ERSO: SÜNERGIA

Sarja “Romantika” I kontsert

Ülo Krigul
“Tambet” löökpilliansamblile     ~8′
VAMBOLA KRIGUL, TERJE TERASMAA, LAURI METSVAHI, KASPAR EISEL
Erkki-Sven Tüür
“Sünergia”    ~10′
FLORIAN DONDERER viiul, THEODOR SINK tšello

Franz Joseph Haydn
Sümfoonia nr 103 Es-duur (“Timpanipõrinaga”)     ~30′
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Orkestri kontsertmeister FLORIAN DONDERER

Anne Veski „Rõõm on olla Teiega“

Eesti suurim staar ja armastatud lauljanna Anne Veski annab juulis kolm säravat kontserti! Koos temaga astub lavale ka svingiõdede kollektiiv The Swingin’ Sisters!
Oma karjääri jooksul on Anne Veskil olnud Eesti muusikute jaoks harukordne võimalus teha karjääri ka rahvusvahelisel areenil, esinedes nii suurtel staadionitel kui kontserdisaalides erinevates maailma otstes. Ta on kahtlemata Eesti üks edukamaid ja nimekamaid artiste, keda armastatakse nii kodumaal kui ka mujal maailmas.
Nendel suvekontsertidel kõlavad Anne Veski hitid ja parimad pärlid ning nii mõnigi neist uuest kuues ja mõnusas svingivõtmes!



Toimumiskohad ja -ajad:
16.07 – Pangodi, Kiivitaja talu suvelava  
21.07 – Pärnu, Ammende Villa aed
22.07 – Kõltsu mõisa aed

Kolm meest, naine ja 90ndad

Märt Avandi, Lauri Liiv, Johan Randvere ja Nele-Liis Vaiksoo tulevad taas, et tuua teieni enda tutikas KONTSERT. Sõna “tutikas” sobib uut kava kirjeldama ideaalselt, sest et seda kasutati palju 1990ndatel. Peamiselt küll asjade kontekstis. Kuid mis see kontsertki lõppeks muud on, kui üks suur hea asi. Käega katsuda ei saa, kuid erinevatele meeltele teeb pai. Meeled said puudutatud ja lahutatud juba sama seltskonna eelmise ehk esimese ja väga publikumenuka ühise kavaga - 3 MEEST, NAINE JA KONTSERT. Kuna omavaheline olemine laval, aga ka selle taga, sai tookord nii mõnus, siis otsustatigi, et tuleb teha veel midagi ühist. Uut nimetajat polnud vaja väga pikalt otsida sest et, rohkem või vähem ühendab seda seltskonda möödunud sajandi kõige rajum kümnend 90ndad.

Niskamäe naised

Perekonnasaaga kahes vaatuses

Tõlkija Linda Viiding
Lavastaja, dramaturg Tiit Palu

Hella Wuolijoki ehk Hella Murrik on Eesti päritolu Soome kirjanduse klassik, kelle loomingus on sageli esil võimsad naised. Vanemuise „Niskamäe naiste“ dramatiseering põhineb kahele Wuolijoe viiest näidendist koosnevast tsüklist: näidenditele „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“.

Esietendus 13. veebruaril Vanemuise suures majas.

„Mefisto“ Draamateatris

12. veebruaril esietendus Eesti Draamateatri suures saalis „Mefisto“. Lavaloo keskmes on näitleja Hendrik Höfgen, suurepärane näitleja ja seltskonnatäht, kes on laineharjale tõusnud Mefistofelese rolliga Goethe „Faustis“. Aga ajad muutuvad, võimule saavad natsionaalsotsialistid ja Höfgen peab tegema põhimõttelised valikud, kas teha natsidega koostööd või jääda oma tõekspidamistele truuks, kas ohverdada ideaalid karjääri nimel või riskida kõige, ka kõige halvemaga. Klaus Manni romaani dramatiseeris ja lavastas Kertu Moppel.

Osades Juhan Ulfsak, Lauri Kaldoja, Hendrik Toompere jr, Teele Pärn, Inga Salurand, Merle Palmiste, Sandra Ashilevi, Indrek Sammul, Guido Kangur, Karmo Nigula, Britta Soll, Aleksander Eelmaa ja Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid. Lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, koreograaf Jüri Nael, valguskujundaja Priidu Adlas, helikujundaja Lauri Kaldoja, videokujundaja Epp Kubu, tõlkija Rita Tasa.

Giuseppe Verdi kirglik „Trubaduur“

3. veebruaril sai rahvusooperis publikuküpseks Neeme Kuninga lavastajakäe all valminud "Trubaduur". Kunstnik on Anna Kontek (Soome), valguskunstnik Rasmus Rembel ja videoprojektsioonide autor Hanna Jõers. Lavastuse muusikajuht on Arvo Volmer.

Verdit paelusid alati veidi kummalised ja omamoodi tegelaskujud. Neeme Kuningas: „„Trubaduuri“ tegelased on täiesti erandlikud, ja erandlikud on ka nende saatused. Ükski neist pole selle loo lõpus enam see, kes ta oli alguses.“ Verdi kirglik ooper võlub kiirelt areneva tegevustiku, intensiivsete emotsioonide ja särava vokaalse tulevärgiga. 

Osades: Manrico – Luc Robert või Dimitris Paksoglou (Kreeka), Leonora – Silja Aalto (Soome) või Charlotte-Anne Shipley (ÜK), Azucena – Monika-Evelin Liiv või Maria Berezovska (Ukraina), Krahv di LunaRauno Elp või Aare Saal, Ferrando – Priit Volmer, Märt Jakobson või Raiko Raalik, Ines – Helen Lokuta või Juuli Lill, Ruiz – Mart Madiste või Heldur Harry Põlda, Sõnumitooja – Jaak Jõekallas või Yixuan Wang, Vana mustlane – Mati Vaikmaa, Roman Chervinko või Tambet Kikas.

U-TUBE

Märtsis esietendub TEMUFI noortele suunatud uuslavastus
„U-TUBE“
, mis on inspireeritud tänapäeva kõige populaarsemast tuleviku elukutsest, youtuberist.
Kes on siis youtuber? Unistuste amet! Režissöör, operaator, valgustaja ja osatäitja samal ajal. Kõike seda vastavalt enda oskustele ja vajadustele.
Noortelavastus räägib loo ühest teismelisest poisist nimega Illimar, kelle suureks unistuseks ongi saada youtuberiks. Omandada mikrokuulsus. Mis selle kõigega kaasneb? Kuulsus, raha, glamuur, tasuta riided, vitamiinijoogid. Pealtnäha lillelise elu kõrvale kuuluvad ka küberkiusamine, interneti pedofiilia, sotsialiseerumise probleemid ja depressioon. Lavastus avab probleemid läbi suurte ideedega teismelise poisi küsimuse “Kelleks tahan ma saada, kui suureks kasvan?”

