RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS

BEETHOVEN 250

Medium

Dirigent: Arvo Volmer

Solistid: Kadri Nirgi (sopran), Aule Urb (metsosopran), Reigo Tamm (tenor), Raiko Raalik (bass), Maria Goršenina (viiul). Piret Aidulo (orel)

Koormeister: Heli Jürgenson

Rahvusooper Estonia koor ja orkester 

 

17. detsembril 2020 möödub saksa helilooja ja pianisti, Ludwig van Beethoveni sünnist 250 aastat. Selle aja jooksul pole suure meistri jõuliselt emotsionaalne ja haarav muusika kaotanud oma lummust. Avalikkuse silmis on Beethoven omandanud romantilise kannataja ja radikaalse uuendaja oreooli. Beethoveni elu varjutas üha süvenev vaegkuulmine ning suurem osa tema tuntumatest teostest on loodud vaid sisemisele kuulmisele toetudes. Beethoveni loomepärandi krooniks on tema 9 sümfooniat, 16 keelpillikvartetti, 32 klaverisonaati, kontserdid klaverile ja orkestrile, viiulikontsert, ainus ooper „Fidelio“, Missa C-duur ja Missa solemnis, kui nimetada vaid olulisemaid. Ta on loonud suurejoonelisi ja heroilise kõlaga teoseid, mille kohta Igor Stravinski on öelnud: „Beethoveni suurim saavutus on olnud kirjutada muusikat, mis on igavesti kaasaegne“.

 

Rahvusooper Estonia toob helilooja sünniaastapäeval publikuni romansi F-duur, op. 50 viiulile ja orkestrile ning missa C-duur, op. 86 neljale solistile, koorile ja orkestrile. Missa valmis 1807. aastal vürst Nikolaus II Esterházy tellimusel. Beethoven võttis traditsiooni üle Haydnilt, kes oli Esterházyde õukonna kapellmeister ning kirjutanud aastatel 1795–1802 igal aastal vürsti abikaasa nimepäevaks ühe missa. Teose esmaettekanne toimus 13. septembril 1807 Eisenstadti lossis Viini lähistel. 37-aastane helilooja juhatas ettekannet ise. Vürst ei hinnanud missat eriti kõrgelt, pidades seda liialt „kaasaegseks“. Helilooja ise jäi teosega rahule: „Missa kohta, nagu ka enda kohta, ei ütle ma just meelsasti komplimente, ometi usun, et olen siin käsitlenud liturgilist teksti nii nagu seda kunagi varem tehtud pole“. Muusikateadlased on hinnanud Beethoveni missat selle žanri piire avardavaks. Põhiliseks uuenduseks võib pidada loobumist sonaadivormis ülesehitusest (v.a Benedictus) ning tagasihoidlikumat ja lihtsamat joont kui tol ajal ideaaliks peetud grandioosses Viini missa traditsioonis.

 

 

 



Toimumisajad

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri

Piletimaailma haldab

SA Eesti Draamateater
Pärnu mnt. 5
Tallinn, 10148
Eesti