25.02 Cardillac üllatab külalissolistidega

25. veebruaril etendub Rahvusooperis Estonia viimast korda Hindermithi ooper “Cardillac”. Hooaja viimasel krimiooperi õhtul üllatatakse suurepäraste külalissolistidega: Carsten Süss ohvitseri rollis ning Sergiu Saplacan kavaleri rollis. Nimiosas on Rauno Elp, Cardillaci tütre rollis Helen Lepalaan ning kullakaupmehe rollis Mart Laur. Dirigeerib Vello Pähn.
Ooperi nimitegelane on kullassepp, kes meisterdab enneolematult imelisi ehteid. Olles neisse haiglaselt kiindunud, tapab ta oma kliendid, et ehteid tagasi saada. Ooperi põhiküsimus keerleb probleemi ümber, kas paljastada linnaelanikele armastatud kunstniku tõeline pale? Kunstniku seos mõrvadega tuleb ilmsiks alles siis, kui Cardillac oma teod üles tunnistab, mispeale hullunud rahvamass ta tapab. Cardillaci tütar selgitab rahvale, et mõrvade taga oli hoopis tema isa suur iluarmastus – sellele järgneb ülistav kiidulaul kunstile ja ilule.

KINOLINA KANGELANE

See lavastus on eelkõige teile, romantiliste muusikali- ja tummfilmide austajad!

Ballett-komöödia

Balleti tegevus leiab aset 1927. aastal, ajal mil tummfilmiajastu andis teed helifilmidele ning kinokunstist sai romantiliste lugude ja suurte unistuste sümbol. 

„Kinolina kangelane“ on rõõmsameelne tõlgendus filmiajaloo suurteostest tuttavatest stseenidest ja maailmast MGM muusikalifilmide võtmes, kus omal kohal on ilu, elu ning unenäolised seiklused. 

Esietendus 17. veebruaril 2018 Vanemuise teatri väikeses majas.

Eesti festival

Tule tähista EV 100. sünnipäeva Eesti riigi sünnihällis Rahvusooperis Estonia

Eesti Vabariik saab peagi 100 ning teatri 112. hooaeg on tihedalt seotud selle suure tähtpäevaga. 3. veebruaril Estonia kontserdisaalis toimuv kontsert eesti muusikast „Õnne, Eesti!“ on eellöögiks festivalile „Eesti teater Estonias“ 10.–22. veebruarini, mil laval on valik eesti autorite teostest. Festival kulmineerub 15. veebruaril kontsertlavastusega „Eesti pidu“, millesse on kaasatud terve Estonia maja. Laval kohtuvad Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised ning omanäolised tegelased.

Kohtumiseni Eesti festivalil!

TRAMM NIMEGA IHA taas Endla Teatri laval

Tennessee Williamsi psühholoogiliselt keeruka näidendi peateemaks on ideaalide ja unistuste vastuolu argise tegelikkusega. Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley, lihtsa töömehe juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg. Ingomar Vihmari lavastuses mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Kati Ong, Priit Loog, Märt Avandi, Karin Tammaru, Ago Anderson, Ahti Puudersell jt.

TRAMM NIMEGA IHA on taas Endla Suure saali renoveeritud laval alates veebruari algusest. 23. märtsil näeb etendust Vanemuise suures majas.

Tulge Eesti peole!

Eesti Vabariik saab peagi 100 ning teatri 2017/18 hooaeg on tihedalt seotud selle olulise tähtpäevaga. 15. veebruaril leiab Rahvsuooperis Estonia aset suursündmus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks, kust ei puudu kontsertlavastuse elamus, tants, soe söök ja kange jook. Külalissolistina on laval Ain Anger.

15. veebruari õhtuks oleme välja valinud hitid eesti lavateostest ning sidunud nad üheks tervikuks. Humoorikas vaatemängus kohtuvad laval Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised ning omanäolised tegelased. Eesti heliloojad on kirjutanud väga palju kaunist muusikat ning Estonia toob paremiku neist korraga publiku ette. 1 tund ja 45 minutit kestval vaheajal ootab teid soe söök, hea jook ning elav muusika teatri saalides ja kohvikutes. Üles astuvad Väikeste Lõõtspillide Ühing, Väliharf, Juhan Uppin ja Audru Jõelaevanduse punt.

Lubatud on end hästi tunda ja hoogsalt tantsida!
PS! Riietus rahvuslik.

LUCIA DI LAMMERMOOR

VAID 2 ETENDUST!
Gaetano Donizetti ooper

Muusikajuht ja dirigent
Paul Mägi
Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa)
Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa)

Solistid: Henriette Bonde-Hansen (Taani), Jānis Apeinis (Läti RO) või Jevgenij Chrebtov (Leedu RO), Federico Lepre (Itaalia), German Gholami, Märt Jakobson, Karmen Puis, Rasmus Kull.


Vanemuise teatri väikeses majas 27.01 ja 9.02 kell 19.
Itaalia keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega.

Ballett „Libahunt“ taas laval alates 3. veebruarist

Marina Kesleri balletti „Libahunt“, mis pälvis 2007. aastal Eesti teatri aastaauhinna, saab taas näha Rahvusooper Estonia laval 3. veebruaril, 2. ja 25. märtsil. Kesleri sõnul käsitleb „Libahunt“ inimlikke probleeme läbi aegade: massi ja indiviidi vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest ning jääda truuks endale, kartmata eristuda teistest. Balletis kasutatakse Lepo Sumera, Raimo Kangro, Philip Glassi, Arvo Pärdi ja Lydia Austeri muusikat.