Ainult 10 etendust üle Eesti!

Pimevalge Endlas

2006. aasta Kanada-Inglise indie-filmil „Snow Cake“ (režissöör Marc Evans, stsenarist Angela Pell) põhinev lavastus „Pimevalge“ on austusavaldus lihtsatele ja triviaalsetele väikestele hetkedele, mil elu muutub. Juhuse tahtel satub äsja vanglast vabanenud mees väikelinnas elava autistliku naise koju ning mõlema üllatuseks selgub, et nad suudavad teineteisele tuge pakkuda.
„„Pimevalge“ räägib leinast, sellest lahti laskmisest ja elu paratamatust edasiminekust. See on lugu väikeste hetkede väärtusest,“ selgitab lavastaja ja dramatiseerija Johan Elm. „Autism on miski, mis pöörab argielu tagurpidi ja näitab selle kaudu midagi unustatut. Seda, et valguse peegeldus seinal võibki olla kõik, mida hetkel vaja.“


„Pimevalge“  kunstnik on Eugen Tamberg, osades Jaan Rekkor, Jane Napp, Märt Avandi, Carmen Mikiver, Kleer Maibaum ja Volli Käro.
Etendused toimuvad Endla Küünis.

Ulmlejad

Retk unistustesse

Kui inimene ei unista, siis kaob ta argipäeva rappa – rutiini, kus võib olla väga rahulik ja ilus, ent samas ka uputavalt nüristav. Kas mitte just unistamine pole edasiviiv jõud? Millest unistavad inimesed? Eesti inimesed? Uuest majast? Ford Mustangist? Laste saamisest? Nooremast naisest? Ilusamast mehest? Motivatsioonist? Paremast tervisest? Rahust ja vaikusest? Pikemast elueast? Õndsast pensionist? Hellast puudutusest? Normidesse mahtuvast kehast? Julgusest öelda: „Ma armastan sind!“?
Reimo Sagor, lavastaja

Osades Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Jaanus Nuutre

Esietendus 28. jaanuaril 2021 Sadamateatris

Naistepäeva galakontsert „Meestelt naistele“

On üks päev aastas, mida salamisi ootab iga naine. See päev, kus tahaks seada sammud kontserdile, et kuulata kauneid armastuslaule, mis on pühendatud just neile! Märtsikuus, naistepäeval laulavad juba omamoodi traditsiooniks kujunenud ning rahva poolt oodatud galakontserdil „Meestelt naistele“ romantilisi meloodiaid Koit Toome, Jarek Kasar, Sepo Seeman, Rolf Roosalu, Jassi Zahharov, Kalle Sepp, Uku Suviste ning ilusad suured tüdrukud Kaire Vilgats ja Dagmar Oja!
Nagu lubatud, kõlavad neil kontsertidel kõige ilusamad armastuslood – nii lõbusad kui pisut nukrad, nii sooloetteasted kui duetid ning ühised lood. Kokku on tulnud suurepärane seltskond andekatest muusikutest, kellega koos saab nalja ja naeru, aga eelkõige erakordset muusikaelamust nautida!

Ootamas on ainulaadsed õhtud, mida saab kogeda vaid neljal kontserdil Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Moostes.

Lapse esimene teatrielamus Endlas

23. jaanuaril esietendub Endla Teatri Ärklisaalis 2-7-aastastele lastele suunatud „Üks rohutirts läks kõndima“, mis on inspireeritud Ernst Enno lasteluulest.
Terve maailm on täis kõiksugu vahvaid helisid. Tipa-tapa! Mmumm-mmumm-mmumm! Pirr, pirr, pirr! Tsirp, tsirp! Kõss! Need on lõbusad ja kummalised, võibolla natuke ehmatavad! Mõnikord ei saa aga üldse arugi, mis hääled need on. Kunagi ammu-ammu elas üks onu Ernst, kes need helid üles kirjutas ja oma luuletustesse pani. Meie äratasime need helid uuesti ellu! Ja oi kui naljakas on helidega vigurdada! Ja veelgi põnevam neid kuulatada ja mõistatada. Olgu siis selle hääle tegijaks rohutirts, kes läks kõndima. Hiiretips, kes võttis nõuks putru keeta. Või metsmesilased, kes sumistasid pidu pidada. Lii ja laa ja laa ja lii! Tip ja tap ja tipadii!
„Väike vaataja peab ennast teatris hästi tundma, tal peab olema mugav ja soe, et saaks naerda ja kõige olulisem on, et ta lahkuks hea tuju ja uute mõtetega. Siis tahab ta teinegi kord meile külla tulla. Loodan siiralt, et ka last saatev lapsevanem leiab siit oma iva, naudib etendust koos lapsega ja teatrikülastusest saab nende ühine kogemus või tõdemus, et loovuse ja leidlikkuse aluseks on mäng,“ kommenteerib lavastaja ja kunstnik Kaili Viidas.

Lapse esimese teatrietenduse „Üks rohutirts läks kõndima“ autorid Ernst Enno, Ott Kilusk ja Kaili Viidas. Lavastuses mängivad Karin Tammaru ja Sander Rebane.

Jaan Tätte "Ilus hetk"

Aprillis, kui loodus on juba tärganud ning päiksekiired paitavad, rõõmustab Jaan Tätte publikut oma muusikaga kevadekontsertidel „Ilus hetk“.

Kõlavad meeleolukad ja Tättele omased lõbusad meloodiad, mis pakatavad heast tujust ning võluvad kuulajaid oma lihtsuses ja eheduses. Laulud viivad publiku tõelisele muusikalisele rännakule läbi Eestimaa ilusa looduse maailma teise otsa välja!
Kontsertidel kuuleb ka vahvaid pajatusi ja meenutusi Tätte lapsepõlvest, reisiseiklustest ning laulude sündimisest.

Lauri Saatpalu, Marko Matvere ja Jaan Sööt "Lõuad 2"

Kui Steven Spielberg lavastas 1975ndal aastal filmi „Lõuad“, tuli see nii äge, et filmistuudio otsustas vändata järje: “Lõuad 2“.
Kui andsime ülemöödunud aastal oma kontserte, oli see nii hirmus tore, et rumalus oleks jätta kasutamata võimalus seda lusti ja rõõmu taas pakkuda nii publikule kui muidugi ka endale.
Lood on kõik teised, aga ikka hingest tulevad ja meile tähtsad. Armastame ilusaid laule, millede
sõnadesse on mõte kätketud. Jutud on teised, sest ikka on juhtunud ja juhtub veel. Ja nalja peab saama ja ka saab! Aga mehed on samad. Ja muidugi Ann oma viiuli ja tšelloga teeb kõik veelgi ägedamaks.
Kohtumiseni kontsertidel!

"KRIUH-VA-TŚIUH!"

