke tegelasi mängivad selles lavastuses veel Kadri Rämmeld, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink ja Carita Vaikjärv.

Perekonnasaaga kahes vaatuses

Tõlkija Linda Viiding
Lavastaja, dramaturg Tiit Palu

Hella Wuolijoki ehk Hella Murrik on Eesti päritolu Soome kirjanduse klassik, kelle loomingus on sageli esil võimsad naised. Vanemuise „Niskamäe naiste“ dramatiseering põhineb kahele Wuolijoe viiest näidendist koosnevast tsüklist: näidenditele „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“.

Hoogne gospelmuusika, tempokad sündmused ja südamlik lugu inimlikkusest!

„Nunnad hoos“ on suurepärane muusikaline komöödia! Menkeni sädelevad meloodiad täidavad energiaga teatriõhtuid ja -publikut – kirikuskäimine pole iial olnud nii lõbus! Võib vist öelda küll, et „Nunnad hoos“  lööb „pühapäevahommikuse palaviku“ lakke!
Selle muusikali lavastamine on minu jaoks ühe unistuse täitumine ning mulle teeb rõõmu, et saan seda teha Eestis ja Vanemuises. Hindan ja armastan väga samanimelist mängufilmi Whoopi Goldbergiga peaosas ja olen üsna kindel, et meie versioon tuleb vähemalt sama lustakas ja energiast pakatav tänu suurepärasele meeskonnale. Mul on väga hea meel, et minu lavastatud muusikal „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja nüüd on mul au, vastutus ning suur tahtmine panna end proovile muusikalise komöödiaga – ootan väga esietendust!
Samuel Harjanne, lavastaja

 

psühholoogiline müsteerium

Karlova Teatris etendub ajatu Briti krimiklassika – Sir Arthur Conan Doyle´i tuntuim Sherlock Holmesi lugu "Baskerville´ide koer". Kuulsat jutustust, milles on osavalt kombineeritud detektiivi ratsionaalne ja detailne maailmakäsitlus ning müstiline ja hirmutav vaimumaailm, on korduvalt nähtud nii kinolinal kui teleekraanil, kuid veel mitte Eesti teatrilaval.Inglismaal on päevad hallid ja ööd sünged – eriti veel Dartmoori nõmmel, mille servas elutsevat Baskerville´ide suguseltsi painab sajanditepikkune needus, verejanuline fantoomlik koer. Pärast onu Charlesi mõistatuslikku surma naaseb noor pärija Henry Baskerville kodukanti. Kas tõesti surmas onu too kummituslik koer või siiski inimene? On ka Henry enda elu ohus? Kas käima on lükatud mingi suurem vandenõu? Või on kõige taga tõepoolest needus? Aga needusi pole ju olemas?!

Henry kutsub endale appi meisterdetektiiv Sherlock Holmesi ja tema truu abilise, doktor Watsoni. Kui keegi üldse nendele küsimustele vastata oskaks, siis just need kaks elavat legendi!

Osades Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula (TEMUFI), Elena Koit

Uus vene näidend, milles noored ja mitte enam nii noored isad kohtuvad ühe sünnitusmaja ooteruumis.

Autor Jevgeni Griškovets
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Reimo Sagor

Etendused Sadamateatris, Tartus.

Ray Cooney pöörane komöödia „Võrku püütud“, mille lavastas teatri loominguline juht Tanel Jonas ning peaosas näeb värskelt Ugala trupiga liitunud Margus Taborit.

Kaheksateist aastat on taksojuht John Smith nautinud täiuslikku õnne. Tal on hubane kodu, kus teda ootavad armastav naine ja ilus tütar. Ning siis veel ka teine kodu, kus ootamas sama armastav naine ja tore poeg. Loomulikult ei tea perekonnad teineteise olemasolust midagi ja rahuloleva Johni arvates võiks see nii ka jääda. Ühel ilusal päeval kohtuvad tema lapsed ootamatult internetis ja jõuavad arusaamisele, et nende isad on väga sarnased. Sündmuste ahel, mille see tutvus käivitab, on nii hullumeelne, et päeva lõpus on John nõus kasvõi vanakuradi vanaemaga tantsu lööma, selleks et tema saladus päevavalgele ei tuleks.
Ray Cooney komöödia „Võrku püütud“ on järg tema menunäidendile „Run for Your Wife!“, mida eesti publik tunneb nime all „Oi, Johnny!“.