Lühiballetina tuleb samal õhtul esitusele ka Tiit Helimetsa „Aeg“. Ballett paneb mõtlema tänapäeva inimeste ajakasutusele. Kuidas inimene elab ja muutub ajas? Mida toob aeg ja millisena seda ette kujutame? Iga sekund on oluline ja iga kaotatud minut ajab meid paanikasse, tund näib liiga pikana ning meile tundub, et raiskame aega.

EMTA MAGISTRANTIDE „VÄIKE JUMALANNA“ VAID 10 KORRAL DRAAMATEATRIS!

„Väike jumalanna“ on Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia ning Eesti Draamateatri ühislavastus, mille osatäitjateks on EMTA magistrandid ja näitlejatudengid. Jaapani lavastaja Izumi Ashizawa on „Väikese jumalanna“ teksti ja lavastuse loomiseks inspiratsiooni ammutanud paljudest allikatest. Nende hulgas on Hikari-nimeline tegelane ühest tema varasemast lavastusest, ajaloolised andmed inimohverdustest Nepaalis ja ka sealne nn elava jumalanna Kumari Devi traditsioon, kus alaealine tütarlaps tõstetakse kuni menstruatsiooni tekkeni jumalanna staatusesse, aga ka tütarlaste rituaalne naitmine jumalatega Indias (mis tähendab laps-seksiorja staatust), Prabhat Kumar Mukhopadhyay jutustus „Jumalanna“, film „Paani labürint“, jaapani šintoismi animistlik elutunnetus ja Haruki Murakami maagilise realismi maailm.
Lavastust mängitakse Draamateatri väikeses saalis vaid kümnel korral.

Ooperi "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas"

19. jaanuaril esietendus Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöölavastus, Manfred MIMi ooper “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”.

Ooper räägib ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas “Hõbevalges” ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Esietendub Madis Kalmeti lavastus ITK

Ühe pere kolme põlvkonna naised – töötuks jäänud ja abikaasa tähelepanu kaotanud ema, igapäeva igavusest tüdinenud ja paremast elust unistav tütar, lotovõitu planeeriv ja surnud abikaasaga mõtteid jagav vanaema. Monoloogide intiimsuses avanevad nende naiste lood, kolm versiooni eludest, mida ühendavad inimese igipõline üksindus, poolpime kass Tiitus ja teadmine, et me kõik unistame ja tahame saada õnnelikuks, aga õnnestub see vaid vähestel. Nii nagu elu isegi, on „Itku“ naiste lood valus-helged ja naljakadki.

Poola autori Krzysztof Bizio näidendi tõlkis Hendrik Lindepuu, lavastas Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Lii Tedre, Karin Tammaru ja Saara Nüganen. „Itk“ esietendub 20. jaanuaril Endla Teatri Küünis.
Lisaks Pärnus toimuvatele etendustele, saab „Itku“ näha ka Tartus, Tallinnas, Kuressaares ja Viljandis.

 

MEDEIA

Euripidese tragöödia ainetel

Lavastaja
, teksti autor ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Maria Annus, Külliki Saldre, Merle Jääger, Kärt Tammjärv
 
Selle Kreeka müüdi teemadeks on inimlik üllus ja väiksus, armastus ja kättemaks, ennustused ja needused. 

Esietendus 20. jaanuaril 2018 Sadamateatris.

Kõlab klaverimuusika läbi 100. aasta

12.-16. veebruarini leiab Estonia kontserdisaalis aset klaverimuusikafestival „Virmalised“.
Esmakordselt tuleb kolmel õhtul esitusele Eesti klaverimuusika paremik läbi sajandi. Nii kõlavad legendaarsete Eduard Tubina, Mart Saare, Arvo Pärdi, Veljo Tormise ja Ester Mägi teoste kõrval ka teiste eestlastele armsaks saanud heliloojate nagu näiteks Tõnu Kõrvitsa, Jüri Reinvere ja Erkki-Sven Tüüri teosed. Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud festivalil esinevad erineva põlvkonna pianistid: Ivari Ilja, Peep Lassmann, Ralf Taal, Irina Zahharenkova, Mihkel Poll, Johan Randvere, Sten Lassmann, Kristiina Rokashevich, Mati Mikalai, Age Juurikas, Sten Heinoja, Kristi Kapten, Marko Martin, Tanel Joamets, Kai Ratassepp ja Maksim Štšura.

12. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal
14. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal
16. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal

Teatrisarja „Sajandi lugu“ raames etendub Ugalas „Hipide revolutsioon“

3. veebruaril esietendub Ugala teatri ja MTÜ R.A.A.A.M. lavastus „Hipide revolutsioon“ EV 100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1970–1980. Kangelaseepos Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse.
On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi “Sopals”. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit.
„Hipide revolutsiooni" autor on Mihhail Durnenkov ja lavastaja Juri Kvjatkovski. Lavastuses teeb kaasa peaaegu kogu Ugala trupp.

Väike merineitsi

Muinaslugu täis igatsust,lootust ja armastuse otsingut.
Sügaval vetepõhjas elab merekuningas oma kolme näkineiust tütrekestega. Noorimal, Väikesel Merineitsil, on soov saada inimeseks, et minna printsi juurde. Vetenõid võlubki näkile jalad ja ütleb talle, et jääb inimeseks vaid siis, kui ta võidab printsi armastuse. Kas Merineitsil läheb nii, või saab temast hoopis valge merevaht?