Lavastuse tegevus toimub "ESTONIA" teatris aastal 1925, mil Estonia Selts tähistas oma 60. juubelit.
Tol aastal oli teatris mitmeid tähelapanuväärseid sündmusi, mille ajendil otsiti ka uut direktorit. Estoonlaste (Toomas Tondu, Sergius Lipp, Sergei Mamontov, Nikolai Põlluaas) kõrval on laval ka Eesti- Soome laulusilla rajaja Väino Sola. Legendaarsed estoonlased (Paul Pinna, Alfred Sällik, Benno Hansen, Agu Lüüdik, Gerda Murre jpt.) on olnud tegelasteks üheteistkümnes erinevas Variuse lavastuses.
Seekordses, arvult kaheteistkümnendas, saame tuttavaks vähemtuntud või unustatud artistidega. Laval on praegused estoonlased RENÉ SOOM, PRIIT VOLMER, URMAS PÕLDMA ja PEETER KALJUMÄE. Variuse töös on kõik need mehed osalenud 10-20 aastat.
Kontsertmeistriks on KLASSIKATÄHTEDEST tuttav akordionisolist HENRI ZIBO.
Autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU
Kunstnikud KARMO MENDE ja MARE KÕRTSINI

Rita Ray

Rita Ray on ainulaadne artist meie muusikalavadel - diivalikku soul’i, suitsust r&b’d ja 70ndate maiguga diskot esitav lauljatar on vaatamata oma noorele eale suutnud üllatada Eesti publikut oma jõulise vokaali, hingestatud live-kontsertide ja enda kirjutatud loomingu mõtestatud sõnade ning meeldejäävate meloodiatega.
 
Rita Ray on varasemalt öelnud, et ilma mõtteta lugusid on siin maailmas juba piisavalt. Ka oma muusikas on tal aukohal lüürika, mis kõnetab nii teda ennast kui ka publikut. Aasta tagasi ilmus tema debüütalbum „Old Love Will Rust“, mis nomineeriti Eesti muusikaauhindade jagamisel koguni neljas kategoorias, aasta album ja aasta debüütalbum kaasa arvatud, ning album kogub populaarsust nii Suurbritannias kui ka USAs.

Eriti suudab Rita Ray kuulajaid võluda oma kontsertidel, kus lauljanna tõeliselt särama lööb. 

ABBA Chique – Suur aastavahetuse kontsert "Happy New Year" 2021

Maailmakuulsa ansambli ABBA tribüütbänd ABBA Chique annab Eestis neli suurt aastavahetuse kontserti!
ABBA Chique kontsertidel taaselustub legendaarse poppansambli ABBA lavashow, mida iseloomustab autentne muusika ja välimus. Lava täitub glamuuri ja säraga, mida ehivad võrratud kostüümid, mille detailidele on eriti hoolikalt tähelepanu pööratud.
Bändi kontserdid on ülimenukad ning nende energilised etteasted viivad kuulajad tagasi otse 70ndatesse! Kõlavad ABBA parimad hitid, teiste seas ka „Waterloo“, „Chiquitita“, „Dancing Queen“ jpt lemmikpalad.
Tule naudi ABBA kuulsaid laule ja tunne ehedat emotsiooni nende muusikast ABBA Chique esituses!

Toimumiskohad ja -ajad:
27.12.2021 - Pärnu kontserdimaja
28.12.2021 - Tartu, Vanemuise kontserdimaja
29.12.2021 - Mooste Folgikoda

„Kuritöö ja karistus“ Draamateatris

13. detsembril esietendus Eesti Draamateatri suures saalis Dostojevski esimese suure romaani „Kuritöö ja karistus“ põhjal valminud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus, mille peategelaseks on õigusteaduse üliõpilane Raskolnikov, maailmakirjanduse üks tuntumaid karaktereid. Vaesuses virelev Fjodor Raskolnikov otsib teid oma ideede teostamiseks ja ei kohku tagasi ka kahe inimese tapmise ees. Tema palavikulised mõtted kisuvad järjest enam ja enam eksi ning sellelt teelt ei suuda teda tagasi tuua ei põletav armastus ega ühiskond, sest kõik, kes Raskolnikovi ümbritsevad, on niisamuti palavikust haaratud.

Fjodor Dostojevski, „Kuritöö ja karistus“. Dramatiseerijad, lavastajad ja lavakujunduse autorid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Valgus- ja videokunstnik Petri Tuhkanen. Helilooja Jakob Juhkam. Tõlkinud A. H. Tammsaare. Osades Ursel Tilk, Hendrik Toompere, Priit Võigemast, Taavi Teplenkov, Hilje Murel, Marian Heinat, Uku Uusberg, Helena Lotman, Markus Luik.

„Härra Huu“ Endlas

10. detsembril esietendus Endla Teatri Suures saalis lastelavastus „Härra Huu“, mille autor on Hannu Mäkelä ning dramatiseerija ja lavastaja Ingomar Vihmar.
Kui metsas oks praksatab, on see härra Huu. Kui voodi all miski liigub, on see härra Huu. Kui öösel miski tatsutab ja patsutab ja köögis matsutab, on see ikka seesama härra mustkuub, hirmus härra Huu – väike mustakuueline mees, kes elab üksi keset paksu metsa ja kelle tööks on öösiti lapsi hirmutada. Ta oleks oma tööga üldiselt rahul, kui ta ise nii hirmsasti pimedat ei kardaks. Ka eraku elu paksu metsa sees oleks väga mõnus, kui vaid ei oleks seda painavat igatsust leida endale tõeline sõber.
Lastelavastuse kunstnik on Illimar Vihmar, videokunstnik Argo Valdmaa, valguskunstnik Ivar Piterskihh ja muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Teose tõlkis Piret Saluri.
Lavastuses mängivad Meelis Rämmeld, Nils Mattias Steinberg, Liis Karpov, Fatme Helge Leevald ja Priit Loog.

Marvini tütred

Scott McPhersoni peredraama, mille keskmes on õdede keerulised suhted

Tõlkija Kalle Hein
Lavastaja Tiit Palu
Osades Piret Laurimaa, Maria Annus, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Saara Nüganen, Ken Rüütel, Oskar Seeman, Tiit Palu

Elu võib olla mõnikord nii pööraselt kiire, et norutamiseks aega ei jäägi. Ameerika näitekirjaniku Scott McPhersoni näidend pakub psühholoogiliselt meisterlikku sissevaadet oma eluvõitlust pidavate inimeste muredesse ja lootustesse.

Esietendus 9. detsembril 2020 Vanemuise väikeses majas

Nunnad hoos

Hoogne gospelmuusika, tempokad sündmused ja südamlik lugu inimlikkusest!

