Teatrid ja korraldajad

Rapla kinos film "Suurelt elades"

Kerge iroonia tõsiste teemade üle filmis „Suurelt elades“ - tähtis ei ole, kuidas sa välja näed, vaid see, kuidas end tunned.

Prantsuse kirjaniku Mikael Ollivieri raamatu põhjal valminud tšehhi režissööri Kristina Dufkova animatsioon „Suurelt elades“ on saanud filmimaailmas laialdast tunnustust. Film võitis žürii preemia ja kandideeris parima filmi kategoorias ühel kõige mainekamal animafilmide festivalil Annecy's.

Euroopa filmiauhindadel sai see ebatavaline, optimistlik lugu parima animafilmi ja parima Euroopa filmi nominatsiooni.

On raske mitte Beni armuda - tema hipsterlikku välimusse, vaimukatesse ja teravmeelsetesse, kuid mitte solvavatesse naljadesse. Ta rohelised prillid, armastus loomade vastu ja oskus meeldida kõigile, ilma et ta oleks pealetükkiv, panevad Beni teiste seast välja paistma. Kuid 12-aastaselt tekib miljon küsimust: „Kas ma olen piisavalt lahe?“, ‚Kas ma meeldin tüdrukutele?‘, ‚Mis siis, kui...?‘ jne. Ben Pipette on äsja saanud teismeliseks ja nüüd on tal peas hunnik küsimusi, millele keegi ei anna kunagi normaalseid vastuseid.

Ben elab koos oma emaga, ilma isata, tal on lemmikloomaks ahv, ta räppib koolis koos oma sõbra Erikuga ja kõige rohkem armastab Ben SÜÜA! Kokkamine on tema kirg - ainult köögis tunneb ta end iseendana ning kostitab end ja oma töölt naasvat ema alati kõige maitsvamate roogadega. Tema bändi kõige ilusam laul kannab nime „Neelan sind alla, elu“. Muusika on osa tema elust ja laulusõnad peegeldavad tema kõiki emotsioone.

Kõik oleks suurepärane, kui Ben ei oleks ülekaaluline. Kaal pole kunagi olnud tema enda jaoks probleem, kuid teda kiusab kogu klass… eriti need kaks „ajudeta“ Klaara venda. Isegi kooliõde ütleb: „Sa pead end kätte võtma“.

Ben peab valima oma kahe suurima kire vahel: oma armastuse toidu vastu ja oma tunnete vahel, mis tal Klaara vastu on. Ta otsustab kasutusele võtta drastilised meetmed ja hakkab dieeti pidama. Võib-olla aitab see olukorda muuta.

On selge, et Beni elus ei lähe kõik plaanipäraselt, kuid lõpuks saab ta aru, et tähtis pole mitte see, kuidas sa välja näed, vaid see, kuidas sa end tunned.

Optimistlik ja irooniline, siiras ja motiveeriv lugu julgustab noori mitte alla andma, isegi kui elu muutub lõputuks väljakutseks: valus kiusamine, masendus, ebaõnnestunud esimene armastus, söömishäired. See õpetab otsima motivatsiooni, et tulla toime, aktsepteerida oma nõrkusi ja leidma viisi, kuidas end hästi tunda, ükskõik mis ka ei juhtuks.