Lavastaja Kadri Paldra


Esietendus 23.jaanuar 2018 Viljandi Sakala Keskuses

LENNUD

Lavastuse alapealkiri on “ Presidendi mõttelennud”. Rändame ajas tagasi ja meenutame üht meie mõjuvõimsamat ja vastuolulisemat riigimeest inimesena, keda pole võimalik unustada. President Lennart Meri tekstid kõnetavad meid ka tänapäeval.
Nii võimast meest püüavad vaatajateni tuua ooperisolist PRIIT VOLMER (Rahvusooperist) ja EGON NUTER, neile on lavapartneriks LIINA TENNOSAAR.
Loo kirjutas Heidi Sarapuu, lavastas ALO KÕRVE (Tallinna Linnateatrist).
Kunstnikud on Karmo Mende (Jyväskylä Linnateatrist) ja Mare Kõrtsini.
Heli- ja muusikakujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateatrist)

Grace ja Glorie

See on leebe huumoriga, elujaatav, lootust ja lohutust jagav lavatükk, kus kaks põlvkonda eri maailmadest kohtuvad. Grace Stilesi vaated elule on lihtsad nagu loodusseadused.  Grace  on  eluterve maanaine, kuigi  oma pika elu jooksul  on ta üle elanud palju valusaid kaotusi. Eluõhtul soovib vähihaige Grace saabuva lõpu vastu võtta üksinda, talle kuulunud talumaadel asuvas väikeses majakeses. Grace keeldub igasugusest kõrvalisest abist ja kaastundest. Gloria saabub talukohta vabatahtliku hospiitsina, et vana naise eest hoolt kanda ja tema elu lõppu kergendada. Ta on hüljanud oma peadpööritava karjääri suurlinnas ja asunud koos advokaadist abikaasaga elama ääremaale. Hospiitsitöö on Gloriale võimalus pikendada oma isiklikku leina ja  on teatav side kaotatud pojaga.

“Grace ja Glorie" etenduse mõlemad näitlejad olid oma rolliga Eesti 2016.a. teatriauhindade nominendid- Ülle Kaljuste parima naispeaosatäitja ja Hilje Murel parima kõrvaosatäitja kategoorias (parim naiskõrvalosatäitja laureaat).

Muusikaline lastelavastus OPERATSIOON KINTSUTÜKK taas Endla laval

Me kõik unistame millestki. Mõni unistab uuest nukust või muust toredast mänguasjast, mõni vahvast suvevaheajast maal vanaema juures, mõni hoopis heast seenesaagist või lumistest jõuludest. Oma unistused on ka meie seekordse lastelavastuse värvikatel tegelastel. Vapper jänkupoiss Nöps unistab kaugetest maadest ja reisimisest, tema õde Topsu aga sellest, et ema ja isa juba koju jõuaksid. Metsseaneiu Röh-Rõõsk unistab imeilusast kapsapeast, orav Nik-Näk mõistlikest sõpradest, rebane ja hunt aga maitsvast kõhutäiest. Ja ühel kenal päeval satuvad nende kõigi unistamised samale metsalagendikule kokku. Tulemuseks on pöörane ja lustlik seiklus koodnimetusega operatsioon Kintsutükk. 

Helju Rammo näidendi lavastas Enn Keerd, kunstnik oli Liina Tepand, muusika autor Feliks Kütt. Laval lustivad Ireen Kennik, Carmen Mikiver, Kati Ong, Ott Raidmets, Jaanus Mehikas ja Risto Vaidla
Esietendus 13. detsembril Endla uuenenud Suures saalis.

Sergei Potapovi menulavastus "Vanapagan" Tartus ja Tallinnas

Etendused jaanuaris ja veebruaris Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses. 

Ivo Uukkivi kehastub taas Vanapaganaks.
Kokku saavad A. H. Tammsaare tegelased, Eesti näitlejad ja Jakuutia lavastaja Sergei Potapov, kelle lavastajakäekirja teatris võrreldakse filmisaurus Quentin Tarantinoga.
Vanapaganat mängib Ivo Uukkivi, Antsu Martin Kõiv. Jumal nähtavalt lavale ei jõua, nagu Tammsaarelgi.
Teistes osades Liisa Pulk, Elina Reinold, Sulev Teppart.

Produktsioon: MTÜ R.A.A.A.M

KAARNAKIVI PERENAINE

Eesti vabariigi 100. juubelile pühendatud teatrisarja "Sajandi lugu" raames Endlas 1. detsembril lavale tulnud Andrus Kivirähki kirjutatud näidend KAARNAKIVI PERENAINE loob pildikese 1950ndate Eestist. Maailmast, kus  suur osa endisest on õhku haihtunud, aga ometi on mingid asjad endised - need kõige iidsemad, kõige varjatumad. Ja see annab lootust, et ka kurjad ajad õnnestub siiski üle elada. Lavastus on Endla ja Kuressaare Linnateatri koostööprojekt, esietendus Kuressaares toimub 6. detsembril.
KAARNAKIVI PERENAINE lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Liina Unt, laval Lauli Otsar, Piret Rauk, Markus Habakukk (Kuressaare Linnateatrist), Ago Anderson, Märt Avandi ja Lauri Kink.