„Nunnad hoos“ on suurepärane muusikaline komöödia! Menkeni sädelevad meloodiad täidavad energiaga teatriõhtuid ja -publikut – kirikuskäimine pole iial olnud nii lõbus! Võib vist öelda küll, et „Nunnad hoos“  lööb „pühapäevahommikuse palaviku“ lakke!
Selle muusikali lavastamine on minu jaoks ühe unistuse täitumine ning mulle teeb rõõmu, et saan seda teha Eestis ja Vanemuises. Hindan ja armastan väga samanimelist mängufilmi Whoopi Goldbergiga peaosas ja olen üsna kindel, et meie versioon tuleb vähemalt sama lustakas ja energiast pakatav tänu suurepärasele meeskonnale. Mul on väga hea meel, et minu lavastatud muusikal „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja nüüd on mul au, vastutus ning suur tahtmine panna end proovile muusikalise komöödiaga – ootan väga esietendust!

Samuel Harjanne, lavastaja

Esietendus 28. novembril Vanemuise suures majas

 

Pille Pürg „Kutse juubeliks!“

Lavale astuvad 10 Eesti prominenti: Edgar Savisaar, Erik Orgu, Marina Kaljurand, Brigitte Susanne Hunt, Mart Helme, Synne Valtri, Yana Toom, Urmas Sõõrumaa, Doktor Vassiljev ja (last but not least) Liis Haavel. Pille valmistub juba aegsasti oma peoks ja see kõik algab otse vaatajate pilgu all. Keda kutsuda Eesti kuulsustest, kui lauas on vaid viimased vabad kohad jäänud? Selles on küsimus. Pille avab nii mõnegi külje ka endast ja räägib, milline ta juubel välja peaks nägema, kes sinna peaks tulema ja keda ta iialgi sinna ei kutsuks – olgu kingitus ümbrikus kui suur tahes. See etendus värskendab nii keha kui vaimu!
Pange oma naeruhääled valmis!

HEAD INIMESED

Tragi komöödia elumuutvatest valikutest

Lavastaja Ain Mäeots: „Mart Kadastiku näidend on vaade hulludele üleminekuaegadele läbi keskmise eesti mehe. See, mis temaga selles näidendis juhtub, on mõnikord pööraselt naljakas ja kohatu ning vahel hakkab temast ka väga kahju. Usun, et sellise inimesega oskab iga vaataja end samastada, olgugi, et tegevus toimub kohati kõrgetes võimukoridorides, kuhu mees pooljuhuslikult satub.“


Esietendus 21. novembril Sadamateatris

Kivirähki „Keiserlik kokk“ Draamateatris

11. novembril esietendus Eesti Draamateatri väikeses saalis Andrus Kivirähki komöödia „Keiserlik kokk“, lavastajaks autor ise. Näidendi tegevus toimub möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel stalinistlikus Eestis. Normaalne maailm on muutunud otsekui tsirkuseks ja paljud inimesed käituvad kui klounid. Ning keset seda hullumaja üritavad põlu alla pandud Tuglased jääda iseendaks ning säilitada oma kodus mälestust vanast heast maailmast.
„Keiserlik kokk“, autor ja lavastaja Andrus Kivirähk.
Kunstnik Kaspar Jancis.
Osades Aleksander Eelmaa, Kaie Mihkelson, Jan Uuspõld, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Christopher Rajaveer.

“Valged põdrad”

21. novembril esietendus Ugalas selle aasta viimase uuslavastusena Andres Noormetsa “Valged põdrad”. „Valged põdrad” võitis nime all „Siirderiitujad“ 2019. aastal Eesti Teatriagentuuri näidendivõistlusel I preemia ja mille autoriks on Piret Jaaks.
Vanasse talumajja ühes mereäärses külas kolivad noor mees ja naine. Esimesest pilgust on selge, et nad on linnainimesed. Mees on imelik – ise elab looduskaitsealal, aga tassib püssi kaasas. Tema napisõnaline naine on aga veel imelikum. Miks nad siia tulid? Sellesse kolkasse, kus kõik tunnevad kõiki ja elutuiksoonteks on vaikselt tiksuv kauplus ja külabaar?
Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding ja valguskujundaja Villu Konrad. Laval on Ilo-Ann Saarepera, Marika Palm, Laura Kalle või Marion Tammet (TÜ VKA), Liisu Krass (külalisena), Peeter Jürgens, Rait Õunapuu, Tanel Ingi ja Vallo Kirs
Lavastus “Valged põdrad” etendub lisaks Ugala kodusaalile Viljandis ka Kumu Auditoorimis Tallinnas.

„Tšaikovski meistriteosed“

Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris: „Tšaikovski muusika on inspireerinud lugematul hulgal koreograafe, sealhulgas George Balanchine’i ja Mai Murdmaad. „Tšaikovski meistriteosed“ on kummardus kõigile kolmele suurmeistrile ning nende esitamine on väljakutse igale tantsijale.
„Serenaad“ on üks tantsuajaloo olulisi verstaposte. See on esimene ballett, mis valmis Balanchine’il pärast Ameerikasse elama asumist ning see on saanud New Yorgi Linnaballeti repertuaari püsiteoseks.
Murdmaa lõi oma balleti helilooja Pjotr Tšaikovski auks, kelle särava ja tundelise loomingu taga peitis end õrn ning vastuoluline kunstnikuhing. Tšaikovski 6. sümfoonia alapealkirjaga „Pateetiline“ sobib suurepäraselt kujutama heliloojana armastatud, kuid hingelt üksiku kunstniku keerulise natuuri eri tahke: loomingupalangut, armastust, eneseotsinguid, kirge ja depressiooni.

Balanchine’i „Serenaadi“ on lavale seadnud Viki Psihoyos ja Murdmaa „6. sümfoonia“ Viesturs Jansons.
George Balanchine © The George Balanchine Trust

Tilda ja tolmuingel

Üheksa-aastase Tilda ja tema tolmust koosneva sõbra seiklused!

Alusteose autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Mare Tommingas
Helilooja ja heliefektide autor Vaiko Eplik
Lava- ja kostüümikunstnik Takinada
Videograafik-animaator Taavi Varm
Valguskunstnik Priidu Adlas
Osades Vanemuise balletiartistid ning Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased

Etendused Vanemuise teatri väikeses majas, Tartus.

Pöialpoiss Nils Karlsson

Iga päev läksid ema ja isa tehasesse tööle ja Bertil jäi üksi koju. Ta polnud mitte alati üksi olnud. Varem oli tal õde, kelle nimi oli Märta. Aga ühel päeval tuli Märta koolist koju ja jäi haigeks. Ta oli nädal aega haige. Ja siis ta suri. Pisarad hakkasid iseenesest voolama kui Bertil mõtles Märtale ja sellele kui üksi ta nüüd on. Just siis ta seda kuuliski. Ta kuulis oma voodi alt tasaseid tippivaid samme. Ta nägi midagi kummalist. Seal voodi all seisis keegi. “Mina olen pöialpoiss Nils Karlsson,” ütles väike poiss. Nii leiabki Bertil endale sõbra, kelle eest hoolt kanda ja kellega koos vahvaid asju ette võtta ning päevad ei tundu enam nii igavad ega üksildased.