VIHMAPIISAD JA KUUPAISTE

Lavastus on KÄBI LARETEIST (1922 - 2014) - säravast diivast, kes küsib endalt: “ Kes ma siis olin ?” ja vastab: “Ma olin kombinatsioon internatsionaalsest kosmopoliidist - pianistist ja tont teab millest,
aga õieti olin ma lihtsalt üks eesti tütarlaps“ (Sirje Endre tsitaat raamatust “Mahagonipuust tiibklaver“). Käbi on öelnud, et enne, kui ta asus raamatuid kirjutama, ei aimanud ta, kui palju on kirjandusel ja muusikal ühiseid nimetajaid. Keel võib olla niisama hajuv, aga ka niisama täpne kui muusika.

“Minu muusika on rääkimine, jutustamine, nagu kirjanduse põhi on mitte romaani kirjutamine või väljamõtlemine, vaid jutustamine “ (“Eksiil “, 1997).

Varius on lugude rääkija olnud üle kolmekümne aasta. Seekord hoiame alles ja elavdame loo erakordsest pianistist, kirjanikust, naisest, maailmakodanikust, loojast, kes inimesena ometi üksildane.

Tanel Padar Band „Naistepäevakontserdid”

Lummavad naistepäevakontserdid koos Tanel Padariga!
Märtsis annab muusik Tanel Padar neli eriti võluvat kontserti, et muuta naistepäev veelgi ilusamaks! Esitusele tulevad naistepäevaselt romantilised palad Taneli enda repertuaarist, saab kuulda nii uusi lugusid kui ka The Suni kauneid palu. Tanelit saadab neil kontsertidel tema bänd. Suurepärane kingitus igale naisterahvale!

5. märts kl 19 - Pärnu kontserdimaja
8. märts kl 19 - Tallinn, Salme kultuurikeskus
9. märts kl 19 - Mooste mõisa folgikoda
10. märts kl 18 - Tartu, Vanemuise kontserdimaja

DRAAMATEATRIS KISUB SUMUSEKS

„Sumu“ on komöödia Soome teadlastest ja ärimeestest, kes satuvad Venemaaga äri ajades mitmete küsimuste otsa. Kui paslik on äri teha riigiga, kes on äsja tunginud Ukrainasse? Kas müüa oma vinge meditsiinitehnikaleiutis vallutajate armee sõdurite ravimiseks? Ühelt poolt sanktsioonide all olev riik, teiselt poolt toredad inimesed. Ühelt poolt oma riigi diplomaatilised huvid, teisalt oma firma ärihuvid. Need dilemmad on väga tuttavad kõigile Venemaaga suhtlevatele riikidele, ka Eestile. Näidendi esmalavastuse kohta Soome Rahvusteatris kirjutas Helsingin Sanomat, et Jokela tegelased kobavad nagu paksus udus, kuid vaatajate jaoks avaneb lugu nagu klaar sügispäev – ja pisut näpistav, nagu komöödia olema peabki.
Juha Jokela  „SUMU“. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Riina Vanhanen. Tõlkinud Maimu Berg. Osades Ivo Uukkivi, Martin Veinmann, Taavi Teplenkov, Laine Mägi, Jekaterina Novosjolova, Jaan Rekkor või Aleksander Eelmaa, Kersti Kreismann, Kaie Mihkelson. Esietendus 1. detsembril 2017 suures saalis.

HÜLJATUD

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes, on taas eesti publiku ees!
Uus lavaversioon muusikalist HÜLJATUD esietendus 25 novembril Tartus Vanemuise suures majas!

Esietendus Tallinnas Nordea kontserdimajas 8. detsembril.


Sel hooajal antakse 17 etendust Tartus ja 7 etendust Tallinnas.

Muusikali- ja operetikuu piletid nüüd müügil

Estonia ootab 2018. aasta augustis kõiki nautlejaid saama kvaliteetset muusikali- ja operetielamust, sest taas on laval armastatud muusikal „Viiuldaja katusel“. Peaosades säravad Mait Malmsten, Evelin Võigemast, Liina Vahtrik, Helgi Sallo, René Soom, Kadri Kipper jt.

Vahelduseks „Viiuldajale“ rõõmustavad publikut hoogsad meloodiad operetist „Savoy ball“ ja „Minu veetlev Leedi“ ning lapsed saavad seigelda koos „Buratino“ ja „Pipi Pikksukaga“. Suvemuusikalide piletid on müügil alates 24. novembrist Piletimaailmas ja Estonia kassades.

Rasmus Puuri ooperi „Pilvede värvid“ lisaetendus 5. jaanuaril

Septembris esietendus rahvusooperis Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“, mida on saatnud suur menu.
Selleks, et kõik soovijad uuest ooperist osa saaksid, on tänasest müügil 5. jaanuari lisaetenduse piletid. „Pilvede värvid“ on põnev ja emotsionaalne ühe pere lugu, mis pakub meenutamist vanematele ja mõtlemisainet noorematele ning peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1985–1991.

Veel on saada mõned piletid 17. veebruari lisaetendusele ning juunikuu etendustele.

MEMORY

Muusikalikontsert

Solistid Maria Listra, Nele-Liis Vaiksoo, Koit Toome, Lauri Liiv, Rasmus Kull, Siiri Koodres, Katrin Kapinus, Oliver Timmusk, Risto Orav

Juba neljateistkümnendat aastat tuuritab Vanemuine koos orkestri ja säravate muusikaliartistidega mööda Eestit.