Osades: Mart Toome (Tallinna Linnateater) ja Kristo Toots

7.mail kell 11.00 Viimsi Huvikeskuses

Endla laval lugu raamatutest ja armastusest „Abort“

23. oktoobril esietendus Endla Küünis lugu raamatutest ja armastusest „Abort“, mille lavastaja on Kaili Viidas.
Richard Brautigani „Abort“ on kummaline, võiks koguni öelda, nõiduslik lugu: mida rohkem me sellest räägime, seda kaugemale nihkume mõttest, mida tegelikult öelda tahame. Me ihkame olla vabad, kuid takerdume kaitsvatesse ruumidesse ja kohmakatesse kehadesse. Maailm meie ümber on suur ja valmis ning kipub meid kodustama, lahterdama. Kuidas leida oma väike õnn ja kui suur on loobumise hind, kui soovime, et asjad jääksid igavesti nii, nagu nad just parasjagu on?
Lavastuses mängivad Jane Napp, Nils Mattias Steinberg, Ago Anderson, Sten Karpov ja Carmen Mikiver. Teksti tõlkis Juhan Habicht ja dramatiseeris Ott Kilusk, lavastuse kunstnik on Arthur Arula.

"Lõppmäng"

Rakvere Teatri väikses saalis esietendus laupäeval, 17. oktoobril absurdimeister Samuel Becketti "Lõppmäng", mis on omamoodi nali maailma kadumisest. "Lõppmäng tähendab males viimaste lauale jäänud malenditega võidu või kaotuse poole liikumist," selgitas lavastaja Peeter Raudsepp. Becketti "Lõppmäng" uurib musta komöödia võtmes seda, mis juhtub, kui maailm ise on üks suur lõppev malemäng.

Mängivad Margus Grosnõi, Märten Matsu, Helgi Annast ja Volli Käro.

Ott Sepp kehastab Ugala uuslavastuses ummikseisu sattunud pereisa

Ugala teatris jõudis lavale Soome lavastaja ja näitekirjaniku Antti Mikkola näidend „Sorri, ei saa aidata“, mis räägib keskikka jõudnud mehe ummikaastatest. Lavastab Tanel Ingi ning peaosas on esimest korda külalisnäitlejana Ugala lavastuses kaasa tegev Ott Sepp. Teistes osades on Tarvo Vridolin, Kadri Lepp ja Terje Pennie.
See on lugu kaduvast mehelikkusest, tugevast ja tahtejõulisest naiselikkusest, isekusest ja andestamise raskusest, millesse on põimitud vabastavat nalja ja huumorit.
„Üldiselt on nii, et ega mehed oma asjust just eriti ei räägi. Sellest, mis hingel. Mis ei meeldi või haiget teeb. Nendest asjadest ei räägita sageli isegi oma naisega. Harva, kui on mõni sõber, kellele paotada oma südame ust. Nii jääb palju enda sisse ja koguneb tasahilju. Ega see hea ei ole. Aga kellega oma muredest siis rääkida?“ küsib lavastaja Tanel Ingi.

Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Taago Tubin, valguskujundaja Laura Maria Mäits ning videokujundaja Margo Siimon.
„Sorri, ei saa aidata“ etendub sügishooajal lisaks Ugala teatrile ka Rakvere teatris, Endla teatris, Aruküla rahvamajas, KUMU auditooriumis ja Vanemuise väikeses majas.

„Vaade sillalt“

17. oktoobril esietendus Endla Suures saalis Arthur Milleri draama „Vaade sillalt“, mille lavastaja on Priit Pedajas.
Arthur Milleri ühe tuntuima näidendi jõuliste karakterite ja kirglike inimsuhete kaudu avaneb vaade kirjutamata seadustele inimese elus – aule, armastusele, armukadedusele, ihale ja lojaalsusele.
„Vaade sillalt“ on igihaljas peredraama ja oma karakterite poolest on näitlejatel seda huvitav ja hea mängida – Miller nagu teisedki tolle aja ameerika näitekirjanikud oli karakterite loomises väga tugev,“ selgitab lavastaja Priit Pedajas. „Ja selles näidendis on üks konks, mis on meile täna tuttavam, kui oli varem, mil seda on Eestis lavastatud – see puudutab illegaalset immigratsiooni. Neid immigrante, kes tulevad tööle. Miller loob siin sellega dramaatilise pinge ja küsimuse peresuhetes – kas peretütar võib illegaalse immigrandiga abielluda või mitte. Lisaks on näidendis hästi suurelt ja oluliselt sees ka reetmise teema – raske eetiline küsimus, mis mitte kuidagi ei vanane.“

Lavastuses mängivad Meelis Rämmeld, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Fatme Helge Leevald, Karl Andreas Kalmet, Priit Loog ja Sander Rebane. Näidendi tõlkis Anne Lange, lavastuse kunstnik on Liina Unt, valguskunstnik Margus Vaigur.

Pöörane „Figaro pulm“

„Figaro pulm“ ei ole oma nime saanud mitte peategelase, vaid hoopis tegevuse järgi – see tuleb hästi välja ooperi alapealkirjast „Pöörane päev“. Selles loos paisatakse tegelased sündmuste virvarri, sest kõigest ühe ööpäeva jooksul on vaja ära korraldada Susanna ja Figaro abiellumine. Samas ei puuduta abieluteema mitte ainult neid kaht, vaid juttu tuleb ka teistest abieludest ja suhetest. Figaro alustab sotsiaalset revolutsiooni võrdsete õiguste eest võitlemiseks, esindades seega uut maailma ja uut inimest, kes usub ausatesse tunnetesse ning otsekohesusse, mis on võimalik ainult vabas ühiskonnas.

Mozarti suursuguse muusika puhtus ja lihtsus suudab ideaalselt edasi anda igatsust parema maailma järele, kus inimesed on oma eluga rahul – või nagu ooperi viimane lause ütleb: „ja kõik on õnnelikud!“.

Lavastajaks on Marco Gandini Itaaliast ning osades Kristel Pärtna, Raiko Raalik, Silja Aalto (külalisena Soomest), Rauno Elp, Helen Lokuta, Priit Volmer, Mart Madiste, Janne Ševtšenko. Dirigeerib Arvo Volmer.