Tänavu toimuvad kontserdid Tartus (11., 12., 26.01), Pärnus (13.01), Paides (17.01), Jõhvis (23.01) ja Tallinnas (25.01).

Ingomar Vihmar lavastab Ugala teatris „Orpheus allilmas“

Lavastab Ingomar Vihmar, kelle jaoks on see kolmas kohtumine ameerika 20. sajandi klassiku Tennessee Williamsiga. 2014. aastal lavastas ta Laitse Graniitvillas näidendi „Kass tulisel plekk-katusel“ ja aasta hiljem Endla teatri suurel laval „Tramm nimega Iha“. Novembris saab Ugala teatris näha tema lavaversiooni Williamsi näidendist „Orpheus allilmas“. Lavastuse tegevustik on asetatud väikelinna, mille rahuliku argielu lööb kihama võõra noormehe saabumine. Noor ja elujõuline muusik Val asub tööle Lady kaupluses. Nende vahel tekib suhe, mis trotsib kirglikult naise kahtlase minevikuga põdurat abikaasat ja kogu linna.

Peaosades on Triinu Meriste, Rait Õunapuu ja Adeele Sepp. Teistes rollides astub üles pea kogu Ugala näitetrupp.

GUUGELMUUGELPUNKTKOMM

Guugelmuugelpunktkomm on lugu sellest, mis hakkab juhtuma, kui mobiili välja lülitad!
Lasteooper 

“Teatri eesmärk lasteooperi pakkumisel on ju kasvatada tulevikuks muusikateatri nautlejaid. Seda tuleb hakata varakult tegema. Muusikateatri vahendid on teistsugused kui sõnateatril ja sõnumi vastuvõtmine saalis nõuab harjumist. “Guugelmuugelpunktkomm” on täis selliseid keerukaid mõttekäike, mis annavad peamurdmist ka täiskasvanutele, seega igal juhul soovitan võtta aega ja minna koos lapsega ooperisse."
Marko Matvere, lavastaja

Esietendus 28. oktoobril Vanemuise teatri väikeses majas. 
Külalisetendused Rahvusooperis Estonia 6. veebruaril kell 14 ja 18. 

BEATRICE

Siret Campbelli tulevikuromanss
 
Vaatemänguline ja filmilik armastuslugu, mille tegevus leiab aset mõnekümne aasta pärast.
Loo tegelased on tavalised noored inimesed, kes armuvad, loovad pere ja püüavad oma ainukest elu elada võimalikult hästi ja õnnelikult. Ootamatu sündmus paiskab nende õnneliku elu segi, ent tulevikumaailmas leidub ka sellele olukorrale lahendus..

Osades Priit Strandberg, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Liina Tennosaar, Karol Kuntsel, Silver Kaljula (Must Kast) ja Nora Ann Lunge või Eliise Mustkivi.
 
Esietendus 21 oktoobril Vanemuise teatri suures majas.

PINTERI „VANAD AJAD“ DRAAMATEATRIS

Kas mäletate esimest kohtumist oma Armastatuga? Milline oli sel päeval ilm, mida ta seljas kandis, mis muusika mängis... Kas ta naeratas kuidagi eriliselt, tegi ainult talle omase liigutuse, tegi midagi sellist, mis kuulub ainult teie Mälestustesse? Olge valmis – kõik võis olla täiesti teisiti!
Heal järjel abielupaar kohtub üle kahekümne aasta naise endise sõbrannaga, kes elab nüüd Sitsiilias. Idüllilises maamajas, akna taga kohisemas sügisene meri, kandub jutt loomuldasa vanadele aegadele. Nukrad meloodiad juhatavad neid aga tundmatusse, sest minevik on tegelikult sama lahtine kui tulevik. Mälu keerdkäike, võimu, armastuse ja sõpruse puntraid ning põimumisi avab ainult talle omasel pöörasel moel briti näitekirjanduse suur uuendaja ja stiilimeister Harold Pinter. Või oli see keegi teine kirjanik? On see näidend hoopis millestki muust? Kes tuli meile külla?
Autor Harold Pinter. Lavastaja Peeter Raudsepp (Rakvere Teater), kunstnik Riina Degtjarenko. Osades Hilje Murel, Kersti Heinloo, Tiit Sukk. Esietendus 13. oktoobril Draamateatri väikses saalis.

TEINETEISETA

Intelligentne suhtedraama 
 
Briti hinnatud dramaturgi David Hare’i 1995. aastal kirjutatud emotsionaalselt intelligentne suhtedraama on saavutanud peale Londoni ja Broadway menulavastusi rahvusvahelise tuntuse ning noppinud ridamisi auhindu. Eesti laval on varem mängitud sama autori näidendeid „Amy seisukoht“,  „Vertikaaltund“ ja „Eluhingus”.
Lavastaja Jüri Lumiste, osades Maria Annus, Tõnu Oja (Eesti Draamateater) ja Karl Laumets.
 
Esietendus 7. oktoobril 2017 Sadamateatris.