"Baskerville´ide koer"

psühholoogiline müsteerium

Karlova Teatris etendub ajatu Briti krimiklassika – Sir Arthur Conan Doyle´i tuntuim Sherlock Holmesi lugu "Baskerville´ide koer". Kuulsat jutustust, milles on osavalt kombineeritud detektiivi ratsionaalne ja detailne maailmakäsitlus ning müstiline ja hirmutav vaimumaailm, on korduvalt nähtud nii kinolinal kui teleekraanil, kuid veel mitte Eesti teatrilaval.Inglismaal on päevad hallid ja ööd sünged – eriti veel Dartmoori nõmmel, mille servas elutsevat Baskerville´ide suguseltsi painab sajanditepikkune needus, verejanuline fantoomlik koer. Pärast onu Charlesi mõistatuslikku surma naaseb noor pärija Henry Baskerville kodukanti. Kas tõesti surmas onu too kummituslik koer või siiski inimene? On ka Henry enda elu ohus? Kas käima on lükatud mingi suurem vandenõu? Või on kõige taga tõepoolest needus? Aga needusi pole ju olemas?!

Henry kutsub endale appi meisterdetektiiv Sherlock Holmesi ja tema truu abilise, doktor Watsoni. Kui keegi üldse nendele küsimustele vastata oskaks, siis just need kaks elavat legendi!

Osades Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula (TEMUFI), Elena Koit
Esietendus 23. oktoobril 2020 Karlova Teatris

Shakespeare’i kogutud teosed

Kuressaare Teater toob vaatajate ette kõik Shakespeare’i teosed. Lühendatult. Parandatult. Ühe teatriõhtuga.
Aeg-ajalt ikka mängitakse mõnda Shakespeare’i näitemängu, „Hamletit“ või „Romeot ja Juliat“, vahel jõuab ka mõni Shakespeare’i komöödia lavale. Seda on vähe ja just seetõttu oleme võtnud eesmärgiks mängida ühe õhtuga ära kogu Shakespeare’i loomingu, mida on rohkem kui 30 näidendit ja lisaks 154 sonetti! Nalja hakkab saama..

Autorid Adam Long, Daniel Singer, Jess Winfield
Lavastaja Sander Pukk

Laval: Tanel Ting, Jürgen Gansen ja Markus Habakukk

„Don Pasquale“

See on teater teatris, mäng mängus, naer läbi pisarate ja ooper maailma kauneimate aariatega, kus kõik valetavad ning situatsioonikoomika võtab võimust. Ebatavaline ooper „Don Pasquale“ on vallutanud lavasid ligi 200 aastat ning publikumenu ei ole seda siiani maha jätnud. Mis selle ooperi nii eriliseks teeb, selgub – nagu ikka – teatrisaalis.

Osades Priit Volmer või Pavlo Balakin, Tamar Nugis või Aare Saal, Kristel Pärtna või Mirjam Mesak, Mehis Tiits või Nico Darmanin ja Aare Kodasma või Mati Vaikmaa.

"Charlotte Löwensköld”

Rakvere Teatri uuslavastus, Selma Lagerlöfi romaanil põhinev "Charlotte Löwensköld” alustab ringreise.
Põhjamaises armastusloos avaneb müstiline Skandinaavia kõigi oma kaduma kippuvate väärtustega: au, uhkus, väärikus, eneseohverdus ning õilsameelsus.

Dramaturg ja lavastaja Urmas Lennuk, osades Grete Jürgenson, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Madis Mäeorg, Eduard Salmistu, Natali Väli, Imre Õunapuu.

Sügishooajal on etendused lisaks Rakverele veel Paides, Tartus, Haapsalus, Tallinnas, Raplas ja Valgas.

„Jõgi“

Jez Butterworthi draama „Jõgi“ on kummastavalt veetlev ja lummavalt salapärane armastuslugu. Butterworthi peetakse kaasaegse briti dramaturgia üheks omapärasemaks autoriks, kriitikud on tema kohta öelnud, et ta näeb välja nagu piraat ja kirjutab nagu ingel.
 „„Jõgi“ viib meid tumedatesse paikadesse ja mingi kraadini on ta kummituslugu, aga mitte tavapärases mõistes,“ selgitab lavastaja Taago Tubin. „Oma südamikus räägib see lugu katsetest jõuda armastuseni. Kuid kas me tegelikult oleme võimelised pääsema oma minevikukogemuste eest ja selle eest, et need kogemused ei mõjutaks olevikusuhteid? Et kui me armume kellessegi, siis kas me mitte ei ürita taas püüda kedagi, kelle me kunagi kaotasime?“
Lavastuse kunstnik on Kaspar Jancis, mängivad Jane Napp, Carita Vaikjärv, Märt Avandi ja Sänni Noormets.

Pangarööv

Farss pangaröövist, mille käigus tuleb ette enam kui üks ootamatus.

Autorid Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields
Lavastaja Ain Mäeots
Osades Jaanus Tepomees, Karl Robert Saaremäe, Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas või Sepo Seeman (Pärnu Endla), Jüri Lumiste, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Karol Kuntsel, Veiko Porkanen, Karl Kristjan Puusepp, Jürgen Gansen (Kuressaare Teater)

Etendused Vanemuise teatri suures majas, Tartus.

Kaalud

Uus vene näidend, milles noored ja mitte enam nii noored isad kohtuvad ühe sünnitusmaja ooteruumis.

Autor Jevgeni Griškovets
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Osades Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Reimo Sagor

Etendused Sadamateatris, Tartus.

Paide Teater ja Must Kast "CARMEN"

Lavastaja Peeter Volkonski ning Paide Teatri ja Musta Kasti "CARMEN" paneb nii näitlejad kui publiku tundmatusse olukorda. Mis juhtub, kui ooperit esitavad draamanäitlejad, kellel puudub klassikalise laulu kool? "CARMEN" on G. Bizet´ ooper, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil. Vaatamata sellele, et esietendusel vilistati see teos välja on tänaseks sellest saanud maailma tuntuim ja kõige rohkemates dušikabiinides lauldud ooper!
 
lavastaja Peeter Volkonski / kunstnik Iir Hermeliin / muusikajuht Ele Sonn / valguskunstnik Karolin Tamm / liikumisjuht Jaanika Tammaru / helitehnik Kenn-Eerik Kannike / muusik-etendaja Kaarel Kuusk / laval Laura Niils, Kaarel Targo, Joosep Uus, Karl Robert Saaremäe, Birgit Landberg, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, Jaanika Tammaru, Kaija M Kalvet, Karl Edgar Tammi
 
Lisainfo www.paideteater.ee/kalender

Pöörane komöödia „Võrku püütud“

Ugala teatri 101. hooaja avab Ray Cooney pöörane komöödia „Võrku püütud“, mille lavastab teatri loominguline juht Tanel Jonas ning peaosas näeb värskelt Ugala trupiga liitunud Margus Taborit.