Väike nõid

Maailmas saab olla kasvõi üks ainuke hea nõid ja see saan olla mina- väike nõid.
Olen sada kakskümmend seitse ja pool aastat vana ja suured nõiad ei võta mind veel sugugi tõsiselt ega taha Walpurgi ööl Blocksbergi mäele pidussegi lasta. Kuigi ma oskan tuult teha, müristada, punast kivi nõmmelt minema nõiduda, vihma ja rahet välja kutsuda, mis ühele õigele nõiale sugugi raske töö ei ole, ei meeldi vanadele nõiamooridele, et ma inimestele lausa head tegema olen hakanud. Ja mis kõige hullem, ma nõidusin ka reedel... Kuigi ma ei ole veel suur nõid, tahan ma olla vähemalt hea ja see peab ometi midagi lugema.
Selle otsusega vallandub põnevuslugu.
 
Esietendus 6.november 2017 Võru kultuurimajas Kannel

„Krdi loll lind“ ehk Tšehhovi “Kajakas” unplugged Ugala teatris

Armastus. Kunst. Ego. A. P. Tšehhovi “Kajaka” ikoonilised tegelased paljastavad oma haavatud hinged, otsides vastust küsimusele, kuidas tuleks elada. Minevik ristub olevikuga, noorus vananemisega ja kõige selle all köeb põletav vajadus armastada ning olla armastatud.

Lavastaja
Taago Tubin
Kunstnik Liisa Soolepp
Osades Martin Mill, Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Klaudia Tiitsmaa, Laura Kalle, Ringo Ramul, Janek Vadi ja Andres Tabun

Esietendus 7. oktoobril Ugala teatri väikeses saalis.

RÄNNAKUD. MAARJAMAA LAULUD

“Rännakud” on Vanemuise teatri ja STLi koostööprojekt EV100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on 1920ndad. Koostööprojekt “Rännakud” koosneb kahest osast, mille esimene osa “Tõotatud maa” esietendub 20. septembril Sõltumatu Tantsu Laval ja teine osa, “Maarjamaa laulud” 29. septembril Vanemuise väikeses majas. 

“Maarjamaa laulud” on Tiit Palu lavastus, kus mõeldakse ja tantsitakse eesti keeles. See lavastus lähtub 1920ndate keeleplahvatusest. Lavastusmeeskonna tuumikusse kuuluvad veel Kanadas sündinud Eesti juurtega noor helilooja Kara-Lis Coverdale ja koreograaf Ruslan Stepanov.

Esietendus 29. septembril Vanemuise teatri väikeses majas

"Mehed, meri, maa ja naised"

Endla sügishooaeg algab 8. septembril estraadietendusega „Mehed, meri, maa ja naised“, mis esietendub Pärnu Kontserdimajas ning mida mängitakse septembri ja oktoobri jooksul kokku vaid kuus korda. Eesti muusikat täis lavastus, milles vaadatakse maailma läbi kummalise tunnetuseakna, koos naerdes ja koos imestades. See on lavastus inimeseks olemise saladusest ilma saladust ennast reetmata.

 

Kontorimuusikal „Nagu Soomes, aga veel parem“ Ugala teatris

Tunnustatud Läti teatritegijad toovad Ugala teatri lavale kontorimuusikali „Nagu Soomes, aga veel parem“.

Lavastus jälgib kaheksat noort inimest, kelle töö sisuks on “uus oluline leiutis”. Nad peavad looma midagi, mida veel ei ole. Neid ühendab nende töö, aga kõigil noortel on oma elud, unistused, kindlusetus ja erinevad ambitsioonid. Õnnestumine tähendaks, et neil oleks võimalus tõepoolest maailma muuta, aga kas inimesed oleksid siis ka õnnelikumad?

Lavastaja Valters Sīlis (Läti Rahvusteater)
Kunstnik Uģis Bērziņš
Helilooja Edgars Raginskis
Osades Aarne Soro, Kadri Lepp, Marika Palm, Laura Peterson (Theatrum), Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Jaana Kena ja Tarvo Vridolin

SWEENEY TODD

Muusikal? No mida huvitavat on muusikalil sulle ometi veel pakkuda? Soovitame vaadata. 

Osades Rasmus Kull, Marko Matvere, Maria Annus, Sepo Seeman, Lauri Saatpalu, Pirjo Jonas, Maria Listra, Jaanus Tepomees, Kalle Sepp, Reigo Tamm, Valter Soosalu, Priit Strandberg, Kaarel Targo, Lauri Liiv, Peeter Veltman jt. 
Kaasa teevad Vanemuise ooperikoor, balletitrupp ja sümfooniaorkester.

Esietendus 2. juunil 2018 Vanemuise teatri suures majas.

Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega. 

Elagu eurotoetused!

Selle absurdikomöödia tegevus toimub imepisikeses kolkakülas, mis on peaaegu välja surnud. Siiski elatakse seal priskelt igasuguste eurotoetuste najal, mida osavalt välja petetakse: kuritegelike jõukude vastu võitlemiseks, banaaniistanduse rajamiseks, olematult kiirteelt mahasõitude ehitamiseks, iibe tõstmiseks, olümpiastaadioni püstitamiseks jne. Petuskeem töötab ideaalselt, kuni üks Brüsseli ametnik saabub asja kontrollima, kuhu see raha kõik läheb ja mida selle eest tehtud on. Komöödiateatri suvetuuril mängivad Anne Paluver, Raivo Mets, Hannes Võrno, ja Peeter Kaljumäe. Kujunduse tegi Riina Vanhanen, prantsuse keelest tõlkis Hannes Villemson.

NINASARVIK

Tantsulavastus Eugène Ionesco samanimelise näidendi ainetel

Lavastaja-koreograaf Mai Murdmaa
Helilooja ja live-muusik Rainer Jancis

Mõnusas tantsulises absurdivaimus lugu inimese karjainstinktist ja sellele vastandumisest.


KOLM TALVE, KOLM INIMPÕLVE.

Vana ja uhke, ent lagunev Zagrebi maja on üks lavastuse „Kolm talve“ peategelasi, temas kuhjuvad erinevad ajastud ja kihistused – aristokraatlik, fašistlik, kommunistlik, rahvuslik, kapitalistlik. Ühe pere mitme põlvkonna naised peavad siin ikka ja jälle kohanema poliitiliste muutustega ja oma elu üles ehitama, kui ajalugu nende peresuhetesse lõikub. November 1945, jaanuar 1990, november 2011, ajalugu loob ka perekonnalugu.
Autor Tena Štivičić. Lavastaja Priit Pedajas. Kunstnik Pille Jänes. Osades Ülle Kaljuste, Ita Ever, Kersti Heinloo, Liisa Saaremäel, Tõnu Oja, Laine Mägi, Tiit Sukk,  Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Maria Klenskaja, Britta Soll, Viire Valdma, Christopher Rajaveer.

HÜLJATUD

Victor Hugo võimas romaan muusikalilaval!

Rohkem kui 70 miljonit vaatajat kogunud lavateos, mida on esitatud paljudes riikides ja paljudes keeltes. Sellised lood nagu „I Dreamed A Dream“, „Bring Him Home“, „One Day More“ ja „On My Own“ teevad „Hüljatutest“ muusikalide absoluutse tipu.
Osades Koit Toome, Mikk Saar, Marko Matvere, Maria Listra, Kaire Vilgats, Hannes Kaljujärv, Ele Millistfer, Nele-Liis Vaiksoo jpt

Esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas
Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega

TULLEMINEK

Märt-Matis Lille ooper

„Tulleminek“ on lugu sõjast. Miks just sõjast? Tahame või mitte, sõda on ajatu, ikka ja alati aktuaalne teema. Teose loojad huvitas ennekõike sõja psühholoogia, selle väljendumine indiviidis, inimese valmisolek sõjaks. Sõda pole kunagi vaid relvade kõne – olgu relvadeks siis pommid või arvutiviirused.
„Tulleminekut“ saab kirjeldada suuri sõnu kasutades – see vastne teos on teatrisündmus.

Esietendus 22. aprillil 2017 Sadamateatris.

SURMATANTS

August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud „Surmatants“ on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Näidendi Kurt on tema alter ego.
Ingomar Vihmar: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja on Ingomar Vihmar, mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.

SAATUSLIK NAHKHIIR

Teater Varius mängib vaid kultuuriloolisi lavastusi. Viimastel aastatel on kesksel kohal olnud ESTONIA teater ja tema legendaarsed artistid. Seekordse lavastuse peategelaseks on traagilise saatusega operetitäht GERDA MURRE, kes pidi oma parimad loomeaastad ülekohtuselt veetma  Siberi vanglates. Visadus, töökus ja tahtejõud lubasid tal  1957. aastal uuesti lavale tulla NAHKHIIRE Rosalindena. Gerda Murre oli tõeline, andekas, suure hingega kunstnik, keda saatus paraku ei hellitanud. Peaosas armastatud näitleja  HELGI SALLO ja LIINA VAHTRIK, teistes osades René Soom (Rahvusooperist), Alo Kõrve (Tallinna Linnateatrist), Diana Dikson- Soom, Kaspar Gräzin.
16. ja 17. aprillil Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis

Endlas jõudsid lavale maagilised armastuslood

Need on lood armastusest. Peaaegu.
Ühel kargel ja selgel talveõhtul, kui virmalised helklevad taevas ja tähed langevad, seisavad vaikse põhjamaa nurgakese elanikud kõige kummalisemal viisil silmitsi oma tunnetega. Südamed purunevad ja paranevad, lootus tärkab ja kaob, armastust leitakse ja kaotatakse, suhted algavad ja lõppevad. Võõrastest saavad sõbrad, sõpradest armsamad ja armsamatest võõrad. Igatahes pole kellegi elu pärast seda pealtnäha tavalist reede õhtut enam päris endine.
Maagilised lood on kirjutanud John Cariani, need toob lavale lavastaja Enn Keerd, kunstnikutöö on teinud Liina Tepand, muusikaline kujundaja on Feliks Kütt. Erinevaid tegelasi kehastavad Kati Ong, Liis Karpov, Lauri Mäesepp ja Sten Karpov.

Teatrid kingivad Eesti Vabariigile sünnipäevaks 12 uuslavastust

„Sajandi loos“ osaleb 22 teatrit. Igal kuul sünnib lavastus, mis käsitleb viimase 100 aasta ühte aastakümmet. Sari vältab 12 kuud - augustist 2017 kuni juulini 2018. Mängides läbi Eesti elulugu, teeb kõnealune projekt ise omal moel ajalugu: kahtlemata saab see nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades olema meie teatriloo suurim lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo” lavastuste etendusmaraton. Rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös jõuab lavale ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mille esietendus toimub 19. jaanuaril Estonias. Piletid on juba müügil!

Rohkem infot https://ev100.ee/et/teater ja Facebooki lehel www.facebook.com/sajandilugu/ .