Kaheksateist aastat on taksojuht John Smith nautinud täiuslikku õnne. Tal on hubane kodu, kus teda ootavad armastav naine ja ilus tütar. Ning siis veel ka teine kodu, kus ootamas sama armastav naine ja tore poeg. Loomulikult ei tea perekonnad teineteise olemasolust midagi ja rahuloleva Johni arvates võiks see nii ka jääda. Ühel ilusal päeval kohtuvad tema lapsed ootamatult internetis ja jõuavad arusaamisele, et nende isad on väga sarnased. Sündmuste ahel, mille see tutvus käivitab, on nii hullumeelne, et päeva lõpus on John nõus kasvõi vanakuradi vanaemaga tantsu lööma, selleks et tema saladus päevavalgele ei tuleks.
Ray Cooney komöödia „Võrku püütud“ on järg tema menunäidendile „Run for Your Wife!“, mida eesti publik tunneb nime all „Oi, Johnny!“.

Esietendus 12. septembril Ugala teatri suures saalis.

Õhtu Lehariga

Valss on loodud täitma hinge naeru, rõõmu ning magusa hurmaga…

Hea publik – meid innustas seda õhtut looma muusika universaalne ilu. Soovime, et XX sajandi alguse kaunite meloodiate õrna võlujõudu nautides unustate mõneks ajaks argimured. Tulge koos meiega kaasa elama tulistele tunnetele, meeliköitvatele meloodiatele ja sümfooniaorkestri vahetule ja värvikale esitusele, sest valss on loodud täitma hinge naeru, rõõmu ning magusa hurmaga…
Endel Nõgene ja Fabrice Gibert

Operetiõhtu „Õhtu Leháriga“ Vanemuise teatri väikeses majas alates 21. augustist!

„Nagu süldikeeduvesi“

„Nagu süldikeeduvesi“ on sooja huumori ja lummava muusikaga algupärand, mille kirjutas eriolukorra ajal Ott Kilusk ja lavastab Kaili Viidas.

„Kui omavahel põimuvad tragikomöödia, säästuesoteerika, ulmeromantika, kööginaturalism, kodune operett ja jumal-teab-mis, siis saab kokku sellise mahlase lavastuse, kus enam ei saagi täpset žanrit määratleda. Tundub, et see lavastus võiks meeldida nii nalja armastajatele kui ka neile, kes tahavad asjade sügavama olemuse üle mõtiskleda; kindlasti sellistele vaatajatele, kellele läheb korda psühholoogiline inimesekäsitlus. Ja oi kuidas ta räägib armastusest, selle erinevatest vormidest ja tasanditest. Paras gemüüse kõigest, mis tundub inimhingele söödav ja huvitav,“ selgitab lavastaja Kaili Viidas.
Ott Kiluski verivärske näidendi esmalavastuses mängivad Peeter Tammearu, Sten Karpov, Tambet Seling, Karin Tammaru, Fatme Helge Leevald, Ireen Kennik, Kleer Maibaum, Ott Raidmets, Nils Mattias Steinberg ja Sander Rebane.

"TREFFPUNKT - BERLIIN!"

Eesti saatkonnahoone Berliinis on kõige laiemas ja sügavamas mõttes kasvanud koos Eesti Vabariigiga. Tema kujunemisloos mängisid olulist rolli ka meie kultuuriloos sellised olulised tegelased nagu EDUARD VILDE, KARL MENNING, GEORG MERI jpt.
Ajaloolist kontinuiteeti, silda erinevate ajastute vahel on Berliini saatkonna loo kaudu kehastanud president LENNART MERI. Selle aasta maikuus tähistab saatkond oma 100. sünnipäeva.

Lavastuses mängivad EGON NUTER (Tallinna Linnateater), PEETER KALJUMÄE, PRIIT VOLMER (Rahvusooper ESTONIA), RENÉ SOOM (Rahvusooper ESTONIA), TOOMAS TROSS ("PIIP ja TUUT”). Klaveril Hain Hõlpus. Teksti autor ja lavastaja HEIDI SARAPUU. Kunstnikud KARMO MENDE ja MARE KÕRTSINI.

Ugala lauluderohke lavastus 1930ndate teatrielust

100. hooaega tähistavas Ugala teatris jõudis lavale lauluderohke uuslavastus „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“, mis taaselustab 83 aasta taguse teatrielu seigad ja suhted. Meeleolukas lavastus kutsub vaatajad koos Ugala omaaegse kireva teatritrupiga seiklema ning osa saama sekeldustest, armumistest ja nöökamistest teatrieesriide taga. Nooreohtu Eesti vabariigi õhus on vajadus vabaduse ja muretuse järele. Nii elustubki teatrisaalis 30ndatele omane maailm, kus aukohal on tants, heategevuslikud ballid, kohvikukultuur ja teater.

Lavastajad ning autorid Liis Aedmaa ja Laura Kalle. Helilooja ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Kunstnik Liina Unt (Endla teater). Valguskujundaja Sander Aleks Paavo.

Mängivad Jaana Kena, Laura Kalle, Martin Mill, Ringo Ramul, Tarvo Vridolin, Peeter Konovalov ja Aili Nohrin.

LUGU ARMASTUSEST SÕJAJÄRGSES TARTUS DRAAMATEATRIS

„Linnade põletamise“ peategelase Tiina lapsepõlv möödub sõjajärgses Tartus. Põlenud linnas mustavad veel Pauluse kiriku ja Vanemuise teatrimaja varemed, vaid Tiina kodumaja kõrval asuv korporatsiooni Fraternitas Estica maja püsib kui miski aegade ülene. Sõja ja hävitustöö rusudel üritavad inimesed oma elu uuesti üles ehitada. Tiina püüab mõista, mis tema perekonnas tegelikult sel rõhuva vaikuse ajastul juhtus. See on õrn lugu täis armastust, kirge ja kaotusevalu.
Kai Aareleiu „Linnade põletamine” avaldati romaanina 2016. aastal ning sellest sai kiirelt nii lugejate kui kriitikute lemmik. Romaani põhjal kirjutas Kai Aareleid näidendi spetsiaalselt Eesti Draamateatrile.

Kai Aareleid, „Linnade põletamine“. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, osades Teele Pärn, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Maria Klenskaja, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Laine Mägi.
Esietendus 9. novembril Draamateatri väikses saalis.

PIDUSÖÖK Endlas

Mis juhtub, kui kokku saavad kuus pohmeluses vaevlevat Vana-Kreeka meest? Nad hakkavad veini jooma ja armastusest rääkima. Või nagu ütleb Sokrates, üks pidulistest: „Iga mees peaks abielluma – hea naine teeb ta õnnelikuks, halb naine teeb tast filosoofi."
Ajal, mil arvamusliidritele meeldib rääkida sadu ja tuhandeid aastaid kehtinud tavadest ja väärtustest, lähevad Endla Teater ja Kinoteater tagasi kõige algusesse – lääne tsivilisatsiooni ja demokraatia hälli Ateenasse aastal 416 eKr.
„Pidusöök“ on ajalooline komöödia, mille aluseks on kaks lääne mõtteloo kullafondi kuuluvat teost: Platoni „Symposion“ (ca 385-370 eKr) ja Xenophoni „Symposion“ (ca 360 eKr).
„Pidusöögi“ autorid ja lavastaja on Kinoteater: Henrik Kalmet, Paavo Piik ja Paul Piik, kunstnik Illimar Vihmar, osades Sepo Seeman, Märt Avandi, Ago Anderson, Sander Rebane, Sten karpov, Meelis Rämmeld ja Carmen Mikiver.

Lageda laulud

Wang Yuanyuani ballett Tõnu Kõrvitsa muusikale

„Lageda laulud“ on Tõnu Kõrvitsa üheksaosaline tsükkel koorile ja keelpillidele. Tekstina kasutatud Emily Brontë’i pea gootilikult tumeda poeesia, mis siiski kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid, on valinud ja tõlkinud Doris Kareva.

“Lageda laulude” luule ja muusika tiivustasid Pekingi Tantsuteatri koreograafi Wang Yuanyuani looma kooritsüklist balletti: “Kui kuulsin Tõnu loomingut esmakordselt, tundus see nagu kaugete silmapiiride poeesia. See ühtaegu ettevaatlik ja külluslik muusika peidab endas nii rõõmu kui kurbust, nii teatraalsust kui ka pühadust – kõike, mis puudutab inimeste südameid.”

Lavastuses teevad kaasa sopran Karmen Puis, Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.

Naiste kool

Molière’i komöödia

“Minu jaoks tähendab oskus inimese üle naerda ka võimet teda armastada, kuna teatavasti saab ligimesele (sealhulgas loomulikult ka iseendale) tema puuduste ja naeruväärsuse pärast ainult kaasa tunda,” leiab lavastaja Priit Strandberg.

“Naiste kooli” muusikaline kujundaja on Priit Strandberg, tõlkija August Sang, stsenograaf Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn.
Osades: Marian Heinat, Linda Kolde, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Karl Laumets, Jaanus Tepomees, Viktor Lukawski või Priit Strandberg.

Esietendus 27. aprillil Sadamateatris.

ARMASTUSE TANGO EHK AEGADE LÕPUS

Igavikutango, mille lõpp on ainult leppeline. See võiks jätkuda, kuni on tantsijatel jaksu ja Piazzolla tangodel töötlusi!

Mai Murdmaa Gabriel Garcia Marqueze loomingust inspireeritud tantsulavastus Astor Piazzolla muusikale.

Fermina ja Florentino kohtuvad Fermina abikaasa matustel eakate inimestena. Leinatalituse jooksul tajuvad nad oma nooruses kaotatud armastust. Aeg pöördub tagasi. Nüüd elavad nad uuesti läbi kogu möödunud elu, teostades surma taustal taasleitud armastuse…


Esietendus Vanemuise suures majas 06.04.2019

Maailmaesietendus Vanemuise suures majas 8.12.2002

MADAMA BUTTERFLY

Puccini kaunis ooper armastusest ja aust

Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigendid Taavi Kull, Martin Sildos
Lavastaja Robert Annus (Eesti Draamateater)
Osades Hiromi Omura (Jaapan), Aleksandra Kovalevich (Ooperiteater Helikon, Moskva) või Karmen Puis, Rafal Bartminski (Poola), Janis Apeinis (Läti RO) või Tamar Nugis, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Märt Jakobson, Simo Breede, Anu-Mari Uuspõld jt.
Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor


Esituskeel: itaalia
Tiitrid tablool: inglise, eesti
Tiitrid nutiseadmes: eesti, inglise, vene

Esietendus 16.03.2019 Vanemuise väikeses majas

Me armastame ja ei tea midagi

Ajutise korterivahetuse käigus kohtuvad kaks paari – Hannah ja Sebastian ning Roman ja Magdalena. Edukas karjäärinaine Hannah peab mõneks kuuks Zürichisse kolima, et sealsetele stressis pankuritele hingamiskursusi korraldada. Tema sõber Sebastian, tundliku hinge ja mitte eriti eduka kirjanikukarjääriga kultuuriajaloolane läheb temaga kaasa. Nende korterisse kolivad selleks ajaks IT-karjääri tegev Roman ja tema naine Magdalena, kes lisaks paari koduse elu korraldamisele töötab loomade füsioterapeudina.
Lihtsast võtmete üleandmisest saab kiirelt absurdseid mõõtmeid võttev humoorikas draama, milles löövad lõõmama pikalt välise pinna all hõõgunud suhtekriisid ning põrkuvad nelja inimese maailmavaated ja elueesmärgid.

Moritz Rinke suhetekomöödia lavastaja on Enn Keerd, kunstnik Liina Unt. Osades Elina Reinold ja Külli Reinumägi (külalistena) ning Ago Anderson ja Sten Karpov.

Midagi tõelist

Kahemehetükk erinevate inimlike ihade kujunemisest

Lugu pornosõltuvuses vaevlevast Leost, kes otsustab internetist välja tulla ja kellegagi päriselt kohtuda, et lõpuks ometi midagi tõelist tunda…
Näidend vaatleb läbi kahe mehe pingelise vastasseisu laiemalt hetkel maailmas toimuvat, kus reaalsus vahel üsnagi ebareaalsena paistab.

Autor Martin Algus, lavastaja Andres Noormets (Ugala), osades Riho Kütsar ja Veiko Porkanen.

Esietendus 9. novembril 2018 Tartu Sadamateatris.

MAMMA MIA!


Lavastaja Ain Mäeots:

Kuulun ka nende hulka nagu näiteks Jack White indie-punk ansamblist The White Stripes, kes arvavad et ABBA muusika on geniaalne. Ja mitte nostalgilistel põhjustel. Mulle on lihtsalt eluaeg nende muusika väga meeldinud. Tegemist on erakordselt nõudliku loominguga ja see on üks põhjus, miks ma “Mamma Miat!” teen.
Teine põhjus on, et olen viimastel aastatel järjest lavastanud olemuslikult süngeid ja traagilisi, pigem inimloomuse pahupoolega tegelevaid lugusid (“Amadeus”, “Fanny ja Alexander”, aga ka “Obinitsa”). Teen rõõmuga vahelduseks üht suurt, helget ja elurõõmsalt naiivset lugu. Eriti arvestades, et seda maailma, kus lugu aset leiab, tõenäoliselt varsti enam ei ole…
Samuti on oluline, et kõik näitlejad, kogu trupp on vägagi elevil võimalusest astuda nendesse kingadesse, milles on käinud Meryl Streep, Colin Firth jt.

Minu Piletimaailm

Telli uudiskiri

Piletimaailma haldab

SA Eesti Draamateater
Pärnu mnt. 5
Tallinn, 10148
Eesti