LAINEID MURDES

Lugu armastusest, mis teeb haiget
Lars von Trieri, David Pirie, Peter Asmusseni, Vivian Nielseni draama

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets

Esietendus 4. märtsil 2017 Sadamateatris

Hollywoodi filmitähed

Selle loo peategelasteks on kunagised filmikunsti superstaarid Bette Davis ja Joan Crawford, kes on mõlemad ka Oscari pälvinud. Alles oma karjääri lõpus mängivad nad esimest korda samas filmis ja muidugi puhkeb halastamatu konkurents. Selles sõjas on kõik vahendid lubatud. Mõlemad kiristavad hambaid, aga peidavad selle teeseldud naeratuse taha. Rafineeritud solvangud ja vaimukused lendavad mõlemas suunas ja kumbki ei kavatse alla anda. Paratamatult tekib küsimus, kas meie eesti primadonnad on ka midagi taolist läbi elanud? Olid ju nemadki Estonia teatris nii kolleegid kui konkurendid. Sellele küsimusele oskavad vastata ainult nemad ise, meie võime ainult oletada vastavalt oma rikutuse tasemele. Ja nautida mõlema kirglikult esitatud rolle ning otsustada, kumb siis ikkagi seekord peale jäi, kas Helgi Sallo või Katrin Karisma? Inglase Anton Burge’ tragikomöödia (originaalis „Bette ja Joan“) maailmaesietendus oli 2011 Londoni Arts Theatre’s. Meil lavastas selle Erki Aule ja kujundas Riina Vanhanen. Pühendatud Katrin Karisma 70. juubelile.

LAPSEPÕLVEBÄND

Andres Noormetsa lastelaululavastus

Vanemuise suures majas teevad näitlejad bändi ja laulavad oma lapsepõlve lemmiklaule!
Andres Noormetsa nägemust lastebändist vahendavad Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas ja Jaanus Tepomees.

Esietendus 18.02 Vanemuise teatri suures majas

SULUSEIS

Kristian Hallbergi lugu eelarvamustest

Osades 
Leila Säälik, Margus Jaanovits, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova

„Näidendi autor on teksti sisse kirjutanud paljutki, rohkesti ka selliseid asju, mis on praeguses maailmas väga olulised ja aktiivselt nähtavad. Esialgu tundub, et näitemängu keskne teema on rahvastikuränne, kui aga terasemalt vaadata, siis räägitakse tavalise inimese reaalsest maailmast ja ettekujutusest, milline see tema meelest olema peaks…“
Lavastaja Andres Noormets

Etendused Sadamateatris alates 26. novembrist 2016

PÕLENUD MÄGI

Tiit Palu armastusnäidend

Osades Kärt Tammjärv, Ester Kuntu, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Raivo Adlas

Lavastuses „Põlenud mägi“ koguneb raamatuid lugema ja neist omavahel rääkima kirju tegelaste seltskond. Raamatud on samad, kuid vaated elule ja kirjandusele täiesti erinevad.
Raamatud ei põle ära. Mälust ei saa lahti. Nuta siis või naera…

Esietendus 24. septembril 2016 Sadamateatris

Wagneri "Lendav hollandlane"

Ooperi lavastab Pamela Recinella Itaaliast, kunstnik on Yannis Thavoris Inglismaalt. Lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada.
Peaosades Rauno Elp, Aleksandr Krasnov (Maria teater), Aile Asszonyi ja Heli Veskus. Dirigeerib Vello Pähn, Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Vanemuine toob lavale kultusmuusikali MAMMA MIA!

Benny Anderssoni & Björn Ulvaeusi muusikal MAMMA MIA! esietendub 26. novembril Vanemuise teatris ja 10. detsembril Nordea Kontserdimajas.

Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

Igal lapsel oma pill

EV100 ühiskingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu.
Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Praegune pillipark on paraku suures osas vananenud, kuid uute ostmiseks napib koolidel raha.
Kui soetate „ Igal lapsel oma pill“ toetuspileti, ei teki teile kohe sissepääsu konkreetsele üritusele, kuid olete  andnud oma panuse selleks, et ka tulevikus oleks võimalik Eestis nautida oma muusikat. Nende esituses, kes praegu alles lapseeas. Hoidke pilet kindlasti alles, sest sellega võib saada vaba pääsu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal toimuvatele kontsertidele, kus musitseerivad lapsed oma uute pillidega.

LOTTE UNENÄOMAAILMAS

Kes muu, kui koeratüdruk Lotte läheb järjekordseid seiklusi otsima, seekord Unenäomaailmast!

Priit Pajusaar, Heiki Ernits, Janno Põldma, Leelo Tungal
Lavastaja Tanel Jonas
Kunstnikud Rosita Raud ja Iir Hermeliin
Osades: Linda Kolde, Adeele Sepp (Ugala), Jaanus Tepomees, Kaarel Targo, Rasmus Kull, Priit Strandberg, Simo Breede, Jaan Willem Sibul,
Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karol Kuntsel, Lauri Liiv, Veiko Porkanen, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Hedi Maaroos, German Gholami, Alo Kurvits, Oliver Timmusk, Leino Rei, Kärt Tammjärv, Marin Mägi - Efert

Särav operett „Tsirkusprintsess“

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess“ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“ Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu. Peaosade Helen Lokuta ja Andres Köster või Janne Ševtšenko ja René Soom. Dirigeerivad Jüri Alperten või Kaspar Mänd.

Märksõnadega otsing

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri

Piletimaailma haldab

SA Eesti Draamateater
Pärnu mnt. 5
Tallinn, 10148
Eesti